lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-938/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 04.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-23-938/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1090
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-938

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht

Pärnu Maakohus 04. jaanuar 2024 .a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-938

Kohtunik

Leanika Tamm Pro Event Services OÜ hagi ettevõtja A.H. vastu rahalise kohustuse täitmiseks ja viiviste hüvitamiseks 1587,60 eurot

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusliik Menetlusosalised ja nende esindajad

Edasikaebamise kord

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus Hageja Pro Event Services OÜ, rg-kood 11891255, asukoht Lohu tee 5, Lepaküla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, e-post [email protected] Kostja FIE A.H., rg-kood xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx seaduslik esindaja A.H. Kohtuotsusele ei saa esitada edasikaebust (TsMS § 405 lg 1 koostoimes TsMS §lg 21)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puudvad.

KOHTU SELGITUSED

1.Kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 p. 9 tulenevalt asja lihtmenetluses. Kohus tulenevalt TsMS § TsMS § 444 lg 2 koostab lahendi lihtsustatud kirjeldava ja põhjendatud osaga.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 442 lg 10).

HAGI NÕUE JA KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD

2-23-938

3.Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 470 (910 + 560) eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, välja mõistmist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tsiviilasjas 2-21-20325 sõlmitud pooltevahelist kompromissi, täpsemalt selle p-i 1.7, kui esitas tsiviilasjas 2-20-5007 ringkonnakohtule menetluskulude hüvitamiseks taotluse. Sellest tulenevalt esitab hageja kostja vastu haginõude kahju ning (kohtueelsete) õigusabikulude hüvitamiseks.
4.Kostja hagi ei tunnista, vaid leiab oma 30.10.2023 vastuses, et kohtuasjas 2-21-20355 sõlmiti kompromiss ja kohtukulud jäid selle tulemusena poolte endi kanda. Sõlmitud kompromissis oli ainult üks punkt kohtuasja 2-20-5007 kohta ja see oli: 2.6 Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma. Seega menetluskulude jaotuse tegi kohus vastavalt seadusele ja seda ka põhjendas. Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-20355 lahendi teinud. Kostja hagi ei tunnista samal põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on antud asjas juba otsused teinud. Kostja palub hagi mitte rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
6.1.Hageja on välja toonud samade poolte vahel varasemalt peetud kohtuvaidlustes menetluskulude jagamise asjaolud: (i) 01.04.2020 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-20-5007 hageja vastu kohtusse valduse kaitse hagi (tagastada mobiillava hageja valdusest kostja valdusesse). väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi 08.04.2022 peale tsiviilasja 221-20325 kompromissi jõustumist määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ning jättis menetluskulud hageja kanda, mõistes Pro Event Services OÜ-lt FIE A.H. kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude katteks välja hüvitis 910 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. (ii) 30.12.2021 esitas kostja hageja vastu tsiviilasjas nr 2-21-20325 kohtusse veel teisegi hagi, mille esemeks oli rahaline nõue summas 3 000 eurot hageja vastu. Asja menetlus lõpetati poolte kompromissiga, kohtumääruse kohaselt:
1.6.Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma.
1.7.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (iii) Hageja esitas 22.04.2022 eelmises punktis nimetatud määrusele Riigikohtule kaebuse, vaidlustades menetluskulude jaotuse erinevalt tsiviilasja 2-21-2035 kompromissis kokku lepitust. Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid leidis (vt lahendi 2-20-5007, p 16 II lg), et juhul kui kostja /praeguses menetluses hageja/ leiab, et hageja /praeguses menetluses kostja/ on kompromissi tingimusi rikkunud, on tal õigus kasutada hageja suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on kostjal /hagejal/ võimalik nõuda hagejalt /kostjalt/ kui kompromissilepingut

2-23-938 väidetavalt rikkunud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 jj alusel (vt ka RKTKm 3-2-1-20-15, p 10; RKTKo 3-2-1-148-04, p-d 18 ja 19)

7.Kohus lahendab esmalt poolte vahelise peamise vaidlusküsimuse: kas poolte poolt tsiviilasjas nr 2-21-20325 kompromissi kinnitav määruse punktides 1.6 ja 1.7. sätestatud kokkulepe: „menetluskulud jäävad poolte endi kanda, laieneb ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele. Üksnes juhul, kui sõlmitud kompromiss laieneb tsiviilasja 2-20-5007 menetluskuludele, analüüsib kohus Riigikohtu lahendi 2-20-5007, punkti 16 II lõikes toodu kohaselt, seda, kas kostja on ülalnimetatud kompromissi tingimusi rikkunud. Juhul kui tegemist on kompromissitingimuste rikkumisega, siis tuleb kohtul käsitleda seda, kas hagejal on VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendina õigus nõuda kostjalt hagejale tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 115 tuleneval alusel.

Kohus, on seisukohal, et poolte poolt tsiviilasja 2-21-2035 kompromissis kokku lepitu ei laiene tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude lahendamisele alljärgnevatel põhjustel: 8.1 Kohus, analüüsides tsiviilasjas 2-21-20325 kompromissi teksti, tuvastas, et: (i) Pooled leppisid kokku punktis „1.6. Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma.“ (ii) Pooled leppisid kokku punktis „1.7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ (iii) Pooled ei ole kompromissis selgesõnaliselt kokku leppinud, et punktis 1.7. kokku lepitud menetluskulude jaotus laieneb ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele. (iv) Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-21-12035 esitatud kompromissi jõustumisega teeb kostja (2-21-12035 menetluses hageja) menetlustoimingu tsiviilasjas nr 2-20-5007 ning esitab hagist loobumise avalduse. (v) Muudes toimingutes tsiviilasjas 2-20-5007 pooled kokku leppinud ei ole.

8.2.Eeltoodu põhjal on kohus veendunud seisukohal, et hageja poolt viidatud kompromissis on välja toodud menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 tulenevalt üksnes tsiviilasjas 2-21-12035, kus kohus lõpetab asja menetluse kompromissi kinnitamisega. Kuna kompromissist tulenevalt pidi kostja tegema peale kompromissi jõustumist konkreetse menetlustoimingu – hagist loobumise, on ilmne, et pooled ei lõpetanud kompromissiga tsiviilasja 2-20-5007, vaid selle asja menetlus jätkus hagist loobumise avalduse menetlemisega. Seega ei saanud Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-20-5007 kohaldada TsMS § 168 lg 3 sätestatud menetluskulude jagamise viisi, vaid pidi menetluskulude jagamisel lähtuma TsMS § 168 lg 4 või 5 tulenevalt, mida ringkonnakohus ka tegi. Veelgi enam, ka Riigikohus jättis tsiviilasjas 2-20-5007 oma 18.11.2022 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõusse. Mõlema kohtu otsustes oli piisava põhjalikkusega selgitatud, miks jäeti kulud just kostja kanda.
8.3.Kuna samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-21-20325 kompromissi kinnitava määruse punktides 1.6 ja 1.7. sätestatud kokkulepe: „menetluskulud jäävad poolte endi kanda“, ei laiene ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
9.Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

2-23-938

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. Kostja on avaldanud, et temal käesolevas menetluses välja mõistetavad menetluskulud puuduvad /dtl 68/. Seega hagejalt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja