Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-938

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pro Event Services OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi FIE Andres Hirvela (kostja) vastu põhinõude 1470 euro ja põhinõudelt seadusjärgses määras arvestatava edasiulatuva viivise saamiseks.

2-23-938 − Hageja esitas 22.04.2022 Riigikohtule kaebuse, vaidlustades menetluskulude jaotuse erinevalt II tsiviilasja kompromissis kokku lepitust. Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid leidis, et juhul kui kostja (praeguses menetluses hageja) leiab, et hageja (praeguses menetluses kostja) on kompromissi tingimusi rikkunud, on tal õigus kasutada hageja suhtes VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on kostjal (hagejal) võimalik nõuda hagejalt (kostjalt) kui kompromissilepingut väidetavalt rikkunud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 jj alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

2-23-938 Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 16.03.2022 kinnitas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-20325 pooltevahelise kompromissi ja lõpetas menetluse. Kompromissi kinnitavas kohtumääruses sätestati, et kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas nr 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma (p 1.6) ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (p 1.7). Kostja (tsiviilasjas nr 2-20-5007 hageja) esitas ringkonnakohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-20-5007 määruse, millega jättis hagi läbivaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja (käesolevas asjas hageja) kanda. Ringkonnakohus leidis samas määruses, et Pärnu Maakohtu 16.03.2022 kompromissimäärusest tsiviilasjas nr 2-21-20325 ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud menetluskulude jaotuses siinses asjas. Ringkonnakohus märkis, et siinses asjas ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi ning kohus ei lõpeta asja menetlust mitte kompromissi kinnitamisega, vaid jätab hagi seoses selle tagasivõtmisega läbi vaatamata. Seetõttu saavad menetluskulude jaotusele kohalduda TsMS § 168 lõiked 4 ja 5. Ringkonnakohus ja Riigikohus selgitasid tsiviilasjas nr 2-20-5007, et TsMS § 168 lg 3 ei kohaldu, mis sätestab menetluskulude jaotuse, kui asja menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamisega (RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007 p 15). Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja tsiviilasjas nr 2-21-20325 sõlmitud kompromissi tingimusi rikkuda, kuna tsiviilasjas nr 2-20-5007 ei lõpetatud menetlust kompromissi kinnitamisega ja selles asjas ei saanud menetluskulusid teisiti jaotada. Seega on hageja nõue põhjendamatu ja maakohus ei ole käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamata jättes menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363 p 15). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

2-23-938 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.