R. T.i hagi M. B.i vastu valduse taastamise nõudes 3500 eurot
Hagihind 18. detsember 2023.a Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
R. T. (IK XXX, elukoht: XXX) Tõnu Raidma (e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja: M. B. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: M. Fedotov, Kostja (M. Fedotov Õigusbüroo lepinguline [email protected]) esindaja:
OÜ,
e-post:
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
2.Kohustada M. B.it ja temaga koos elavaid isikuid andma R. T.ile tagasi / taastama - korteri asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja - korteris asuvatele vallasasjade (loetletud kohtuotsuse p-s 14) otsene valdus.
Menetluskulud jätta kostja M. B.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.R. T. esitas 27.01.2023.a Viru Maakohtule hagi M. B.i vastu valduse taastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli R. T. korteri asukohaga xxx (registriosa nr XXX) omanik. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman korraldas täiteasjas nr 095/2021/845 enampakkumise ning korteri omandas enampakkumisel kostja M. B.. Kostja kanti 29.12.2022.a. korteriomanikuna kinnistusraamatusse kohtutäituri 28.12.2022 kinnistamisavalduse alusel. 27.12.2022 helistas end J. tutvustanud naisterahvas telefoninumbrilt xxx (enampakkumise aktis märgitud kostja telefoninumbrina) ja teavitas, et nemad võitsid korteri xxx enampakkumise ning uuris, millal kostja vabastab korteri. Hageja teavitas, et ei nõustu enampakkumisega, kavatseb esitada kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ning teavitas, et ei lahku korterist enne kui teda on selleks kohustatud seaduses sätestatud korras. Hageja tellis 16.12.2022 korteri hindamise Domus Kinnisvaralt. 27.12.2022.a. esitasid hindajad eksperthinnangu nr 060-22-NA. Korteris oleva vallasvara fikseering ei olnud teadlik, vaid tulenes asjaolust, et fotod teostati korteris nii nagu need olid fotode tegemise hetkel. R. T. esitas Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-23-390) ning hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise taotluse rahuldas kohus 13.01.2023 määrusega ja keelas M. B.il korteriomandi käsutamise hageja nõusolekuta. Hagi tagamise kohta tehti kanne kinnistusraamatusse. Korteriomand oli pärast enampakkumise toimumist, samuti pärast eksperdi hindamist hageja valduses, keegi ei nõudnud hagejalt suulises ega kirjalikus vormis valduse üleandmist. Hageja kasutas korterit elamiseks, korteris asus nii hageja kui kolmandatele isikutele kuuluv vara 07.01.2023.a kella 12.00 paiku lahkus hageja kodust tegema oma igapäevaseid toiminguid, sama päeva õhtul koju tulles ta enam korterisse sisse ei saanud. Kostja vahetas korteri ukselukud ja viibis ise sees. Politsei kaasabil avati korteri uks, kostja tutvustas end uue omanikuna ning ütles, et hagejal korterisse asja ei ole. Kostja ja naisterahvas keeldusid hagejal võimaldamast oma vara kätte saada, välja arvatud sülearvuti, mille hageja võttis kapi pealt. Kostja väitis politseile, et hageja vara korteris ei ole ning kogu korteris olev vara kuulub nüüd kostjale. Kui hageja võttis oma arvuti, ei keelanud kostja ega naisterahvas seda teha, seega ei saa olla vaidlust selles, et korteris olev vara kuulub tegelikult hagejale. Seega on tekkinud olukord, kus kostja, kasutades omavoli, jättis hageja ebaseaduslikult ilma korteri ja selles asuva hagejale kuuluva isikliku vara valdusest. Vaidlust ei ole selles, et kostja omandas korteri enampakkumisel, kuid kostja ei saanud kuidagi omandada korteris olevat hagejale kuuluvat vallasvara. Eeltoodu ei nähtu isegi vaidlustatud enampakkumise aktist. Kostja väitis politseile, et soetas vallasvara samuti korteriomandi enampakkumisel kohtutäitur Kristel Maalmani juures ning vallasvara kuulub samuti talle. Kostjalt saadud sms-i järel 14.01.2023 sai hageja kätte mõned isiklikud esemed, mis olid kogutud rohelistesse prügikottidesse (vannitoa rätikud, ühed potased, laste puzzled ja mänguasjad, mis olid köögilaual, tühja tööriistakasti). Pärast 14.01.2023 kostja ei reageeri hageja pöördumistele, millest hageja järeldab, et kostja ei kavatse hagejale vara tagastada. Hageja on seega kostja õigusvastase tegevuse tulemusena ilma jäänud nii korteri kui selles asunud vara valdusest. Hageja nõuab hagis valduse taastamist. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole aru saanud, mida ta omandas. Enampakkumise aktist ei tulene, et kostja omandas ka korteris oleva vallasvara. Kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, ei ole ka ühtegi dokumenti, millest tuleneks hageja kohustus korter vabastada teatud tähtajaks. Seadus ei sätesta kostjale võimalust vahetada ukselukk,
siseneda hageja valduses olevasse korterisse ning takistada hagejal valduse teostamist oma vara üle. Hageja leiab, et kostja on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt rikkunud asja valdust ja selle hagejalt ära võtnud, AÕS § 40 lg 2. Kuivõrd kostja on nii korteriomandi kui selles asuva hageja vara vallasasjade omavoliline valdaja, nõuab hageja kohtult valduse taastamist (AÕS § 45 lg 1).
2.Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ja taotles kohtult kohustada kostjat ühe päeva jooksul hagi tagamise määruse kättetoimetamisest arvates andma üle hagejale korteriomandi xxx ja selles oleva vara (loetletud hagiavalduses) otsene valdus.
31.jaanuari 2023.a. määrusega rahuldas maakohus R. T.i hagi tagamise taotluse ja kohustas hagi tagamisena M. B.it ühe päeva jooksul hagi tagamise määruse kättesaamisest arvates andma R. T.ile üle xxx korteri ja selles asuva vallasvara (loetletud hagi tagamise määruse resolutsiooni p-s 2.2) otsene valdus. M. B. esitas maakohtu 31.01.2023.a. jaanuari määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.03.2023.a. määrusega M. B.i määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 31.01.2023.a. määruse muutmata.
3.Kohtuistungil 18.12.2023.a selgitas hageja, et korteri ja vallasasjade valduse sai tagasi hagi tagamise määruse täitmisel 08.02.2023.a, kohtutäituri poolt. Üks tool oli vähem, kuid selle väljanõudmisest hageja loobub. Hagejal oli korteris ka sularaha ja seda polnud. Hageja märkis, et saab aru, et sularaha olemasolu ja kodus hoidmist on raske tõendada. Raha tagastamise nõudest hageja loobus.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja M. B. leiab, et kohus ei oleks pidanud hagi menetlusse võtma. Kostja leiab, et hageja ei ole millegagi oma hagiavalduses esitatud väiteid tõendanud. Lisaks sellele puudutab suurem osa käesolevas asjas hageja poolt esitatust teist tsiviilasja - nr 2-23390. Kostja on seisukohal, et kohus pidanuks keelduma hagi menetlusse võtmisest kuni on läbi vaadatud R. T.i hagi tsiviilasjas 2-23-390 (enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab hageja valduse taastamist korterile ja korteris asuvatele asjadele. Juhul, kui Viru Maakohus tsiviilasjas nr. 2-23-390 rahuldab hageja nõuded, saab temast taas aadressil xxx linn asuva korteri omanik. Sel juhul puudub hagejal alus nõuda tagasi samas korteris asuvaid, temale kuuluvaid asju. Seega hageja eesmärgid oleks saavutatavad ka ilma käesoleva hagi menetlemiseta, kohtu menetluses on juba üks tsiviilasi samade poolte vahel ning hageja eesmärgid on saavutatavad sama asja (varem algatatud) raames. Oma hagiavalduses nõuab hageja läbi kohtu kohustada kostjat tagastama temale kuuluvad asjad, millised hageja justkui jättis korterisse aadressil xxx. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tema poolt loetletud asjade olemasolu ja omandiõiguse kohta. Seega nõuab hageja asjade tagastamist, mille olemasolu või puudumist pole tuvastatud. Hagiavaldusest ei ole mõistetav, kas ta jättis need asjad korterisse või mitte ega ka seda, kas need asjad olid korteris kuni 06.01.2023.a Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab hagejale üle anda juurdepääsu peidikus olevale sularahale 9800 eurot kui hageja ise väidab, et ei kavatse avalikustada selle asukohta. Hageja ei ole tõendanud, et raha kuulub talle. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et vastavalt AÕS § 33 lg ja § 68 lg 1 sätetele on ta loetletud asjade valdaja või omanik.
Hageja avaldab, et kostja vahetas aadressil xxx linn asuvas korteris lukud 07.01.2023.a. See tähendab enne seda, kui hageja esitas hagiavalduse. Samuti esitas hageja ise kohtule kirjavahetuse kostjaga, millest tuleneb, et talle pakuti korduvalt sellest korterist oma asjad ära võtta, kuid hageja keeldus kostja ettepanekust. Kostja on valmis võimaldama hagejal korterist oma asjad ära võtta, kuid kostja nõuab, et kõik see oleks tehtud ametlikult ning vastuvõtu-üleandmise fakt oleks dokumentaalselt vormistatud. Kostja leiab, et tsiviilasja nr. 2-23-1528 menetlus tuleb peatada kuni tsiviilasja nr. 2-23-390 lahendamiseni. Juhul, kui enampakkumise tulemused tühistatakse langevad hagi esitamise alused ära. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.14.06.2023.a. esitatud seisukohas täpsustab kostja, et saatis 09.01.2023.a. hagejale smssõnumi, milles pakkus tulla korterisse 10.01.2023 ja võtta sealt ära oma asjad. Pakkus välja kellaaja 10:00-12:00. 11.01.2023.a. saatis kostja hagejale sms-sõnumi, milles pakkus tulla korterisse 12.01.2023 ja oma asjad ära võtta. Pakkus välja kellaaja 14:00. 12.01.2023.a. saatis kostja hagejale sms-sõnumi, milles pakkus tulla korterisse 13.01.2023 ja oma asjad ära võtta. Pakkus välja kellaaja 16:00. 13.01.2023 saatis kostja hagejale sms-sõnumi, milles pakkus tulla korterisse 14.01.2023 ja oma asjad ära võtta. Pakkus välja kellaaja 17:00. Seega 2023.a. jaanuari kuu vältel pakkus kostja hagejal korduvalt korterist oma asjad ära võtta. Pakkus välja konkreetsed kuupäevad ja kellaajad. Iga kord vastas hageja keeldumisega ja palus kohtumist üle viia teisele kuupäevale. Hagejale kuulunud korteri xxx enampakkumine lõppes 30.11.2022.a. Kinnistusraamatu andmete põhjal kanti kostja korteriomanikuna sellesse 29.12.2022. See tähendab kuu aega peale enampakkumise läbiviimist. E-toimiku andmetel esitas hageja kohtule hagiavalduse ja vaidlustas enampakkumise tulemused vaid 09.01.2023.a. See tähendab rohkem kui kuu aega peale enampakkumise läbiviimist. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest tulenevalt, avaldas esimene korduvalt oma soovi võtta korterist ära oma asjad. Mistõttu oli hageja käitumisest mõistetav, et ta nõustus enampakkumise tulemustega ja ei kavatse seda vaidlustada. Kostja on seisukohal, et hageja keeldus ettekavatsetult korterist oma asju ära võtmast ja ei kavatsenud sellest lahkuda. Hageja asjad olid korteris terved ja hoiul, mida kinnitavad täiteasja nr. 072/2023/107 materjalid. Vastavalt Viru Maakohtu määrusele (hagi tagamise määrusele) andis kohtutäitur Risto Kütt hagejale üle praktiliselt kõik tema poolt hagis loetletud asjad. Vaatamata sellele, et hageja keeldus oma asju ära võtmast, hoidis kostja asju ja andis need hiljem üle hagejale. Ainus, mis jäi üle andmata, oli peidikus olev summa 9800 eurot. Hageja seda summat peidikus ei avastanud. Hageja väidab oma hagiavalduses, et ei avalda peidiku asukohta. Seega kui raha kadus peidikust, võis selle võtta sealt vaid see, kes raha sinna pani ja oli peidikust teadlik.
6.Kohtuistungil 18.12.2023.a. jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja märkis, et vaidlusta seda, et korteris olnud asjad olid eelmise omaniku valduses, kostjale neid asju vaja ei ole ning kostja oli valmis need hagejale tagastama. Pärast 15.01.2023.a. enam sõnumivahetust sel teemal ei olnud kuna hageja pöördus juba hagiga kohtusse. Alates 08. veebruarist 2023.a on asjad, mis anti üle kohtutäitur R. K. vahendusel, R. T.i valduses ja ka korter. Hagejale ei tagastatud ainult sularaha ning hageja ei ole ka tõendanud, et raha üldse korteris oli ja millises summas. Hageja on esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude, tsiviilasi ne 223-390. Menetluse pooled on samad, mis käesolevas asjas, kahe eraldi menetluse pidamine ei ole kostja arvates mõistlik. Juhul kui kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, siis on justkui kõik korras. Aga kui kohus ei tunnista enampakkumist kehtetuks ja on olemas kohtuotsus, mis ütleb, et
korteri valdus kuulub R. T.ile. Sel juhul peab kostja kandma täiendavat menetluskulu ja esitama asja väljanõudmise hagi. Kostja on seisukohal, et käesolev menetlus tuleb peatada kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-23-390. Hagejal oli piisavalt aega, et korter vabastada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
9.R. T. oli korteri asukohaga xxx (registriosa nr XXX omanik kuni 29.12.2022). 29.12.2022 kanti kohtutäituri avalduse alusel omanikuna kinnistusraamatusse M. B. (tl 10 pöördel) Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on täiteasi nr 095/2021/845, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 19.04.2021.a. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti X OÜ ja R. T. solidaarselt AS X (täitemenetluse sissenõudja) kasuks põhivõlg 20 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4560 eurot, kokku 24 560 eurot ning lisanduv viivis alates 14.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtutäitur Kristel Maalman korraldas täiteasjas nr 095/2021/845 enampakkumise ning korteri Kaare 19-35 omandas enampakkumisel kostja M. B. (vara enampakkumise akt 30.11.2022, tl 1222). R. T. esitas Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-23-390) ning hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise taotluse rahuldas kohus 13.01.2023 määrusega ja keelas M. B.il korteriomandi käsutamise hageja nõusolekuta. Hagi tagamise kohta tehti kanne kinnistusraamatusse (tl 69 pöördel).
10.Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ese on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. (vt Riigikohtu 28.09.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11). Lisaks eeltoodule on Riigikohus sedastanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17.05.2005.a. tsiviilasjas nr 32-1-49-05). Kohus selgitab, et tsiviilasjas 2-23-390 hagi rahuldamise korral ei ole kostjal omandit tekkinud ja sellekohane kinnistusraamatu kanne vale. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed sätestab TMS § 223 lg 2. Hagi rahuldamata jätmise korral on kostjapoolne korteri omandamine õiguspärane, kuid korteri omandamine enampakkumisel täitemenetluses ei anna omandajale õigust korteri valdajat valdusest
omavoliliselt ilma jätta, vaid annab võimaluse nõuda vara välja AÕS § 80 alusel (kui valdaja seda ise ei vabasta).
11.Käesolevas tsiviilasjas heidab R. T. M. B.ile ette omavoli toimepanemist ja valduse õigusvastast äravõtmist (valdaja tahtevastast tegevust). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu, mis tähendab, et sõltumata sellest, kas valdajal on valdamiseks õiguslik alus või mitte, ei tohi valdust ära võtta ega seda rikkuda. Juhul, kui kokkuleppeliselt ei õnnestu tsiviilõigusi teostada, tuleb selleks pöörduda kohtu poole. Vastu isiku tahtmist ei või isiku valduses olevaid asju ära võtta ning isikut tema valduses olevate asjade valdamisel takistada, seda isegi mitte juhul kui valduse rikkujal on asja suhtes suurem õigus (vt AÕS kommenteeritud väljaanne, § 40 lk 38.). Seega kui üks isik tahab teise isiku valdusest mõnd asja kätte saada ning valdaja ei ole asja väljaandmisega nõus, tuleb isikul, kes teise käest midagi saada tahab, pöörduda kohtusse ning saada asja valdus jõustunud kohtulahendi alusel toimuva täitemenetluse käigus. AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
12.AÕS § 40 lg 2 kohaselt tuleb omavolina käsitleda igasugust valduse äravõtmist või valduse rikkumist kui see toimus valdaja nõusolekuta ja kui selleks ei olnud seaduslikku alust. 12.1 Omavoli toimepanemine peab toimuma valdaja nõusolekuta. Omavoli mõiste hõlmab valdaja tahtevastast tegevust. Eeldus on täidetud juba siis kui omavoli toimepanija tegevuseks ei olnud valdaja nõusolekut. 12.2 Valduse äravõtmise all tuleb mõista kestvat, püsivat ja täielikku tegeliku võimu kaotust asja osas. Selle üle otsustamisel, kas esines valduse äravõtmine, ei ole määrav, kas valdajal oli õigus asja vallata või kas äravõtjal oli õigus asja välja nõuda. Samuti ei muuda valduse äravõtmist olematuks see, kas valdajal lasus kohustus asi valduse äravõtjale välja anda 12.3 Tulenevalt AÕS § 40 lg 1 ja 2 on seadusvastane igasugune valduse rikkumine või valduse äravõtmine, mis ei toimu konkreetsel õiguslikul alusel. „Seadusvastasust“ sätte mõttes tuleb käsitleda õigusvastasusena deliktiõiguse tähenduses. Valduse rikkumise või valduse äravõtmise muudab seaduslikuks üksnes see, kui esineb õiguslik alus konkreetse rikkumise jaoks. Valduse rikkumist või äravõtmist ei muuda õiguspäraseks see kui kellelgi on asja suhtes õigus või võlaõiguslik nõue asja väljaandmiseks (AÕS kommenteeritud väljaanne, § 40 lk 39-40).
13.R. T.i nõusolekut korterisse sisenemiseks ning korteri ja seal olnud asjade valduse äravõtmiseks ei olnud, seega kostja tegevus toimus hageja tahtevastaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et M. B. vahetas 07. jaanuaril 2023 korteri xxx ukseluku. Korteris olid hageja asjad sees. (tl 137, 137 pöördel, 138) Korteri ja seal olnud vallasasjade valdus taastati hagi tagamise määruse täitmisega 08.02.2023.a. (tl 136). Kostja ei vaidle vastu sellele, et korteris olnud esemed, millele taastati R. T.i valdus taastati kohtutäituri kaudu, kuuluvad hagejale (tl 136 pöördel). M. B.i saadetud sõnumid R. T.ile asjadele järele tulemiseks olid saadetud pärast valduse äravõtmist, so pärast 07.01.2023.a. (tl 130-135, tõlked tl 129) R. T.i nõusolek puudus, valdaja ei andnud ise teadlikult asja(de) valdust üle. Kohus on seisukohal, et kostja selline tegevus (ukselukkude vahetamine, hagejal korterisse sissepääsu ja oma asjadele juurdepääsu takistamine) on kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi.
Hageja asjad (vallasasjad) asusid korteris. Kostja kehtestas sissepääsu takistamisega (ukse luku vahetamisega) omavoliliselt valduse ka hageja asjadele. Kohus leiab, et kostja saadetud sõnumid, et hageja võib oma asjadele teatud kuupäeval järgi tulla ning hageja väidetav keeldumine ei muuda omavolilist valdust olematuks (vt ka Riigikohtu 07.10.2009.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09 p 10).
14.AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kohus leidis otsuse p-s 13, et M. B. on hageja suhtes omavoliline valdaja. Kohus rahuldab hagi ja kohustab M. B.it üle andma/taastama R. T.i otsese valduse korterile asukohaga xxx registriosa nr XXX) ja korteris asuvale alljärgnevale vallasvarale - esikus asuv jalanõude riiul; - elutoas asuv hele nurgadiivan; - elutoas asuv lahtine sektsioonriiul; - elutoas asuv sektsioon (keskmine madal kapp ja kaks külgedel asuvat kõrgemat klaasist ustega kappi); - elutoas asuv televiisor Philips; - elutoas sektsioonkapis asuvad põrandakõlarid; - elutoa sektsioonil asuv perefoto; - elutoa põrandal asuv hele vaip; - elutoa põrandal asuv kaal; - elutoas riiulil asuv muusikakeskus Sony; - avatud köögis asuv söögilaud ja 4 pruuni tooli; - avatud köögis akna all asuvad kaks musta värvi tooli; - avatud köögis köögiseinal olev seinakell; - avatud köögis köögi seinal olev tahvel; - avatud köögis asuv köögitehnika: elektrigrill; kohvimasin; külmkapp; - magamistoas asuv hele lai voodi, selle voodiraam koos madratsiga ja kattemadratsiga; - magamistoas asuv lahtine riidenagi; - magamistoa seinal asuv suur peegel musta raamiga; - magamistoas asuv kokkupandav pesu triikimislaud; - magamistoas ukse taga asuv helepruun sahtlitega kummutikapp; - lastetoas asuv hall narivoodi koos madratsite ja kattemadratsitega; - lastetoa põrandal asuv hele vaip; - lastetoas asuv hele tugitool; - lastetoa juures olevas garderoobis asuv pesumasin; - kõik korterisse jäänud R. T.i riided, jalanõud ja hügieenivahendid; - kullast sõrmust, kaelakee ja käekett, mis asusid kapi sahtlis olevas karbis; Sularaha (9800 euro) ja ühe tooli nõudest hageja kohtuistungil loobus (tl 140 pöördel). Samuti kinnitas hageja, et on hagi tagamise määruse täitmisel loetletud esemete ja korteri valduse tagasi saanud ning hagi rahuldamise korral täiendavat täitmist vaja ei ole (tl 136, 140 pöördel).
15.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et kohus pidanuks keelduma käesoleva hagi menetlusse võtmisest kuni on lahendatud tsiviilasi nr 2-23-390 (R. T.i hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks). TsMS § 371 ja § 340 1 lg 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine.
Kostja märgib, et juhul, kui Viru Maakohus rahuldab tsiviilasjas nr 2-23-390 hageja nõuded, saab temast xxx korteri omanik ning sel juhul puuduks hagejal alus nõuda tagasi samas korteris talle kuuluvaid esemeid. Kostja jätab tähelepanuta asjaolu, et hagejalt võeti korteri ja seal asuvate asjade valdus omavoliliselt. Alusetu on kostjal eeldada, et hageja pidanuks ootama enampakkumise kehtetuks tunnistamise lahendit (lahendi jõustumist) selleks, et saada tagasi korteri, korterisse jäänud ja kostja omavolilisse valdusse sattunud korterisisustuse, riided jm esemed. Hagejal puudunuks igasugune vajadus valduse taastamise nõude esitamiseks kui kostja käitunuks õiguspäraselt ja poleks omavoliliselt hagejalt valdust ära võtnud, vaid nõudnud asja välja (AÕS § 80) juhul kui enampakkumine jääb kehtima. Kostja enda tegevus on käesoleva olukorra põhjustanud. Iseenesest märgib kostja õigesti, et juhul kui tsiviilasjas nr 2-23-390 jäetakse R. T.i hagi rahuldamata, st enampakkumine on kehtiv ja korteri omanik jätkuvalt M. B., tuleks M. B.il esitada hagi asja (korteri) väljanõudmiseks hageja ebaseaduslikust valdusest (so juhul kui R. T. korterit ei vabasta), küll aga ei oleks kostjal nõuet korteris olnud vallasasjade suhtes, sest neid kostja enampakkumisel ei omandanud. Õige on ka see, et nõude esitamine põhjustab täiendavaid kulusid. Samas saanuks käesoleva menetluse kulu ära hoida. Ka juhul, kui R. T., saades teada enampakkumisest ja korteri omandamisest kostja poolt, keeldus korterit vabastamast, pidanuks kostja nõudma asja R. T.ilt välja vastavalt AÕS § 80 lg 1 ja 2. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kostja taotlus menetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-23-390. Tulenevalt TsMS § 356 lg 1 kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. Hagi rahuldamata jätmise korral, on korteriomanik jätkuvalt kostja M. B. ning lahendi jõustumisel lõppeks hageja AÕS § 45 tulenev valduse taastamise nõue (vt AÕS § 48 lg 2). Käesoleva vaidluse esemeks on hagejalt omavoliliselt äravõetud valduse taastamine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmine ei muuda hagejalt valduse omavolilist äravõtmist seaduslikuks /õiguspäraseks. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja M. B.i kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.