lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-7518/4

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-7518/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Tartu Ringkonnakohus Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Tartu, 18. november 2024 2-24-7518 Maksim Bernati kaebus kohtutäituri Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr 042/2024/355 Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määrus Maksim Bernati määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Maksim Bernat (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Puudutatud isik Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova Puudutatud isik Ruslan Tezikov (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-24-7518 tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Maksim Bernati määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Maksim Bernat (avaldaja) esitas 13. mail 2024 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr 042/2024/355. Ruslan Tezikov (sissenõudja) esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 21. märtsil 2024. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-23-1528, mis kohustas avaldajat tasuma sissenõudjale viimase poolt tsiviilasjas kantud kohtukulud. Avaldaja sai täitmisteate kätte 27. märtsil 2024. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 4. aprillil 2024 täiteasjas nr 042/2024/355 kohtutäiturile Natalja Malahhovale kaebuse täitemenetluse algatamise osas (täitemenetluse seadustik (TMS)

§ 48 lg 1 p 7 ja p 8). Avaldaja palus täitemenetluse lõpetada ja mõista täitemenetluse algatamise tasu välja sissenõudjalt. Kohtutäitur Natalja Malahhova vaatas kaebuse läbi 3. mail 2024 ja jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 10. mail 2024. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu. Avaldaja selgitas, et kohtutäitur Kristel Maalman esitas 12. märtsil 2024 täitemenetluse nr 095/2021/845 raames avaldajale rahalise nõude arestimise akti. Akti kohaselt arestis kohtutäitur Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1528 avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõistetud menetluskulud 2088 eurot. Kohtutäitur kohustas avaldajat kandma raha üle kohtutäiturile. Täitemenetlus nr 095/2021/845 oli algatatud Harju Maakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2-20-18399 (sissenõudja UWEKO AS; võlgnikud Ruslan Tezikov ja AluxCompany OÜ). Kohtutäitur Kristel Maalman esitas rahalise nõude arestimise akti varem, kui sissenõudja pöördus sama täitedokumendiga kohtutäituri Natalja Malahhova poole. Kohtutäitur Kristel Maalman saatis rahalise nõude aresti akti koopia ka sissenõudjale. Seega hetkel, mil sissenõudja pöördus kohtutäituri Natalja Malahhova poole, oli ta teadlik Kristel Maalmani nõudest ja sissenõudjal puudus alus pöörduda kohtutäituri Natalja Malahhova poole täitemenetluse nr 042/2024/355 algatamiseks. Seega puudus kohtutäituril Natalja Malahhoval alus täitemenetluse nr 042/2024/355 algatamiseks ja selle läbiviimise eest tasu nõudmiseks. Avaldaja palus maakohtul tühistada kohtutäituri Natalja Malahhova otsus täitemenetluse alustamise kohta ja lõpetada täitemenetlus nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355), tühistada kohtutäituri Natalja Malahhova otsus täitemenetluse nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355) algatamise ja läbiviimisega seotud kulude väljamõistmiseks avaldajalt, mõista kohtutäiturilt Natalja Malahhovalt välja avaldaja kohtukulud.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 15. mai 2024. a määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt on avaldaja kaebus perspektiivitu (edulootuseta) ja kaebusega kohtutäituri otsusele ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki ning maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ning tema nõuet, lõpetada täitemenetlus, ei ole võimalik rahuldada. Alusetu on avaldaja väide, et täitemenetlus nr 042/2024/355 oli algatatud hiljem põhjendamatult. Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel, st kui kohtutäiturile esitatakse avaldus täitemenetluse algatamiseks ja täitedokument (antud juhul Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-23-1528), on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Kaebusest ei tulene, et kohtutäitur on täitemenetluse alustanud dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi. Maakohtu hinnangul võib kaebusest aru saada, et kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et kaebaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma, kuid seda ei ole võimalik saavutada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsusele. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, korraldamisel, kuid see ei puuduta täitedokumendist tuleneva nõude täitmise küsimust. Avaldaja eesmärk (avaldaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma) on võimalik saavutada TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja vastu, kus hageja huvi on suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu

tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Avaldaja nõude osas lõpetada täitemenetlus nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355) märkis maakohus, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise tagajärjeks on see, et kohtutäitur peab vaidlusaluse küsimuse uuesti läbi vaatama ja lahendama, kuid kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise korral teha ise kohtutäituri asemel uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta. Eeltoodu alusel on maakohtu hinnangul avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi ning kaebus kohtutäituri otsusele on perspektiivitu, s.o edulootuseta ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärke.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määruse tühistamist. Avaldaja palub teha uus määrus, millega võtta avaldaja kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja kohtutäituri Natalja Malahhova toimingute õigsust täitemenetluse nr 042/2024/355 raames. Kohtutäitur oleks pidanud lõpetama algatatud menetluse niipea, kui sai teada, et väljamõistmisele kuuluv summa oli arestitud teise kohtutäituri poolt. Seega kohtutäituri poole pöördumise hetke seisuga ei olnud sissenõudjal nõudeõigust avaldaja suhtes. Järelikult ei olnud ka alust täitemenetluse nr 042/2024/355 läbiviimiseks ja kohtutäituri kantud kohtukulude väljamõistmiseks avaldajalt. Kohtutäitur Natalja Malahhova oleks pidanud välja mõistma täitemenetluse alustamise ja lõpetamise kulud sissenõudjalt, sest sissenõudja oli kohtutäituri poole pöördumise hetkel teadlik, et summa, mille väljamõistmist ta taotleb, oli arestitud juba teise kohtutäituri poolt.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud avaldaja 13. mail 2024 esitatud kaebuse kohtutäituri 3. mai 2024. a otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama ja avaldaja hinnangul alusetult alustatud täitemenetluse

kulud peaks kandma sissenõudja. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus valesti hinnanud avaldaja kaebuse eesmärki ning leidnud, et avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ja oma eesmärgi saavutamiseks tuleks avaldajal esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuse esitamine täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale on võimalik (TMS §-d 217–218). Ei kaebuse võimalik rahuldamata jätmine ega see, et maakohus ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise korral kohtutäituri asemel ise uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta teha, ei ole aluseks õiguslikult lubatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus ei ole kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta kaebus menetlusse võtmata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda avaldaja kaebuse menetlusse võtmist, seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

7.Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (TsMS § 173 lg 3).
8.Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada maakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium