2-25-110734 XXX Tori Vallavalitsuse hagi D.V vastu 96,4 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
96,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja Tori Vallavalitsus, registrikood 77000341, asukoht XXX, 86705, XXX, Kostja D.V,
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tori Vallavalituse hagi D.V vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D.V hageja Tori Vallavalitsuse kasuks 9,80 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-25-110734 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on XXX Tori Vallavalitsuse hagi D.V vastu 96,4 euro nõudes. Tori Vallavalitsus esitas 08.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 96,40 euro saamiseks. Kohus tegi 11.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik D.V esitas 15.04.2025 nõudele vastuväite, mistõttu 30.04.2025 määrusega lõpetati Tori Vallavalitsus maksekäsu kiirmenetlus D.V vastu 96,40 euro nõudes ja edastati asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.
2.13.05.2025 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt kostja alaealine laps E. L. alustas X Lasteaia X rühmas käimist alates 01.09.2022 ning lõpetas lasteaia kohakasutuse 31.05.2024. Laps kasutas kohta igapäevaselt, kuid erinevatel lapsest tulenevatel põhjustel mitte alati terve päeva. Kostjale on esitatud igakuiselt arveid kohatasu ning toitlustuse eest. Viimane arve esitati kostjale maikuu eest summas 96,40 eurot. Kostja on jätnud aga arve tasumata, tuginedes erinevatele põhjendustele, mis ei ole andnud alust aga arve tasumata jätmiseks. Hageja on edastanud kostjale tasumata arve osas mitmeid meeldetuletusi, sh nt 26.06.2024, 26.07.2024 ning 23.08.2024. Kostja meeldetuletustele pole reageerinud. Hageja märgib, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, mille järgi hageja võimaldas kostja alaealisel lapsel käia lasteaias ning kostja kohustus tasuma kohatasu ja toiduraha vastavalt õigusaktidele. Hageja palub välja mõista D.V-lt Tori valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks võlgnevus summas 96,40 eurot ning jätta Tori Vallavalitsuse menetluskulud täies ulatuses D.V’i kanda.
3.Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et lapsel on xxxxxxx ja xxxxxxxxxx tulemusel saatis Lasteaia direktor kirja mille järgselt oli laps iga päev lasteaias endiselt tavarühma kooseisus vaid lõunani. lasteaia direktorile ja rühma õpetajatele oli teada, et laps viibib 8 veebruaril 2024 direktori saadetud kirja järgselt igapäevaselt lasteaias vaid pool päeva. Kostja väitel saatis ta Eliis keskkonna vahendusel lasteaia direktorile 2024 aprillis teate kasutamata oodete eest tasu tagasiarvestuse sooviga, mida saab käsitleda kirjaliku avaldusena toidukorrast loobumiseks vähemalt järgneval perioodil. Tasumata jäänud arve esitati peale kirjalikku avaldust kuid maha polnud arvestatud kasutamata ooteid - toiduraha oli tervete päevade toitlustamise eest. Kostja märgib, et Tori vallavalitsuse meeldetuletusele ta vastas, et soovib arve korrigeerimist kasutamata toidukordade tagasiarvestusega. Kostja sai vastuse, et eriolusid arvestades saaks toiduraha tagasi arvestada viimase 14 päeva ulatuses, sest ei tea tagantjärgi, millal laps viibis lasteaias pool päeva. Kostja vastas hagejale, et lasteaias oodete mitte kasutamine on tõendatav direktori saadetud kirjaga 8 veebruaril 2024 ja soovis tagasiarvestus sellest alates, kuid ettepanekule ei vastatud, samuti ei korrigeeritud eelnevalt saadetud arvet juba pakutud 14 päeva ulatuses. 02.06.2025 teatas kostja, et ta on ekslikult märkinud vastuses hagiavaldusele, et ta saatis Eliis keskkonna vahendusel lasteaia direktorile 2024 aprillis teate.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2
2-25-110734 Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 24.09.2025 määruses käsunduslepingu laadse suhtena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt välja mõista 96,40 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingust, millega osutati kostjale Lasteaia kohakasutuse võimalust ja esitati arveid kohatasu ning toitlustuse eest. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et laps viibis lasteaias poole päevani, mistõttu kõigi söögikordade eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud.
7.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahelise suhte ajal kehtinud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 27 lg 2 alusel kattis lasteasutuses lapse toidukulu vanem. Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirja nr 1 – 2/ 1 Toiduraha maksmise kord § 3 lg-st 1 nähtub, et toiduraha määr oli 2024 aastal 2,20 eurot/päevas (dtl 30-31). KELS § 27 lg 3 kohaselt toimus muude kulude (lasteaia kohatasu) katmine valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla-või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei võinud ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Toidukulu ja lasteaia kohatasu maksmises on pooled ka lepingus kokku leppinud. KELS § 27 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Tori Vallavolikogu 15.08.2019 määruse nr 80 „Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel lapsevanema osalustasu määra kehtestamine”1 § 2 lg 1 kohaselt vanema poolt kaetava osalustasu määr ühes kuus oli 8% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jooksva kalendriaasta palga alammäärast, mis 2024. aastal oli 65,60 eurot. Sama määruse § 3 lg-st 1 nähtub, et osalustasu makstakse alates lapse lasteasutuse nimekirja arvamisest kuni lapse lasteasutuse nimekirjast väljaarvamiseni vallavalitsuse poolt koostatud ja väljastatud arve alusel sellel näidatud kuupäevaks.
8.Pole vaidlust selles, et kostja on lasteaia teenust saanud perioodil 01.09.2022 - 31.05.2024 ning hageja on ka sellekohased arved kostjale esitanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poolt jäi tasumata arve mai kuu eest summas 96,40 eurot (dtl 26). Kohtule esitatud arvest nähtub, et see koosneb kohatasust ning toidukulust. Vaidlus puudub ka selles, et kostja suhtes ei olnud rakendatud kohatasu vabastamist ega muid soodustusi.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma arvel näidatud toidukulu täies mahus, kuivõrd kostja väidetel laps viibis lasteaias pool päeva. Kohtule esitatud arvest nähtub, et mais arvestati toiduraha 14 kalendripäeva eest. Hageja on selgitanud ja esitanud tõendid sellest, et kostja esitas avalduse 06.09.2023 hommikusöögi maha arvamiseks kuni 31.05.2024, kuid 3
2-25-110734 loobus nimetatud soovist ning esitas 06.12.2023 uue avalduse, mille kohaselt soovis kostja arvata lapse uuesti hommikusöögi saajate hulka (dtl 51, 86). Samasisulise avalduse on kostja esitanud ka 30.11.2023 lasteaia majandusjuhatajale (dtl 87-88). Eeltooduga on vastuolus kostja väited sellest, et toiduraha osas tuleks teha tagasiarvestus, kuna kostja on ise avaldanud soovi arvata laps uuesti kõigi söögikordade saajate hulka. Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et ta oleks kasutanud võimalusi toiduraha mahaarvamiseks mais 2024.
10.Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirja nr 1 – 2/ 1 toiduraha maksmise kord § 4 lg 2 p 2 kohaselt peab lapsevanem toiduraha maksma esimese puudutud päeva eest juhul, kui eelneval päeval (kell 23:59) pole puudumisest teavitatud. Hageja selgitustest nähtuvalt kostja laps käis maikuus 2024 kohal 12 päeva. 03.05 puudumisest teavitas kostja alles puudumise päeva hommikul kell 07.32 ning 21.05 puudumisest puudumise päeva kell 08.02. Hageja selgitas, et seetõttu 03.05 ning 21.05 päevad läksid kirja ette teatamata puudumisena, kuna kostja teavitus lapse puudumise kohta edastati lasteaiale liiga hilja. Kostja enda seisukohta hageja täiendavate tõendite ja seletuse osas esitanud ei ole. Seega on kohtu hinnangul hageja arvestanud toiduraha kooskõlas Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirjaga kokku summas 30,80 eurot (14 x 2,20).
11.Kõike eeltoodut arvestades on arvel kajastatud võlgnevus põhjendatud kokku summas 96,40 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ehk arve tasumist. Arvelt nähtub, et tasumise tähtaeg on saabunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk võlgnevuse 96,40 euro tasumist.
12.Samas on kostja kohtule esitanud 13.10.2025 nõusoleku kohtu poolt 24.09.2025 määruses pakutud kompromissi sõlmimiseks ja nõusolekule lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 13.10.2025 86,60 eurot (dtl 91-92). Hagejale on vastava maksekorraldus kätte toimetatud 14.10.2025 kell 08:39 AET-i kaudu. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud summas 86,60 eurot. Hageja ei ole esitatud hagist loobunud osaliselt ega seda osaliselt tagasi võtnud.
13.Kõike eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt ja kohus mõistab kostjalt välja võlgnevuse hageja kasuks summas 9,80 eurot.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Siinkohal tugineb kohus ka TsMS § 163 lg-le 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Riigikohus on lahendis nr 2-19-2709/12 selgitanud, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei eelda seda, et kompromissiettepaneku on teinud kohtumenetluse pool, vaid selle ettepaneku võib olla teinud TsMS § 4 lg-t 4 järgides ka kohus ning üks pooltest on ettepanekuga nõustunud. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kostja on nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, kuid hageja on sellest keeldunud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus selgitas hagejale 24.09.2025 määruses, et kompromissi sõlmimisel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, keeldus hageja kompromissi sõlmimisest ka peale seda, kui talle sai teatavaks, et kostja on peale kohtu ettepanekut suurema osa nõudest tasunud. Kostja on menetluses näidanud üles initsiatiivi kohtuasja lahendamiseks kompromissiga, kuid hageja seda teinud ei ole, mis omakorda põhjustas menetluse venimist kahe kuu võrra. Kohtu hinnangul on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda olukorras, kus lõpptulemusena on hagi rahuldamise proportsioon niivõrd väike. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 4
2-25-110734
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.