Hageja: DEMIRSAL OÜ (registrikood 11035243) Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar Kostja: Osaühing M.B. Metalliprojekt (registrikood 11282415), juhatuse liige M. B., lepinguline esindaja Nadezda Karpilo
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Osaühing
M.B.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada DEMIRSAL OÜ hagi Osaühing M.B. Metalliprojekt vastu võla nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing M.B. Metalliprojekt hageja DEMIRSAL OÜ kasuks põhivõlgnevus 1291,68 eurot ja viivised 83,44 eurot ning viivised alates 27.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 496 eurot (nelisada üheksakümmend kuus) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
ASJAOLUD
1.DEMIRSAL OÜ esitas 27.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing M.B. Metalliprojekt võla saamiseks. Võlgnik esitas 12.07.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26.08.2022 põhjendatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja leppisid 2021.a oktoobri alguses suuliselt kokku, et hageja osutab kostjale teenust, milleks on 92 tk soonega metallist lati puurimine (Ø7 mm) ja keermestamine M6. Teenuse hinnaks lepiti kokku 1tk maksab 11,70 pluss käibemaks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja saatis kostjale 21.10.2021 arve nr 571, summas 1291,68 eurot (92 x 11,70 pluss km). Arve maksetähtajaks oli 30.10.2021 a.
3.Kuna kostja ei täitnud rahalist kohustust, pöördus hageja seaduslik esindaja SMS teel kostja poole, et saada infot, millal arve tasutakse. Kostja on kahel korral SMS teel lubanud hagejale, et täidab oma rahalised kohustused, kuid ei ole vaatamata lubadustele võlgnevust tasunud. Hageja esindaja on üritanud kostja esindajaga saavutada kohtuvälist lahendust, aga kostja passiivsuse tõttu, ei ole see õnnestunud.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1291,68 eurot ja viivised 83,44 eurot ning viivised alates 27.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et nõue on tõendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
8.Kohus tuvastab asjas vaidlustamata asjaoludena järgmised peamised asjaolud:
8.1.Hageja (töövõtjana) osutas kostjale (tellijana) teenust, milleks oli 92 tk soonega metallist lati puurimine ja keermestamine M6. Teenuse hinnaks lepiti kokku 1tk maksab 11,70 pluss käibemaks. Hageja teostas lepingulise töö ja andis need kostjale üle ning esitas kostjale arve (dtl 31). Arve tasumise tähtaeg oli 30.10.2021.
9.Kostja ei vaidle, et hageja on tellimuse täitnud. Kostja ei eita ka arve maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et nõue on tõendamata. Kohus nõustub kostja väitega, et ainult arve esitamine ei tõenda kokkuleppe sõlmimist.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
11.Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.Käesoleval juhul lähtub kohus sellest, et hageja on tellimuse täitnud, kostja on omaks võtnud töö vastuvõtmise ja töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise. Hageja on esitanud tõendid, mis tõendavad, et kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja on kahel korral SMS teel lubanud hagejale, et täidab oma rahalise kohustuse hageja ees. 08.01.2022 teatab kostja, et makse tehakse järgmisel nädalal (dtl 34) ja 22.02.2022 teatab kostja, et makse tehakse reedel (dtl 35). Hageja on esitanud kostja andmetest väljavõtte, mis kinnitab, et hagile lisatud SMS-id, millelt teatati, millal tasutakse rahaline kohustus hageja ees, on saadetud kostja sidevahendiks olevalt tel. Nr-ilt xxxx (dtl 70). Poolte vahel ei ole olnud muid rahalisi kohustusi, mille täitmist kostja oleks saanud hagejale lubada.
13.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja.
14.Kohus peab seega kindlaks tegema, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud ning töö oli lepingukohane ja täielik. Käesoleva juhul pidi hageja seega tõendama, et töövõtja oli teostanud töö, milles pooled olid kokku leppinud ja töö vastas kokkuleppele. Kohtu hinnangul on hageja seda käesolevas menetluses teinud. Hageja on tööde teostamise tõendamiseks esitanud kahe SMS teel 08.01.2022 ja 22.02.2022 kirjavahetused kostjaga (dtl 34, 35), milles kostja kinnitab oma võlgnevust ja arve nr 571 tellimuse täitmise eest (dtl 31).
15.VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega tuvastab kohus, et töö on kostja poolt vastu võetud ning hageja tasunõue arve nr 571 (dtl 31) alusel on alates 30.10.2021 (k.a.) VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutav. Kohus rahuldab hagi kostja vastu põhinõudes 1291,68 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt viivise 83,44 euro tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub viivist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, s.o arvestatud perioodil 0,022% päevas. Kuna kostja on olnud teenuse eest esitatud arve tasumisega viivituses, rahuldab kohus hagi ka viivise nõudes ning lähtub hageja viivisearvestusest algusega 31.10.2021 kuni 26.08.2022, 0,022% päevas võlgnevuselt 1291,68 eurot, viivise summa 83,44 eurot. Samuti rahuldab kohus viivisenõude TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 190 eurot.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
20.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
21.Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja arvestades hagihinda põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 280 eurot.
22.Hagejale on osutatud õigusteenust 2 tunni ulatuses: materjali kogumine, asjaolude selgitamine kliendiga, hagi koostamine ja edastamine. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks 2 tunni eest, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid.
23.Hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
24.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest 180 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 36 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 496 eurot, millest riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 216 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et maksega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.