2.Mõista YYlt (isikukood x) XX (isikukood x) kasuks välja põhivõlgnevus 5400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1223,29 eurot perioodi 27.05.2021 – 29.12.2023 eest ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlalt (5400 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta XX hagi YY vastu 500 euro nõudes rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 91,53% ulatuses kostja kanda ja 8,47% ulatuses hageja kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus järgmiselt: 5.1.mõista hageja XX kasuks kostjalt YYlt välja hageja kantud menetluskuludest 2667,42 eurot. 5.2.mõista kostja YY kasuks välja hageja XXlt kostja kantud menetluskuludest 351,63 eurot. 5.3.Välja mõista vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarveldamise korras kostja YYlt hageja XX kasuks menetluskulud 2315,79 eurot (2667,42 – 351,63).
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja seisukohad
1.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu suulise käsunduslepingu täitmisega seoses saadud raha 5900 euro väljaandmise ja seadusjärgse viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt tegeles kostja hagejale kuulunud sõiduki (registreerimismärgiga x) müümisega (dtl 62, 64-67), avaldades oma nime alt müügikuulutuse portaalis www.auto24.ee (dtl 62) ja kohtudes potentsiaalsete ostjatega (dtl 63). Pooltevahelise käsundisuhte olemasolu sõiduki müümisel tõendab ka hageja ja kostja vahel Whatsapp’is peetud vestlus (tl 64-67). Sõiduk müüdi 04.05.2021 TT (dtl 61) hinnaga 5900 eurot. Ostjaga kohtus kostja ja andis ostjale sõiduki valduse üle (dtl 63, 66-67). Müügihind tasuti sularahas kostjale (tl 63). Kostja ei ole hagejale raha välja andnud vaatamata hageja poolsetele nõudmistele. Kostja lubas algselt raha välja anda (dtl 73, 315), kuid asus väitma, et ta pole raha saanud (tl 74), seejärel keeldus raha väljaandmisest (tl 75). Hageja nõuab kostjalt 5900 euro väljaandmist VÕS § 626 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt ka viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi alates 27.05.2021 VÕS § 113 lg 2 alusel, sest hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist 26.05.2021 (tl 71). Pooltel ei ole olnud kokkulepet hageja sõiduki müügist saadud raha andmiseks hageja tütrele. Vastava juhise andmist hageja poolt ei tõenda pooltevaheline sõnumivahetus ja WhatsApp sõnumivahetus. Nimetatud tõenditest nähtub vastupidine – hageja nõuab kostjalt raha väljaandmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja andis kostjale juhise anda auto müügist saadud raha AA kätte. Tegemist on kostja ja AA vahel kokkulepitud valega.
3.Hageja hinnangul on tal nõudeõigus nii käsundus- kui maaklerilepingu sätete alusel. Kostja seisukohad
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled leppisid algselt kokku, et hageja annab oma sõiduki oma tütrele AA ja kostjale, kui tütre elukaaslasele, et viimased aitaksid autot müüa. Abi eest lubas hageja kostjale tasuda 500 eurot. Seejärel muutsid pooled kokkulepet ning auto müügist saadud raha tuli kasutada hageja tütrele uue auto ostmiseks. Seejärel muutis hageja meelt ja käskis raha anda oma tütrele elamiskuludeks (tl 110). Seega, isegi kui poolte vahel oli käsundussuhe, siis on kostja oma kohustuse täitnud VÕS § 626 lg 1 kohaselt, sest hageja kohustas kostjat andma müügist saadud raha oma tütre kätte, mida kostja tegi. Vastava juhise saamist soovis kostja tõendada pooltevahelise sms sõnumivahetuse (dtl 253 – 269) ja
WhatsApp sõnumivahetusega (dtl 224 - 243). Kostja hinnangul võis tegemist olla maaklerilepinguga, kuid sellisel juhul mitte klassikalise maaklerilepinguga. Nt ei ole mõistlik pooltevahelises suhtes eeldada, et kostja oleks VÕS § 662 või § 663 kohaseid kohustusi täitnud. Tegemist ei olnud majandus- või kutsetegevuses teenuse osutamisega, vaid eelkõige elukaalsase aitamisega, kelle ema soovis autot müüa.
5.Hageja esitatud tõendid on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale. Hageja ja kostja suhted on keerulised. Tõendites kajastatud poolte vestluste väljavõtted on valikulised ja esitatud hagejale soodsal viisil. Kostja oli nõus hagejale raha maksma ainult selleks, et näha oma elukaaslast AA, keda hageja kodus kinni hoidis. Hiljem kostja tühistas selle tehingu TsÜS § 96 lg 1 alusel ja keeldus hageja alusetu nõudmise täitmisest. Kostja ei ole kordagi tunnistanud, et tema käes oleks hageja raha ja ta oleks jätnud oma kohustused täitmata. Hageja on kostja telefoni enda käes hoides proovinud kostjalt raha välja pressida (dtl 208-209, 179-180).
6.Tl-l 85 asuv AA ja kostja vaheline kirjavahetus on saadud põhiõiguse vastase rikkumisega TsMS § 238 lg 3 p-i 1 mõttes. Tegemist on privaatse kirjavahetusega, mida kumbki vestluses osalenud isik ei ole hagejale vabatahtlikult avaldanud. Menetluse käik
7.23.11.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
8.16.03.2022 toimus asjas korraldav istung. Kohus selgitas istungil, et kostja kohustus on tõendada, et tal oli hagejaga kokkulepe, et auto müügist saadud raha tuli anda hageja tütrele (tl 68, ajamärk 00:23:36). Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Hageja tõdes, et ta lubas kostjale maksta auto müügiprotsessis osalemise eest 500 eurot (tl 69, ajamärk 00:53:42).
9.26.08.2022 määrusega teavitas kohus pooli kohtukoosseisu vahetumisest ja andis pooltele võimaluse esitada soovi korral taandusavaldus. Pooled taandusavaldust ei esitanud. Kohus avaldas määruses arusaamist toimiku materjalide põhjal, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegeles hageja palvel hageja auto müügiga, sh müügikuulutuse koostamise ja avaldamisega, potentsiaalsete ostjate otsimise/nendega kohtumisega. Kostja leidis autole ostja ja kostja võttis vastu tehingu eest makstud summa 5900 eurot. Hageja pidi kostja abi eest tasuma kostjale 500 eurot. Kohus andis pooltele võimaluse nimetatud asjaolude vaidluse all mitteolemise osas oma seisukoht esitada. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul viitavad esitatud asjaolud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud sõiduki müügiks maaklerileping VÕS § 658 lg 1 tähenduses.
10.29.05.2023 rahuldas kohus kostja taotluse tõendi väljanõudmiseks ja kohustas hagejat esitama enda ning kostjavaheline WhatsApp kaudu peetud sõnumivahetus muutmata kujul perioodi 26.04.2021 – 15.06.2021 kohta.
11.13.06.2023 esitas hageja pooltevahelise WhatsApp sõnumivahetuse (dtl 224 - 243).
12.22.06.2023 rahuldas kohus kostja taotluse tõendi väljanõudmiseks ja kohustas hagejat esitama kohtule enda ning kostja vaheline telefoni sõnumivahetus muutmata kujul perioodi 26.04.2021 – 15.06.2021 kohta.
13.Hageja esitas telefonisõnumivahetuse 27.06.2023 (dtl 253 – 269).
14.11.10.2023 toimus asjas teine korraldav istung. Kostja avaldas istungil arvamust, et hageja on esitanud sõnumi- ja WhatsAppi sõnumivahetuse valikuliselt, täpsustamata, millised sõnumid,
mis asjast tähtsust omavad, on kustutatud. Kohus võimaldas kostjale täiendava tähtaja seostada oma väited väljanõutud tõenditega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Kohus võttis vastu hagejate loobumise KK ja TT tunnistajatena ülekuulamisest. Kohus rahuldas kostja taotluse kuulata tunnistajana üle AA. Samuti tegi kohus otsustused kirjalike tõendite vastuvõtmise osas.
15.06.12.2023 toimunud kohtuistungil võttis kohus vastu hageja loobumise AA tunnistajana ülekuulamisest, lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära pooled ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.VÕS § 658 lg 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Vastavalt VÕS § 658 lg-le 2 kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS 37. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale ülesandeks tegeleda hagejale kuulunud sõiduki (reg.märgiga x) müügiga. Eeltoodu järeldub näiteks sellest, et kohus avaldas vastavasisulist arusaama 26.08.2022 määruse p-s 10, millele kostja hilisemas menetluses vastuväiteid ei esitanud.1 Sõiduki müümiseks avaldas kostja portaalis www.auto24.ee sõiduki müügikuulutuse, konsulteerides selleks hagejaga, mida kinnitavad pooltevahelised sellekohased vestlused (dtl 62, 64-67), kohtus ostjaga, mida kinnitab KK 24.06.2021 e-kiri (dtl 63) ja võttis ostjalt vastu sõiduki müügi eest saadud 5900 eurot (dtl 63). Sõiduk müüdi TT (dtl 61) ja hageja vormistas sõiduki omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses vastavalt kostjalt saadud juhisele (dtl 67). Hageja lubas kostjale sõiduki müügi korral 500 eurot, mis nähtub pooltevahelisest vestlusest (dtl 65). Kohtu hinnangul vastavad eeltoodud asjaolud maaklerilepingu tunnustele – kostja pidi leidma hageja sõidukile ostja ja tegelema müügiprotsessiga (müügikuulutuse avaldamine, ostjatega kohtumine ja nendega müügitingimuste läbirääkimine, hageja lubas kostjale tasu, kui kostja leiab hageja autole ostja).
18.VÕS § 659 sätestab, et maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võttis sõiduki ostjalt vastu müügihinna 5900 eurot. Hageja ei ole väitnud, et kostja ei oleks olnud selleks õigustatud.
19.Maaklerilepingu sätted ei reguleeri eraldi vahendatud lepingu alusel saadu väljaandmist. Vastavalt VÕS § 658 lg-le 2 ja VÕS § 626 lg-le 1 peab maakler andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli hageja sõiduki müügihinna 5900 euro väljaandmise kohustus hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on raha väljaandmise kohustuse täitnud kohaselt.
20.VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole raha hagejale endale üle andnud. Kostja väitel andis hageja talle juhise anda raha hageja tütre, s.o kostja elukaaslase AA) kätte, mida kostja ka tegi. Kohtu
Kostja 05.09.2022 menetlusdokumendis on kostja p-s 2.2 märkinud, et kostja soov oli aidata oma elukaaslast (EliseMarien Loiti), kelle ema soovis autot müüa. Samuti on kostja märkinud, et küsimus on eelkõige selles, kas Kägo (kostja) on saadud auto ostuhinna kohaselt edasi andnud õigustatud isikule ehk omapoolsed kohustused täitnud.
hinnangul ei ole võimalik kohtule esitatud tõenditest järeldada, et hageja andis kostjale juhise anda hageja sõiduki müügist saadud raha kostja elukaaslase kätte.
21.Kostja väitel pidi vastava juhise andmine nähtuma pooltevahelisest sms sõnumivahetusest ja WhatsApp-s toimunud sõnumivahetusest. Kostja on esitanud oma väited seoses sms sõnumivahetuse ja WhatsApp sõnumivahetusega oma 19.10.2023 menetlusdokumendis. Kostja on seisukohal, et kohtule esitatud sms- ja WhatsApp sõnumivahetus tõendavad tema väiteid VÕS § 75 lg 1 kohase olukorra esinemise kohta, mistõttu jätab kohus kostja väite sõnumivahetuse mittetäieliku esitamise kohta tähelepanuta.
22.Kohus ei nõustu kostja järeldustega pooltevahelisest sõnumivahetusest 07.05.2021. Kohus tuvastab nimetatud sõnumivahetuse alusel, et kostja pakkus hagejale raha üleandmist pangaülekandega („Tsau, oleme x. Jôuame Tallinna ôhtul hiljem. Ootan konksuga autot. Ma vôin sulle ülekandega raha saata? Ma ise ei ole kodus hetkel, A minu vanemate juures“). Hageja vastas samal päeval palvega, et AA helistaks talle („Utle A at elista mulle.“). Samas saatis hageja kostjale oma pangakonto numbri („x XX“) ja andis kostjale teada, et ta võtaks 500 eurot auto müügi eest ning et hageja kavatseb AA raha anda alles siis, kui ta ütleb hagejale, et ta kavatseb õppida („500 eurot võta auto müügitöö eest. ja ma annan A raha alles siis, kui ta ütleb mulle, et kavatseb õppida Ja mina rohkem ei elista A Tema peab . ta peaks mõtlema, mida ta teeb“). Kohus on seisukohal, et pangakonto numbri saatmisega olid pooled kokku leppinud, et kostja kannab auto müügist saadud raha hagejale üle. Kostjal on õigus võtta nimetatud rahast 500 eurot endale müügitöö eest. Hageja sõnumi jätkust, millest nähtub, et ta kavatseb oma tütrele raha anda, kui viimane ütleb, et ta kavatseb õppida, ei ole võimalik mõistlikult teha järeldust, et ta ei oleks oma soovis auto müügist saadud raha enda kontole saada, kindel. Tegemist on ühe ja sama sõnumiga, mille hageja on saatnud 07.05.2021 kell 22:34. On eluliselt mõistetav, et AA, hageja ja kostja vahel olid mitmed suhted, kuna hageja on AA ema ja kostja oli sellel ajal AA elukaaslane. Seega järeldab kohus nimetatud sõnumivahetusest, et hageja soovis saada sõiduki müügist saadud raha enda kontole (hageja ja kostja vaheline maaklerilepingust tulenev õigussuhe) ja samas andis kostjale kui oma tütre elukaaslasele teada, et kavatseb tulevikus oma tütart rahaliselt aidata (täpsustamata summat vm tingimusi), kui tütar õppima läheb. Sõnumivahetusest ei nähtu mistahes hageja juhist kostjale sõiduki müügist saadud raha andmiseks AA kätte.
23.08.05.2021 sõnumivahetusest ei nähtu mingilgi moel kostja väidetu, mille kohaselt palus hageja 08.05.2021 kell 12.08 – 15.11 toimunud telefonikõnes sõiduki müügist saadud raha anda üle AA. Kohtu hinnangul on see kostja väide vastuolus ka kostja väitega, et juhis raha andmiseks AA saadi kas sms-i või WhatsApp sõnumiga (kostja 03.02.2022 menetlusdokumendi p 4.2, kostja 05.09.2023 menetlusdokumendi p 2.3). Kohtu hinnangul ei ole võimalik raha AA andmise juhise andmist hageja poolt järeldada ka teistest 08.05.2021 sõnumitest. Kostja sellekohased järeldused on oletuslikud. Pooltevaheliste sõnumite sõbralik toon ei pruugi lähtuda mitte sellest, et hageja andis kostjale juhise anda sõiduki müügist saadud raha hageja tütre kätte, vaid sellel võib mõistlikult olla ka muid selgitusi, nt hageja püüd säilitada oma tütrega läbikäimist, vaatamata sellele, et nendevahelised suhted olid keerulised.
24.Ka 11.05.2021 sõnumitest ei nähtu otseselt ega kaudselt kostja väidetud juhise andmist hageja poolt. Asjaolust, et hageja nendes sõnumites ei küsi kostjalt raha ülekandmise kohta, ei järeldu kohtu hinnangul pooltevahelist teistsugust kokkulepet. Raha ülekandmise kohta küsimata jätmisel võib olla objektiivselt mitmeid seletusi. Ka asjaolust, et hageja 11.05.2021 saadetud sõnumite seas on lause: „Aga mina ei aita rohkem kui tema oli sind ja ei tee mitte midagi“, ei saa teha järeldust, et hageja on silmas pidanud just sõiduki müügist saadud raha. Sõnumivahetus ei sisalda detaile, millist abi hageja silmas pidas – kas rahalist või mitterahalist abi ja kui rahalist, siis millal antud rahalist abi. Samadel põhjustel ei ole võimalik järeldada hageja poolt saadetud lausekatkest: „Olen lahke inimene“ hageja juhist kostjale anda sõiduki müügist saadud raha hageja tütre kätte.
25.Kohus tuvastab, et 15.05.2021 sõnumivahetusest nähtub, et hageja nõuab kostjalt raha ülekandmist oma pangakontole. Kohus nõustub, et nõudmine on esitatud tüli käigus, mis nähtub poole vahel samal päeval saadetud sõnumite sisust. Samas ei nähtu 15.05.2021 sõnumivahetusest ega kostja poolt viidatud varasemast sõnumivahetusest, et hageja oleks kostjale andnud juhise sõiduki müügist saadud raha anda hageja tütre kätte.
26.Kostja viidatud 28.05.2021 – 29.05.2021 sõnumivahetusest nähtub, et kostja eitab hageja raha võtmist endale („Sulle teadmiseks, et mina ei ole sinu raha vôtnud! Aga said oma tahtmise!“), hageja ei uskunud kostjat („isegi kui ta raha võttis, kuigi ma ei usu .sina pidid mehena probleemi lahendama. ja laimad tüdrukut ja jooksed.“) ja kostja üritas oma suhet elukaaslase emaga (hagejaga) parandada („Saan aru, et olen usalduse kaotanud. Kas mul on mingi vôimalus olukorda päästa?“), üritades aru saada hageja pahameele põhjusest („kui küsimus on vaid rahas“) selleks, et säilitada oma suhet hageja tütrega („kuid tahan vaid oma plikat tagasi saada“).
27.08.06.2021 sõnumivahetusest nähtub hageja lause: „Team tahab mina Annan 7000 tuhat veel ja silmat kinni“. Nimetatud lausest järeldub hageja arusaam, et temalt tahetakse 7000 juurde saada. Samas ei ole võimalik piisava veendumusega seostada seda lauset sõiduki müügist saadud rahaga, millele on 7000 juurde küsitud. Samuti ei saa kohtu hinnangul järeldada sellest lausest, et hageja oleks varasemalt kostjale andnud juhise sõiduki müügist saadud raha anda hageja tütrele.
28.WhatsApp sõnumivahetusest ei nähtu kohtu hinnangul hageja juhist kostjale anda sõiduki müügist saadud raha AA. Sõnumivahetusest nähtub, et pooled on arutanud AA raha andmist või selle rahaga AA auto ostmise finantseerimist 29.04.2021 ja 04.05.2021 (kuid mingite kokkulepete tegemist või juhiste andmist ei nähtu), s.o enne 07.05.2021, kui kostja pakkus hagejale sõiduki müügist saadud raha väljaandmist ja hageja sellega nõustus.
29.Kohtu eeltoodud hinnanguid ei muuda ka sõnumivahetused koosmõjus AA kinnituskirjaga. AA kinnituskirjast nähtub, et hageja lubas hiljem kogu summa AA uue auto soetamiseks või talle ja kostjale üüri- ja elamiskuludeks. Viimasena palus hageja kostjal raha AA kätte anda, mida kostja ka tegi. Hilisem raha nõudmine ei vasta kokkuleppele. Riigikohus on oma 25.11.2020 otsuse nr 2-18-10961 p-s 11.3 kinnitanud oma varasemas praktikas võetud seisukohta, mille kohaselt on menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes ja on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1-2 alusel. Seega on tegemist tsiviilkohtumenetluses lubatava tõendiga. Samas on kohus seisukohal, et AA kirjast nähtuvad kirja autori seisukohad ja hinnangud hageja lubaduste kohta, kuid ei nähtu konkreetseid asjaolud, mille alusel vastavad hinnangud raha kasutamise kohta tehtud on. Nt sisalduvad kirjas laused: „Müügihinnast 500 eurot lubas ta (hageja) algselt YYle müügi eest tasuks. Hiljem lubas kogu summa minule uue auto soetamiseks või meile üüri- ja elamiskuludeks.“ Samas ei ole AA kirjutanud, millal hageja vastavad lubadused andis, millises ulatuses raha kohta (kirjast jääb selgusetuks, kas AA pidas silmas 500 eurot või 5900 eurot) kellele need avaldati ja millisel viisil avaldati, et oleks võimalik kontrollida hageja hinnangu tegelikkusele vastavust, s.t et hageja hinnang lubaduse andmise kohta oli põhjendatud. Samasugused etteheited on kohtul AA kirjale ka lause osas: „Viimasena palus Y raha minu kätte anda, mida Y ka tegi.“ Kirjast ei selgu, millal hageja palus kostjal raha AA kätte anda, mida konkreetselt hageja ütles ja kellele ning kas kirja autori teadmine pärineb vahetust allikast või on vahendatud nt kostja või kolmanda isiku poolt. Hageja on AA kinnituskirjas sisalduvate väidete ümberlükkamiseks esitanud AA ja YY sõnumivahetuse. Kostja on väitnud, et tegemist on lubamatu tõendiga TsMS § 238 lg 3 p-i 1 tähenduses. Tegemist on kostja ja AA privaatse kirjavahetusega, mida kumbki pole hagejale vabatahtlikult avaldanud (PS § 43 rikkumine). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tegemist on lubamatu tõendiga. Puuduvad andmed ja tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja esitatud tõend on saadud kostja ja AA põhiõiguse õigusvastase rikkumisega. Samas, kuna kohus ei ole käesolevas asjas saanud AA kinnistuskirja alusel kostja väidetud asjaolusid tuvastada, siis
ei ole vaidlusalusel kirjavahetusel (mille eesmärk on lükata ümber AA kinnituskirjas olevad väited) ka iseseisvat tähendust.
30.VÕS § 207 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kostja on 03.02.2022 hagivastuse ps 2.5 väitnud, et hageja loobus auto müügist saadud raha väljaküsimise nõudeõigusest. Kohus ei ole kohtumenetluses tuvastanud VÕS § 79 lg 1 alust olukorda, kuid kohus nõustub kostjaga selles, et hageja loobus 500 euro ulatuses sõiduki müügihinna väljanõudeõigusest, mida tõendab hageja 07.05.2021 antud juhis (dtl 330), millest nähtub, et hageja saadab sõiduki müügist saadud raha ülekandmiseks oma konto numbri ja kirjutab kostjale: „500 eurot võta auto müügitöö eest.“ Seega on hageja lubanud kostjal jätta endale sõiduki müügist saadud rahast 500 eurot ja nimetatud ulatuses raha väljanõudeõigusest loobunud.
31.Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole suutnud menetluses tõendada hageja poolt VÕS § 79 lg-s 1 sätestatud situatsiooni esinemist, siis tuleb lähtuda VÕS § 76 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Samuti tuleb lähtuda VÕS § 626 lg-st 1, mille kohaselt peab maakler andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole sõiduki müügist saadud raha hagejale andnud. Kuna kostja on oma kohustust hagejale raha väljaandmiseks rikkunud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt oma kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kohus mõistab hagejalt välja sõiduki müügist saadud raha 5900 – 500 eurot, mille väljanõudmise õigusest hageja loobus, s.o kokku 5400 eurot.
32.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust hageja kiri kostja isale (dtl 179 – 180). Kohtu hinnangul nähtub nimetatud kirjast (käesoleva vaidluse kontekstist), et hageja soovis kostjalt auto müügist saadud raha välja andmist. Asjaolust, et kiri on saadetud kostja isale, ei saa teha järeldust selle kohta, et kostjal raha väljaandmise kohustust ei olnud. Samuti ei saa käesoleva vaidluse kontekstis hagejale ette heita kirja kolmandale isikule saatmist lootuses, et see mõjutab kostjat oma kohustust täitma. Samasuguse hinnangu annab kohus ka hageja ja EE vahelisele sõnumivahetusele (dtl 208 – 209).
33.Kostjal hageja ees kohustuse puudumist ei saa järeldada ka asjaoludest, et hageja on kostja suhtes esitanud mitmeid teateid politseile (dtl 322 – 324). Hagejale ei saa ette heita, et ta enda või oma tütre õiguste kaitseks on esitanud erinevaid teateid, kaebusi jne. Nende põhjendatust hindab teate, kaebuse vm adressaadiks olnud ametiasutus.
34.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on nõudnud kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.05.2021, mil hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist WhatsApp vahendusel. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist 26.05.2021 (kostja ei ole vastuväiteid esitanud). Seega tuleb viivist arvestada alates 27.05.2021. 27.05.2021 – 29.12.2023 on VÕS § 113 lg 1 teises määras arvestatud viivise suuruseks 1223,29 eurot. Perioodil 27.07.2021 – 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise määraks 8% aastas, s.o 0,021918%
päevas, s.o 1,183562 eurot päevas (5400*0,021918/100). Nimetatud perioodil oli kokku 523 päeva. Seega oli viivise summa nimetatud perioodil 619,002926 eurot. Perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas, s.o 0,028767% päevas, s.o 1,553425 eurot päevas (5400*0,028767/100). Nimetatud perioodil oli 181 päeva. Seega moodustab viivise summa perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 181*1,553425=281,169925 eurot. Perioodil 01.07.2023 – 29.12.2023 on seadusjärgse viivise määr 12% aastas, s.o 0,032877% päevas, s.o 1,775342 eurot päevas (5400*0,032877/100). Nimetatud perioodil on 182 päeva. 182*1,775342=323,112244 eurot. Seega on viivise summa 27.05.2021 – 29.12.2023 perioodi eest ümardatuna kahe kohani pärast koma 619,002926 eurot +281,169925+323,112244=1223,29 eurot. Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja ja alates 30.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
35.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 91,53% ulatuses kostja kanda ja 8,47% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
36.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.12.2023. Nimekirjast nähtub, et hageja on asjas tasunud riigilõivu 450 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
37.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on osalenud menetluses vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaudu, kes on osutanud teenust tunnitasu määraga 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäära suur ja vastab üldisele turuhinnale.
38.Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on lepinguline esindaja osutanud käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses õigusabiteenust 12,1 tundi perioodil 25.03.2022 – 06.12.2023. Kohtu hinnangul on nimekirjas loetletud tegevused olnud põhjendatud ja vajalikud. Samuti ei ole tegevustele kulunud ülemäära palju aega. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu lepingulisele esindajale 12,1*170=2057 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 2057*1,2=2468,40 eurot. Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2468,40+450=2918,40 eurot. Kuna hageja on füüsiline isik, kellel ei ole õigust käibemaksu tagasi arvestada, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga. Kuna kohus rahuldab hagi 91,53% ulatuses, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 2918,40*91,50/100=2667,42 eurot.
39.Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 11.12.2023. Nimekirjast nähtub, et kostja menetluskulud koosnevad kulust lepingulisele esindajale, kes on osutanud teenust tunnitasu määraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on advokaadist esindaja tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud ja mõistlik.
Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on asjas osutanud õigusabiteenust 30 tunni ja 53 minuti ulatuses, s.o ca 2,6 korda rohkem kui hagejal. Kostja menetluskulude nimekirjas sisalduvate tegevuste ja neile kulunud aja hindamise teeb keerukamaks asjaolu, et kostja on menetluskulude nimekirjas grupeerinud tegevused kuude kaupa ja toonud välja nendele tegevustele kulunud üldise ajaühiku.
40.Kostja lepingulisel esindajal on veebruaris kulunud suhtlusele kliendiga, asjaoludega tutvumisele, hagiga tutvumisele, hagi perspektiivi analüüsile ja hagi vastuse koostamisele 5,42 tundi. Arvestades hagi mahtu ja seda, et tegemist ei ole olnud õiguslikult väga keeruka vaidlusega peab kohus põhjendatuks kokku 4,5 tundi.
41.Kostja lepingulisel esindajal on kulunud märtsis 2022 suhtlusele kliendiga, mh kompromissi teemal, kompromissiläbirääkimisteks, ettevalmistuseks istungiks, istungil osalemiseks, hagejalt tõendite väljaküsimiseks, kompromissläbirääkimisteks hageja esindaja ja suhtluseks kohtuga 3,74 tundi. Arvestades asjaolu, et istungi protokollist nähtub istungi kestus 1 tund ja 22 minutit, istungi ettevalmistuseks peab kohus põhjendatuks arvata kuni 0,75 tundi (arvestades selleks hetkeks poolte poolt esitatut ja vaidluse õiguslikku keerukust). Kohus arvestab kompromissi läbirääkimiste ja tõendite küsimise mahu hindamisel kostja poolt kohtule esitatud sellekohast kirjavahetust, selle mahtu ja asjaolu, et kompromissiläbirääkimised hõlmasid kirjavahetusest tulenevalt ka telefonikõnede pidamist. Kohus peab tõenäoliseks, et põhjendatud ajakulu sai olla 1,74 tundi. Kohus loeb märtsis 2022 osutatud teenuse kogumahus 3,74 tundi põhjendatud ja vajalikuks.
42.Kostja lepingulisel esindajal on kulunud aprillis 2022 2,81 tundi, et tutvuda hageja täiendava seisukohaga, kliendiga suhtlusele, PPA-le taotluse koostamisele, seisukoha koostamisele, lisade komplekteerimisele ja esitamisele. Arvestades hageja täiendava seisukoha mahtu peab kohus sellega tutvumisele põhjendatuks kulutada kuni 0,25 tundi. Menetlusnimekirjast ei nähtu, millisel põhjusel kostja lepinguline esindaja kliendiga suhtles ja kas see oli seoses käesoleva menetlusega ning seega põhjendatud kulu. Kuna tegevuse põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata, siis jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna kostja 20.04.2022 seisukohaga koos on esitatud ka PPA vastus, siis peab kohus päringu tegemist PPA-le põhjendatuks. Arvestades vastust, siis hindab kohus päringu tegemisele kulunud ajaks kuni 0,25 tundi. Arvestades kohtule esitatud kohtu vastust, siis peab kohus sellele kulunud põhjendatud ajamahuks 1,5 tundi. Kokku peab kohus aprillis 2022 osutatud kulust põhjendatuks 2 tundi.
43.Augustis 2022 on kostja lepingulisel esindajal kulunud 1,08 tundi kohtumäärusega tutvumisele, suhtlusele kliendi ja kohtuga. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja oleks augustis 2022 kohtule kirjutanud. Kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millisel viisil või millisel põhjusel kostja lepinguline esindaja kohtuga suhtles ning see ei kajastu kohtutoimikus, siis on kohtu hinnangul tegemist põhjendamatu kuluga. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks augustis 2022 tehtud toimingute osas kuni 0,75 tundi (arvestades kohtumääruse sisu).
44.Septembris 2022 on kostja lepingulisel esindajal kulunud kohtule seisukoha koostamiseks, kliendiga suhtluseks, hageja seisukohaga tutvumiseks, täiendava seisukoha koostamiseks ja hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks 3,47 tundi. Kohus peab kulu põhjendatuks ja mõistlikuks.
45.Mais 2023 on kostja lepingulisel esindajal kulunud 0,33 tundi kohtumäärusega tutvumisele, suhtluseks kliendi ja kohtuga. Kohus peab eeltoodut põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
46.Juunis 2023 on kostja lepingulisel esindajal kohtuga suhtlemisele istungi asjus, kliendiga suhtlemisele, täiendavate tõenditega tutvumisele, taotluse koostamiseks, kohtumääruse ja täiendavate tõenditega tutvumiseks ning analüüsiks 3,83 tundi. Kohus peab kulu põhjendatuks ja mõistlikuks.
47.Oktoobris 2023 on kostja lepingulisel esindajal kulunud kliendiga suhtlusele kohtuistungiks ettevalmistusele, istungil osalemisele, seisukoha koostamisele ja lisade komplekteerimisele ja hageja seisukohaga tutvumisele 7,26 tundi. Kohus peab kulu põhjendatuks.
48.Kostja lepingulisel esindajal on kulunud novembris ja detsembris 2023 suhtlusele kliendiga, istungiks ettevalmistamisele, istungil osalemisele, menetluskulude nimekirja koostamisele 2,95 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga.
49.Kokku on kostja kulu lepingulisele esindajale põhjendatud 28,83 tunni eest, s.o 28,83*120*1,2=4151,52 eurot. Kohus määrab kulu kindlaks käibemaksuga, kuna kostja on füüsiline isik, kes ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kohus jättis menetluskulud 8,47% ulatuses hageja kanda määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena rahaliselt kindlaks 351,63 eurot.
50.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused otsusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2667,42-351,63=2315,79 eurot
51.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.