Kohtunik Maris Juha, vanemkohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2023.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-17684
Tsiviilasi
OÜ Raatuse Maja hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ja Upgreen Asset Management OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Raatuse Maja (registrikood 48411083719) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (e-post [email protected]) Kostja I: OÜ Paldiski mnt Kinnisvara (registrikood 12761158) Kostja II: Upgreen Asset Management OÜ (registrikood 14289530) Kostjate seaduslik esindaja: juhatuse liige X (e-post xxx)
2.Jätta OÜ Raatuse Maja hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ja Upgreen Asset Management OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks läbi vaatamata.
3.Tühistada 03.12.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o millega kohus määras arestida OÜ Raatuse Maja kasuks Upgreen Asset Management OÜ nõude, milline on omandatud 18.12.2019 notariaalse lepinguga OÜ-lt Paldiski mnt Kinnisvara ning keelas Upgreen Asset Management OÜ-l eelnimetatud nõude käsutamise.
4.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu rahaliselt kindlaksmääravatavad menetluskulud puuduvad.
6.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
2-20-17684 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Raatuse Maja hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ja Upgreen Asset Management OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostja I suhtes algatatud täitemenetlus nr 194/2018/1398 ning Paldiski mnt Kinnisvara OÜ on loovutanud 18.12.2019 notariaalse lepingu alusel väidetava rahalise nõude suuruses 898 000 eurot Upgreen Asset Management OÜ-le. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 18.12.2019 sõlmitud nõude loovutamise leping. 03.12.2020 määrusega rahuldas kohus ka OÜ Raatuse Maja 30.11.2020 hagi tagamise taotluse. Kohus määras arestida OÜ Raatuse Maja kasuks Upgreen Asset Management OÜ nõude, milline on omandatud 18.12.2019.a notariaalse lepinguga OÜ-lt Paldiski mnt Kinnisvara ning keelata Upgreen Asset Management OÜ-l eelnimetatud nõude käsutamine. Kostjad esitasid hagi tagamise määruse peale 18.01.2021 määruskaebuse.
2.Kohus teavitas 23.08.2023 menetlusosalisi sellest, et tsiviilasi nr 2-20-17684 on ümber jagatud Alan Biini menetlusest kohtunik Maris Juha menetlusse. Nii 23.08.2023 ja 24.10.2023 kirjades kohustas kohus menetlusosalisi teavitama kohut asja edasise menetlemine perspektiivikusest.
3.Hageja kirjeldab 09.11.2023 menetlusdokumendis, et praeguse asjaga seotud tsiviilasjas nr 219-4952 on kohtulahend jõustunud. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-4952 jätnud rahuldamata Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ja Upgreen Asset Management OÜ hagi OÜ Raatuse Maja vastu hüvitise ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja leiab, et eelneva tõttu ei ole (ei olnud) Paldiski mnt Kinnisvara OÜ-l rahalist nõuet hageja vastu, mida kaaskostjale loovutada. See tähendab, et hagejal ei ole enam huvi käesoleva hagiasja vastu, haginõue on muutunud sisutühjaks. Hageja on arvamusel, et kohus võiks jätta hagi läbi vaatamata. Hageja palub hagi läbi vaatamata jätmisel jätta poolte lepinguliste esindajate kulud kostjate kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Hageja on arvamusel, et kostjate menetluskulude jätmine hageja kanda ei oleks õiglane TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna kostjad on leppinud kokku olematu nõude loovutamises, mis aga sundis hagejat käesolevat haginõuet esitama. Seega on igasuguste kulude teke olnud kostjate põhjustatud. Viimasena on hageja esitanud taotluse hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Kostjad on 26.12.2023 leidnud, et menetluskulud võiksid jääda poolte kanda. Kostjad nõustuvad, et asjas tuleks menetlus lõpetada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Esmalt käsitleb kohus kostjate 18.01.2021 esitatud määruskaebust. Kohus on eelnevalt märkinud, et 03.12.2020 määrusega rahuldas kohus OÜ Raatuse Maja 30.11.2020 hagi tagamise taotluse. Kohus määras arestida OÜ Raatuse Maja kasuks Upgreen Asset Management OÜ nõude, milline on omandatud 18.12.2019.a notariaalse lepinguga OÜ-lt Paldiski mnt Kinnisvara ning keelata Upgreen Asset Management OÜ-l eelnimetatud nõude käsutamine. Kostjad esitasid hagi tagamise määruse peale 18.01.2021 määruskaebuse. Eelmine kohtukoosseis on 25.05.2023 jätnud määruskaebuse käiguta ning kohustanud kostjaid tasuma määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 659 tuleneb, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole
2-20-17684 tasutud riigilõiv. Kohus ei ole riigilõivu tasumist käesoleva ajani tuvastanud, mistõttu tuleb kostjate 18.01.2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 659 ja § 637 lg 1 p 3 ja koosmõju alusel keelduda.
6.TsMS § 423 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on 24.10.2023 kirjas kohustanud hagejat esitama seisukoha hagi edasise menetlemise perspektiivikuse kohta. Hageja on 12.02.2022 menetlusdokumendis märkinud, et poolte vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-4952, kus on arutluse all see, kas kostjal I on rahaline nõue hageja vastu. Hageja on lisanud – see, kas loovutati olematu nõue või nö päris nõue, selgub tulevikus tsiviilasjas nr 2-19-4952, kuid loovutuse kehtivus peab selguma käesolevas asjas. Kui tsiviilasjas nr 2-19-4952 selgub, et kostjal I on tõendatud vastunõue, siis on teostatud nõude loovutus sissenõudjaid ilmselgelt kahjustav. Hagejal tuli kohtule teada anda tsiviilasja nr 2-19-4952 lahenduse tulemustest – s.o kas kohus on vastaspoolte hagi OÜ Raatuse Maja vastu rahuldanud. Kohus selgitas, et tehingu tagasivõitmise eesmärk saada võlgniku omandisse tagasi vara (sh varalisi nõudeid), mille arvelt saab täitmisele antud võlga sisse nõuda. Võttes arvesse, et vastaspoole võimalik nõue (s.o tasaarvestav nõue) on suunatud hageja enda vastu, tuleks kohtule selgitada, kuidas tehingu tagasivõitmine sissenõudja olukorda parandaks. Kui kohus on vastaspoolte hagi tsiviilasjas nr 2-19-4952 rahuldamata jätnud, siis tuli kohtule samuti selgitada, kuidas oleks olematu nõude tagasivõitmine perspektiivikas ning sissenõudja olukorda täitemenetluses parandaks. Hageja kirjeldas 09.11.2023 menetlusdokumendis, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-194952 jätnud kostjate hagi OÜ Raatuse Maja vastu hüvitise ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja leiab, et eelneva tõttu ei ole (ei olnud) Paldiski mnt Kinnisvara OÜ-l rahalist nõuet hageja vastu, mida kaaskostjale loovutada. See tähendab, et hagejal ei ole enam huvi käesoleva hagiasja vastu, haginõue on muutunud sisutühjaks. Kohus nõustub hagejaga selles, et tsiviilasjas nr 2-19-4952 tehtud lahendiga on ära langenud praeguse tsiviilasja perspektiiv – s.o olematu nõude tagasivõitmine ei tooks täitemenetlusse tagasi vara ega parandaks täitemenetluses hageja olukorda. Seeläbi ei ole tsiviilasja edasine lahendamine enam perspektiivikas, sest hagejal puudub õiguskaitse vajadus ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus jätab OÜ Raatuse Maja hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ja Upgreen Asset Management OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise ning selle perspektiivikuse äralangemise tõttu. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
7.TsMS § 386 lg-st 4 tuleneb, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus määrab tühistada praeguses asjas 03.12.2020 kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o millega kohus määras arestida OÜ Raatuse Maja kasuks Upgreen Asset Management OÜ nõude, milline on omandatud 18.12.2019 notariaalse lepinguga OÜ-lt Paldiski mnt Kinnisvara ning keelas Upgreen Asset Management OÜ-l eelnimetatud nõude käsutamise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks
2-20-17684 menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud juhul lasub menetluskulude kandmise kohtustus hagejal. Hageja ei ole hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega ei ole alust TsMS § 168 lg-st 5 tuleneva kohaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad ka veenvad asjaolud TsMS § 164 lg 4 kohaldamiseks. Kõnesolev säte näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on arvamusel, et kostjate menetluskulude jätmine hageja kanda ei oleks õiglane, kuna kostjad on leppinud kokku olematu nõude loovutamises, mis aga sundis hagejat käesolevat haginõuet esitama. Seega on igasuguste kulude teke olnud kostjate põhjustatud. Kohus ei nõustu hagejaga – Paldiski mnt Kinnisvara OÜ-le kuulunud nõude perspektiivitus on selgunud pärast käesolevas asjas menetluse algatamist teises kohtuasjas tehtud lahendiga. Seega ei saa menetluskulude jaotamisel kostjatele ette heita seda, et kostjate 18.12.2019 nõude loovutamise leping oleks olnud algusest peale sisutühi. Asjaolu, et loovutatud nõude tagasivõitmine ei tooks täitemenetlusse tagasi vara ega parandaks täitemenetluses hageja olukorda on selgunud praeguse tsiviilasja menetluse käigus. Seega ei ole hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud TsMS § 164 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglased. Kostjad on 26.12.2023 seisukohas leidnud, et menetluskulud võiksid jääda poolte kanda. Kostjad ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu rahaliselt kindlaksmääravatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
8.TsMS § 150 lg 1 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus tagastab hagejale käesoleva määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot ning kannab selle hageja arvelduskontole. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.