lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-5482/26

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-5482/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 40Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.06.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1b korteriühistu80427126(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5482

Kohtuasi

Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / VäikePosti tn 1a / 1b korteriühistu (registrikood 80427126), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.06.2023 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda.
3.Rahuldada Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1 b korteriühistu avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1 b korteriühistu põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 200 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
4.
Mõista Xlt Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b korteriühistu kasuks välja menetluskulud 200 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu seisuga 20.03.2022 põhivõlgnevuse 656,44 eurot ja viivise 46,58 eurot väljamõistmiseks. Avaldaja suurendas 16.05.2023 nõuet ja palus puudutatud isikult enda kasuks 01.02.2020 kuni 30.04.2023 seisuga välja mõista põhivõlgnevuse 1004,66 eurot, viivise 118,11 eurot ja alates 01.05.2023 lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, mõista avaldaja kasuks välja kulud 950 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Avalduse kohaselt kuulus Pärnu linnas Väike-Posti tn 1a-4 asuv korteriomand puudutatud isikule. Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b majades moodustati korteriühistu, mille liige oli puudutatud isik alates korteriomandi omanikuks saamisest (27.11.2017). Korteriühistu asutati ja selle põhikiri kinnitati 26.10.2017 üldkoosolekul. Kuigi korteriühistu esitas igakuiselt korteriomanikele arveid, ei tasunud puudutatud isik arveid korralikult alates 2017. aasta detsembrist, mistõttu oli tal pidev võlgnevus avaldaja ees, mis suurenes iga kuuga. Pärnu Maakohtu 25.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14922 mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlg 543,62 eurot ja viivis 38,57 eurot. Vaatamata kohtu selgitustele ei tasunud puudutatud isik korralikult korteriarveid ka edaspidi, mistõttu tekkis tal uus võlg. Puudutatud isiku võlg koosnes remondifondi ja kindlustusmaksetest ning lisanduvatest viivistest. Remondifondi makse määr 0,50 eurot/m2 kinnitati korteriühistu 26.10.2017 üldkoosoleku otsusega. Eelnimetatud üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud. Seoses pangalaenuga tuli avaldajal kindlustada pangalaenu abil remonditud kortermaja. Kindlustusmaksed tasuti ühel korral kvartalis ja jagati korteriomanike vahel lähtudes kindlustusfirma arve summast ning korterite pinnast ja seda juhatuse 17.10.2017 otsuse alusel, mida samuti ei vaidlustatud. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isiku hinnangul esines alus jätta avaldus läbi vaatamata ning asja menetlus lõpetada. Puudutatud isik ei tasunud arveid täies ulatuses põhjusel, et korteriühistu ei täitnud enda kohustusi tema ees kohaselt. Ühistu ei kõrvaldanud kanalisatsioonileket, mille tõttu oli puudutatud isiku korteris hais. Ta ei olnud nõus makseid remondifondi tasuma, sest remondifondist tasuti korteriühistu laenu, millist kohustust tal ei olnud. Tegemist oli vale laenuga. Puudutatud isik jättis kindlustusmaksed tasumata, sest kindlustuspoliisil ei märgitud kontaktisikut ja seal märgitud andmed olid valed. 26.10.2017 koosolekul ei toimunud põhikirja arutamine ning kinnitamine ja puudutatud isik ei olnud teadlik üldkoosolekul vastu võetud otsustest. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1004,66 eurot, viivise 118,11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.05.2022 kuni võla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja kulud 950 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Puudutatud isik sai Pärnu linnas Väike-Posti 1a-4 asuva korteriomandi omanikuks 27.11.2017, oli sellest ajast korteriühistu liige ja pidi täitma korteriühistu liikme kohustusi, sh tasumiskohustust. Vaidlus puudus selles, et avaldaja asutati ning avaldaja põhikiri kinnitati 26.10.2017 üldkoosolekul, kus ka puudutatud isik osales. Kohus ei tuvastanud asutamiskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. 26.10.2017 üldkoosolekul määrati remondifondi makse suuruseks 0,50 eurot/m2 kohta ning 26.10.2017 otsust ei vaidlustatud. Ühistu liige oli kohustatud põhikirja punkti 3.2.6. alusel tasuma regulaarselt, vähemalt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtuti liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Vaidlusalune remondifondi makse arvestati kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.2.6. ja puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurusega 44 m2. Puudutatud isik ei esitanud kohtule selliseid väiteid ja tõendeid, mille alusel saaks kohus jätta avaldaja remondifondi maksete nõude rahuldamata. Volitus juhatusele sõlmida panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga leping korterelamu kaasomandi kindlustamiseks anti juhatusele asutamiskoosolekul. Arvetel nähtuv kindlustusmakse arvutati kooskõlas põhikirja punktiga 3.2.6. ja korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg-ga 1. Kohtul ei tekkinud kahtlusi arvetel nähtuvate vahendatavate ja muude teenuste maksemäärade õigsuses ning avaldaja ei esitanud maksemääradele vastuväiteid, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid maksemäärade aluseks olevate ühistule esitatud arvete näol ning luges maksemäärad omaksvõetuks. Kohus kontrollis avaldaja viivisenõude põhjendatust ja suurust ning tuvastas, et viivisenõue ei ületanud seaduses sätestatud alustel arvutatud suurust. Puudutatud isiku määruskaebus

5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse väidete kohaselt oli puudutatud isikul tõsine põhjus makseid remondifondi mitte tasuda, sest korteriühistus toimus kuritegevus, rahapesu, valetamine, varastamine ja võltsimine. Avaldaja kasutas remondifondi raha pangalaenu tagasimaksete tasumiseks. Remondifondi makseid tehes tasus puudutatud isik teiste inimeste laenumakseid. Avaldaja juhatuse liikmete AB ja UT suhtes käis uurimine. Kohtumenetluse põhjustas avaldaja, kes võttis vale laenu ja sundis puudutatud isikut seda kohtu kaudu tasuma. Puudutatud isik tasus kindlustusmakseid. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Puudutatud isik tugines määruskaebemenetluses sisuliselt samadele väidetele, millele maakohtu menetluses. Maakohus vastas määruses tema vastuväidetele ning põhjendas oma seisukohta piisavas ulatuses. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude tasumata jätmise ja viivitamise eest alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023 ning palus puudutatud isikult välja mõista

põhivõla 1004,66 eurot ja viivise 118,11 eurot. Põhivõlg koosnes tasumata jäetud kindlustusmaksetest 38,08 eurot ning tasumata jäetud remondifondi maksetest 966,58 eurot. Avaldaja tugines asjaolule, et puudutatud isik rikkus korteriomandist ning avaldaja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, väites, et korteriühistu ei täitnud enda kohustusi tema ees kohaselt. Puudutatud isik ei olnud nõus tasuma makseid remondifondi, sest sellest tasuti korteriühistu laenu, millist kohustust tal ei olnud.

12.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega, et ta keeldus põhjendatult korteriühistu majandamiskulude maksete tasumisest. Avaldaja tõi välja nõude kujunemise ja esitas selle aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Nõude tõendamiseks esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku võlgnevuse arvestuse, talle esitatud arved alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023, korteriühistu 26.10.2017 üldkoosoleku protokolli ning korteriühistu 17.10.2017 juhatuse koosoleku otsuse. Puudutatud isik ei esitanud selliseid väiteid ja tõendeid, mis annaksid aluse jätta avaldaja nõue rahuldamata.
13.Avaldaja põhikirja p 3.2.6. sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, vähemalt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (tl 12). Remondifondi makse suurus otsustati 26.10.2017 asutamiskoosolekul, kus määrati makse suuruseks 0,50 eurot/m2 kohta (tl 53 p). Eelnimetatud otsust ei vaidlustatud. 02.08.2020 üldkoosolekul kinnitati häälteenamusega remondifondi makse suuruseks 0,6 eurot/m2 kohta alates 2020. aasta augustist seoses remonditööde vajadusega (tl 117). Puudutatud isik osales 02.08.2020 koosolekul ja oli selle otsuse vastu, kuid ei vaidlustanud 02.08.2020 üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune remondifondi makse arvestatud kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.2.6. ja puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurusega 44 m2. Ebaõige oli puudutatud isiku väide, et remondifondi maksete tasumisel tasuks ta teiste isikute laenumakseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei osalenud puudutatud isik pangalaenu tagasimaksmisel, kuivõrd ta tasus renoveerimistööde eest varem, enne laenulepingu refinantseerimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõendanud puudutatud isik, et avaldaja kasutab remondifondi vahendeid teiste isikute pangalaenu tagasimaksmiseks.
14.Volitus juhatusele sõlmida panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga leping korterelamu kaasomandi kindlustamiseks anti asutamiskoosolekul (tl 54). Kindlustusmakse arvutati kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 3.2.6. ja KrtS § 40 lg-ga 1. Ringkonnakohtu hinnangul tõendas avaldaja, et puudutatud isik jättis põhjendamatult maksmata kindlustusmaksed 38,08 euro ulatuses (tl 159-160).
15.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja esitas kohtule tabelid viivisenõude kujunemise kohta (tl 23-25, 159-162). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud.
16.Kohtu hinnangul ei esitanud puudutatud isik määruskaebemenetluses asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse vaidluse teisiti lahendada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik ei olnud nõus avaldaja menetluskulude suurusega, ei esitanud ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi vastuväiteid. Maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ja põhjendatud ei ole puudutatud isiku vastuväide avaldaja menetluskulude suurusele.
19.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgi ka ringkonnakohus.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades toiminguid kokku 3 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). TsMS § 217 lg 1 lubab menetlusosalisel osaleda menetluses esindaja kaudu. Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda menetluses esindaja kaudu.
21.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleval juhul on lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga, kuid esindaja ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse ja avaldaja esitatud vastuse mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 200 eurot. Avaldaja ei taotlenud kulude hüvitamist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja