Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2024. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1809
Haldusasi
X kaebus kohtutäituriga kohtumiseks kohustamiseks
Tagastada X kaebus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel töötab kohtutäitur Pärnu piirkonnas (https://kpkoda.ee/kohtutaiturids/rocki-albert/).
1(2)
Kohus selgitab aga täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-5482 menetlus lõppenud ja Pärnu Maakohtu määrus jõustunud; Tallinna Ringkonnakohus on selles asjas kaebaja määruskaebust menetlenud. Tsiviilasjas nr 2-18-14922 kaebaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebust ei esitanud, kuid vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Seega on kaebaja tsiviilasjades oma edasikaebeõigust kasutanud. Liiga pika menetluse korral on võimalik esitada taotlus menetluse kiirendamiseks, kuid sellise taotluse saab esitada juhul, kui tsiviilasi on kohtu menetluses olnud vähemalt 9 kuud (TsMS § 3331). Kohtul ei ole teavet menetluse kohta, mille raames kaebaja prokuratuurile etteheite tegi, sh ei nähtu sellist teavet ka kohtute infosüsteemist. Arvestades, et prokuratuuri tegevus on peamiselt seotud kriminaalmenetlusega (prokuratuuriseaduse § 1), viitab etteheite sisu toimingule, mida prokuratuur saaks teha kohtueelses kriminaalmenetluses. Sellise kaebuse lahendamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Kohtueelses kriminaalmenetluses tehtud prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale kaebamine toimub kriminaalmenetluse seadustiku alusel esmalt kaebuse esitamisega Riigiprokuratuurile (§ 228 lg 2) ja edasi maakohtule (§ 230 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.