Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ vastu 6300 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.06.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8045,01 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo 30.06.2023.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis, registrikood 10116985) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja Riho Viik (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ (registrikood 11415320, aadress Sakala tn 18-2, Tallinn 10141), seaduslik esindaja DP
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 30.11.2023
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 02.06.2023 otsus jätta muutmata.
2.Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kanda. Rahaliselt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
1(6)
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja, pankrotihaldur) esitas 8. juunil 2021 Pärnu Maakohtule Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ (kostja) vastu hagiavalduse alusetult saadud 6300 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas 6. aprillil 2023 hagiavalduse täienduse, milles palub välja mõista 5. aprilliks 2023 sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 6. aprillist 2023 viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude (6300 eurot) täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 6. jaanuaril 2021 kl 16.30 välja võlgniku pankroti ja pankrotihalduriks nimetati hageja. Võlgniku arvelduskontolt nr EE372200221001133412 nähtuvad kostjale väljamaksed kokku 6300 euro suuruses:
13.detsembril 2018 väljamakse 1200 eurot, 16. jaanuari 2019 väljamakse 600 eurot, 21. juuni 2019 väljamakse 600 eurot, 21. juuni 2019 väljamakse 900 eurot, 21. juuni 2019 väljamakse 1800 eurot; 21. juuni 2019 väljamakse 1200 eurot. Hageja palus 1. detsembri 2021 nõudekirjaga kostjale edastada endale väljamaksete aluseks olevad algdokumendid (arved, lepingud, tööajaarvestused jm) ja teabe selle kohta, kellega on väljamaksetega seoses suheldud. Kostja juhatuse liige vandeadvokaat Denis Polman teatas
28.detsembril 2021 hagejale, et võlgnikule koostati käsundi alusel distribuutor- ja müügilepingud (2 tk, konverteeritud pdf-i) Suurbritannia, Hiina (Shanghai) ja India jurisdiktsioonides ning et kliendi nimel toimus suhtlus Cga ja Wga. Hageja palus 29. detsembri 2021 e-kirjas kostjale esitada 1. detsembri 2021 nõudekirjas palutud arved. Kostja saatis 15. jaanuaril 2022 hagejale arved selgitustes oli üldine juriidiline nõustamine (kokkuleppetasu). Hageja palus 24. jaanuari 2021 päringus kostjal esitada iga arve aluseks olevad andmed, millest nähtuksid konkreetsed õigusteenuse osutamisega seotud toimingud, nt e-kirjavahetus, tööajaarvestus jne. Samuti palus hageja esitada kostja ja võlgniku vaheline kliendileping/lepingud, mille alusel arved esitati. Kui leping oli suuline, palus hageja selgitada advokaaditasu kujunemist ja sellekohaseid kokkuleppeid. Hageja palus samas päringus esitada ka kostja ja võlgniku vahelise kliendisuhtega seonduva e-kirjavahetuse. Kostja selgitas
14.veebruari 2021 vastuses mh lisaks eelnevale seda, et ajaarvestus kostja ja võlgniku vahel käis vabas vormis ning iga arve puhul oli see võlgnikuga kooskõlastatud.
2(6)
Hageja esitas 26. veebruaril 2021 kostjale hagihoiatuse, milles palus tagastada võlgniku arvelduskontole alusetult saadud 6300 euro suurused rahalised vahendid. Kostja hagihoiatusele ei vastanud ega tagastanud raha. Vaidlusalused ülekanded, arved ja kostja selgitused ja esitatud dokumendid ei ole omavahel seostatavad, kuna selgitused vaidlusaluste arvete ja ülekannete ning kliendisuhte kohta on üldsõnalised ja pole usutavad; puudub arvete aluseks olev kirjalik õigusabiteenuse leping, suulise lepingu tingimused pole tuvastatavad/kontrollitavad, sestap ei ole lepingu sõlmimine kinnitust leidnud; puuduvad tõendid, et võlgnik oleks üldse pöördunud konkreetse ülesande täitmiseks kostja poole; puudub vaidlusaluste arvete aluseks olev tööajaarvestus, mis ei ole eluliselt usutav; distribuutor- ja müügilepingud ei ole arvetega seostatavad ja need äratavad kahtlust, kuna on esitatud pdf-formaadis, mistõttu ei saa tuvastada algset failide loomise kuupäeva. Ühe lepingu faili andmetest on näha, et n-ö autoriks on VV, kes on Advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ vandeadvokaat. Teisest lepingust nähtuvad erinevad kommentaarid, küsimused, ettepanekud jne, mis viitab, et suure tõenäosusega on asjaosalised üksteisele e-kirja teel saatnud lepingu projekte, puuduvad vaidlusaluste arvete ja kliendisuhtega/kliendisuhtlusega seotud e-kirjavahetused; võlgniku juhatuse liige C ei ole hagejale kättesaadav, sh ta ei ole hagejale andnud üle võlgniku raamatupidamist. Seega puuduvad mistahes muud andmed, mis kinnitaksid DP selgitusi ja tema esitatud dokumentidel kajastatut. C kirjalikud ütlused on ebausaldusväärne tõend. Eeltoodu alusel on vaidlusalused väljamaksed alusetud sooritused võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. Võlgnikul ei olnud kohustust teha kostjale ülekandeid, sest õigusabiteenus osutamine ei ole tõendatud. Samuti puudub soorituse õiguslik alus, sest õigusabilepingut/ käsunduslepingut ei ole esitatud ega suulise lepingu sõlmimist tõendatud. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause ja lõike 2 alusel alates 12. märtsist 2021, s.o arvestusega, et kostja sai 26. veebruari 2021 nõudekirja kätte 1. märtsil 2021 ja 6300 euro tagastamise 10-päevane tähtaeg möödus 11. märtsil 2021.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on alusetu, põhjendamata ja pahatahtlik ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Hagi aluseks olevad arved on reaalsed ja nende alusel osutati konkreetseid õigusabiteenuseid, mille maht oli üsna suur. Võlgnik palus kostjat need arved talle esitada, aktsepteeris ja tasus need. Võlgnik deklareeris arved oma maksuarvestuses. Hageja pole käibedeklaratsioone muutnud. Viivisenõue on aegunud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud suuline õigusabileping, mille alusel kostja osutas võlgnikule õigusabiteenust ning kostja esitas võlgnikule 6 arvet, mille võlgnik kostjale tasus. Kostja tõendas piisavalt, millised olid võlgniku ja kostja vahelised kokkulepped - mis tööde eest vaidlusalused arved esitati, miks need esitati hilinemisega ja miks on arvete selgitused üldsõnalised. Seega jääb hagi rahuldamata – VÕS § 1028 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
3(6)
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja seisukohal, et kostja esitatud arvete alusel reaalselt õigusteenust võlgnikule ei osutatud. Seetõttu on põhjendatud vastustajale tasutud summad tagasi nõuda. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuse tegemisel jäeti käsitlemata hulgaliselt apellandi väiteid selle kohta, et vastustaja pole tõendanud võlgnikule võlgniku huvides õigusteenuse osutamist. Maakohtu otsuse tegemisel jäeti käsitlemata ka apellandi väited, mis puudutasid C 06.04.2023 kirjalike ütluste ebausaldusväärsust. Maakohtu otsuse ekslikust näitlikustab ainuüksi asjaolu, et kuigi maakohtu hinnangul olid kõik arved tervikuna põhjendatud, siis maakohus ei ole iga vastustaja poolt väljastatud arve osas eraldiseisvalt selgitanud millist teenust, millal ja millises mahus võlgnikule võlgniku huvides vastustaja poolt osutati. Maakohtu poolt oli ebaõige üldiselt, konkreetseid tõendeid analüüsimata ja kõrvutamata leida, et kuivõrd mingeid toiminguid justkui tehti, siis on kõik arved täismahus põhjendatud.
5.Kuna maakohus ei ole analüüsinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, siis on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. C ja DP ütlused ei ole usaldusväärsed. Nendega ei saa lugeda vastustaja poolt võlgnikule esitatud arvete alusel õigusteenuse osutamist tõendatuks. Apellant on seisukohal, et C kirjalikud ütlused kui tõend oleks tulnud vastustajale tagastada. Apellant palub ringkonnakohtul otsuse tegemisel DP ütlustega mitte arvestada. Juhul, kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et maakohus on õigustatult võtnud asja materjalide juurde C kirjalikud ütlused ja/või rahuldanud DP ülekuulamise taotluse, siis vaatamata sellele, ei ole põhjust hagi rahuldamata jätta.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
8.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid (pankrotis; edaspidi ka võlgnik) tasus kostjale 6300 eurot õigusabiteenuse osutamise eest või mitte. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et võlgnik tasus kostjale alusetult kuue arve alusel kokku 6300 eurot ning see summa tuleb võlgnikule tagastada. 9.Maakohus asus seisukohale, et asjas leidis tõendamist kostja ja võlgniku vahel suulise õigusabilepingu sõlmimine ning selle raames kostja poolt võlgnikule õigusabiteenuse osutamine võlgnikule esitatud 6 arve mahus. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus arvestas menetluses ebaõigesti tõenditega, mille vastuvõtmisest tulnuks keelduda. Samuti on hageja seisukohal, et asjas esitatud tõendid ei tõenda veenvalt kostja väiteid õigusabilepingu raames teenuse osutamise kohta või vähemalt mitte sellises mahus õigusabiteenuse osutamist nagu kajastub kostja poolt võlgnikule esitatud arvetel. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu, tuues esile järgmise.
10.Seonduvalt hageja etteheidetega tõendite vastuvõtmisel maakohtus toob ringkonnakohus esile, et tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid
4(6)
põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis.
11.Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Seega sai maakohus C kirja asjas tõendina arvestada. Õige on küll hageja väide, et see tõend esitati maakohtule hilinenult, maakohtu määratud tähtaega rikkudes, kuid ringkonnakohtu arvates võttis maakohus selle tõendi põhjendatult asja materjalide juurde, sest sama isiku tunnistajana ülekuulamise taotlus oli sellel ajal veel lahendamata ja nagu asjast nähtub, jättis maakohus selle taotluse hiljem rahuldamata. Sellises ebamäärases olukorras ei saanud maakohus kostjale ette heita hilinemist tõendite esitamisel, eriti olukorras, kus see asjaolu ei põhjustanud menetluse viibimist. Hageja väide, et C kirja ei saanud asja lahendamisel arvestada, ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kuigi kostja taotles nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist, vaidles hageja kostja taotluse rahuldamisele korduvalt vastu, sh ei nõustunud hageja tunnistaja ärakuulamisega ka videosilla vahendusel, kuigi tunnistaja oli nõus selliselt ütlusi andma. Hageja seisukohtadest saab järeldada, et veenvateks tõenditeks, mis tõendaksid kostja väiteid, said olla vaid teatud liiki dokumentaalsed tõendid, ülejäänute vastuvõtmisest tulnuks maakohtul keelduda. Selle seiskohaga ei saa ringkonnakohus nõustuda, sest TSMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 12.Riigikohus on 25.11.2020.a tsiviilasjas nr 2-18-10961 tehtud lahendis avaldanud seisukoha, et kirja kui dokumentaalse tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26; 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1115-15, p 18). Kuigi asjast nähtuvalt oli tunnistaja C nõus andma ütlusi videosilla vahendusel, asus maakohus asjas tõendeid hinnates seisukohale, et C kirjalikel ütlustel pole kohtu hinnangul sedavõrd määravat kaalu, et ainuüksi nende pinnalt nõustuda kostja väidetega õigusabilepingu sõlmimise ja täitmise kohta. Samas asus maakohus seisukohale, et kuna C kirjas avaldatu riimub kostja esindaja DP vande all antud ütlustega (tl 131-133) puudub alus jätta need tõendina kõrvale. Seega hindas maakohus C kirjas avaldatut kriitiliselt, arvestades sellega ka hageja seisukohti C kirja kui tõendi usaldusvääruse kahtluse alla seadmise kohta.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited maakohtule kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamise kohta on põhjendamatud. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest (TsMS §-d 267-2681) nähtub, et pool saab teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Hageja ei andnud nõusolekut kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks. TsMS § 229 teise lõike kohaselt võib hagimenetluses olla tõendiks ka menetlusosalise vande all antud seletus. Seega ei ole iseenesest välistatud, et kohus tugineb otsust tehes menetlusosalise vande all antud seletusele. Ringkonnakohus toob ka esile, et selle üle otsustamine, kas kohus kuulas põhjendatult omal algatusel poole vande all ära, kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (riigikohtu 06.12.2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430/58, p19).
14.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega selles, et eelmenetluses ei toonud kosja piisavalt põhjalikult esile, milliste asjaolude kohta ta seadusliku esindaja vande all ärakuulamist taotleb ning mida ta C kirjaga tõendada soovib. Asjast nähtuvalt on kostja nii
5(6)
kirjalikes dokumentides kui ka eelmenetluses toimunud istungil avaldanud, milliseid asjaolusid ta soovib poole vande all ärakuulamisega ja C ütlustega/ kirjaga tõendada. Asjaolu, et hageja arvates ei olnud kostja selgitused piisavalt täpsed, ei anna ringkonnakohtu arvates alust asuda seisukohale, et maakohus rikkus nimetatud tõendite vastuvõtmise otsustamisel ja tõendite hilisemal hindamisel menetlusnorme.
14.Tõendeid peab kohus hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele maakohus oma otsuse järeldused rajas. Maaakohtu otsusest on selgelt jälgitav, millistele tõenditele on kohus otsuse rajanud ning nendeks ei ole ainult C poolt kirjalikult avaldatu ja kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletused nagu on leidnud hageja. Asjaolu, et kostja ei ole esile toonud konkreetselt, milline oli ajamaht iga lepinguprojekti koostamise või muu osutatud õigusabiteenuse eest, ei välista ringkonnakohtu arvates kostja väidete tõendatuse tuvastamist. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. 15.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 16.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.