Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3698,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-post [email protected])
vastu võla
Kostja S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post) Menetluse liik
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista S. S. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 320,81 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista S. S. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks intressi 1704,74 eurot ja lepingutasud 1672,69 eurot.
4.Jätta menetluskulud 91,33% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 8,67% ulatuses S. S. kanda.
5.Mõista S. S. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 81,06 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. S. tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants; hageja) esitas 21. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 19. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse S. S. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 320,81 eurot, intressi 1704,74 eurot ja lepingutasud 1672,69 eurot, kokku 3698,24 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt nõude aluseks on järgmised BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud: -
17.mail 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101877588, mille alusel sai kostja laenu 1328 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 42,8% aastas. Lepingutasu oli 46,48 eurot;
-
18.juulil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101894052, mille alusel sai kostja laenu 255 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 94,18 eurot;
-
25.juulil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101895984, mille alusel sai kostja laenu 105 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 107,03 eurot;
-
1.augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101898201, mille alusel sai kostja laenu 105 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 120,65 eurot;
-
14.augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101901363, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 145,29 eurot;
-
19.augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101902650, mille alusel sai kostja laenu 132 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 162,83 eurot;
-
12.jaanuaril 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101947302, mille alusel sai kostja laenu summas 255 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 184,47 eurot;
-
12.jaanuaril 2020 sõlmitud laenulepingu nr 2101947308, mille alusel sai kostja laenu 210 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 209,04 eurot;
-
22.veebruaril 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101960310, mille alusel sai kostja laenu 15 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 221,44 eurot;
-
20.märtsil 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101966604, mille alusel sai kostja laenu 255 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 250,93 eurot;
-
13.augustil 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101994804, mille alusel kostja refinantseeris laenu ning pikendas laenu tagastamise perioodi. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 130,35 eurot.
Kuna kostja laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud üles
27.detsembril 2020. BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku 2960 eurot. Kostja on teostanud laenuandjale tagasimakseid kokku 2014,19 eurot, hagejale on kostja põhiosa katteks tasunud kokku 625 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101894052, 2101895984, 2101898201, 2101901363, 2101902650, 2101947302, 2101947308, 2101960310, 2101966604, 2101994804 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks, seega on kostjal põhivõlg 320,81 eurot. Laenulepingu nr 2101877588 puhul nõuab hageja intressi tasumist vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 851,26 eurot. Kuna teised lepingud on refinantseerimislepingud, siis nende puhul arvestab hageja intressi kostjale kasulikumal moel, st alates laenude väljastamisest kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostjal on intressi võlgnevus vastavalt 164,52 eurot, 66,85 eurot, 65,95 eurot, 183,66 eurot, 80 eurot, 109,07 eurot, 89,82 eurot, 5,67 eurot ja 87,94 eurot.
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et laenuandja on järginud Finantsinspektsiooni välja antud vastutustundliku laenamise juhendit. Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal enda isikut tuvastada, kostja isikusamasuse tuvastamine toimus digitaalselt, ehk kostja on saatnud laenuandjale kehtiva dokumenti pildid ning kostja allkirjastas isikusamasuse tuvastamise ankeeti. Lisaks isiku tuvastamisele tuli kostjal end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Samuti oli kostjal võimalus küsimuste korral võtta ühendust laenuandjaga. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest
ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Samuti selgitas hageja, et tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt, kes teostavad järelevalvet laenuandjate osas, vastasel juhul ei oleks laenuandja (laenuettevõtjana) saanud tegevusõigust. Hageja selgitas, et enne laenu väljastamist laenuandja teostab päringuid erinevatesse andmebaasidesse ja teostab krediidianalüüsi. Laenuandja kontrollis erinevaid andmebaase, kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid, maksehäireregistrit ning lisaks kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms. Laenuandjal on leping eelpool nimetatud andmebaasidega ning laenuandja infosüsteemi kaudu on võimalik kontrollida vastavate registrite teavet, ilma et andmebaasidesse peab sisenema eraldi tee kaudu. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
4.Kohus võttis 2. märtsil 2023 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja kinnitas
26.septembril 2023 e-kirjaga, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 16. oktoobril 2023.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ ja kostja sõlmitud laenulepingud nr 2101877588, 2101894052, 2101895984, 2101898201, 2101901363, 2101902650, 2101947302, 2101947308, 2101960310, 2101966604, 2101994804. Kõik laenulepingud peale esimese on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud sh eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kostjal tekkis lepingu nr 2101994804 alusel võlgnevus alates teisest osamaksest. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega (2. kuni 4. osamakse) ja kostja ei tasunud võlgnevust vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ütles BB Finance OÜ laenulepingu
27.detsembril 2020 üles. BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021 laenulepingutest tuleneva nõude kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ, hageja).
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu
5.märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
8.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohus selgitas 23. jaanuari 2023 määruses hagejale, et tal tuleb esitada kohtule asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostjaga laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 27. veebruaril 2023 kohtule üldsõnalise kirjelduse enne laenulepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tehtavatest toimingutest, toomata välja konkreetseid andmeid, mida laenuandja kostja krediidivõime kohta enne laenulepingute sõlmimist omandas. Hageja esitas tõenditena väljavõtte laenuandja andmebaasist, kust nähtuvad kostja esitatud laenutaotlused (vastuse lisa 5, dtl 136), väljavõtte väliste päringute tulemustest (vastuse lisa 6, dtl 137-138), mõistliku laenukoormuse arvutused (vastuse lisa 7, dtl 139-141), kostja krediiditaotlused, millest nähtuvad kostja poolt avaldatud andmed tema majandusliku seisu kohta (vastuse lisa 8, dtl 142-204). Hageja esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist. Kohtu hinnangul
ei ole hageja esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja nõude aluseks olev esimene laenuleping on sõlmitud 17. mail 2019. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et samade poolte vahel oli juba varasemalt sõlmitud mitu laenulepingut. Sealjuures osad kostja laenutaotlused on tagasi lükatud. Samuti nähtub taotlustest, et kostja poolt tema igakuise sissetuleku ja kohustuste kohta märgitu ei ole usaldusväärne ja oleks pidanud tekitama laenuandjas kahtlusi andmete õigsuses. Näiteks on sama kuu jooksul või ka samal päeval esitatud taotlustes märgitud erinevad sissetulekute suurused. See pidi olema laenuandjale nähtav juba esimese nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimisel – 17. mail 2019 on kostja märkinud oma sissetuleku suuruseks 1500 eurot, 13. mail 1100 eurot ja 800 eurot; 17. aprillil 2019 on kostja märkinud oma sissetuleku suuruseks 800 eurot, 11. aprillil 700 eurot. Igakuiste muude kohustuste kui finantskohustuste suuruseks on taotluses märgitud 50 üksnes eurot. Kohus osundab, et laenu andmine on risk ja raha teenimine pole ettevõtlust soosivas keskkonnas veel keelatud. Jälgida tuleb seda, et tarbijal on ajalooliselt neli põhiõigust: „õigus turvalisusele, õigus saada teavet, õigus valida ja õigus olla ära kuulatud.“ Hageja esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja igakuist sissetulekut ja kohustusi ning tuvastanud, et kostja poolt taotluses märgitud andmed on õiged. Hageja esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks isegi palunud kostjal anda teavet ja esitatud andmeid täpsustada. Refinantseerimislepingud sõlmiti kostjaga olukorras, kus kostjal oli tekkinud võlgnevus. Lisaks varasema võla refinantseerimisele anti kostjale ka täiendavalt uut laenu juurde. Seejuures lepingutasud olid juurde antavate laenusummadega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Mõne lepingu puhul juurde antava laenusummaga peaaegu sama suured või sellest suuremad. Selline käitumine on vastutustundetu. Küsimata kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta, ei ole laenuandja saanud kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.
9.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli laenulepingute sõlmimise ajal 0,00% aastas. Seega kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid. Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku 2960 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud makseid kokku 2639,19 eurot (2014,19 + 625), mis on arvestatud põhivõla katteks. Seega on kostjal põhivõlast tasumata 320,81 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuded intressi ja lepingutasude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 91,33% ulatuses ja kostja kanda 8,67% ulatuses.
11.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (1 tk) ning toimingud seoses hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460 eurot (ajakulu 3,8 tundi, tunnitasu 120 eurot).
12.Kohus leiab, et riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on põhjendatud menetluskulud. Asi ei olnud küll õiguslikult keerukas, kuid samas on hageja nõude
aluseks 11 laenulepingut. Arvestades ka hagi täiendamist, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 460 eurot on põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 935 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 81,06 eurot (935 x 0,0867).
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.