Välja mõista M. T.ilt M. V. kasuks 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot.
3.Välja mõista M. T.ilt M. V. kasuks viivis põhinõudelt (382 eurot) alates 01.11.202121.12.2023 77 (seitsekümmend seitse) eurot 41 senti ja alates 22.12.2023 kuni põhinõude 382 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata M. V. vastuväide kohtu tegevusele.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt asutasid M. V. ja M. T. koos S. A. ja S. P.iga 03.10.2019 äriühingu GreenEnergy Glass OÜ (edaspidi otsuses GG registrikood 14818916). S. P.i juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise järgselt on alates 01.04.2020 GG juhatuses kolm liiget, lisaks hagejale ja kostjale ka S. A.. Endine juhatuse liige S. P. on koos GG juhatuse liikmetega GG osanikeks, igaühe neist osaluse määr on 25%. Tegelikkuses tegutsesid GG juhtimises üksnes hageja ja kostja.
2.Hageja ja kostja leppisid omavahel kokku, et juhul, kui GG äri vastavalt prognoosidele ei õnnestu ning GG-l peaks tekkima käibevahendite nappus, finantseerivad hageja ja kostja solidaarselt GG tegevust enda isiklike vahenditega. Sealjuures lepiti kokku, et GG kohustuse täitnud poolele hüvitab teine pool esimese poole tasutust nii, et nii hageja kui kostja oleksid kulusid kandnud võrdses osas. Vestluses hagejaga on kostja kinnitanud, et „nemad“ (s.t hageja ja kostja) GG kohustuste täitmist finantseerivad. Samuti pole kostja esitanud mistahes vastuväiteid, kui hageja on kostja eest tasutud osa tagasi nõudnud.
3.Eelkirjeldatud kokkuleppele tuginedes: - täitis hageja Ritalasi OY (Soome äriregistri kood: 2216497-0) nõude GG vastu; ning - sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu H. V. . 26.10.2020 esitas Ritalasi OY GG-le reklamatsiooni summas 3 780 eurot tulenevalt GG-le esitatud tellimuste ebaõnnestunud kohaletoimetamisest. Kuivõrd GG varadest ei jätkunud reklamatsioonina esitatud nõude täitmiseks, täitis hageja täies ulatuses GG kohustuse Ritalasi OY ees. Hageja ja kostja laenusaaja GG esindajatena sõlmisid H. V.ga 06.01.2021 laenulepingu, mille alusel andis H. V. GG-le laenu 15 000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku hageja käendus GG kohustuste täitmise ees, kuivõrd H. V. oli hageja tuttav ning käenduskokkulepe motiveeris laenulepingut sõlmima (vt 14.09.2021 hagiavalduse lisa 1 p 5.1). Kuivõrd GG varadest ei jätkunud laenulepingust tulenevate kohustuste tähtaegseks täitmiseks, täitis hageja GG kohustuse H. V. ees. Hagiavalduse parandatud ja täiendatud tervikteksti esitamise aja seisuga on hageja enda rahalisi vahendeid kasutades H. V. laenulepingust tuleneva nõude täielikult täitnud. Kuivõrd käenduskokkulepe on tühine VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu, ei tegutsenud hageja nimetatud sooritusete tegemisel käendajana.
4.Tulenevalt hageja usaldusest kostja vastu andis hageja kostjale laenu igakordse suulise laenulepingu alusel perioodil 29.10.2019-19.03.2021 kaheksal korral kogusummas 382 eurot.
Hageja usaldust kostja vastu süvendas eelkirjeldatud kokkulepe, et GG kohustuste finantseerimisse panustavad mõlemad võrdselt. Kostja ühtegi laenusummat hagejale tagasi ei maksnud. Tuginedes kokkuleppele kostjaga pöördus hageja korduvalt kostja poole, et kostja hüvitaks hagejale 50% hageja poolt Ritalasi OY-le ja H. V.le tasutust ning maksaks tagasi laenu. Kuivõrd kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud, esitab hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, laenu tagastamise nõude ning hagiavalduse parandatud ja täiendatud tervikteksti esitamisest edasiulatuva viivise nõude.
6.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelist kokkulepet saab käsitleda seltsingulepinguna. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Hageja ja kostja ühiseks eesmärgiks oli GG kui uue ettevõtte äritegevuse „käima saamine“, aidates sellele panusena kaasa isiklikest vahenditest GG kohustuste finantseerimisega. Äritegevuse käima saamise all mõeldi seda, et GG suudab oma kohustused ise täita tänu klientuuri ja püsiva majandustegevuse tekkimisele. Kui GG oleks hageja ja kostja finantseeringute abil oma turupositsiooni kindlustanud ning GG-l oleks kindel ja püsiv klientuur ja majandustegevus, oleksid hageja ja kostja selleks kandnud võrdselt kulusid isiklikest rahalistest vahenditest. Kui GG poleks äri käima saanud (mis ka juhtus), oleksid hageja ja kostja riskinud koos ning kandnud kahju (ehk kaotanud finantseeringud) võrdses osas. Hageja märgib, et poolte eesmärgiks ei olnud GG-le majandusliku kasu teenimine ning puhaskasumi lõppastmes dividendidena saamiseks (GG-l on kokku neli osanikku, mistõttu ei saanud objektiivselt hageja ja kostja selline „kasum“ olla vastav nende panusele), samuti ei saanud pooled tasu GG kohustuste täitmise eest. Seega ei kohaldu hageja hinnangul suhtele VÕS § 610 lg 1 järgne vaikiva seltsingu lepingu regulatsioon. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Hageja ja kostja panused olid enda isiklike maksevahendite andmine GG-le, millega GG sai oma kohustused täita. 5.1 Hageja tegi seoses Ritalasi OY reklamatsiooniga eesmärgi täitmiseks järgmised panused kogusummas 4 158,69 eurot, mis on ajalises ja summaarses seoses GG poolt täidetud kohustusega Ritalasi OY ees: - 10.02.2021 tasus hageja GG-le 1 000 eurot; i. 22.02.2021 tasus GG Ritalasyle 1 000 eurot; - 13.04.2021 tasus hageja GG-le 1 000 eurot; i. 13.04.2021 tasus GG Ritalasyle 1 000 eurot; - 19.05.2021 tasus hageja GG-le 656 eurot; i. 19.05.2021 tasus GG Ritalasyle 280 eurot; - 07.07.2021 tasus hageja GG-le 1 502,69 eurot; i. 07.07.2021 tasus GG Ritalasyle 1 500 eurot. Hageja selgitab, et kuigi eelnimetatud kohustuste täitmisel on maksekorralduse selgituseks olnud „sularaha kassast arvele“, on tegemist kannetega hageja vara arvelt. Juhatuse liikme lepingu alusel oli hageja brutotasuks 584 eurot kuus. Hagejale tasuti töötasu viimati 2020. aasta jaanuaris, misjärel toimides GG raamatupidaja juhiste järgi oli hagejal võimalik võtta oma töötasu raamatupidaja edastatud palgalehtedel märgitud suuruses sularahas. Kuivõrd tasu alates 2021. aasta veebruarist välja võtmata jättes oli hagejal võimalus jätta vastav summa GG kasutusse, täitmaks kokkulepet kostjaga, ei pidanud hageja vajalikuks makse tähistamist muul viisil. Hageja on seisukohal, et Ritalasi OY-ga seotud maksed on tehtud hageja vara arvelt, kuivõrd kassast õigustatult sularaha võttes sai hageja vastava juhatuse liikme tasusumma omanikuks, kandes selle enda maksekontole ning alles seejärel edasi GG-le.
5.2 Seoses laenulepinguga tegi hageja panused kogusummas 16 613,68 eurot, mis on ajalises ja summaarses seoses GG poolt täidetud kohustusega H. V. ees: - 30.07.2021 tasus hageja GG-le 3 003 eurot ; 30.07.2021 tasus GG H. V.le laenu tagasimaksena 3 000 eurot - 5.08.2021 tasus hageja GG-le 5 000 eurot; 25.08.2021 tasus GG H. V.le laenu tagasimaksena 5 000 eurot - 26.08.2021 tasus hageja GG-le 2 001 eurot;. 26.08.2021 tasus GG H. V.le laenu tagasimaksena 2 000 eurot - 30.08.2021 tasus hageja GG-le kokku 2 003 eurot ;30.08.2021 tasus GG H. V.le laenu tagasimaksena 2 000 eurot - 20.09.2021 tasus hageja GG-le 4 303,34 eurot ja 303,34 eurot - 20.09.2021 tasus GG H. V.le laenu viimase osa tagasimakse + viivise 4 606,68 eurot.
7.Kostja on lepingut rikkunud – vastavalt poolte kokkuleppele oli poolte kohustuseks finantseerida GG kohustusi võrdses osas. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest - VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Hagejale on tekkinud kahju – kostja rikkumise tulemusena pidi hageja (vältimaks täiendavat viivitust) täitma kohustused täies ulatuses ise, kogusummas 4 158,69 + 16 613,68 = 20 772,37 eurot. Hagejale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes on sellest pool, s.t 10 386,18 eurot, mis hageja tasus ise kostja eest, olemata selleks kohustatud. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga – panustes ja nende jaotumises eelnevalt kokku leppimise kaitse-eesmärgiks on vältida olukorda, kus vaatamata plaanile ühiselt panustada teeb panuseid VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Käesoleval juhul olid pooled ka kokku leppinud, et nende panused on võrdsed. Eesmärgi olemusest tulenevalt ning hageja poolt maksevahendite otse GG-le kandmisest ei tekkinud panustest nn seltsinguvara. Ka Riigikohus on praktikas selgitanud, et seltsinguvara moodustumine ei ole seltsingu vältimatu tunnus ning seltsinglased võivad seltsinguvara moodustamise kokkuleppel välistada. Kuivõrd kostja ei teinud enda panust kohustuse täitmiseks, on kohustuse täitmise ehk oma panuse maksmise nõude esitamine kostjale muutunud võimatuks (hageja on kohustused ise täitnud). Seega on hagejal kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimise ajal rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav – jättes enda panuse tegemata pidi kostja mõistma, et tulenevalt kohustuse eesmärgist suureneb iga viivitatud päevaga vajaliku panuse suurus ning hageja täidab kohustuse täielikult oma panustega eeltoodu vältimiseks. Jättes panuse tegemata, teades, et ka temal lasub kohustus panustada pooles osas, pidi kostjale olema VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav, et sellise tegevusetuse tulemusel tekib hagejale kahju. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks enda panuseid tegemata jätnud, ei oleks hageja pidanud nõuete suurenemise ja võimalike kohtuvaidluste vältimiseks ise kahekordselt suuremas osas panuseid tegema. Seega on rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 10 386,18 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja kahju hüvitamise nõudelt 10 386,18 eurot välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras käesoleva hagiavalduse parandatud ja täiendatud tervikteksti esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Juhul, kui kohus peaks leidma, et pooltevaheline suhe vastab mõne muu lepinguliigi tunnustele, palub hageja ka sellise lepingulise suhte raames arvestada võimaliku solidaarkohustuse tekkega ning edasiulatuva viivise nõudega. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja on täitnud koostöökokkuleppes tulenevad kohustused isiklikult, on hagejal kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõue summas 10 386,18 eurot.
8.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja andis kostjale laenu kogusummas 382 eurot järgmiselt: - 29.10.2019 andis hageja kostjale laenu 100 eurot; - 21.11.2019 andis hageja kostjale laenu 50 eurot; - 10.12.2019 andis hageja kostjale laenu 50 eurot; - 07.09.2020 andis hageja kostjale laenu 50 eurot; - 22.09.2020 andis hageja kostjale laenu 50 eurot; - 27.09.2020 andis hageja kostjale laenu 50 eurot; - 29.09.2020 andis hageja kostjale laenu 25 eurot; - 19.03.2021 andis hageja kostjale laenu 7 eurot. Hageja on seisukohal, et kuigi laenu tagasimaksmise aega ei olnud kindlaks määratud, on laenusummade suurusest ning laenu andmise kuupäevadest tulenevalt mõistlik aeg tagasimaksmiseks möödunud. VÕS § 397 lg 4 kohaselt ei välista ega piira VÕS § 397 lg-tes 1–3 sätestatu lepingupoolte õigusi viivise osas. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja laenu tagasimaksmise nõudelt 382 eurot välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras käesoleva hagiavalduse parandatud ja täiendatud tervikteksti esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja on üritanud jätta kohtule muljet, justkui oleks hageja seisukohal, et kokkuleppe sisuks on hageja ja/või kostja poolt GreenEnergy Glass OÜ kohustuse täitmine kolmanda isiku ees nn otse, misjärel GreenEnergy Glass OÜ kohustusest vabaneb (VÕS § 78 mõttes) ja teine pool hüvitab kohustuse täitnud poolele täidetud kohustusest poole – hageja ja kostja kokkulepe ei olnud selline. Hageja on hagis selgesõnaliselt öelnud, et „hageja ja kostja leppisid omavahel kokku, et juhul, kui GG äri vastavalt prognoosidele ei õnnestu ning GG-l peaks tekkima käibevahendite nappus, finantseerivad hageja ja kostja solidaarselt GG tegevust enda isiklike vahenditega.“ Täiendavalt on hageja põhistanud, et „hageja ja kostja panused olid enda isiklike maksevahendite andmine GG-le, millega GG sai oma kohustused täita. Kokkuleppe sisuks oli seega see, et GreenEnergy Glass OÜ täidab kohustused kolmandate isikute ees ise ja otse, kuid selleks annavad rahalised vahendid hageja ja/või kostja, kelle poolt kantud kulutused hüvitab teine pool nii, et kulusid oleksid isiklikest vahenditest kantud võrdselt. Eeltoodud kokkuleppele tuginedes on hageja tõendanud, et: - seoses Ritalasi OY reklamatsiooniga tegi hageja eesmärgi täitmiseks panused kogusummas 4 158,69 eurot, mis on ajalises ja summaarses seoses GreenEnergy Glass OÜ poolt täidetud kohustusega Ritalasi OY ees ; - seoses laenulepinguga tegi hageja panused kogusummas 16 613,68 eurot, mis on ajalises ja summaarses seoses GreenEnergy Glass OÜ poolt täidetud kohustusega H. V. ees
10.Hageja jääb lõppseisukohtades oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja kahju hüvitamise nõue põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisel kokkuleppel, mille kohaselt pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel ehk GG äritegevuse käima saamisega, mis oleks väljendunud GG kasumi teenimises ja selle võrdses jagamises hageja ja kostja vahel. Eelnimetatud ühisel eesmärgil tegutsemine on tõendatud mh järgmisega: -hageja on hagiavalduses väitnud, et GG juhtimises ja tegevuses osalesid üksnes hageja ja kostja. Kostja on oma ütlustega eeltoodut kinnitanud, öeldes, et nn aktiivselt osalesid GG tegevuses üksnes hageja ja kostja. Seejuures on GG juhatuses lisaks S. A., samuti on S. A. ja S. P. lisaks hagejale ja kostjale igaüks GG 25% osanikud; -hageja on hagiavalduses väitnud, et GG kasum kuulus jagamisele (arvestades hageja väidetud sisuga kokkuleppeid) võrdsetelt üksnes hageja ja kostja vahel, seda sõltumata äriregistrist nähtuvast kahest teisest osanikust ning ühest lisaks olevast juhatuse liikmest. Kostja on oma ütlustega kinnitanud, et kasum pidi hageja ja kostja vahel jaotuma võrdselt ning teistel äriregistrist nähtuvatel GG-ga seotud isikutel ei olnud GG kasumile õigust. Ka õiguskirjanduses on täpsustatud, et seltsingulepinguks on loetud osanike vahelisi kokkuleppeid, millega reguleeritakse nendevahelisi suhteid seoses äriühinguga (nt finantseerimiskohustused). Kuna osanike vaheliseks lepingute esemeks on eelkõige poolte ühine tegutsemine äriühingu juhtimisel (sh otsuste vastuvõtmisel, otsuste eelnõude esitamisel või muude vähemusosanike õiguste teostamisel), siis on üldjuhul tegemist sisemise seltsinguga, mille puhul eraldi seltsinguvara ei moodustata ning mis ei osale suhetes kolmandate isikutega. Poolte vahel on sisuline vaidlus üksnes selles, kuidas peaks sisustama „aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega“ poolte rolli ja nende panuseid: - hageja väidab, et poolte panused seisnesid selles, et poolte vahelise kokkuleppe kohaselt kui GGl peaks tekkima käibevahendite nappus, finantseerivad hageja ja kostja solidaarselt GG tegevust enda isiklike vahenditega, seejuures hüvitab GG kohustuse täitnud poolele teine pool esimese poole tasutust nii, et nii hageja kui kostja oleksid kulusid kandnud võrdses osas; - kostja väidab, et sellist kokkulepet ei olnud ning kokkuleppe sisuks oli üldsõnaliselt see, et kulud pidi kandma hageja isiklikest vahenditest üksi. Hageja on kostja eelnimetatud väitele vastu vaielnud. Seltsingul lasub lojaalsuskohustusega seonduv võrdse kohtlemise põhimõte, mis on mh ühinguõiguse aluspõhimõtteks. Selle kohaselt tuleb seltsingu ja seltsinglasete vahelistes suhetes sarnaseid olukordi sarnaselt käsitleda. Eeldatakse seltsinglaste panuste võrdsust (VÕS § 581 lg 2) ning sellest tulenevalt võrdsust ka seltsinglaste osade kasumi jaotamises ja kahjumi katmises (vastavust panuse suurusele) (VÕS § 592). Kuivõrd VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, s.t seltsinglastel on võrdse kohtlemise põhimõttest tulenev võrdne kaasaaitamiskohustus ühise eesmärgi saavutamisele, on kostja kohustus tõendada, et hageja ja kostja panused ei pidanud olema võrdsed. Kostja ei ole eeltoodut menetluse kestel tõendanud. Hageja hinnangul tõendavad hoopis hageja käsitlust järgmised asjas kogutud tõendid ning asjaolud: - Riigikohus on selgitanud, et pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, s.t VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele ehk VÕS § 581 lg 2 järgi eelduslikult võrdsetes osades. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et tal oli õigus poolele kasumist, on kostja samaaegselt sisuliselt ka kinnitanud, et ka tema panus selle saamiseks pidi tegelikkuses olema hagejaga võrdne; - ei ole eluliselt usutav, et hageja panustaks ühise eesmärgi saavutamisesse üksi, seejuures jagaks kasumit ka kostjaga. Hagejal ei oleks selliseks äritegevuseks mistahes motivatsiooni, kuivõrd arvestades maha hageja kulutused panustele ei saaks hageja tegelikkuses poolt kasumist; - kostja on kinnitanud, et ta sai GG-lt (töö)tasu, mistõttu ei saa kostja panus seisneda mistahes sisuga teenuse osutamises, nt juhtimises osalemist või tarnijatega suhtlemist. Kostja on enda kinnitusel eelnimetatud teenuste eest juba vastusoorituse saanud. Seejuures on õiguskirjanduses selgitatud, et
Seltsinglase poolt isikliku töö tegemist ühise eesmärgi nimel, samuti nt töötajate seltsingu kasutusse andmist ei tuleks lugeda seltsingule teenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt pidid hageja ja kostja panused olema võrdsed ning hagejal on kostja vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 10 386,18 eurot ning sellega seotud viivise nõue tuleb rahuldada. Hageja laenu tagastamise nõue põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud suulistel laenulepingutel, mille kohaselt hageja andis perioodil 29.10.2019-19.03.2021 kostjale laenu kogusummas 382 eurot. Kostja on oma ütlustega möönnud, et sai hagejalt laenu, et kostja ei pidanud laenusummade üle arvestust ning hageja laenu tagastamise nõue võib olla põhjendatud. Sellega on kostja hageja hinnangul hageja nõuet mh tunnistanud, arvestades, et kostja ei ole vastavalt esimese hagivastuses väidetule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks laenusummade tagastamine. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei saanud nimetatud summasid hagejalt laenuna VÕS § 396 lg 1 mõttes (millega hageja ei nõustu), sai kostja summad alusetult VÕS § 1028 lg 1 mõttes, kuivõrd kohustust nimetatud summasid kostjale kanda ei olnud olemas. Kostja ei ole tõendanud, justkui oleks nimetatud maksed seotud mistahes hageja kohustuste täitmisega kostja ees, mistõttu on kostjal endiselt kohustus temale alusetult kantud summad hagejale tagastada II
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja M. T. M. V. esitatud nõudeid ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja on kostja vastu esitanud hagis kahju hüvitamise nõude ja laenu tagastamise nõude. Kostja on seisukohal, et hagi pole esitatud asjaoludel tõendatud. Hageja väiteks kahju hüvitamise nõude puhul on see, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille kohaselt pidid hageja ja kostja kandma isiklikult äriühingu GreenEnergy Glass OÜ (GG) kohustusi kumbki võrdsetes osades. Hageja sõnul oli kokkuleppe sisuks see, et GG kohustuse täitnud poolele hüvitab teine pool esimese poole tasutust nii, et nii hageja kui kostja oleksid kulusid kandnud võrdses osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pole väidetud kokkulepet tõendanud. Äriseadustiku § 135 lg 2 kohaselt osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Eelnevast tulenevalt tuleb eeldada, et pooltel polnud kokkulepet GG kohustuste isiklikuks täitmiseks. Tahtnuks pooled sellise kokkuleppe sõlmida, oleks seda tehtud eraldi kirjalikult. Ka jääb arusaamatuks, miks pidanuks kostja soovima eelnevat silmas pidades oma vastutust suhtes kaasosanikega laiendada. Ka ei kinnita sellise kokkuleppe olemasolu hageja enda viidatud tõendid Hageja viidatud e-kirjavahetuses pole sõnagi sellise kokkuleppe olemasolust või tingimusi, ammugi kostja kinnitust sellise kokkuleppe sõlmimise kohta. Ka ei kinnita hageja e-kirjale vastamata jätmine ühelgi juhul lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja pole ka tõendanud väidetava lepingu sõlmimisega seonduvalt olulisi asjaolusid – näiteks pole hageja märkinud, millal pooled üldse seltsingulepingu sõlmisid ning kuidas avaldati vastavad lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldused. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 tehtud lahendi p-s 14 leidnud, et seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Käesoleval juhul ei nähtu ühestki tõendist, et pooled on seda teinud. Teiseks hagi asjaoludele viidates pole praegu kohustusi täitnud üldse hageja vaid makseid on teostanud justnimelt GG (GG ja hageja pole samad isikud), mistõttu ei saaks õiguslikult järeldada, et hageja on need maksed teinud ja et hageja on kohustusi kostja eest täitnud. Hageja sõnul oli ju kokkuleppe sisuks see, et GG kohustuse täitnud poolele hüvitab teine pool esimese poole tasutust nii, et nii hageja kui kostja oleksid kulusid kandnud võrdses osas.
Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja tekitada hagejale kahju hageja poolt viidatud viisil. Ka pole võimalikud teised hageja viidatud nõudealused. Hageja poolt kantud laenu kohta märgib kostja, et on nimetatud summad hagejale tagastanud. Hageja väitel on väidetud kokkulepe sõlmitud suusõnaliselt. Hageja väidetud kokkulepe tõendatud ei ole. Vastupidi, hagejale pole ka endale teada, kas ja kuidas selline kokkulepe sõlmiti. Hageja on nt 06.12.2022 kohtuistungil kohtu küsimusele vastuseks selgitanud, et selline kokkulepe sõlmiti poolte vahel telefoni teel (vt istungi protokoll 00:34:25). Samas 06.11.2023 istungil selgitab hageja, et ei mäleta kas sellise kokkuleppe sõlmimine toimus telefoni teel või n-ö näost näkku (vt istungi protokoll 00:08:56 ja 00:17:10). Ka ei suuda hageja meenutada nt mis aastal ta sellise kokkuleppe sõlmis. Hageja ei suutnud kostja esindaja küsimusele vastata ka selles osas, milliseid konkreetseid kohustusi väidetud leping hõlmas. Hageja vastas vaid, et oli selline üldine kokkulepe, et pooled vastutavad ettevõtte negatiivse tulemi eest. Vastutus negatiivse „tulemi“ eest aga ei tähenda, et pooletel oleks sõnaselgelt kohustus isiklikult tasuda tagasi ettevõtte jooksvad võlad. Eeltoodu kinnitab üheselt, et väidetud kokkulepet poolte vahel siiski polnud. Juhul, kui selline kokkulepe oleks olnud sõlmitud ei annaks hageja selle kohta teineteisele vastukäivaid ütlusi ja suudaks kokkuleppes sõlmimise asjaolusid paremini meenutada. Isegi juhul, kui väidetud kokkulepet jaatada, siis nägi see väidetavalt ette teisele poolele tasutu hüvitamise olukorras, kus pool on GG kohustusi ise täitnud. Käesoleval juhul on selge, et hageja pole ise teinud neid kulutusi, mida kostja justkui peaks hüvitama. Puudub vaidlus selles, et sellised kulutused on teinud GG, mis nähtub ettevõtte kontol olevatest kannetest. GG ja hageja on juriidiliselt erinevad isikud. Ka on hageja 06.11.2023 istungil selgitanud, et need rahasummad, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab, kanti hageja isiklikult kontolt GG kontole laenuna (vt istungi protokoll 00:22:51). Kui see raha anti GG laenuna ja sellest laenurahast tasuti selle äriühingu võlgu, siis ei saa kuidagi väita, et just hageja on need rahalised kohustused täitnud. Hageja oleks sel juhul täitnud laenulepingut tema ja GG vahel (andnud viimse kasutusse raha) ning väidetud kokkuleppe sisu silmas pidades kostja sellise kohustuse täitmises osalema ei peaks. Seonduvalt väidetava laenuga selgitab hageja 06.11.2023 istungil, et ei saa tõendada seda, et see on nagu laenuna olnud (vt istungi protokoll 00:10:22). Ka pole kostja väidetud laenulepingut istungil omaks võtnud. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
M. V. nõuab hagiavalduses M. T.ilt 10 768, 18 euro väljamõistmist, millest
- 10 386,18 eurot kahju hüvitamise nõue tulenevalt poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppe (VÕS § 580 seltsingulepingu) rikkumisest; a) Ritalasi OY reklamatsiooni tasumise eest 4158,69:2 = 2079,34 eurot b) GG ja H. V. laenu tasumise eest 16 613,68: 2 =8306,84 eurot Kokkuleppe kohaselt pidid M. V. ja M. T. panustama (sh kandma kahju) võrdselt ja GG OÜ kohustused täitis hageja üksi, sh kostja eest, seega on hagejal kahju hüvitamise nõue kostja vastu. - 382 eurot kostjale antud laenu tagastamise nõue. Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et hageja pole väidetud kokkuleppe sõlmimist ega tingimusi tõendanud.
14.03.10.2019 asutasid M. V., M. T., S. A. ja S. P. (osanikud) GreenEnergy Glass OÜ (edaspidi GG). Äriregistri andmetel on äriühingul 3 juhatuse liiget: M. V., M. T. ja S. A. ning osaühingut võib tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Tegelikud kasusaajad on äriregistri järgi M. V. ja M. T.. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikkuses tegutsesid GG juhtimises üksnes M. V. ja M. T. ning väidetava pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise juures teisi osanikke/juhatuse liikmeid ei viibinud (dtl 56, 166, 168, 169, 229).
15.Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas ja milline oli poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkulepe, sh kas pooltevahelisele kokkuleppele kohalduvad seltsingulepingu sätted. Hageja väitel leppisid pooled omavahel kokku, et kui GG äri ei õnnestu ja äriühingul peaks tekkima käibevahendite nappus, finantseerivad hageja ja kostja solidaarselt GG tegevust enda isiklike vahenditega. Lepiti kokku, et GG kohustuse täitnud poolele hüvitab teine pool tasutu nii, et hageja ja kostja oleksid kulusid kandnud võrdses osas. Kostja eitab kokkuleppe olemasolu.
16.01.11.2021.a esitatud hagiavalduses (dtl 56 jj) märgib hageja, et omavahelises vestluses hagejaga on kostja kinnitanud, et „nemad“ (hageja ja kostja) GG kohustuste täitmist finantseerivad. Oma väite kinnitamiseks on hageja esitanud väljavõtted kirja-, sõnumivahetusest (dtl 68-69). Kohtu hinnangul ei tulene esitatud kirja-, sõnumivahetusest M. T.i väidetavat kinnitust GG kohustuste ühise (sh võrdsetes osades) finantseerimise kohta. M. T.i väide, et „... ma ei vaidle, et me selle ära maksame ....“ (dtl 68) ei kinnita kokkulepet GG kohustuste finantseerimise kohta oma vahendite arvelt. Lisaks eeltoodule on jutt 700 euro tasumise kohta Ritalasi OY-le (dtl 69) ning järgnevad M. T.i sõnad „..... meil oli see raha ettevõtte arvel olemas...“, millele hageja vastab, et „....ma panen selle summa tagasi, mis sealt võetud minu tarbeks ..“ (dtl 69). Hageja väitel pole kostja esitanud mistahes vastuväiteid, kui hageja on kostja eest tasutud osa tagasi nõudnud ja lisab hageja 13.07.2021 ja 06.09.2021a. kostjale saadetud e-kirjad (dtl 70-71). Kohtu hinnangul ei saa hageja nõudekirjadele vastamata jätmist tõlgendada selliselt, et kostjal vastuväited nõudele puuduvad. Hageja märgib hagiavalduses, et kokkuleppe sõlmimist ja selle tingimusi tõendab hageja muuhulgas oma vande all antud ütlustega. Kohtuistungil 06.12.2022.a kinnitas hageja M. V., et kokkuleppe sõlmimise juures kedagi ei olnud, kokkulepe sõlmiti kostjaga kahekesi omavahel (dtl 168, 170), kokkulepped toimusid telefoni teel, leppisime M. T.iga omavahel kokku, et mismoodi.... (dtl 169)
06.11.2023.a. kohtuistungil selgitas M. V. vande all, et oli kokkulepe kohe alguses, et hageja ja kostja ühiselt vastutavad oma ettevõtte tegevuse eest (dtl 227). M. V. kinnitas M. T.i väidet, et ütles, et ei jäta teda kunagi hätta, aga rahalised liigutused on ikkagi vastutusega. Kohtu küsimusele kuidas kokkulepe sõlmiti, kas näost näkku või telefoni teel vm viisil, M. V. vastas, et „... ei mäleta konkreetset situatsiooni, kas see oli näost näkku (dtl 227) Kostja esindaja küsimusele millisel aastal, kuul ja päeval, suuline leping sõlmiti, hageja täpselt vastata ei osanud- vastas M. V., et „.. Millal me oma tegevusega alustasime, kas 2019, kui ma ei eksi, või oli 2020. (dtl 229) ei osanud ka nimetada asukohta, kus kokkulepe sõlmiti (dtl 229) „.... ma ei mäleta, kas see oli meil näost näkku sõlmitud või see oli telefoni teel, aga meil käiski väga palju jutuajamist niimoodi, et kas me saime kokku või me rääkisime telefoni teel“. Küsimusele, milles siis kokku lepiti, millised olid need kohustused: laenud, milliste kohustuste tagasimaksed, millises summas, vastas M. V., et „... see oli üleüldine kokkulepe, et kaks inimest, kes saavad kasu, vastutavad ka ettevõtte negatiivse tulemi eest isiklikult (dtl 230). ... täpsemaid tingimusi ei olnud (dtl 231). 06.12.2022 kohtuistungil märkis kostja, et ... kahekesi võtsime ettevõttele laenu (H. V. laen), kuid arusaamatu, kuidas ettevõttele võetud laen eraisikule üle läks (dtl 170) ja sai aru lepingu sõlmimisel, et laen võetakse ettevõttele ja kui viimaselt tekib raskusi, siis hüvitab selle laenu ettevõtte eest M. V. käendajana. M. T. väitis 06.11.2023.a. vande all, et „... kokkulepe oli selles, et ta meid hätta ei jäta ja tööd on nii palju, et ega kahjumit ei tule (dtl 232)... ei olnud nagu tema poolt vaadates sellist tunnetki, et kui juhtub midagi halvasti, et siis me peame ilmselt maksma hakkama (dtl 232) Kokkulepet hagejaga selles, et kui GG OÜ-l tekivad mingisugused rahalised kohustused, peaks oma varast neid asju maksma, ei olnud (dtl 235) Kohtu küsimusele, kas sellist juttu ei olnud, et kui läheb halvasti, siis kahjud katete mõlemad võrdsetes osades, vastas M. T., et „....sellist juttu ei olnud... M. ütles, et ega ta mind ju hätta ei jäta. Ta teab minu seisu ja küll me selle ära saame. Sellepärast ta ju panigi iseennast selle laenulepingu garanteerijaks... (dtl 232).... Küsimusele, kas oli selline kokkulepe, et teie kahekesi (hageja ja kostja) tegelete ettevõttega, kui saate kasumit, jagate pooleks. Aga mis saab probleemide korral, kui on kahjumid, vastas M. T., et „...sellist kokkulepet ei olnud, ..... usaldades tema (M. V.) kogemust ja veenmisoskust, et halvasti ei saagi minna....(dtl 234)
17.Esitatud kirjalike tõenditest ja poolte selgitustest ning vande all antud ütlustest tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavalduses hageja väidetud kokkulepe tõendatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud väidetava kokkuleppe/lepingu sõlmimisega seonduvalt olulisi asjaolusid – millal ja kuidas pooled üldse kokkuleppe/lepingu sõlmisid, kuidas avaldati vastavad lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldused, millised olid kokkuleppe/lepingu tingimused. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe ning isikutel ei ole üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. Piisavalt selgeks tuleb lugeda olukorda, kus kokkulepe sisaldab sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11 p 13). Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud kokkuleppe olemasolu kostjaga, millest oleks võimalik järeldada kostja tahet olla sellega õiguslikult seotud (kostja tahet ühisesse ettevõttesse panustada ja vajadusel kahjusid kanda võrdselt hagejaga). Ainuüksi ühine äritegevus ei kinnita väidetud pooltevahelist kokkulepet, et pooled panustavad võrdsetes osades ja ka vajadusel kannavad kahju/täidavad äriühingu kohustusi isikliku vara arvelt võrdsetes osades.
VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud ka kostja tegu, millest tulenevalt saaks tõsikindlalt väita, et kostja on avaldanud nõusolekut/tahet GG finantseerimises (kohustuste täitmises) isiklike vahendite arvelt osaleda, arvestades muuhulgas äriseadustiku (ÄS) § 135 lg 2 sätestatut, et osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, samuti kostja rasket majanduslikku olukorda, mida ei ole eitanud ka hageja.
18.Hageja on nõudes tuginenud seltsingulepingu (VÕS § 580 jj) sätetele ja nõuab lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu olemasolu (millal, millistel tingimustel sõlmiti, ühine tegevuse eesmärk, panuste tegemine, juhtimise korraldamine) tõendamise koormis lasus hagejal. Riigikohus on märkinud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p 14). Seltsingulepingu sätete kohaldamine on võimalik sellistele osanike vaheliste lepingutele, mida ei reguleeri ühinguõigus (seltsingulepingu sätted ei kohaldu põhikirjale ega ühingulepingule). Seltsingulepinguks on loetud osanike kokkuleppeid, millega reguleeritakse nendevahelisi suhteid seoses äriühinguga (nt finantseerimiskohustused vt VÕS kommenteeritud väljaanne, § 580 kommentaar lk 492) Kuna osanike vaheliseks lepingute esemeks on eelkõige poolte ühine tegutsemine ühingu juhtimisel, siis on üldjuhul tegemist sisemise seltsinguga. Seltsingulepingu sätete kohaldamine arvates juriidilise isiku registrisse kandmisest on võimalik üksnes juriidilise isiku osanike või liikmete vahel sõlmitud sellekohasele eraldi lepingule juriidilise isiku ühise juhtimise korraldamiseks, mis ei seondu seadusega ettenähtud asutamisdokumentidega. Kuivõrd hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, milline, millistel tingimustel oli sõlmitud väidetav pooltevaheline kokkulepe juriidilise isiku juhtimise korraldamiseks ja finantseerimiseks, ei ole seltsingulepingu sätete kohaldamine põhjendatud. Pooltel oli küll ühine äritegevus GG OÜ-s ja vaidlust ei ole selles, et neljast osanikust ja kolmest juhatuse liikmest olid M. V. ja M. T. kahekesi aktiivsed osanikud/juhatuse liikmed, ei ole millegagi tõendatud nende omavaheliste suhete / kokkulepete tingimused Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Eelkõige peavad tahteavaldused väljendama tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Kuna seltsingulepingu olemuslik tunnus on seltsinglaste tahte suunatus ühise eesmärgi saavutamisele, siis ei ole seltsingulepingu puhul tegemist vastastikuse lepinguga. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12 p 15). Poolte käitumisest ei tulene kohtu hinnangul selget ühist eesmärki või mõlema poole ühist soorituste eesmärki hagis väidetud seltsingu eesmärgi nimel ning et ühist majapidamist korraldades oleks poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.
19.Kohus nõustub kostjaga selles, et isegi kui jaatada väidetavat kokkulepet nägi see väidetavalt ette teisele poolele tasutu hüvitamise olukorras, kus pool on GG kohustusi ise täitnud. Käesoleval juhul on nii Ritalasi OY reklamatsioonist (dtl 72) tuleneva kohustuse kui H. V. laenukohustuse tasunud GG. Hageja väitel on hageja oma vahendite arvelt tasunud mõlemad kohustused. Ritalasi OY kohustuse katteks on hageja enda väitel tasunud 4158,69 eurot (dtl 58). M. V. on tasunud GG arveldusarvele selgitusega „sularaha kassast arvele“ 10.02.2021 1000 eurot (dtl 21), 13.04.2021 1000 eurot (dtl 23), 19.05.2021 656 eurot (dtl 25) ja 07.07.2021 1502,27 eurot (dtl 27). GG arveldusarvelt on tasutud Ritalasi OY-le 13.04.2021 1000 eurot (dtl 33), 19.05.2021 280 eurot (dtl 34), 22.02.2021 1000 eurot (dtl 35) ja 07.07.2021 1500 eurot (dtl 36) ehk kokku 3780 eurot, mitte 4158,69 eurot nagu väidab hageja hagiavalduses. Hageja selgitab maksekorraldusel selgitust „sularaha kassast arvele“, et tegemist on kannetega tema vara arvelt. Juhatuse liikme lepingu (dtl 73) alusel oli hageja töötasu 584 eurot kuus ning raamatupidaja juhiste järgi oli hagejal võimlik oma töötasu võtta sularahas. Jättes tasu välja võtmata sai hageja selle jätta GG kasutusse, täitmaks kokkulepet kostjaga. Kassast õigustatult sularaha võttes sai hageja vastava juhatuse liikme tasu omanikuks, kandis selle oma arvelduskontole ning seejärel edasi GG-le (dtl 58), 06.11.2023.a. istungil märkis seevastu hageja, et „....need rahasummad kanti minu isiklikult kontolt ettevõtte kontole laenuna, et katta kinni ettevõtte võlad, et igapäevased intressid ja muud summad ei suureneks selle laenuga seonduvalt. (dtl 230; 00:22:51) Samas mõni aeg edasi märgib hageja, et „.... Ma ei võtnud seda raha meie ettevõtte kontolt, vaid ma võtsin selle enda kontolt ja panin meie ühise ettevõtte arvele (dtl 237-238, 00:54:04) Kohus nõustub kostjaga, et juhul kui raha anti GG laenuna ja sellest laenurahast tasuti selle äriühingu võlgu, siis ei saa kuidagi väita, et hageja on need rahalised kohustused täitnud. Hageja oleks sel juhul täitnud laenusuhet tema ja GG vahel (andnud viimse kasutusse raha) ning sellest ei tuleneks kohustust kostjale. Kohus on seisukohal, et hageja konstruktsioon - võttis sularaha kassast, pani enda arvele, enda arvelt kandis GG arvele ja GG arvelt tasuti kohustus Ritalasi OY ees ei veena kohut selles, et tegemist oli GG kohustuse täitmisega hageja vahendite arvelt. Väited arveldamisega töötasu/juhatuse liikme tasu arvelt ja raamatupidaja juhiste kohaselt on paljasõnalised.
20.GG ja H. V. vahel sõlmitud laenulepingu (dtl 5-6) täitmisena on M. V. hagiavalduse kohaselt oma vahendite arvelt tasunud kokku 16 613,88 eurot. GG on tasunud H. V.le laenulepingu täitmisena 30.07.2021 3000 eurot (dtl 29 ), 25.08.2021 5000 eurot (dtl 30), 26.08.2021. 2000 eurot (dtl 31 ), 30.08.2021 2000 eurot (dtl 32), 20.09.2021 4606,68 eurot (dtl 41) – kokku 16 606,68 eurot M. V. on tasunud GG OÜ-le nimetatud laenulepingu täitmisena 30.07.2021 3003 eurot, 25.08.2021.a 5000 eurot, 26.08.2021 2001 eurot, 30.08.2021 2003 eurot (dtl 19), 20.09.2021 4303,34 ja 303,34 eurot (dl 40, 42) – kokku 16 618,88 eurot. 20.09.2021.a. ülekandel on selgitus laen GG OÜ-le H. V. laenu tagasimaksmiseks, 26.08., 30.08., 30.08 ja 20.09.2021 ülekannetel selgitus ka laen M. T.ile H. V. laenu tagasimaksmiseks Laenulepingu p 5.1 kohaselt vastutab laenusaaja esindaja M. V. vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Hageja leiab, et käenduskokkulepe on tühine VÕS § 143 lg 2 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu, mistõttu ei tegutsenud hageja nimetatud soorituste tegemisel käendajana. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu.
Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (§ 143 lg 2). Riigikohus on sedastanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks (käesoleval juhul oli hageja üks põhilisi osanikke). Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega ei laiene äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (vt Riigikohtu 01.02.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1148-11). M. V. ja M. T. allkirjastasid esindajatena küll mõlemad laenulepingu, kuid ei osalenud tehingus kaaskäendajatena VÕS § 150 mõttes, mistõttu ei tulene laenulepingu täitmise kohustust kostjale. Kohtu hinnangul ei ole käenduskokkulepe tühine, mistõttu vastutab hageja lepingu p 5.1 järgi käendajana GG kohustuse täitmise eest laenuandja H. V. ees.
21.Hagiavalduse kohaselt on M. V. andnud M. T.ile laenu kogusummas 382 eurot ning viivist TsMS § 367 alusel alates 01.11.2021.a (parandatud hagiavalduse esitamisest, dtl 60-61): - 29.10.2019.a 100 eurot (dtl 9) ; - 21.11.2019.a 50 eurot (dtl 9); - 10.12.2019.a 50 eurot (dtl 9); - 07.09.2019.a 50 eurot (dtl 17), - 22.09.2020.a 50 eurot (dtl 15), - 27.09.2020.a 50 eurot (dtl 13), - 29.09.2020.a 25 eurot (dtl 11) ja - 19.03.2021.a. 7 eurot (dtl 9) Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja märgib, et laenu tagasimaksmise /kohustuse täitmise tähtaega ei olnud määratud, kuid mõistlik aeg kohustuse täitmiseks on möödunud. Hagile esitatud kirjalikus vastuses märgib, kostja, et on laenuna nõutud summad hagejale tagastanud (dtl 143), ning soovib selle kohta tõendeid esitada. Kostja tõendeid ei esitanud. 06.12.2022.a. kohtuistungil märkis hageja esindaja, et tõendab laenusuhet kostja enda omaksvõtuga (väide kirjalikus vastuses, et on laenu tagastanud), kuigi kinnitas, et hagejale midagi tagasi makstud ei ole (dtl 164) M. T. märkis samal kohtuistungil, et rahaülekandeid neil M. V.ga omavahel oli, aga kõik sõidud tehti kostja autoga, mida siis M. V. aeg-ajalt hüvitas ja osaliselt ka omalt arvelt. Kostjale
teadaolevalt ta hagejale võlgu jäänud ei ole (dtl 165). Kostja nõuet ei tunnista, aga võib selle ära maksta kuna ei suuda tõendada, et sõitis nii palju autoga või andis sularahas (dtl 171). Kostja oli valmis kompromissina tasuma nimetatud summa ja menetluskulud jätma poolte kanda, kuid hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud (dtl 172). Sama kompromissettepanekut kordas kostja 0.11.2023.a istungil (dtl 225-226). Ka sellega hageja ei nõustunud. Kohtuistungil märkis hageja, et „.... Ei saa tõendada seda, et 382 eurot on laenuna antud, aga pooled on alati laenanud üksteisele....“(dtl 228) Kostja M. T. vastas kohtuistungil vande all küsimusele, et kas tunnistab 382 euro saamist laenuna, et „....Ma selles mõttes tunnistan, et raha on meil tõepoolest omavahel liikunud ja me tõepoolest laenasime üksteisel raha mingitel ajahetkedel, aga kui ettevõte käima läks, siis mina oma autoga panustasin üsna mitmel korral ja siis oli nagu see, et kui ettevõttel veel raha ei olnud, et M. siis ise kompenseerib, kuna ma olin ikka suhteliselt kehvemas seisus. Aga kuna ma seda teistpidi tõestada ei saa, siis sellepärast ma olin sellega nõus, et okei, et 382 eurot on minu arvele tuld, et eks ma siis maksan ta vajadusel kinni.“ (dtl 232). Esitatud tõenditele, poolte menetluses antud selgitustele ja vande all antud ütlustele tuginedes leiab kohus, et tõendatud M. V. rahaülekanded M. T.ile kogusummas 382 eurot, ülekannetel puudub selgitus väidetava laenu kohta. Samas ei ole ka kostja tõendanud, et on maksed tasunud või teinud muu vastusoorituse. Vande all kinnitas M. T., et on nõus sellega, et raha 382 eurot on tema arvele tulnud ja maksab vajadusel kinni. Eeltoodut ja asjaolu, et sama on kostja ka kompromissina hagejale korduvalt pakkunud (382 euro hüvitamist) arvesse võttes, loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hageja 382 euro nõude. Küll aga leiab kohus, et tõendamata on laenusuhe poolte vahel, seega saab kõne alla hüvitamise alusena tulla alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1028 jj), st alusetult saadu tagastamise nõue. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks VÕS § 1032 lg 1 alusel 382 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 01.11.2021.a. kuni 382 euro tasumiseni seadusjärgses määras. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 21.12.2023.a. on seadusjärgne viivis 77,41 eurot Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 01.11.2021 kuni 21.12.2023.a. summas 77,41 eurot ja alates 22.12.2023.a kuni 382 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
22.06.12.2023.a. esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele (dtl 213) seoses 06.12.2022 kohtuistungil tunnistajate S. A. ja S. P.i ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega. Hageja märgib vastuväite sisuna asjaolu, et kohus lahendas taotluse istungil kuid ei põhjendanud otsustust, mis on seaduse järgi nõutav (TsMS § 238 lg 4). Kohus ei põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist kohtuistungil ega teinud istungi järgselt vastavat kirjalikku määrust. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Hageja hinnangul on viidatud tunnistajate ütlused asjakohased, sest kuivõrd nad ise hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sõlmimise juures ei viibinud, olid nad teadlikud selle sisust, mis saaks poolte
vahelises sõna-sõna olukorras lisada hageja väidete minimaalselt elulist usutavust ning mis aitaks seega kaasa asja õigele lahendamisele. Hageja ei soovinud 29.11.2022 taotluses nimetatult kasutada tunnistusi üksnes hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisustamisel, vaid asjakohased on ka poolte tööjaotus ettevõtte juhtimine (ja tunnistajate passiivsus) ning kinnitamine, et neil puudus õigus kasumile. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Hageja esitas taotluse tunnistajate S. A. ja S. P.i ülekuulamiseks 29.11-2022.a (dtl 155) Tunnistajate ülekuulamise taotlust on hageja põhjendanud alljärgnevaga: S. P.ile ja S. A.le on teada asjas tähtsust omavad asjaolud – mõlemad olid GG asutajateks ja juhatuse liimeteks majandustegevuse alustamisel koos hageja ja kostjaga. Kuivõrd hageja ja kostja vaheline kokkulepe sõlmiti juba enne GG majandustegevuse alustamist, oskavad S. P. ja S. A. anda ütluseid mh järgmiste asjaolude kohta: hageja ja kostja sõlmisid kokkulepe, et finantseerivad isikult GG kohustuste täitmist võrdsetes osades ja üks hüvitab teisele tasutu nii, et kulusid oleks isiklikult kantud võrdselt; nimetatud kokkulepe sõlmiti enne GG majandustegevuse alustamist; nimetatud kokkuleppe sõlmimisega lepiti kokku, et kuivõrd riski võtavad hageja ja kostja isiklikult, ei saa S. P. ja S. A. ka GG majandustulemustelt kasu; GG juhtimisega tegelesid üksnes hageja ja kostja. Asjaolud, et S. P. ja S. A. majandustulemustelt kasu ei saa ja GG OÜ juhtimisega tegelesid ainult hageja ja kostja, ei ole vaidluse all. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1). Hageja väidet poolte kokkuleppe kohta, et pooled finantseerivad isikult GG kohustuste täitmist võrdsetes osades ja üks hüvitab teisele tasutu nii, et kulusid oleks isiklikult kantud võrdselt; ei saanuks tunnistajad oma ütlustega kinnitada, kuivõrd hageja ise on menetluses korduvalt kinnitanud, et kokkulepe sõlmiti kostjaga omavahel ning kedagi kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud. Tunnistajate ülekuulamise taotlusele vaidles kostja vastu 06.12.2022.a. istungil (dtl 163) Kohtuistungil hagejale esitatud küsimustest ja neile saadud vastustest väidetava kokkuleppe sõlmimise kohta (kelle vahel sõlmiti, kas ja kes viibisid juures), tuleneb üheselt, et väidetav kokkulepe sõlmiti poolte vahel, kedagi juures ei viibinud (06.12.2022 protokoll 00:29:56-00:35:52, dtl 168-170), millest tulenevalt tegi ka kohus otsustuse tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata jätta. Tunnistajad ei saaks anda ütlusi väidetava kokkuleppe sõlmimise ja tingimuste kohta, mille sõlmimise juures nad ise ei viibinud, vaid võivad teada kellegi teise sõnade kohaselt. TsMS § 238 lg 4 kohaselt tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus jättis rahuldamata tunnistajate ülekuulamise taotluse, mitte ei keeldunud tõendi vastuvõtmisest. Tõendiks on tunnistaja ütlus, mitte tunnistaja ülekuulamise taotlus.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.