Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi xxx vastu võla nõudes 115 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood xxx; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post: xxx) Kostja: xxx (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista xxx Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 115 eurot.
3.Jätta menetluskulud xxx kanda.
4.Välja mõista xxx Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 320 eurot.
5.xxx tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.08.2013 kuni hagi esitamiseni ja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.02.2013 kuni 23.03.2023. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
2.Kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale 20.03.2021, Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn. Kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, väljastati kostjale leppetrahv xxx summas 10 eurot, maksetähtaeg 03.04.2021.
4.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
5.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
6.Hageja leiab, et leppetrahvinõue summas 10-30 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks rikutud. Parkimistrahv summas 10-30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane ja ka kohtupraktikas ei ole 30 euro suurust leppetrahvi peetud liiga suureks. Parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik/vastutav kasutaja ehk kostja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja pole esitanud tõendeid, et sõidukit kasutas leppetrahvide vormistamise kuupäevadel teine isik.
7.Kohtueelselt saatis hageja kostjale 12.07.2021, 05.10.2021, 20.12.2021, 14.04.2022, 25.05.2022 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 100 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile
ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja tüüptingimused, sh leppetrahvi kokkulepe, on tühised. Hageja ei ole leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja peab oma nõude esitama parkimislepingu sõlminud isiku, mitte sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku vastu. Leppetrahvide edastamiseks ei ole valitud mõistlikku viisi. Kostja taotleb kohtult trahvisumma vähendamist kuni üks trahviühikut. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.08.2013 kuni hagi esitamiseni ja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.02.2013 kuni 23.03.2023 (dtl 112).
12.Kohus tuvastas, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale 20.03.2021, Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn. Kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata), väljastati kostjale leppetrahv xxx summas 10 eurot, maksetähtaeg 03.04.2021 (dtl 44-52).
14.Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Igal parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused (dtl 88-111). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 32-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla
lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on sisenenud eraparklasse ning eraparkla operaator on kehtestanud parkimiseks eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on parkinud hageja poolt opereeritavale parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
15.Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõidukite omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega.
16.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
17.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
18.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
19.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kostja kinnitus ainuüksi ei tõenda, et ta sel kuupäeval kõnesolevas parklas ei parkinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.
20.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
21.Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
22.Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvide väljastamist.
23.Kostja leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus märgib, et hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
24.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.
25.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
26.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
27.Kohus leiab, et kostjale määratud leppetrahvid ei ole ebamõistlikult suured. Kohtupraktikas ei ole peetud 30 euro suurust leppetrahvi liiga kõrgeks. Kostja arvamus, et leppetrahvid on ebamõistlikult kõrged, ei ole selliseks asjaoluks, mis võimaldaks leppetrahvi vähendada.
28.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 100 eurot hagejale tasumata. Rikkumise
vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 100 eurot.
29.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
30.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 122-138). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
31.Menetluskulud
31.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
31.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
31.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
31.4.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
31.5.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 110 eurot tund.
31.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse ilmselt sadu. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 220 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 320 eurot (100+ 220).
31.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.