Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 26.09.2017 töövõtulepingu, mille järgi koostas Selektor Projekt töö „xxxx kinnistule planeeritavate kahe korterelamu konstruktiivse osa eel- ja tööprojekti“ (lisa 1). Projekt anti tellijale üle 23.02.2018. 19.07.2019 teostasid volitatud insenerid, J P ja P L kontrollarvutused Selektor Projekti koostatud projektile, milles on märgitud järgmist (ekspertarvamuse p 7): „Telgedel 1 ja 5 olevate talade tugevus piisav ei ole ja vaja on kandekonstruktsiooni tugevdada. Lahenduseks võiks olla parklakorrusele telgedele 1 ja 5 telgede B ja C vahele talade alla täiendavate kandeseinte ehitamine.“ (lisa 2). Selektor Projekt küsis 29.07.2019 e-kirjas eelviidatud kontrollarvutuse osas ekspertidelt selgitust ning sai 30.07.2019 kinnituse, et ekspertiisiaktis märgitu on õige ning talade kandevõime telgedel 1 ja 5 ei ole piisav (lisa 3). Vastavalt ekspertide ettepanekule koostas hageja lisatoestuse projektjoonised ning objektil töid teostav ettevõte Xxxx OÜ koostas selle lahenduse järgi vajalike tööde teostamiseks hinnakalkulatsiooni summas 27 826,98 eurot (koos käibemaksuga 33 392,38 eurot) (lisa 4). Vastavalt ekspertide hinnangule lugesid ehitaja ja arhitekt selle kalkulatsiooni põhjal tekkiva kulu Selektor Projekti poolt koostatud projekti projekteerimise veaks ning ehitaja nõudis lisakulutuste hüvitamist (lisa 5). Eelnimetatud juhtumi ajal kehtis AAS „BTA Xxxx“ Eesti filiaali (edaspidi BTA) ja Selektor Projekti vahel erialase tegevuse vastutuskindlustuse poliis nr XXXX (lisa 6), millega oli kindlustatud Selektor Projekti erialane tegevus – teede, sildade ja tunnelite projekteerimine; ehituskonstruktsioonide projekteerimine; ehitusprojektide ekspertiis. Poliisilt nähtuvalt kohaldusid järgmised kindlustustingimused: BTA kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2012 (lisa 7), erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1 (lisa 8), arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse eritingimused PI 2012.2 (lisa 9). Poliisi kindlustusperioodiks oli 23.02.2018 – 22.02.2019 ning tagasiulatuvaks perioodiks 23.02.2017 – 22.02.2018. Selektor Projekt pöördus eelnimetatud asjaoludel kahjuteatega kindlustusandja BTA poole. BTA märkis oma 10.09.2019 otsuses nr XXXX (lisa 10), et eelkirjeldatud juhtum ei ole kindlustusjuhtum BTA-ga sõlmitud lepingu alusel ning tekkinud kahju ei kuulu BTA poolt hüvitamisele. Finantskahju, milleks projektiveast tekkinud kahju kvalifitseerus, ei olnud kindlustuskaitsega kaetud. Selektor Projektile ilmnes BTA otsusest üllatuslikult, et finantskahju ei olnud kindlustuskaitse all. Selektor Projekt peamine tegevusala on projekteerimine ning sellest tuleneva erialase vastutuse, kaasa arvatud finantskahju tekkimise, on Selektor Projekt alati kindlustanud. Selektor Projekt on alates 2014. aastast sõlminud vastavad kindlustuslepingud Optimali vahendusel. Enne BTA-ga kindlustuslepingute sõlmimist olid Selektor Projektil vastutuskindlustuse lepingud sõlmitud IF P&C Insurance AS-iga (edaspidi IF kindlustus) ning kõik need sõlmiti Optimali vahendusel. Seniste IF kindlustusega sõlmitud kindlustuslepingute alusel olid kaetud nii isiku- ja asjakahju kui ka finantskahju, ehk Selektor Projekti erialase vastutuse kindlustuskaitse oli laiapõhjaline Selektor Projekt on olnud aastaid Optimali klient ning Optimal on vahendanud Selektor Projektile erinevaid kindlustusteenuseid, sealhulgas erialase vastutuskindlustuse lepinguid.

2 (14)

IF kindlustuse poliisiga nr xxxx (kindlustusperiood 19.02.2014 kuni 18.02.2015) (lisa 11) oli kindlustutud erialasest tegevusest (so projekteerimine (nii infrastruktuur kui konstruktiivne)) tulenev tsiviilvastutus ning kaetud olid nii isiku- ja asjakahju, kuid ka finantskahju (lisa 12, 13). Sellel poliisil ei olnud finantskahju välistust eritingimusega välistatud, mida oleks Selektor Projekt pidanud IF kindlustuse vastutuskindlustuse lepingu puhul eraldi juurde tellima (nõudma eraldi riski kindlustamist). IF kindlustuse poliisiga nr xxxx (kindlustusperiood 19.02.2015 kuni 18.02.2016) (lisa 14) olid kaetud samad riskid ja tingimused olid samad, kaetud oli finantskahju. Selektor Projekt sõlmis Optimali vahendusel BTA-ga vastutuskindlustuse lepingu esmakordselt 23.02.2016 – poliis nr XXXX, kindlustusperiood 19.02.2015 kuni 18.02.2016 (lisa 15). 1.7.4. BTA erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste PI 2012.1 (lisa 8) p 5.1 kohaselt kuuluvad vastutuskindlustuse kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kahjustatud isiku isiku- ja asjakahju ning õigusabi– ja kohtumenetluskulud. Tingimuste p 5.2 ja 5.3 isiku- ning asjakahju määratluse all finantskahju eraldi nimetatud ei ole. Ka välistuste punktis 18 ei ole finantskahju välistusena välja toodud. BTA arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse eritingimustes PI 2012.2 (lisa 9) ei ole finantskahju välistusena eraldi välja toodud. Selektor Projekti kindlustuspoliisil nr XXXX, mis kehtis juhtumi toimumise ajal ja mis pidanuks katma ka Selektor Projekti vastutuse, ei olnud eritingimustes märgitud finantskahju välistust (lisa 6). Selle poliisi eritingimustes on jäänud poolikuks lause „Käesoleva kindlustuslepingu alusel ei hüvitata otsest ega kaudset...“, millele Optimal professionaalse teenuseosutajana ei ole tähelepanu pööranud. Sellest nähtub, et Optimal on oma ülesannetesse ning Selektor Projekti huvide kaitsmisse suhtunud äärmiselt hooletult. Selektor Projekt on igal aastal uuendanud oma erialast vastutuskindlustust Optimali kaudu, täites Optimali antud erialase vastutuskindlustuse avalduse vormi (lisad 16-19) ning saanud varem oma vajadusi rahuldava kaitse muu hulgas ka finantskahjule, seda eraldi küsimata, tavapäraste kindlustustingimuste osana. Käesoleva vaidluse põhjustanud Optimali ebaprofessionaalne tegevus, kui ta vahendas Selektor Projektile kindlustuspakkumisi uue kindlustusandja korral. Selektor Projekt oli seni saanud kindlustuskaitse finantskahju tekitamise vastu IF kindlustuses, kuid mitte enam BTA-s, kuid millise kaitse saamine oli Selektor Projekti jaoks olulise tähtsusega. Kuivõrd Selektor Projekt oli sõlminud kõik oma varasemad kindlustuslepingud IF kindlustusega Optimali vahendusel, oli Optimalile teada Selektor Projekti vastav vajadus. Optimali kindlustusavalduse vormidel ei olnud viidet, millist kitsamat vastutuskindlustuse alaliiki soovitakse kindlustada, kuid kostjale oli see asjaolu teada tulenevalt Selektor Projekti erialasest majandustegevusest ning seda kinnitab asjaolu, et sellesisulises tingimuses oli kokku lepitud IF kindlustusega sõlmitud lepingutes. Optimal ise ei ole juhtinud Selektor Projekti tähelepanu sellele, et tal oleks vaja avalduses eraldi välja tuua ka kahjuliigid, sh kas soovitakse kaitset ka finantskahju korral. Optimal ei ole oma kindlustusavalduse vormi muutnud ning ka 2019. aasta vormil ei olnud mingit viidet selle kohta, et kindlustusvõtja teaks tähelepanu pöörata erinevatele kahjuliikidele (lisa 20). Eeltoodust tulenevalt võis Selektor Projekt eeldada, et Optimal vahendab talle uueks perioodiks sõlmitava kindlustuslepingu samadel tingimustel, mis on tal seniajani kehtinud ja mis vastab tema erialasest tegevusest tulenevatele riskidele. Vahendades kindlustuslepingu sõlmimist BTA-ga, ei informeerinud Optimal Selektor Projekti kindlustustingimuste muutumisest ja varasemaga võrreldes väiksemast pakutavast kindlustuskaitsest ning ennekõike sellest, et uue pakutava kindlustuslepinguga finantskahju enam kaetud pole. Optimal vahendas Selektor Projektile BTA pakutava erialase vastutuskindlustuse lepingu, kuid, nagu hiljem selgus, ei katnud see finantskahju. Selektor Projekt ei teadnud ega pidanudki teadma ega tundma erinevate kindlustusseltside kindlustustingimuste erisusi. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning sellest arusaamine eeldab süvendatud tähelepanu, väljaõpet ja teadmisi. Seevastu on Optimal kindlustusmaaklerina vastavat pädevust omav ja kindlustusvahenduse teenuse osutajana ka eeldatavalt professionaalne, kelle teadmistele ja abile võis Selektor Projekt kindlustuslepingu sõlmimisel 3 (14)

tugineda. Nii ei pidanud ka Selektor Projekt ise aru saama, et ühel hetkel tema jaoks tavapärase senise kindlustuslepingu uuendamisel kadus üks oluline osa senisest kindlustuskaitsest. Selektor Projekt väljendas oma kindlustushuvi Optimali antud kindlustusavaldusel ja täitis selle vastava vormi järgi. Kuivõrd vormil ei olnud eraldi välja toodud hüvitatava kahju alaliike – isiku, asja- ja finantskahju, ei saanud ega pidanudki Selektor Projekt aru saama, et neid nüansse tuleb eraldi täpsustada, seda enam, et varem olid kõik need kahjuliigid kindlustuslepinguga kaetud ning ilma, et seda oleks eritingimustena pidanud eraldi juurde küsima. Optimal professionaalse kindlustusmaaklerina oleks pidanud Selektor Projekti kindlustushuvi täpsemalt välja selgitama ja tema vajadused määratlema, mitte lähtuma üksnes igasuguse selgituseta täitmiseks esitatud kindlustusavaldusest. Optimal oleks pidanud kindlustusandja vahetamisel ja tingimuste muutmisel kindlasti märkama, et kindlustuskaitse Selektor Projekti jaoks väheneb oluliselt ning vastava erisuse Selektor Projektile selgelt välja tooma. Seda aga Optimal ei ole teinud. Optimali hoolsuskohustuse rikkumise tõttu sõlmis Selektor Projekt kindlustuslepingu, milles ei olnud finantskahju risk hõlmatud. Nii ei olnud Selektor Projektil võimalik saada kindlustusandjalt hüvitust xxxx kinnistule planeeritavate kahe korterelamu konstruktiivse osa eel- ja tööprojekti koostamisel tehtud vigadest tingitud kahju eest. Optimali 19.02.2019 e-kirjast võib aru saada, et ka IF kindlustus oli Selektor Projekti vastutuse kindlustamiseks oma pakkumise saatnud, kuid Selektor Projektile on saanud teatavaks, et Optimal siiski IF kindlustuselt pakkumist ei ole küsinud. Samuti on Optimal jätnud tähelepanuta, et tegelikult pakub Selektor Projekti soovitud finantskahju katet ka BTA (hagi lisa 23). Optimal pakkus 13.06.19 BTA kindlustuslepingu sõlmimist, edastades BTA pakkumuse nr XXXX, mille alusel oleks ka finantskahju olnud kaetud (lisa 23). leping jäi aga sõlmimata, hagejas saanuks kaitse 25 000 euro ulatuses (lisa 24). Optimal ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning sellest tulenevalt on Selektor Projektile tekkinud kahju. Optimal teadis või pidi teadma, et Selektor Projekti huvi on oma erialase tegevusega kaasneva vastutuse puhul katta ära ka finantskahju risk. Esiteks olid sellise finantskahju hüvitamist hõlmava kindlustuskaitsega enne 2018. aastat sõlmitud kindlustuslepingud ning teiseks tuleb projekteerija vastutuse puhul pidada tavapärasemaks just finantskahju esinemist. Lisaks ei saanud Optimalile olla teadmata, et ka IF kindlustus pakub Selektor Projekti vajadustele vastavat kindlustust. KindlTS § 178 lg 2 p-st 6 tulenevalt oli Optimalil kohustus tagada, et tema väljaõpe hõlmaks ka teadmisi vahendatava kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlustatavatest riskidest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest. Alates 01.10.2018 on sätte sõnastust pisut täpsustatud, ent üldpõhimõte on jäänud samaksSelektor Projekt saab nõuda Optimalilt kahjuna projektiveast tekkinud lisakulude summat, millest on lahutatud kindlustuslepingu järgne omavastutuse summa, mille Selektor Projekt oleks nagunii pidanud ise tasuma. Seega tuleb nõudest lahutada omavastutuse summa 2000 eurot, mistõttu on Selektor Projektile tekkinud kahju summas 25 826,98 eurot (27 826,98 eurot (km-ta summa) miinus 2000 eurot). Selektor Projekt esitas Optimalile nõude hagi aluseks olevatel asjaoludel 11.10.2019 (lisa 27) ning andis nõudekirjas Optimalile kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks tähtaja 21.10.2019 (lisa 28). Optimal kinnitas 15.10.2019, et on Selektor Projekti nõudekirja kätte saanud (lisa 29). Seega muutus Optimali kohustus sissenõutavaks 22.10.2019 ning kuna Optimal ei ole Selektor Projektile kahju hüvitanud, on ta alates 22.10.2019 (kaasa arvatud) viivituses. Seega tuleb Optimalil tasuda kahjunõude summalt 25 826,98 eurot viivist 5,17 eurot päevas (25 826,98 x 0,02%), so kuni hagiavalduse esitamiseni 60 päeva eest (20.12.2019 seisuga) kokku summas 310,20 eurot. 4 (14)

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju summas 25 826,98 eurot, viivised perioodi 22.10.2019 (kaasa arvatud) kuni 20.12.2019 eest (st kuni hagiavalduse esitamiseni) summas 310,20 eurot, viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest 20.12.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Istungil vähendas põhinõuet 782,70 € võrra. Seega jäi põhinõude suuruseks 25044,28 € /25826,98-782,70/ (01.11.2023 istung, ajamärk 02:56:16). Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja pidi hageja teabe alusel selgitama välja hageja kindlustushuvi ja nõudmised kliendilepinguile. Hageja peamiseks vajaduseks kindlustuslepingute sõlmimisel on olnud osaleda riigi, peamiselt Maanteeameti (edaspidi amet) kaudu, korraldatavatel pakkumistel teede, sildade ja tunnelite ning ehituskonstruktsioonide projekteerimistööde hangetel. Alates 2016. aastast ei soovinud hageja pikendada kindlustuse lepingut IF P&C Insurance AS-ga (edaspidi IF kindlustus), kuna 2016. a pakkumuse uued tingimused enam hagejale ei sobinud. Põhjuseks oli Maanteeameti sillainseneri E M 15. veebruari 2016. a kell 10:20 hagejale saadetud kiri, milles selgitab amet vajadust jälgida, et kindlustus vastaks hagejaga sõlmitud lepingule ning ka seda, et ametile laekunud info kohaselt ei kata IF kindlustuse lepingud kõiki kahjusid, mida ameti poolt on nõutud. Amet kontrollis hageja kindluspoliisi ning leidis, et kindluskaitse peab laienema kõigile töödele nii hageja enda kui ka alltöövõtjate omale, kuid kindlustuspoliisi p 3 välistab geoloogia ja geodeesia alltöövõtjad. Selline välistus ametile ei sobinud (Lisa 1). Samal päeval, so 15. veebruaril 2016. a teatas hageja kostjale, et Maanteeamet ei soovita IF kindlustust ning palus kostjal kindlustusleping ameti poolt saadetud kirja põhjal üle vaadata. Seega loobus hageja 2016. a IF kindlustuse poolt pakutavast kindlustuslepingust ja ühtlasi ka finantskahju kattest, mis ei olnud hageja kindlustushuviks ega ka nõudmiseks kindlustuslepingule. Finantskahju katte lepingust välja jäämist ei pea takistuseks ei Maanteeamet ega ka hageja ise, kelle juhatuse liige on iga olulise kaitse ulatuse ja välistuse eraldi ning detailselt läbi analüüsinud ja maaklerilt küsimuste kaudu üle täpsustanud. Amet ei nõudnud hagejalt absoluutse kattega kindlustuslepingut, seega ei olnud peale IF kindlustuse teenustest loobumist hagejal enam kindlustushuvi ega ka nõudmist finantskahju kattele. Kuna ametile ja hagejale 2016. aastast enam IF kindlustuse tingimused ei sobinud ja seltsi teenustest loobuti, siis ainukeseks sobivaks kindlustusseltsiks, kes pakkus kindlustust Maanteeameti nõudmistele vastavas ulatuses ja vastavuses hageja kindlustusriskile ja kindlustushuvile, oli AAS „BTA Xxxx“ Eesti filiaal (edaspidi BTA). See asjaolu on olulise tähtsusega – kostjal puudusid muud valikud hagejale vahendatavate kindlustuslepingu tingimuste osas ja hageja (ega ka amet hageja kaudu) ei väljendanud mingilgi moel oma tahet saada täiendav kaitse finantskahjude osas. 2016. aastal kehtisid BTA-s 2012. aasta tingimused, mille järgi ei olnud finantskahju katet juurde võtta võimalik ja seetõttu esitas kostja maakler hagejale pakkumise ilma finantskahju katteta. BTA poolt pakutud uus kindlustuskaitse ulatus sobis täielikult hagejale, kelle huvi oli täita Maanteeameti soovitusi ja nende poolt valitud tingimusi, et nad kvalifitseeruks hangetel (muid huve ega nõudmisi ei ole hageja kostjale väljendanud). Kuna teised seltsid 2016. aastal nõutud tingimustele pakkumisi ei esitanud ja BTA poolt piiratud tingimustel pakutu oli ainuke hageja ja ameti nõuetele vastav pakkumine, siis oligi ainukeseks võimalikuks valikuks BTA poolt pakutud, finantskahjude kaitseta kindlustus. Finantskahju kaitsega ja samas muude tingimuste 5 (14)

poolest hagejale ning ametile sobivat pakkumist ei olnud. Hageja täpsustas kostja maakleriga peale lepingu sõlmimist veel kord tingimused ja kaitse ulatusele, kuid ka siis ei avaldanud hageja soovi finantskahju lisakaitse järele (Lisa 2). Hageja ei ole kostjale kindlustushuvi ja nõudmiste selgitamisel avaldanud, et tal oleks vajadus finantskahju lisakaitse järele. Kostja maakler on omalt poolt selgitanud välja hageja kindlustushuvi ja nõudmised lepingule, milleks oli ameti poolt esitatud nõuetele vastava kindlustuskaitse olemasolu, mis tagaks hageja poolt tõrgeteta hangetel kvalifitseerumise. Kindlustustingimused vastasid kõikidele ameti ja hageja nõudmistele – hageja kvalifitseerus hangetel ja ta ei ole kindlustustingimuste tõttu tekkinud vastupidistest tulemustest kostjat teavitanud. Kostja maakler vastas kõikidele hageja juhatuse liikme poolt esitatud detailsetele ja asjatundlikele küsimustele (lisad 1 ja 2) ja viimane jäi selgitustega ning kindlustuslepingu tingimustega rahule. Kostja maakler suhtles hageja esindajaga nii telefoni teel kui e-kirjade teel. Hageja soovis saada minimaalsetele nõuetele vastava kindlustuslepingu, soovides osaleda riigihangetel. Alles tagantjärgi on hageja rääkinud finantshuvi kindlustamisest. Kostja küsis pakkumisi erinevatelt kindlustusandjatelt, üksnes BTA tingimused olid sobivad. Arusaamatu on siinkohal hageja seisukoht, miks pidi kostja tegema päringule IF tingimuste kohta, kui hageja seda ise ei soovinud, kuna tingimused ei olnud vastuvõetavad maanteematile. Lisaks ei ole võimalik aru saada kuidas siis päringu tegemine IF-le välistanuks kahju tekkimise. Lisaks ei hüvita IF kahju, mis on tingitud geodeetilistest, geoloogilistest töödest (lisa 11), see välistus pole aga hagejale vastuvõetav. Kostja palub alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagi kuulub (sh ka osaliselt) rahuldamisele (millega kostja ei nõustu) arvestada IF-i 2015. a kindlustuslepingu eritingimustega, eelkõige sellega, et IF ei hüvita projekteerimisvigade tõttu kolmandale isikule tekkinud kulu osas, millise kandmine oleks sellele kolmandale isikule olnud igal juhul möödapääsmatu ja vajalik kvaliteetse, oodatud ja töötava lahenduse saavutamiseks, kuid milline ilmnes alles kindlustatu või tema alltöövõtja poolt projekteerimisel, planeerimisel, mõõdistamisel, järelevalve teostamisel tehtud vea või eksimuse ilmsiks tulekul. Ka antud juhul on väidetav projekteerimisviga tulnud ilmsiks hiljem järelevalve ja mõõdistamise tulemusel ning korterelamu nõuetele vastavaks tegemise kulutuste kandmine oleks tellijale igal juhul vajalik. Seega ei oleks IF eritingimustes sätestatud välistuse tõttu hüvitanud hagejale kahju isegi siis kui IF oleks mingil põhjusel hagejaga sõlminud seltsi tingimustega (kindlustuskaitse geodeetiliste ja geoloogiliste tööde osas) vastuolus oleva kindlustuslepingu. Kui hageja sõlminuks IF-ga lepingu, ei oleks hagejale tekkinud kahju hüvitatud. Põhjuslik seos väidetava kohustuse rikkumise ja kahju vahel on tõendamata. Juhul, kui kohus tuvastab, et hageja poolt koostatud eel- ja tööprojektis „xxxx kinnistule planeeritavate kahe korterelamu konstruktiivse osa eel- ja tööprojekt“ esines projekteerimisviga, on hageja rikkunud projekteerija Xxxx OÜ (edaspidi ka AK) ja viimane omakorda tellija ees projekteerimislepingust tulenevaid kohustusi. Projekteerimisvea olemasolu korral on tellijal õigus VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 646 lg 1 alusel

nõuda projekteerijalt töö parandamist ja seoses projekteerimisveaga tekkinud kahju hüvitamist. Kahjunõude esitamise eeldusena peab tellijal olema tekkinud kahju ning nõude esitaja peab tõendama, et projekteerimisvea ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastasel juhul ei ole tellija nõue hageja vastu ja sellest tulenevalt ka hageja nõue kostja vastu, põhjendatud. Hageja väidete järgi seisneb antud juhul projekteerimisviga Sooja 2, Saue asuva korterelamu 1. korruse laes telgedel 1, 2, 3, 4 ja 5 paiknevate kolme (T-1, T-2 ja T-3) ülemisi korruseid kandvate monoliitsete raudbetoontalade tugevuse ebapiisavuses ja kandekonstruktsiooni on vaja tugevdada (hagiavalduse p-d 1.2 ja 1.3). Asjatundjad on leidnud, et tööprojekt oleks olnud nõuetele vastav, kui elamu parklakorrusele telgede 1 ja 5 ja telgede B ja C vahele talade alla oleks projekteeritud kandeseinad (hagiavalduse lisa 2, lk 4, p 7). Muud võimalikud hageja poolt 6 (14)

esitatud ehitustehnilised lahendused on asjatundja J P välistanud (hagi lisa 3) ja hageja ei ole muid alternatiivseid ehitustehnilisi lahendusi ise esile toonud ega ka nende rakendamise põhjendatust ja maksumust tõendanud. Isegi kui rääkida kahjust, siis sai see tekkida ennekõike tellijale Xxxx OÜ-le (edaspidi ka TK), kellele muutus ehitustegevus seeläbi kallimaks. Hagiavalduse lisana 4 esitatud Xxxx OÜ (edaspidi ka TE) hinnapakkumine ei ole adresseeritud hagejale, pakkumise päises on ära märgitud tellija TK. Kui projektiviga ei oleks esinenud, tulnuks asjatundjate hinnangul elamu parklakorrusele telgede 1 ja 5 ja telgede B ja C vahele talade alla ehitada kandeseinad ning tellija TK oleks pidanud kandma kandeseinte projekteerimise ja ehitamise kulud sarnaselt ehitaja TE poolt 28. augustil 2019 pakutule (hagi lisa 4). Kostja möönab, et juhul, kui projekteerimisviga ei oleks esinenud, ei oleks ehitaja TE pidanud pakkumises nimetatud eel- ja järeltöid tegema – ehitaja oleks saanud vaheseinte ehitamise tööd teostada enne asfalteerimise ja fassaadi paigaldamise töid ning pakkumise positsioonis 1 ja 6 nimetatud tööde teostamise vajadust ei oleks sellisel juhul tekkinud. Kõik töid ei oleks vajalik ka teha ja seega saaks rääkida kahjust vaid 3 603,71 eurot sest mõlemal juhul, kas projekteerimisvea esinemisel või selle puudumisel, peab tellija tasuma nõuetele vastava kandekonstruktsiooni, sh kandeseinte ehitamise eest. Põhjendamatu on jätta ehitustööde maksumust, mida peab VÕS § 635 lg 1 järgi kandma tellija, kostja kanda. Ei ole õige olukord, kus tellija saab ehitustöid tellida (osaliselt) kindlustusandja või siis kindlustusmaakleri kulul, rikastudes põhjendamatult viimaste arvel. Eeltoodu ei vasta mingil moel kindlustuse ega ka kindlustusmaakleri tegevuse sisule ja oleks täielikult põhjendamatu. Kostja hinnangul ei saa projekteerimisvea kõrvaldamise kulusid kahjuna arvestada ulatuses, millises ulatuses oleks tellija pidanud ehituse kulusid projekteerimisvea puudumise korral nagunii kandma. Kostja ei saa hageja ees vastustada suuremas ulatuses kui oleks vastutanud kindlustusandja ning sellest tulenevalt tuleb lisakulude summalt lahutada kindlustuslepingu järgne omavastutuse summa 2 000,00 eurot. Seega ei ole isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud maaklerlepingust tulenevaid kohustusi (millega kostja ei nõustu), hageja nõue kostja vastu põhjendatud 1 603,71 eurot (3 603,71 eurot käibemaksuta – 2 000,00 eurot) ületavas osas. Lisaks. Hageja ja AK on 26. septembril 2017 sõlminud töövõtulepingu korterelamu eel- ja tööprojekti teostamiseks (hagi lisa 1), mille punktis 5.4 on pooled kokku leppinud hageja vastutuse ajalises piiramises kuni lepingu alusel kavandatud objekt (korterelamu asukohaga Sooja 2, Saue vald) on käiku antud, so eesmärgipäraselt, lepingus ettenähtud ajal realiseeritud, valmis ehitatud ja ekspluatatsiooni antud. Lepingus kasutatud sõnastuse „käiku antud“ tähenduseks saab eelduslikult korterelamu puhul pidada kasutusloa väljastamist, mis antud juhul toimus 30. septembril 2019 (kostja 10. veebruari 2020 vastus hagile, lisa 5). Hageja ja AK on kokku leppinud õigust lõpetavas tähtajas ning seega võis AK-l olla nõudeõigus hageja vastu teoreetiliselt tekkinud, kuid see lõppes 30. septembril 2019, kui korterelamule väljastati kasutusluba. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et AK ja hageja ei leppinud kokku õigust lõpetavas tähtajas, vaid aegumise tähtajas, aegus AK nõue hageja vastu 30. septembril 2019 ja nõue hageja vastu ei ole enam sissenõutav - hageja ei ole esitanud aegumise kohaldamist välistavaid asjaolusid. Lepingupooltel on õigus TsÜS § 145 lg 1 järgi nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Seetõttu leiab kostja alternatiivselt, et hageja vastu projektivea tõttu esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud muuhulgas ka seetõttu, et sellise nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Kuna hageja vastu ei ole kehtivat projektiveast tingitud kahju hüvitamise nõuet, mida hageja on kohustatud täitma, ei saa hagejal olla põhjendatud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Lisaks tuleb märkida, et välistatud pole, et lisaks hagejale vastutavad tekkinud kahju eest (kui tinglikult eeldada, et kõik muud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud, millega kostja ei nõustu) ka teised antud korterelamu valmimisega seotud isikud (arendaja, ehitaja, omanikujärelevalve). 7 (14)

Hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel keskmisest asjatundlikum, kuna süvenes tingimustesse üksikasjalikult (makse suuruse küsimus, käibe suuruse küsimus), sai arvamuse ka maanteeameti spetsialistilt (lisa 3, 4). Kostja täitis hageja ees kõiki KindlTS-st tulenevaid kohustusi ning selgitas lepingu sõlmimisel välja hageja kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, milleks oli hangetel esitatavatele tingimustele vastavus, et hageja pakkumus hankel kvalifitseeruks. Seega ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Kuna 2016. a esitas sobiva pakkumise vaid BTA, kes finantskahju kaitset ei pakkunud, kuid tingimused sobisid nii hagejale kui ka ametile, siis ei olnud kostjal muid valikuid kindlustusseltside hulgas, keda hagejale soovitada. On ilmne, et ameti nõuetele vastavat kindlustuslepingut oli hagejale hangetel osalemiseks vaja ning ainukesena pakkus hageja ja ameti tingimustele vastavat kindlustuslepingut BTA. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võimalik, et kostja oleks hagejale pakkunud viimase kindlustushuvile ja nõudmistele mittevastavat kindlustuslepingut, valikusse jäi ainult üks pakkuja. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, hageja pole kahju tekkimist tõendanud. Ka Xxxx OÜ hinnapakkumine seda ei tõenda, selles sisalduv ei ole kooskõlas paranduste kooskõlas. Xxxx teatas, et ta ei ole Xxxx OÜ-le esitanud mitte ühtegi dokumenti hinnapakkumise tegemiseks. Samuti ei ole arhitektuuribüroo kinnitusel Xxxx OÜ koostanud ega ka ole lasknud koostada ühtegi tööprojekti. Lisaks eelnevale märkis arhitekt, et Xxxx OÜ ei ole järginud projektlahendust, vaid on läinud kergemat vastupanu teed ning lisaks muudele lahendanud näiteks rõdude plaadistuse enda äranägemise järgi. Projekteerimisvea esinemine pole tõendatud, pole eluliselt usutav. Arusaamatu, kuidas leiti viga siis, kui elamu kasutusloa menetlus oli alustatud 20.09.19 (lisa 5), kasutusload (lisa 6) on väljastatud, vigu pole tuvastatud. Asjatundja arvamus ei tõenda projekti vigu, eksperdid leidsid, et mahukaod pole seotud ebapiisava kandevõimega. Korterid on elanike kasutuses. Hageja on asjatundja, kes peaks oma vead kõrvaldama, seejärel puuduste kõrvaldamisega kaasnevate rahaliste nõuetega. Kostjal ei ole teada, kas need sammud on tehtud (väidetavad ohud kõrvaldatud). Hageja tellis ise ekspertiisi oma tööle, mida saaks oma pädevusest tulenevalt teha ise. Ehitaja teeb ise projekteerimistöid (lisa 6), kuna tal on sellel alal pikaajaline kogemus. Hageja ei ole tõendanud, projekteerimisviga ei tekkinud talle esitatud puudulikest või ebapiisavatest andmetest või esitati puudustega põhiprojekt. Seega ei ole hageja veenvalt tõendanud, et projekteerimisvea tegi hageja (mitte näiteks xxxx). Hageja tõendanud, et tegemist oli üldse kindlustusjuhtumiga, mille puhul oleks hagejal võinud üldse kindlustushüvitise saamine kõne alla tulla. Hagi rahuldamise eelduseks tulnuks hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et talle oleks finantskahju katte olemasolu korral hüvitist makstud. Kindlustusjuhtum pole saabunud, kolmandatele isikutele pole kahju tekkinud ja nõudeid pole ka esitatud. Lisaks märkis kostja, et eskiisprojekti dokumentide metaandmete kohaselt on arhitektuurse eelprojekti dokumentatsioon koostatud alles veebruaris 2018 (tiitelleht novembris 2017), s.o ajal, mil hageja töö pidi juba olema valmis hageja tähtaeg oli 47. nädal 2017 (hagi lisa 1 p. 7.1). Hageja ei ole tõendanud, millistele andmete/dokumentidele tuginedes ta oma töö koostas ega järelikult ka seda, et hageja väidetav eksimus tööprojekti koostamisel oleks üldse olnud hagejast tingitud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. 8 (14)

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 26.09.2017 töövõtulepingu, mille järgi koostas Selektor Projekt töö „Xxxx kinnistule planeeritavate kahe korterelamu konstruktiivse osa eel- ja tööprojekti“ . Projekt anti tellijale üle 23.02.2018. Viidatud asjaolusid tõendab kohtule esitatud vastav töövõtuleping (lisa 1, dtl 15). Hageja on tõendanud kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga (Ekspertarvamus Xxxx ja xxxx, korterelamute kandekonstruktsioonide tööprojekti kohta) ja asjatundjate e-kirjaga 30.07.19, et telgedel 1 ja 5 olevate talade tugevus piisav ei ole ja vaja on kandekonstruktsiooni tugevdada ning et lahenduseks võiks olla parklakorrusele telgedele 1 ja 5 telgede B ja C vahele talade alla täiendavate kandeseinte ehitamine (arvamuse p 7, hagi lisa 2, dtl 23jj, lisa 3, dtl 47). Hageja on kinnitanud, et tegemist on projekteerimisveaga. Kui hageja on seda ise kinnitanud, puudub kohtul alust kahelda selles, et tegemist on projekteerimisveaga ja kohtu arvates tõendavad viidavatud ekspertarvamus ning asjatundjate kirjad väidetud projekteerimisviga. Seega on ümber lükatud kostja väited, et seda viga pole ja et see oleks tõendamata. Hageja on tõendanud, et tal oli sellel perioodil (2017, 2018, 2019) sõlmitud AAS -ga „BTA Xxxx“ Eesti filiaali (edaspidi BTA) erialase tegevuse vastutuskindlustuse leping. Seda kinnitab poliis nr XXXX (hagi lisa 6, dtl 53). Kindlustusperioodiks oli vastavalt lepingule 23.02.2018 – 22.02.2019 ning tagasiulatuvaks perioodiks 23.02.2017 – 22.02.2018. Viidatud kindlustuslepinguga oli kindlustatud Selektor Projekti OÜ erialane tegevus – teede, sildade ja tunnelite projekteerimine; ehituskonstruktsioonide projekteerimine; ehitusprojektide ekspertiis nii nagu on seda ka hageja väitnud. Poliisilt nähtuvalt kohaldusid lepingule BTA kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2012 (lisa 7, dtl 77), erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1 (lisa 8, dtl 59), arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse eritingimused PI 2012.2 (dtl 69, hagi lisa 9). Hageja on tõendanud kohtule esitatud BTA kirjaga 10.09.2019 nr xxxx (dtl 65, hagi lisa 10), et vaidlusalune juhtum ehk projekteerimisveast tulenev võimalik ja väidetav kahju ei ole kindlustusjuhtum BTA-ga sõlmitud lepingu alusel ning selline kahju ei kuulu BTA poolt hüvitamisele. Seega on hageja tõendanud, et BTA-ga sõlmitud lepingutingimuste järgi ei olnud finantskahju, milleks on siis projektiveast tekkinud kahju, kindlustuskaitsega kaetud. Kahju tekkimine Hageja on soovinud, et kostja hüvitaks märgitud finantskahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, siis võib nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt tuleb hüvitada lepingurikkumisega põhjustatud kahju. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 9 (14)

Kohtu hinnangul on vaja esmalt selgitada välja, kas hagejal on üldse tekkinud kahju/kahju hüvitamise kohustus. Kostja eitab seda. Hageja poolt kohtule esitatud Xxxx OÜ e-kirjast hagejale (28.08.19, dtl 51) nähtub, et Xxxx OÜ sooviks saada hageja poolt aktsepteerimist kulule järgmistel põhjustel: „Projektdokumentatsiooni oli projekteerimisviga, mille tulemusel on vajalik teostada HP-s esitatud parendustööd. Ei tellija ega ehitaja ega ka mina soovi seda sinna omaalgatuslikult teha, saan aru, et see on täna teie kui konstruktiivse osa projekteerija nõue tellijale / ehitajale ... Vastasel korral võib tekkida väga halb olukord, kus enam ei ole nõude sisu rahaline jne. See kas Selektor Projekt OÜ kasutab kahjunõude korvamiseks kindlustust või mitte on ettevõtte sisene asi, kindlustus on pigem käiste Selektor Projekti OÜ enda kaitseks selliste vigade ja nende korvamiste vastu, isegi kui kindlustus ei korva siis rahaline nõue Selektor Projekt OÜ vastu siiski jääb ülesse! Palun konkreetset vastust, et aktsepteerite (sisuliselt nõuate) selle töö tegemist ning korvate tekkivad kulud!“. Viidatud kirjast saab järeldada, et ehitustööde käigus on väidetavalt vaja teha täiendavaid parandustöid. Samast kirjavahetusest nähtub, et Xxxx OÜ on saatnud nii hagejale kui ka Arhitektuuribüroole korrigeeritud hinnapakkumise (dtl 52) ja projekti joonised ja tugevduslahendused (31.07.20, lisa 1, 2, dtl 201-221). Hageja on esitanud kohtule ka vastava Xxxx OÜ kalkulatsiooni tööde kohta 28.08.19 (dtl 49, hagi lisa 4) 33392,38 € (sh käibemaks 5565,40€). Selle nõude on esitanud hageja ka kostjale (dtl 120, hagi lisa 28), võttes nõudest maha omavastutuse 2000 € ja paludes hüvitada 25826,98 €. Hageja on esitanud kohtule ka 1Partner Ehitus hinnapakkumise (dtl 295, 21.08.20 lisa 1), mille järgi oleks tööde maksumus 27841 €. Hageja esitatud ekspertiisiakti kohaselt tuli projekteerimisviga (kandevõime ebapiisav) ilmsiks hiljemalt 19.07.19 (dtl 23), kui see akt koostati. Kostja on tõendanud kohtule esitatud ehitisregistri väljavõttega (dtl 160, vastus 10.02.20, lisa 5), et 20.09.19 oli esitatud ehitisele kasutusloa taotlus ja seega pidi olema selleks ajaks ka projekteerimisviga selge, parandustööd tehtud ja võimalikud kulud kantud. Lisaks oli sellised korterid ka aasta pärast ekspertiisiakti koostamist ehk 2020a. augustis müügis, mida kinnitab kostja väljavõte müügi kuulutusest (dtl 161). Kostja on tõendanud, et hoonele väljastati kasutusluba 30.09.19 (dtl 160, registri väljavõte). Kostja taotluse alusel kogutud tõendite korras vastas Xxxx (15.09.2021, dtl 325), et viimane ei ole esitanud Xxxx OÜ-le ühtegi dokumenti hinnapakkumise tegemiseks; seda võis teha Arhitektuuribüroo enda tellija, kes oli ka Xxxx OÜ tellijaks. Samas on ta märkinud, et kui võrrelda dokumentatsiooni ja lõpptulemust, siis ei ole Xxxx OÜ järginud arhitektuurses osas projektlahendust, vaid läinud kergemat vastupanu teed ning lahendanud nt. rõdude plaadistuse enda äranägemise järgi, teisisõnu lihtsustanud selle väljaehitust enda jaoks. Ei hageja nõudekirjast, mis on hageja esitanud kostjale 28.08.19 ja nõudekirja lisadest ning kohtule esitatud ülalviidatud e-kirjadest arhitektuuribürooga (28.08.19, dtl 51) ei nähtu, kes konkreetselt, millises summas ning kellele on sellised kulud 33392,38 € või ka siis 25826,98 € (algselt hagetav summas miinus omavastutuse suurus) hüvitatud ning kes on konkreetse sellise nõude esitanud hagejale kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei võimalda arhitektuuribüroo 28.08.19 e-kiri (dtl 15) järeldada, et hagejal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus ning kelle ees, millisel alusel ja millises summas on tal see siis tekkinud ning kas reaalselt on sellised parenduskulusid ka tegelikult kantud ja neid nõutud. Viidatud e-kirjavahetus ning Xxxx OÜ kalkulatsioon ja arvestused, joonised viitavad parenduskulude vajadusele ehk reaalselt tekkivatele kuludele, mis omakorda võimaldavad järeldada reaalset otsest varalist kahju kulude näol VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Samas kinnitavad kostja viidatud tõendid nagu ehitusregistri väljavõte kasutusloa taotluse kohta, müügikuulutus, samuti arhitektuuribüroo 15.09.2021 vastus kohtu nõudele (mis tehti kostja taotluse alusel), et selliseid kulusid, mida hageja väidab olevat 10 (14)

kahjuna (33392,38 € või ka siis 25826,98 €) ei saanud reaalselt olla tekkinud VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Nimelt viitab arhitektuuribüroo 15.09.21 e-kiri sellele, Xxxx OÜ ei järginud arhitektuurses osas projektlahendust, vaid on läinud mitmes kohas kergemat vastupanu teed (kirjas on toodud vaid üks näide). Viimane võimaldab järeldada, et sisuliselt ei pruukinud neid hagetavaid kulusid tegelikult üldse tekkida ja neid pole ka kantud. Kohus asub ülaltoodu alusel järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 mõttes kahju paranduskulude hüvitamise kohustuse näol ja/või need kulud oleks ka kantud ja reaalselt tekkinud kahjuna ning kohtu hinnangul on kostja hageja sellise väidetud kahju tekkimise ümber lükanud. Seetõttu ei ole kohtul vaja täiendavalt hinnata kostja taotluse alusel välja nõutud ja kogutud Xxxx situatsiooniskeemi, projektdokumentsioone, dokumendi metaandmeid, elamu vaateid ja dokumendi metaandmeid, korterelamu ehitusprojekti nr PR 029/17 ja selle metaandmeid (dtl 220-221, kostja 02.10.23 lisad 1.1-3.17, dtl 349-413, II kd 7-58). Kostja väide, et hageja pole tõendanud üldse seda, kas ta tegelikult tegi projekteerimisvea, kuna tõendamata on millised lähteandmed talle anti, on siiski ebaõige, sest kohus tuvastas, et projekteerimisviga oli, kuid kostja pole tõendanud vastupidist, et hageja pole viga teinud. Kuna kahju tekkimine on tõendamata, on ainetu küsimus sellest, kas kostja on kohustust rikkunud. Ainuüksi seetõttu tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 jätta rahuldamata. Seetõttu ei hinda kohus ka kahju suurust ega poolte väiteid sellest, kas ja millises ulatuses võiks jaguneda kahju tekitamise eest vastutus ehitaja, arendaja, hageja jm isikute vahel ning seda, millised tööd ja nende maksumus on Xxxx OÜ hinnapakkumises ebaõiged ja pole seotud projekteerimisveaga. Õigusrahu huvides vaatab kohus, kas kostja on siiski kohustust rikkunud. VÕS § 658 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS-i 37. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 174 lg 1 kohaselt on kindlustusmaakler isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele. KindlTS § 177 lg 1 kohustab vahendajat (st ka kindlustusmaaklerit) tegutsema lähtuvalt kliendi kindlustushuvist ja seaduses esitatud nõuetest, kindlustuslepingu keerukusastmele vastava hoolsuse ning vahendajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega. KindlTS § 192 lg 2 p 1 kohaselt peab kindlustusmaakler iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul selgitama kliendi antud teabe alusel välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule. KindlTS § 192 lg 2 p 5 kohaselt kindlustusmaakler esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste hulgast vähemalt kolme kindlustusandja pakkumused, välja arvatud, kui tulenevalt kliendi juhisest, kindlustusriski eripärast, kindlustusandjate pakkumuste vähesusest või muust sellesarnasest põhjusest ei ole see mõistlikke pingutusi tehes ja kindlustusmaaklerilt oodatavat hoolsust rakendades võimalik. VÕS § 620 lg 1 paneb käsundisaajale kohustuse tegutseda käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lõige 2 täpsustab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 11 (14)

VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, lg 2 järgi kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Hageja sõlmis lepingu BTA-ga perioodiks 23.02.2018. - 22.02.2019, tagasiulatuv perioodi 23.02.2017. - 22.02.2018 (hagi lisa 15, dtl 53). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja pakkus mitu aastat hagejale kindlustusmaakleri teenust ja seda ka käesoleval juhul, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 658 mõttes maaklerileping. Kostja esitas kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse. 15.02.2016 e-kirjas on hageja soovinud saada A. S vahendusel kindlustuslepingut ja selles on ta on märkinud „eelmisel nädalal oli meil teemaks tegevusvastutuskindlustuse pikendamine ning teemaks oli, et Maanteeamet ei soovita IF kindlustust. Saadan allpool Maanteeameti kirja. Vaata palun meie kindlustuspakkumist selles valguses (dtl 154). Selle kirja juures on ka Maanteeameti e-kiri 15.02.16 , milles on märgitud järgmine: „Hakkab ära lõppema (18.02.16) vastuskindlustus, palun esitada uus. Palun jälgida, et kindlustus vastaks meie lepingule. Sain infot, et If kindlustuse lepingud ei kata kõike mida meil on nõutud. Vaatasin ka Selektori poliisi selle pilguga üle ning ei ole kõik tegevused kaetud: Eritingimused 3) Kindlustuskaitse ei hõlma geodeetilisi või geoloogilisi töid. 4) Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui ehitusprojekt ei sisalda tööprojekti ning ehitamine toimub ehitusprojekti eskiis, eel- või põhiprojekti staadiumis. Kindlustuskaitse peab laieneme kõigile Töödele nii enda kui alltöövõtjate, punkt 3 aga välistab geoloogia ja geodeesia alltöövõtjad? Meie eesmärk on koostada põhiprojekt ning teedeehituses enamus töid tehakse selle alusel. Ning see välistus, võiks öelda välistab kõik. Igaks juhuks küsin üle kas Projekteerimine (infrastruktuur, konstruktiivne) katab kogu meie põhiprojekti koos kõigi kaasnevaga?. Pooltevahelisest 25-26.02.16 e-kirjavahetusest nähtub, et hageja avastas ARHITEKTI JA INSENERI ERIALASE VASTUTUSKINDLUSTUSE Eritingimused PI 2012.2 punktist 1.10, et BTA ei hüvita nõudeid, mis on seotud tunnelite, tammide, lennujaamade ning sadamarajatistega ja mis ei sobi, sest hageja tegeleb teede, sildade ja tunnelite projekteerimisega ja päris kostjalt selle kohta infot. Kostja vastas, et poliisil on märgitud kindlustatud tegevuseks sildade, teede ja tunnelite projekteerimine jne, millega on korras (dtl 155). Viidatud kirjadest ei nähtu hageja muud soovi, mille vastu ta tunneb vastutuskindlustuslepingu sõlmimisel huvi. Seega on hageja ise saatnud kindlustusmaaklerile A. Sle enda juhise koos Maanteeameti nõuetega selle kohta, mis peaks kindlustuslepinguga olema kaetud ja et IF kindlustuse tingimused ei ole sobivad ja et ta on huvitatud sellest, et oleks kaetud nõuded, mis on seotud teede, sildade, tunnelite projekteerimisega. Viimase on hageja saanud. Pooltevaheline kirjavahtus 2015.a. (dtl 157) ei puuduta vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist (kindlustusmakset), sest vaidlusalune periood oli 23.02.2018 - 22.02.2019 ja tagasiulatuv periood oli 23.02.2017 - 22.02.2018 (poliis, dtl 53). 2018.a. pooltevaheline kirjavahetus puudutab vastutuskindlustuse lõppemist ja uue soovi (hageja palve kostjale, e-kiri jaanuar – veebruar 2018, dtl 158) ning mingit muud kindlustus- või riskikaitse huvi ei ole hageja üles näidanud. Kostja on esitanud kohtule ka kindlustusmaakleri päringud 2016.a. veebruaris erinevatele kindlustusandjatele nagu PZU, Insta Kindlustus AS, Salva kindlustus AS, AAS Gjendsidige Baltic Eesti filiaal, Seesam Insuance AS, Ergo Insurance SE, BTA (dtl 254 jj). Neist nähtuvalt selgitasid kõik teised kindlustusseltsid, va BTA, et nad ei paku hageja pakutud/soovitud tingimustel kindlustustingimusi (sildade, teede, tunnelite projekteerimisega seotud nõuded). Kostja poolt kohtule esitatud erialase vastutuskindlustuse soovi avaldusele on võimalik lisada huvide lahtrisse seda, mida hageja peab vajalikuks, näiteks tabeli reale tegevus „muu“ all (dtl 87, 12 (14)

hagi lisad 16-20, dtl 87-98, kostja 31.07.20, dlt 257-258). Seega pole õige hageja väide, et sinna pole võimalik midagi täiendavalt, sh huvi kohta märkida. Kostja poolt kohtule esitatud poolte ekirjavahetusest 2019.a., 2018.a jaanuaris/veebruaris nähtub hageja erialane spetsiifika (sillad, rajatised Xxxx jms, pabertoimik, II kd lk 156-158). Hageja esitatud e-kirjavahetusest kostjaga 19.02.2019 nähtub, et kõik seltsid peale BTA on oma vastused saatnud. Kirja kohaselt ei ole pakkumisi teinud Ergo, Seesam, Salva, Gjensidige ja PZU, sest tegevusvaldkonnad nagu sildade ja tunnelite projekteerimine, geoloogilised tööd on välistatud ning arvatavasti saadab BTA samadel tingimustel pakkumuse nagu eelmisel aastal, sest andmed samad (dtl 99, hagi lisa 21). Alles 2019. aasta novembrikuises e-kirjavahetuses (ehk pärast käesoleva hagi esitamist 23.09.19) nähtub hageja huvi finantskahju kindlustamise vastu (dtl 116-117, lisa 26). Kokkuvõtvalt asub kohus viidatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et sisuliselt on hageja ise andnud kostjale selge juhise VÕS § 621 lg 1 järgi selle kohta, et kindlustuslepingu sõlmimine IF-ga ei ole ilmselgelt võimalik, hageja huvi on saada kindlustuskate sildade, teede, tunnelite projekteerimisega seotud nõuetele, samuti, et tingimused vastaksid Maanteeameti tingimustele, kusjuures IF kindlustuse tingimusi ei aktsepteeritud. Kohus kuulas kostja taotlusel üle A. S, kes andis ütlusi selle kohta, et hageja ei soovinud enam IF-ga sõlmida kindlustuslepingut, eelkõige põhjustel, et see polnud Maanteeametile sobiv, sest IF ei katnud kõiki Maanteeameti nõutud tingimusi, kuid hageja soovis osaleda hangetel. Ütluste järgi ei olnud kliendiga juttu sellest, milliseid nõudeid siis IF ei kata. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi pakkumise ka IF, kuid see ei sobinud kliendile ning ainuke sobiv selts oli BTA, sest teised seltsid ei pakkunud sildade, tunnelitega seotud nõuetele kaitset. Seetõttu valis klient /hageja/ BTA. Hinnates kõiki eelviidatud e-kirju koos A. S ütlustega, asub kohus järeldusele, et kostja on tõendanud, et on järginud VÕS § 658, 620 lg 1, 2, § 621 lg 1, 2, KindlTS § 174 lg 1, 192 lg 2 p 1, 5 ning kostja enda poolt kinnitatud maaklerlepingu tingimuste p 2.11, p 5.1., 5.5, lepingute sõlmimise korra p 4, 5 (dtl 238-247) tulenevat kohustust piisava ja vajaliku hoolega selgitamaks välja hageja huvid kindlustuslepingu sõlmimiseks, teinud päringuid parimate pakkumise saamiseks ning kinni pidanud hageja juhistest kindlustuslepingute sõlmimise vahendamisel. Tõsi küll, kostja ei ole vaidlusaluse kui hilisema kindlustuslepingu sõlmimise eelselt küsinud pakkumist IF-lt. Seda kinnitab hageja esitatud e-kiri IF-lt (hagi lisa 22, dtl 102). Samas ei saa jätta tähelapanuta seda, et hageja ise ei ole ka mitte kuskil viidanud finantshuvi kindlustamise vastu. Olukorras, kus eelnevalt oli hageja ise andnud juhise 2016.a., et IF ei sobi, on arusaamatu, kuidas pidi kostja selgitama välja hageja huvi finantskahju kindlustamise vastu 2017., 2018., 2019. aastaks, kui hageja seda ise kostjale ei avaldanud, või et nii öelda varasema lepingu kaudu selgitama välja, et kui hageja soovib saada kindlustuskatte sildade, teede, tunnelite projekteerimisega seotud nõuetele, et siis võib tekkida olukord, et finantskahju ei ole kaetud. Kohtu arvates ei ole kostja rikkunud ülalviidatud sätetest tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes (kohustuse mittekohane täitmine, täitmata jätmine), mistõttu ei kuulu hagi ka seetõttu rahuldamisele VÕS § 127 lg 1, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi. Seetõttu ei tõusetu küsimust kahju ja väidetava kohustuse rikkumise vahelises seosest, kahju ettenähtavusest kohustuse rikkumise tagajärjena VÕS § 127 lg 3 järgi. Ka ei tõusetu küsimust sellest, kas oleks alust kahju hüvitist vähendada, kuidas ja mis moodi võiks jaotuda kahju hüvitamine ehitaja, hageja ja teiste isikute vahel (nagu kohus ka eespool märkis) ja kohus neid väiteid ei hinda. Liaks ei ole vaja hinnata väiteid, mis moodi ja mis tingimustel võiks hüvitada kahju IF ja millised need tingimused olid/on. Sama moodi ei ole vaja hinnata väiteid sellest, kas hageja ja arhitektuuribüroo vaheline leping piirab ajaliselt või aegumisega viimase nõudeid hageja vastu ja kas see mõjutab seeläbi kostja vastustust. Kohus ei hinda seetõttu sisuliselt töövõtulepingut hageja ja arhitektuuribüroo vahel (dtl 15), IF P ja C Insurance poliisi, pakkumist ja vastutuse tingimusi (dtl 68-82, hagi lisad 11-14, hageja 31.07.20 lisa 3, dtl 222, kostja 31.07.20 lisa 11, dtl 273, hageja 23.10.23 dokumendi lisad 1-4, 13 (14)

pabertoimik, II kd lk 66-86), samuti BTA kindlustustingimusi, pakkumust (dtl 55, 63, 104, 106, lisad 7-9, 22, 24). Kohus ei hinda ka tõendeid, mis on seotud hageja nõudekirja esitamisega kostjale, sellele vastamisega, kuna selle üle vaidlust ei tekkinud, et kostja pole nõus hageja kohtueelse nõudega ning on vaielnud sellele ka vastu (hageja hagi lisad 25, 28, 29, dtl 113-115, 120, 126). Kohus ei hinda ka Xxxx OÜ kodulehekülje väljavõtteil olevaid andmeid tema tegevusalade kohta, samuti vastavaid andmeid arhitektuuribüroo kohta (dtl 168-179, kostja 10.02.20, lisad 7.1, 7.2, 31.07.20 lisas 12.1, 12.1, dtl 276-277) kuivõrd nendel andmetel ei ole tähtsust.

MENETLUSKULUDE JAOTUS, ASJA HIND

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Tsiviilasja hind on hagiavalduse esitamise aja järgi 28024,23 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.