Aktiva Finance Group OÜ hagi A. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1556 eurot 65 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ); e-post: [email protected] Kostja A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Gunnar Leht (Actio Õigusbüroo OÜ); e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Ärakuulamisel 14. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. J. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-22-140488 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. J. (kostja) 1368 euro 7 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 29. novembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas nõudele vastuväite. 1.1 Tartu Maakohus kohustas 5. detsembri 2022. a määrusega avaldajat esitama nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas nõude hagiavalduse vormis
30.detsembril 2022. 1.2 Hagiavaldusest nähtub, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 28. veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007914877, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama Inbank AS -le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 5. juulil 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja loovutas 28. juulil 2022 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 1118 eurot, mis on põhivõla suuruseks. Laenulepingus lepiti kokku ka, et kostja on kohustatud tasuma intressi intressimääraga 15,9% aastas. Kostja intressivõlgnevus on 111 eurot 80 senti. Samuti nõuab hageja laenuhaldustasu 3 eurot 60 senti, lepingutasu 20 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulu 25 eurot. Hageja soovib saada ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja 23. jaanuari 2023. a vastus hagiavaldusele
2.Kostja ei tunnista esitatud nõuet, kuna ta ei ole võtnud järelmaksu. Kostja ei käinud
28.veebruaril 2022 Tartu Kaubamaja IDeal kaupluses, ei võtnud järelmaksu ega ostnud Apple toodet. Videoväljavõte 28. veebruarist 2022 kell 19:46 aset leidnud sündmustest Tartu Kaubamaja Ideal kauplusest tõendab, et isik kes võttis laenu kostja ID- kaardiga, ei ole kostja. Videos on näha isiku nägu, pikkust, välimust, näojooni, silmavärvi, juuksevärvi, olekut, häält ja tema pikkuse suhet müüjaga. Kostja väiteid tõendavad ka: 1) videoväljavõte Tartu Kaubamaja koridorist, Tartu Kaubamaja välisterritooriumi kaameratest, mis näitavad auto numbrit, kuhu isik võis istuda, kellele see auto kuulub ja 2) videoväljavõte Tartu Jaamamõisa Selveri ja Jaamamõisa Olerexi videokaameratest, mis näitavad, et kostja sõitis oma autoga sel ajal Jaamamõisa kandis. Samuti saab kostja vend tunnistada, et samal õhtul tegeles kostja uude elukohta kolimisega. Kohtu 2. veebruari 2023. a korraldused eelmenetluses
3.Kohus selgitas kostjale, et kostja ei ole usutavalt välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et talle tundmatu isik on saanud ilma aluseta enda valdusesse kostja ID-kaardi. Kohus kohustas kostjat selgitama kohtule kuidas ja millistel põhjustel on tema ID-kaart väljunud tema valdusest, st kellegi teise kätte. Kohus selgitas, et ainult kostja esitatud kriminaalmenetluse alustamise teatega ei saa lugeda tõendatuks kostja väiteid, et ta ei sõlminud lepingut, mille alusel on hageja kohtusse nõude esitanud. Seni, kuni kostja ei ole neid asjaolusid välja toonud ega tõendanud, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kostja lepingut ei sõlminud. Samuti ei saa kohus ise kostja eest asuda tõendeid koguma.
2-22-140488 3.1 Kohus selgitas hagejale, et krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima (krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 47 lg 2). Samas ei ole nimetatud kohustuse täitmine seotud lepingu kehtivusega. Hagejal on võimalik tõendada, et laenuandja kontrollis kostja isikusamasust. Kostja 20. veebruari 2023. a seisukoht
4.Kostja selgitas, et tema ID-kaart sattus teise isiku kätte tema kolimise käigus. Kostja ei kasutanud ID-kaarti pärast seda kui ta tegi endale Mobil-ID. 28. veebruaril 2022 kui kostja tahtis vahetada operaatorit, siis ta avastas, et ID-kaart pole tema rahakotis. Kuna kostja oli tihti kolinud viimase aasta jooksul, siis ta ei kahtlustanud, et ID-kaart võiks kellegi teise käes olla ning ta arvas, et tema ID-kaart võib olla isiklike asjade sees või siis ema juures koos teiste tema asjadega. Sellest, et tema ID-kaart sattus teise isiku kätte, sai kostja teada alles siis kui hagejalt tuli kiri laenu tasumata jätmise kohta. Hageja 6. aprilli 2023. a seisukoht
5.Hageja on seisukohal, et ennatlik on kostja järeldus, et teine isik omastas kostja ID-kaardi ning sõlmis kostja nimel lepingu. Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid väljastatud. Kostja pole tõendanud enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid. Tõendamata on kostja väide, et teine isik sõlmis tema nimel tehingud. Kostja viidatud kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud kuriteo toime pannud isikut/isikuid ja seetõttu kriminaalmenetlus lõpetati. Hageja ei välista, et kostja on lepingute sõlmimisest teadlik. Kostja soovib vabaneda lepingulisest kohustusest. Isegi, kui kriminaalmenetluses oleks tuvastatud, et kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel lepingu sõlminud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Hageja on tõendanud, et laenuandja on lepingud sõlminud just kostjaga. Kohtu 25. mai 2023. a selgitused eelmenetluses
6.Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja ei ole sõlminud hagialuseks olevat lepingut IDkaardi PIN-koode kasutades. Lepingul on lihtkirjalik allkiri. 6.1 Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust. Üldreegel on, et pool, kes esitas dokumendi, millele tema nõue tugineb, peab tõendama ka selle dokumendi ehtsust, kui teine pool on põhistanud dokumendi võltsituse. Dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks piisab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole), milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse lepingul, peab hageja selle kostja väite ümber lükkama (vt RKTKo 14.09.2016 3-2-1-63-16, p 10; RKTKo 23.09.2015 3-2-1-79-15, p 10) Seega peab hageja tõendama, et leping, millele ta tugineb, on kostja poolt sõlmitud, mistõttu peab hageja esitama kohtule tõendid selle kohta, et nõude aluseks olevale lepingule on alla kirjutanud kostja, st hageja peab tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt lepingu ehtsust. Selleks on hagejal võimalik eelkõige taotleda, et kohus määraks käekirjaekspertiisi (vt TsMS § 293 lg 1), ning kohtul tuleks üldjuhul käekirjaekspertiis ka määrata (vt RKTKo 11.12.2019 2-17-1722, p 10.4). Kohus selgitas ka, et kui hageja sellekohaseid tõendeid või taotlusi tõendite kogumiseks kohtule ei esita, jätab kohus hagi rahuldamata, sest lepingust tulenevad kohustused on täitmiseks vaid lepingupooltele. Hageja 21. juuni 2023 taotlus ja kohtu korraldus
2-22-140488
7.Hageja taotles Politsei- ja Piirivalveametilt välja nõuda toimik kriminaalasjas nr 22278001489, mis on algatatud A. J. suhtes. Kriminaalmenetluse raames on kogutud tõendeid 28. veebruaril 2022 kostja nimel iDealis sõlmitud lepingu kohta. 7.1 Kohus rahuldas 26. juunil 2023 hageja taotluse ja nõudis Politsei- ja Piirivalveametilt välja eelnimetatud toimiku. Kohus korraldas 14. septembril 2023 ärakuulamise
8.Kohtulikul ärakuulamisel vaatlesid menetlusosalised videosalvestist 28. veebruaril 2022 Tartu Kaubamaja Ideali kauplusest ajal, mil väidetavalt kostja otsis järelmaksuga telefoni. Kostja andis kohtule suuliselt selgituse enda vastuväidete kohta. Kohus määras hagejale täiendavate dokumentide ja taotluste esitamise tähtaja. Hageja 27. septembri 2023 seisukoht
9.Hageja on jätkuvalt seisukoha, et Tartu Kaubamaja 28. veebruari 2022 iDeal kaupluse videosalvestusega ei ole tõendatud, et kostja ei sõlminud 28. veebruaril 2022 lepingut ning sellest ei ole võimalik näha ega tuvastada isiku nägu, pikkust, näojooni, silmavärvi, juuksevärvi ja kuulda häält. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud kuriteo toime pannud isikut. Siinkohal peab hageja oluliseks märkida, et menetluses kedagi kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kui ka tunnistajana üle ei kuulatud. Ka uurimisasutus ei ole tuvastanud, et kolmas isik on kostja nimel
28.veebruari 2022 lepingu sõlminud ning kolmandat isikut ei ole süüdi tunnistatud. Seega ei saa lähtuda asjaolust, et kostja ei ole hagiavalduse aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel tehingu on paljasõnaline ja tõendamata. 9.1 Hageja peab oluliseks selgitada, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehing osutub tühiseks, kui kostja toob esile ja tõendab oma ID-kaardi enda valdusest väljamineku tema süüta (RKTKo 21.12.2016, 3-21-135-16, p 16). Antud olukorras ei piisa tehingu tühisusele tuginemiseks üksnes sellest, et kostja esitab väite, et tema ID-kaart on talle teadmata asjaoludel tema valdusest välja läinud. Kui isik ei näita oma ID-kaardi hoidmisel üles kohast hoolsust, vastutab ta samamoodi, nagu isik, kes annab ID-kaardi vabatahtlikult kellegi kolmanda kätte. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema IDkaart oleks läinud kolmandale isikule üle tema tahte vastaselt, saab lugeda lepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks. 9.2 Juhul, kui kostja leiab, et tema 28. veebruari 2022 lepingut ei sõlminud, on hageja jaoks tegemist negatiivse asjaoluga, mida hageja ei saa ega pea tõendama. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et toimikuga ei ole tõendatud (ka Tartu Kaubamaja iDeal kaupluse videosalvestusega), et kostja ei sõlminud 28. veebruari 2022 lepingut. Kostja selgitas ärakuulamisel, et tal oli tehingu tegemise ajal sinine Huawei telefon. Videosalvestiselt (kell 19:52:01) on näha, et tehingu poolel on pükste tagataskus sinine telefon. 9.3 Hageja hinnangul on kostja selgitused ajas muutuvad ning vasturääkivad. Selgusetuks jääb, millal kostja ID-kaart kadus, rääkimata sellest, et 12. jaanuari 2023 protokolli kohaselt käis kostja operaatorit vahetamas 2022. aasta märtsi alguses, kuid 20. veebruari 2023 vastuse kohaselt soovis kostja operaatorit vahetada kolimise päeval s.o 28. veebruaril 2022. Samuti on kostja selgitanud
12.jaanuari 2023 protokollis, et ID-kaart oli kindlas kohas, kuid ei kandnud seda kaasa ja samas operaatori vahetamisel selgus, et ID-kaarti ei ole rahakoti vahel nagu oli seda koguaeg arvanud. Kohtulikul ärakuulamisel selgitas kostja, et ta hoidis ID-kaarti tavaliselt rahakotis, kuid Smart ID tõttu ei läinud IDkaarti enam tihti vaja. Samuti selgitas kostja, et ta ei kanna igapäevaselt rahakotti
2-22-140488 kaasas, eriti kui on olemas mobiiliga maksmise võimalus. Videosalvestiselt (kell 19:42:51) on näha, et isik võtab ID-kaardi välja pükste vasakust taskust ja mitte rahakotist. 9.4 Hageja on seisukohal, et kostja on ettekavatsetult tegutsenud (kasutades ära maskikandmise kohustuse aega), et hiljem nõuet vaidlustada ja selliselt võlakohustusest vabaneda. Lisaks selgitab hageja, et olukorras, kus hageja on tõendid esitanud, ei saa kostja piirduda üksnes vastuväidete esitamisega, vaid esitada tuleb hageja tõendeid ümberlükkavad tõendid Kostja 18. oktoobri 2023 seisukoht
10.Kuivõrd kostja ID-kaardiga üritati laenu võtta ka varem, kuid neil juhtudel öeldi taotlejale ära, siis tuleks leida need videod ja vaadata, kes üritas laenu võtta ja on võimalik, et ta pidi maski ära võtma ning äraütlemise põhjuseks võiski olla asjaolu, et nägu ei sarnanenud ID-kaardil oleva fotoga. Tõendiks võiksid olla ka videod teistest kauplustest, kus väidetavalt üritati kostja kadunud ID-kaardiga laenu võtta. Katsete kuupäevad ja kellaajad, millal sama isik üritas laenu võtta, on fikseeritud iDeal Group AS esindaja selgituses. 10.1 Kostja süüteoteates ei ole midagi jätkuvalt niivõrd märkimisväärset, sest loogiliselt võttes võib inimene poest lahkuda autoga, kuid võib seda teha ka jalgsi ja süüteoteates avaldas kostja vaid oma arvamust. Kostja on öelnud, et ta ei tunnegi selliseid inimesi, sest ta ei suhtle kriminaalidega, kes võiks midagi sellist toime panna. Seda, kuhupoole isik iDeali kauplusest väljus, saab vaadata Kaubamaja koridori kaameratest, parklaid on mitu, kuhu isik autoga tulles minna võis ja seepärast palus kostja uurida, millisesse autosse võis isik minna, et selgitada seos või samasus auto omaniku ja isiku vahel, kes poes käis. Kaubamajal on mitu parklat nii väljas kui hoone erinevatel korrustel ja pole teada, kas isik läks maa-alusesse või väliparklasse. 10.2 Kostja vaidleb vastu hageja videosalvestuse kaadri ja ID-kaardil olevat pildi võrdlemisel esitatud seisukohale, et tegemist on samade isikutega. Piltidelt nähtub, et kostja silmanurgad on fotol suunaga alla poole, mida ei saa öelda videokaardil kujutatud silmade kohta. Kostjal on fotol suured ja paksud kokku kasvanud kulmud, samas kui videokaadril kujutatud isikul on kaks eraldi asetsevat väikest ja peenemat kulmu. Kui kõrvutada teenindajat isikuga, kes laenu võttis, on selgelt näha, et isik on teenindajast lühem ja tüsedate säärtega, aga teenindaja on pikem ja saledam nagu seda on ka kostja. Teenindaja seisab langetatud peaga alla vaadates ja on sellel hetkel isikuga enam-vähem sama pikkune. Kui teenindaja tõstaks pea üles, oleks ta isikust aga pikem. Teenindaja on pikemat kasvu mees, mida ei saa öelda laenusaaja kohta, kellel on rohkem lühemale kehale omased töntsid jalad ja jämedad sääred. 10.3 Sinist värvi nutitelefon on kindlasti paljudel inimestel, mis ei saa olla tõendiks kellegi süüdistamisel. Isik võtab ID-kaardi välja ilmselt taskust ja seda ilmselt põhjusel, et rahakotis hoida on seda riskantne – võib segi minna teiste kliendikaartide ja dokumentidega, kus nimi peal ning sellisel moel kontrollimisel või tuvastamisel võib eksida ja vale kaardi esitamisega vahele jääda. Kostja ei näe endal süüd ID-kaardi kaotamisel, sest seda võib juhtuda igaühega, kes kaarti kaasas kannab ja kasutab. Kaart võib valdusest välja minna ka omaniku tahte vastaselt. 10.4 Ei saa välistada, et iDeal kaupluse teenindaja oli seotud süüteo toimepannud isikuga, kes kasutas ära maski kandmise kohustust ja osales ise organiseeritud teo toime panemises. Teenindaja ei palunud isikul astuda paar meetrit tagasi ega palunud võtta korraks mask näo eest, et kontrollida selle kokkulangevust dokumendil oleva fotoga. Sellega jättis teenindaja täitmata oma kohustuse tuvastada dokumendi esitaja isik. Teenindaja jättis isiku tuvastamata, võttis temalt dokumendi ja asus kohe kiirustades laenu vormistama. Selline käitumine on lubamatu igas asutuses ja ettevõttes, kus on tegu raha või muude väärtuste väljastamisega.
2-22-140488 10.5 Riigikohtu lahenditele tuginedes tuleb hagejal tõendada, et leping on kostja sõlmitud, st et kostja on sellele alla kirjutanud. Hageja seda teinud ei ole ja seega ei saa ta nõuda lepingu täitmist kostjalt, kes ei ole hagis viidatud laenulepingut hagejaga kunagi sõlminud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja viimased seisukohad
11.Hageja märgib, et ID-kaardil olev pilt on pea viis aastat vana ning hagejale ei ole teada asjaolu, et toimingu tegemisest keeldumiseks saaks olla tingimuseks näo mittesarnanemine dokumendil oleva fotoga. Hageja jääb arusaamatuks, mida peaks tõendama teenindaja visuaalne võrdlemine ostjaga. See, et kostja on pikem ja saledam nagu teenindaja ja seda ka lepingu sõlmimise ajal so
28.veebruaril 2022, on tõendamata. See, et kostjal oli 28. veebruaril 2022 sinist värvi telefon, on liiga suur kokkusattumus. 11.1 Hageja rõhutab, et isikut tõendavate dokumentide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik sõlmida lepinguid. Isikud, kellega tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart väljastatud. Enda väidete tõendamiseks pole kostja esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kolmas isik sõlmis kostja nimel 28. veebruaril 2022 lepingu. 11.2 Kui kostja leiab, et tema 28. veebruari 2022 lepingut ei sõlminud, on hageja jaoks tegemist negatiivse asjaoluga, mida hageja ei saa ega pea tõendama. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kriminaalasja nr 22278001489 toimikuga ei ole tõendatud (k.a Tartu Kaubamaja iDeal kaupluse videosalvestusega), et kostja ei sõlminud 28. veebruari 2022 lepingut. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole ning samuti ei ole taotlenud tõendite kogumist kohtu kaudu. Seega kõik kostja väited on alusetud ja põhjendamatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja väidab, et kostja on seda lepingut rikkunud, Inbank AS on loovutanud kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Kostja eitab Inbank AS-ga eelviidatud laenulepingu sõlmimist. Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hageja väidetud lepingut ning tal puuduvad kohustused Inbank AS ees. Arvestades poolte vastandlikke seisukohti peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise vaidluse Inbank AS ja kostja vahelise lepingu nr L89007914877 sõlmimise osas. Kui kostja ei ole nimetatud lepingut sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.
2-22-140488
15.Hageja esitatust nähtub, et kostja sõlmis 28. veebruaril 2022 Tartu Kaubamaja iDeali kaupluses Inbank järelmaksulepingu nr L89007914877 (dtl 28). Nimetatud lepingul on poolte käsikirjalised allkirjad. Laenulepingu lisaks on kostja ID-kaart nr AA1442047 ning teenindaja kinnitus, et isik tuvastatud (dtl 30). Kostja on seisukohal, et nimetatud tehingut ei ole sõlminud tema ja tehingu on teinud kolmas isik kasutades kostja ID-kaarti.
16.Tõendamaks enda väiteid on hageja lisanud kuvatõmmise videosalvestisest (dtl 149). Sellelt pildilt on näha, et laenusaaja on mustas dressipluusis, kapuuts peas ja näo ees musta värvi mask (maskikandmise kohustus oli Covid-19 pandeemia ajal). Kohtulikul ärakuulamisel selgitas hageja, et videosalvestiselt on näha laenusaaja isik: „6. minutil korraks kergitab isik kapuutsi ja võrdluse põhjal, mis silmadest ja ninast näha – on tegu sama isikuga. 6.03 video ajamärk, kellaajaliselt 19.43:24. Kapuutsi kergitamisega kõrvutasime isiku ID-kaardiga ja tuvastasime isikusamasuse.“ (dtl 210). Kostja ärakuulamisel märkis: „Videos näeme, et müüja võtab ID-kaardi ja hakkab dokumente täitma. Müüja vist vaatas korraks silma, aga ei näe, et müüja tuvastaks isikut. Inimene ei palunud isegi korraks maski eemaldada, saan aru, et tollal olid koroonapiirangud.“ (tl 210). Kohtunik vaatas videot koos menetlusosalistega, kuid hageja ei suutnud kohtunikule osundada videosalvestisel hetke, mil kaupluse teenindaja oleks vaadanud laenusaajale otsa, palunud eest ära võtta maski veendumaks, et laenusaaja esitab enda ID-kaardi. Kohus kordab, et videosalvestiselt nähtav isik kandist musta värvi dressipluusi, tal oli kapuuts peas ja ta kandis musta värvi maski. Nähtav on osaliselt isiku laup, seejärel kulmukaar ja seejärel silmad. Juba ainuüksi see, et nägu on varjatud nii kapuutsi kui maskiga pidanuks tekitama klienditeenindajal kahtluse ja isikusamasuse kontrollimine olnuks kohustuslik.
17.Krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või -vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima (krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 47 lg 2). Sama kehtib kohtu hinnangul ka siis, kui tarbija soovib osta järelmaksuga kaupa kauplusest. Sellisel juhul on klienditeenindajal (müüjal) kohustus veenduda, et teiseks lepingupooleks on õige isik. Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 181 lg 1 näeb ette, et dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisel tehakse dokumendi kasutaja isik kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Isikusamasuse kontrollimisel võib võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud biomeetriliste andmetega. Kohtu hinnangul on isikusamasuse tuvastamine isiku tuvastamine isikuga vahetult seotud personaalse ja isikustatud unikaalse teabe abil ning sellise teabe kontrollimise eesmärgiks on saada kinnitus, kas see isik, kes tehtavat tehingut teostada soovib, on see isik, kes ta väidab end olevat. Esmane kontroll peab olema tehingu osapoole isiku biomeetria (näokujutise) võrdlemine esitatud dokumendil oleva näokujutisega. Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 93 lg 1 alusel kantakse dokumenti dokumendi kasutaja foto või näokujutis, mis võimaldab dokumendi kasutaja isikusamasust üheselt kontrollida. Seda, et klienditeenindaja oleks kontrollinud isikusamasust aga kohtule esitatud videosalvestiselt näha ei ole. Kohus kordab, et klienditeenindaja ei kontrollinud, kas ID-kaarti esitaja on ka ID-kaardil märgitud isik.
18.Kostja esitatud Politsei ja Piirivalveameti 3. veebruari 2023. a määrusest nähtub, et kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud kuriteo toime pannud isikut/isikuid ja seetõttu kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo toimepannud isiku/isikute tuvastamatuse tõttu (dtl 96). Seega ei ole ka kriminaalmenetluse uurimine viinud kinnituseni, et videosalvestises nähtav ja tehingu sõlminud isik on kostja. Samuti on oluline, et sama ID-kaardiga on üritatud võtta järelmaksu erinevatest poodidest vähemalt neljal korral. Eelnimetatud kriminaalasjas on vastuseks nõudekirjale esitatud iDeali Inbanki süsteemist väljavõte, millest on näha, et lisaks sõlmitud lepingule on sama ID-kaardiga proovitud veel järelmaksuga telefoni osta: • 18. veebruaril 2022 kl 20.55 • 23. veebruaril 2022 kl 19.21
2-22-140488 • 23. veebruaril 2022 kl 19.31 • 1. märtsil 2022 kl 19.49 Need on tehingu on süsteemi märgitud kui tühistatud staatusega. „Klienditeenindajad juhtisid tähelepanu, et klient tuli sagedasti õhtul vahetult enne sulgemist ning andis mõista, et tal on tehinguga kiire. Lisaks tekitas Lõunakeskuse iDeali klienditeenindajates kahtlust see, et tal oli ka kaaslasi ning prooviti erinevaid dokumente, et järelmaksu saada“ (dtl 145). Eelnevast tuleneb aga kohtu jaoks see, et sama ID-kaardiga tehingute tegemise soovi on korduvalt tagasi lükatud, mis näitab üheselt, et varasemad klienditeenindajad on tavapärase kontrolliga jõudnud tulemuseni, et ID-kaardi esitaja ei ole isik, kelle ID-kaart see on. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel eelnimetatud tehingud sooritamata jäid, kui tema hinnangul oli kindlasti tehingute osapooleks kostja enda ID-kaardiga.
19.Kostja selgitas ärakuulamisel ID-kaardi kadumise kohta järgmist: „Minu arvates kadus IDkaart, kuna kasutasin seda väga harva – rohkem kasutasin mobiil-IDd. Kolisin tollel hetkel võibolla kolm korda paari kuu jooksul. Kolimisel lähevad vahel asjad kaduma, kohe sellest suurt paanikat ei teinud. Kuna sisseseadmisel ilmuvad kaduma läinud asjad kunagi välja. ID-kaarti hoidsin tavaliselt rahakotis. Juhul kui mul läks tööl vaja ainult ID-kaarti, oleksin ainult ID-kaardi kaasa. Üks põhjustest, miks mul on läinud ID-kaarti tarvis: oli mobiil-ID või Smart-ID aktiveerimiseks. Tulin koju panin selle tagasi rahakotti. Tavakäibes on olnud ID-kaart rahakoti vahel. Avastasin ID-kaardi kaotamisest, kui läksin Lõunakeskusesse mobiilsideoperaatorit vahetama tahtsin Elisast minna üle Teliasse. Soovin jätkata mobiil-ID lepinguga, pidin selle aktiveerima. Sõlmisin lepingu ära, sain uue SIM-kaardi, hakkasin otsima ID-kaarti. Otsisin IDkaarti mitu päeva. Otsisin seda enda kui ka oma ema korteris, kuna olin varasemalt tema juures kasutanud ID-kaardi lugejat – võibolla unustasin tema juurde. See on ka võimalik. ID-kaart ei ole nagu telefon ja pangakaart, mida kasutan igapäevaselt“ (dtl 210). Kohtu hinnangul on kostja selgitus piisav tõendamaks seda, et ID-kaart ei olnud tema valduses. Asjade kadumine on selline eluline sündmus, mille kohta on enamasti võimatu väita, et asi kadus just sel ajal. Ka siis kui asja otsima hakatakse, on keeruline aimata, millal täpselt on kadunud asi (praegusel juhul ID-kaart) kaduma läinud. Kohus möönab, et ID-kaardi hoidmisel peab olema hoolsam, kuid olukorras, kus ID-kaart ei ole igapäevases kasutuses ja ID-kaart ei pea olema isikul kaasas, kui isikule on väljastatud digitaalne isikutunnistus (ITDS ptk 51), on eluliselt usutav, et ID-kaardi kadumise päeva ei saa täpselt tuvastada. Kostja on kohtule selgitanud, et enda isiku tuvastamiseks kasutas ta mobiili-ID (dtl 210). Samuti on kostja ID-kaarti kaotusele reageerinud adekvaatselt ja teinud sellekohase pöördumise politseile.
20.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega selles, et tema peab tõendama negatiivset asjaolu, st, et kostja ei sõlminud vaidlusalust lepingut. Hageja on siinkohal kohtu selgitusest valesti aru saanud. Kohus on 25. mail 2023 rõhutanud hagejale, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse lepingul, peab hageja selle kostja väite ümber lükkama (vt RKTKo 14.09.2016 3-2-1-63-16, p 10; RKTKo 23.09.2015 3-2-1-79-15, p 10) Seega peab hageja esitama kohtule tõendid selle kohta, et nõude aluseks olevale lepingule on alla kirjutanud kostja, st hageja peab tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt lepingu ehtsust. Selliselt tõendamine ei ole aga negatiivse asjaolu tõendamine, st hageja ei pea tõendama, et kostja ei sõlminud vaidlusalust lepingut. Vastupidi, hagejal tulnuks esitada veenvad tõendid, et lepingule on alla kirjutanud kostja. Ka on kohus selgitanud, et üheks võimalikuks variandiks on sellisel juhul käekirjaekspertiisi läbi viimine, mis annaks teabe selle kohta, kas lepingul on kostja allkiri. Hageja sellise taotluse esitamist vajalikuks selles menetluses ei ole pidanud.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud Inbank AS-ga laenulepingu nr L89007914877. Vastupidi,
2-22-140488 kostja on käesolevas asjas põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat laenulepingut sõlminud.
22.Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, et nimetatud leping oleks sõlmitud kostja volitusel. Tuginedes olemasolevatele tõenditele ei ole kostja tema nimel esindusõiguseta sõlmitud lepingut ka heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus ei saa hagi rahuldada pelgalt hageja oletuse alusel, et „Hageja ei välista asjaolu, et kostja on lepingute sõlmimisest teadlik. Hageja on seisukohal, et kostja soovib selliselt vabaneda lepingulisest kohustusest.“ (dtl 111).Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama tema nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 230 lg 1).
23.Kuna kohus tuvastas, et kostja ei ole sõlminud Inbank AS-ga hageja nõude aluseks olevat lepingut nr L89007914877 ning olemasolevate tõendite alusel puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja kõrvalnõuded. Kuna kohus tuvastas hagi aluseks oleva lepingulise suhte puudumise hageja ja kostja vahel, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.