Orientor OÜ hagi OÜ Garela Projekt vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 172 766,56 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Orientor OÜ (registrikood 10217108, Tare tn 14, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: OÜ Garela Projekt (registrikood 10680504, Umboja tn 5); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Garela Projekt (registrikood 10680504) hageja Orientor OÜ (registrikood 10217108) kasuks välja 162 796,24 (ükssada kuuskümmend kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 24 senti) eurot, millest 83 086 eurot on põhinõue, 49 876,60 eurot on intress ja 29 833,64 eurot on hagiavalduse esitamisele eelnenud päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Garela Projekt (registrikood 10680504) hageja Orientor OÜ (registrikood 10217108) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 01.03.2023 põhinõudelt 83 086 eurolt määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata kostja taotlused viivise vähendamiseks ja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Garela Projekt (registrikood 10680504) hageja Orientor OÜ (registrikood 10217108) kasuks menetluskuludena välja 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) eurot, millest 2040 eurot on kulu õigusabile ja 2520 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Garela Projekt (registrikood 10680504) hageja Orientor OÜ (registrikood 10217108) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4560 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 83 086 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista intressina perioodil 02.03.2010 kuni 02.03.2020 49 876,60 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 29 833,64 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuselt määraga 12% aastas alates 01.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni. Hageja kandis nimetatud summa (tänases vääringus 83 086 eurot) 02.03.2010 maksekorraldusega üle kostja arvelduskontole nr xxxx Sampo Pangas. Lepingu punkti 2 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 10 aastat arvates lepingu sõlmimisest. Kuna laenu tagastamise 10 aastase tähtaja lõpp 01.03.2020 langes pühapäevale, saabus laenu tagastamise tähtpäev 02.03.2020. Kostja ei ole laenu tagastanud.
3.Lepingu punkti 3 kohaselt oli laenu intressimääraks 6 % aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Lepingu punkti 4 kohaselt arvestatakse intressi arvates laenu vastava osa laenusaaja arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni. Kuna laen kanti laenusaaja kontole 02.03.2010 ja laenu tagastamise tähtpäev oli 02.03.2020, arvestatakse intressi perioodi 02.03.2010 kuni 02.03.2020 eest intressimääraga 6 % aastas ning intressi summaks kujuneb 49 876,60 eurot. Kostja ei ole intressi tasunud.
4.Laenulepingu p 6 kohaselt on laenu tagastamisega viivitamisel korral laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 12 % aastas. Kuna laenu tagastamise tähtpäev oli 02.03.2020, on kostja alates 03.03.2020 viivituses laenu tagastamisega. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.03.2020 kuni 28.02.2023 eest ja viivise määra 12% aastas arvestades kujuneb viivise summaks 29 833,64 eurot. Kostja ei ole viivist tasunud.
5.Hageja on pöördunud kostja poole nõudega laenu tagastamiseks, intressi ja viivise tasumiseks,
kuid kostja ei ole vabatahtlikult nõuet täitnud. Seetõttu esitas hageja hagi ja viitas VÕS § 396 lõikele 1 ja § 76 lõikele 1. TsÜS § 136 lõikest 8 tulenevalt saabus laenu tagastamise tähtpäev 02.03.2020. Kuna kostja ei ole laenu tagastanud, tuleb laenusumma 83 086 eurot kostjalt põhivõlana hageja kasuks välja mõista.
6.Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1. Lepingus on kokku lepitud laenu intressimääraks 6 % aastas. Lepingus on kokku lepitud, et intressi arvestatakse laenu laenusaaja arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni ja intress tuleb tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, tuleb 49 876,60 eurot kostjalt intressina hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kuna laenu tagastamise tähtpäev saabus 02.03.2020, muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 03.03.2020. Lepinguga kokkulepitud viivise määr on 12% aastas. Kuna kostja on tasumisega viivituses, nõuab hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 29 833,64 eurot ja tuleviku viivise väljamõistmist määraga 12 aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus, et 23.02.2005 asutati AS UM Components, mille osanikud olid läbi erinevate äriühingute võrdsetes osades T. S. ja I. V., kes on ka hageja ja kostja osanikud. Need asjaolud ei ole käesolevas vaidluses asjasse puutuvad ega anna kostjale alust jätta laenu tagastamata või intresse ja viiviseid tasumata. Kostja väitis, et AS UM Components tegutses edukalt kuni majanduskriisini 2008. 16.04.2009 otsustati esitada pankrotiavaldus ning pankrot kuulutati välja 30.06.2009. Hageja ei nõustunud, et AS UM Components oleks kunagi edukalt tegutsenud. Hageja ei vaidle vastu, et AS UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.2009. Samas ei ole ka need asjaolud laenulepingut puudutavas vaidluses asjasse puutuvad ega anna kostjale alust jätta laenu tagastamata või intresse ja viiviseid tasumata.
9.Kostja viitas, et AS UM Components tegevuse käivitamiseks lepiti kokku, et võetakse laenu ja olevat otsustatud, et laenusaajaks saab kostja. 09.06.2005 sõlmis kostja laenulepingu AS-ga Sampo Pank. Laenusummaks oli kokku 544 776,66 eurot. Laenulepingut olevat käendanud I. V. ja tagatiseks seati hüpoteek Uuemõisas asunud Tehnika tn 6 kinnisasjale. Hageja selgitas, et AS UM Components tegevust finantseerisid osanikud nende antud laenudega ja laene võeti pankadest. Hagejale ei ole teada, kas I. V. pidi selleks võtma laenu AS-st Sampo Pank või mitte. Samas ei ole ka need asjaolud asjasse puutuvad ega anna kostjale alust jätta laenu tagastamata või intresse ja viiviseid tasumata.
10.Kostja viitas, et 19.03.2009 omandasid hageja ja kostja võrdsetes osades Tehnika tn kinnisasja. Lisaks omandas kostja AS UM Components seadmeid ja tehnikat väärtuses üle 8 miljoni krooni. 19.03.2009 omandasid OÜ Reprokoda (mitte hageja) ja kostja Tehnika tn 6 kinnisasja. Kas ja millises ulatuses omandas seadmeid ja tehnikat kostja, seda hageja ei tea. Samas ei ole ka need väidetavad asjaolud laenulepingut puudutavas vaidluses asjasse puutuvad ega anna kostjale alust jätta laenu tagastamata või intresse ja viiviseid tasumata.
11.Kostja väitis, et pärast AS UM Componets pankroti väljakuulutamist olevat hageja ja kostja leppinud kokku, et kõik arveldused teostatakse pärast Tehnika tn 6 kinnisaja müüki. Seejuures pidavat arvesse võetama kummagi poole rahalist panust. Tegemist olevat olnud suusõnalise kokkuleppega. Seejuures olevat lepitud kokku, et hagejalt kostjale antud laenuga seotud arveldused teostatakse siis, kui kinnisasi võõrandatakse ja kõik ülejäänud pooltevahelised finantssuhted lahendatakse. Hageja eitas selliste kokkulepete olemasolu. Kostja väited on
üldsõnalised. Kostja ei ole esile toonud millal, kus ja millistel asjaoludel vastavate kokkulepete sõlmimine toimus ja mida täpsemalt kokku lepiti.
12.AS UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.2009, kuid laenuleping sõlmiti alles 01.03.2010 ehk 8 kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Kui poolte vahel oleksid olnud sellised kokkulepped, nagu väidab kostja, oleks laenulepingus laenu tagastamine seatud sõltuvusse kostja väidetud tingimustest. Kuna laenulepingu punkti 2 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 10 aastat arvates lepingu sõlmimisest (lisatingimusi ei olnud), kinnitab see, et kostja väidetud kokkuleppeid poolte vahel ei olnud.
13.Kostja väitis, et kinnisasja müük ebaõnnestus. AS Sampo pank olevat hakanud nõudma laenulepingu täitmist ning kostjal olevat õnnestunud laenulepingut pikendada tänu hagejalt saadud laenule. Hagejalt saadud laenu olevat kostja kandunud kohe edasi pangale. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kandnud hagejalt saadud laenu edasi pangale. Isegi kui see väide vastab tõele, ei anna see kostjale alust jätta hagejalt saadud laen tagastamata või intressid ja viivised tasumata.
14.Kostja väitis, et ta kandis kokku kulusid seoses ühise projekti ja laenuga 13 308 759 krooni ehk 850 400 eurot. Kuna tegemist olevat ühise projekti käivitamise kuludega, mis olevat tulnud kokkuleppe järgi tasuda võrdselt hagejal ja kostjal, olevat hea usu põhimõtte vastane nõuda laenulepingu täitmist. Hageja ei tea, kui palju kandis kostja kulusid seoses AS UM Components tegevuse rahastamisega. Kostja ei ole tõendeid esitanud. Hageja pidas arusaamatuks, millise kokkuleppe järgi olevat tulnud kulud tasuda võrdselt. Hageja eitab sellise kokkuleppe olemasolu.
15.Kostja ei ole põhjendanud, miks on laenulepingu täitmise nõudmine hea usu põhimõtte vastane. Laenu andis hageja kostjale alles 9 kuud peale seda, kui AS UM Components oli pankrotistunud. Seega ei ole võimalik seostada kostja väidetavalt AS UM Components rahastamiseks kantud kulusid hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmise kohustusega.
16.Kostja on väitnud, et kinnisasja osas sõlmiti hiljuti leping ja summa laekumisel tehakse arvestused. Hageja nõustus, et tõele vastab 20.02.2023 võlaõigusliku lepingu sõlmimine OÜ Reprokoda (mitte hageja) ja kostja vahel kinnisasja suhtes. Hageja eitas, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine oleks kuidagi seotud müügilepingu alusel ostja ostusumma tasumisega. Kostja väide vastastikuste arvelduste kohta on üldsõnaline, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks, milliseid vastastikuseid arveldusi peab kostja silmas. Hageja eitas, et tal oleks mingeid kohustusi kostja ees seoses AS-ga UM Componets.
17.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe laenulepingu muutmiseks selliselt, et laenu nõue muutub sissenõutavaks alles siis, kui Tehnika 6 kinnisasi võõrandatakse ja ostja tasub müügihinna, misjärel tehakse kõik pooltevahelised nõuetega seotud arveldused. Kostja ei ole esile toonud millal, kus ja millistel asjaoludel vastavate kokkulepete sõlmimine toimus ja mida täpsemalt kokku lepiti. Kostja väited kokkulepete kohta on üldsõnalised. Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et hageja polevat vahepealsel perioodil lepingu täitmist nõudnud. Hageja esitas kostjale 03.02.2023 nõudeavalduse, milles nõudis laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 10.02.2023.
18.09.10.2023 seisukohtades ei nõustunud hageja uuesti kostja väitega, et pooled pikendasid suulise kokkuleppe alusel laenu tagastamise tähtaega. Kostja ei ole esile toonud millal, kus ja millistel asjaoludel vastava kokkuleppe sõlmimine toimus ja mida täpsemalt kokku lepiti. Kostja ei ole esile toonud, milline oli kostja väidetud pikendatud tähtaeg. Kostja on alates 03.03.2020
viivituses laenu tagastamisega ja puuduvad alused viivise vähendamiseks.
19.Viivise vähendamise eeldused on täitmata. Tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja nõuab viivist laenulepingu punktis toodud 6 määras 12 % aastas, mis on võrdne hetkel kehtiva seadusjärgse viivise määraga. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 29 833,64 eurot ja pärast hagi esitamist on sissenõutavaks muutnud veel viivis summas 6 091,46 eurot. Seega on 09.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 29 833,64 eurot + 6 091,46 eurot = 35 925,10 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur summa arvestades põhinõude suurust, milleks on 83 086 eurot. Õiguspraktikas on ebamõistlikult suureks viiviseks loetud põhinõuet ületavat viivise nõuet.
20.Viivise vähendamiseks peaks arvestama kohustuse täitmise ulatust kohustatud lepingupoole ehk kostja poolt. Antud juhul ei ole kostja üldse kohustust täitnud. Kostja ei ole tasunud sentigi laenu põhiosast ega intressist. Kostja poolt hageja süüdistamine viivisenõude suurenemises on täiesti alusetu. Kostja ei ole välja toonud poolte majanduslikku seisundiga seotud asjaolusid, mis annaksid alust viivise vähendamiseks.
21.Kostja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, et võimaldada tal väljamõistetav summa tasuda võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. TsMS 445 lg 1 kohaldamiseks peaks kostja esile tooma ja tõendama asjaolud, mis annavad alust otsuse täitmise tähtaja pikendamiseks. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et summa tasumise ajatamine on vajalik „et vältida raskeid negatiivseid majanduslikke tagajärgi kostjale“. Kostja ei ole selgitanud, millised rasked negatiivsed majanduslikud tagajärjed talle kaasneksid otsuse täitmisega koheselt selle jõustumisel ja mida muudaks kostja jaoks otsuse täitmine ajatamine 6 kuu peale. Seetõttu on taotlus põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.
22.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja ei ole vastu vaielnud laenulepingu sõlmimisele ja laenu väljamaksmisele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole laenu tagastanud. Väidetud suuliste kokkulepete sõlmimist ei ole kostja tõendanud. Intressi nõudele ega intressi kujunemisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid nõuda viivise vähendamist.
23.Kostja ei ole põhjendanud, miks on laenulepingu täitmise nõudmine hea usu põhimõtte vastane. Puuduvad asjaolu, mis võimaldaks VÕS § 6 lg 2 kohaldamist hagi rahuldamata jätmise alusena. Kostja väited seoses AS UM Components tegevusega ei ole seostatavad vaidlusaluse laenulepinguga.
24.Hageja on esile toonud ja tõendanud hagi aluseks olevad asjaolud, mis võimaldavad kohtul hageja nõuded rahuldada. Kostja üldsõnalised, tõendamata ja vaidlusega mitteseonduvad vastuväited ei anna alust mitte ühegi hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hagi tuleks täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud tuleks panna kostja kanda.
25.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 4560 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 12 tunni ja 45 minuti eest summas 2 040 eurot (arvestamata käibemaksu). Õigusabi tunnitasu suuruseks on 160 eurot (arvestamata käibemaksu). Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 2 520 eurot. Seega on hageja kandnud menetluskulusid summas 4 560 eurot (2 040 eurot + 2 520 eurot).
26.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu kokku 10 tundi ja 15 minutit. Arvestades kostja menetlusdokumentide lühidust ja üldsõnalisust, samuti asjaolu, et kostja ei ole menetluses mitte ühtegi asjakohast tõendit esitanud, on kostja esindaja ajakulu põhjendamatult suur. Hageja arvates ei saa kostja esindaja põhjendatud ajakulu ületada 5 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja vaidles hagile vastu. 23.02.2005 asutati AS UM Components. AS UM Components osanikud olid läbi erinevate äriühingute (OÜ Reprokoda, OÜ Rosier Team) võrdsetes osades T. S. ja I. V., kes on ka hageja ja kostja osanikud. AS UM Components tegutses edukalt kuni majanduskriisini 2008.-ndal aastal. 16.04.2009 otsustati esitada pankrotiavaldus ning pankrot kuulutati välja 30.06.2009.
28.AS UM Components tegevuse käivitamiseks lepiti T. S. ja I. V. vahel kokku, et võetakse laenu ning finantsilistel põhjustel ja muuhulgas seetõttu, et kostjal oli pakkuda pangale sobilikke tagatisi, otsustati, et laenusaajaks saab kostja. 09.06.2005 sõlmis kostja laenulepingu AS-ga Sampo Pank KL-090605GA. Laenu tagasimakse graafiku kohaselt oli laenusumma kokku 554 776,66 eurot ja laen tuli tagasi maksta 10.03.2011. Laenulepingut tagati kostjale kuuluva varaga ning laenu käendas I. V.. Laenulepingu tagatiseks seati 28.06.2005 hüpoteek Tehnika tn 6 kinnisasjale.
29.19.03.2009 omandasid hageja ja kostja võrdsetes osades Tehnika tn 6 kinnisasja, kus tegutses AS UM Components. Lisaks omandas kostja kogu AS UM Components seadmed ja tehnika väärtuses üle 8 miljoni krooni. Selline tehing oli vajalik seetõttu, et kostja tagas seadmete ja tehnika liisingulepingujärgset nõuet. Pärast AS UM Components pankroti väljakuulutamist leppisid hageja ja kostja kokku, et kõik arveldused hageja ja kostja vahel teostatakse pärast kinnisasja müüki. Sealjuures pidi arvelduste tegemisel võtma arvesse kummagi poole juba tehtud rahalist panust (sh kostja laenulepingu tagasimakseid). Tegemist oli suusõnalise kokkuleppega. Sealjuures lepiti jooksvalt kokku, et hageja antud laenuga seonduvad arveldused teostatakse siis, kui kinnisasi võõrandatakse ja kõik ülejäänud pooltevahelised finantssuhted lahendatakse.
30.Kinnisasja müük ei õnnestunud ja kuna kinnisasi oli pangalaenu tagatiseks, ei olnud seda mõistlik müüa alla turuhinna. Samal ajal hakkas AS Sampo Pank nõudma laenulepingu täitmist ning läbirääkimiste tulemusena õnnestus kostjal pangaga laenulepingut pikendada. See oli võimalik tänu hagejalt saadud laenule (mille tagasimaksmist hageja käesolevas asjas nõuab) ning hagejalt saadud laenu kandis kostja kohe edasi pangale. Kokku on kostja kandnud kulusid seoses hageja ja kostja ühise projektiga ja laenulepingu nr KL090605 alusel 13 308 759 krooni ehk 850 400 eurot. Kuna tegemist on poolte ühise projekti käivitamise kuludega, mis tuli kokkuleppe järgi tasuda võrdselt hagejal ja kostjal, on hea usu põhimõtte vastane nõuda kostjalt hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmist.
31.Kinnisasja osas sõlmiti hiljuti leping, mille kohaselt ostja esmalt üürib kinnisasja ja seejärel ostab selle ära. Siis, kui tehingust laekub summa, peaks pooled teostama vastastikused arveldused. Vastastikuste arvelduste tegemine tähendab seda, et hageja ja kostja peaksid võtma kokku kõik ühise projektiga seotud tulud ja kulud ning tegema neist lähtudes vastavalt maksed.
32.Pooled on suusõnaliselt (VÕS § 11 lg 1) leppinud kokku laenulepingu muutmises selliselt, et laenunõue muutub sissenõutavaks, kui Tehnika 6 kinnisasi võõrandatakse ja ostja tasub
müügihinna, sealjuures tehakse kõik poolte nõuetega seotud vastastikused arveldused. Kuna ostja ei ole veel müügihinda tasunud, ei ole laenunõue muutunud sissenõutavaks. Hagi on esitatud kohtusse viimasel päeval enne nõude aegumist ning vahepealsel perioodil ei ole hageja kostjalt lepingu täitmist nõudnud.
33.22.09.2023 seisukohtades palus kostja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise tähtaeg selliselt, et kostjal tuleb tasuda võlgnetav summa võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kompromissina oli kostja nõus tasuma 01.07.2024 põhivõlgnevuse.
34.Kostja taotles viivise vähendamist nullini. Hageja on esitanud kostja vastu nõude olukorras, kus pooled olid suuliselt kokku leppinud, et laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatakse. Sellele viitab asjaolu, et hageja ei ole kohtuväliselt kordagi kostjale nõuet esitanud ja tegi seda alles vahetult enne nõude aegumist. Hageja tegevusetuse tulemusena on viivisenõue suurenenud, mistõttu on viivise väljamõistmine kostjalt nõutud ulatuses ebamõistlik. Kostja taotles viivise vähendamist nullini.
35.Kostja viitas TsMS § 445 lõikele 1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude summas 162 796,24 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Kostjal ei ole sellist summat võimaliku negatiivse lahendi korral võimalik kohe ära tasuda. Arvestades nõude suurust, on mõistlik ja otstarbekas summa tasumise ajatamine, et vältida raskeid negatiivseid majanduslikke tagajärgi kostjale. Ka hageja jaoks ei ole parem lahendus see, kui kostjal pole võlgnetavat summat võimalik ühekorraga tasuda ning hageja peaks tegema lisakulutusi võimaliku täitemenetluse alustamiseks. Ka täitemenetluse käigus pole ilmselt sellist summat võimalik kiiremini kostjalt saada. Kostjal oleks võimalik vastav summa tasuda 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kostja taotles määrata hagi rahuldamise korral kindlaks kohtuotsuse täitmise tähtaeg selliselt, et otsus tuleb täita võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul.
36.Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 170 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 10 h 15 min. Kostja menetluskulud ilma käibemaksuta on 1794 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
38.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja laenuandjana ja kostja laenuvõtjana sõlmisid 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni ehk 83 086 eurot; 2) hageja kandis kostjale laenu üle 02.03.2010; 3) laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10 aastat alates lepingu sõlmimisest, millest tulenevalt oli tagastamise tähtaeg 02.03.2020; 4) laenulepingu punkti 3 järgi oli laenu intress 6% aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise ajal; 5) laenulepingu punkti 6 järgi oli laenuandjal õigus nõuda laenusaajal laenu tagastamisega viivitamisel viivist 12% aastas; 6) kostja ei ole tagastanud laenu, tasunud intressi ega viivist; 7) 23.02.2005 asutati AS UM Components, mille osanikud olid läbi erinevate äriühingute võrdsetes osades T. S. ja I. V., kes on ka hageja ja kostja osanikud;
8) AS UM Components esitas 16.04.2009 panktoriavalduse ja pankrot kuulutati välja 30.06.2009; 9) 19.03.2009 omandasid OÜ Reprokoda ja kostja Uuemõisas Tehnika tn 6 kinnisasja.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda laenulepingu alusel põhivõlgnevus 83 086 eurot, perioodil 02.03.2010 kuni 02.03.2020 tekkinud intress 49 876,60 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 29 833,64 eurot ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt lepingulises viivise määras 12% aastas kuni põhivõla tasumiseni.
40.Hageja osundas, et kostja ei ole vastu vaielnud ühelegi nõude aluseks olevale asjaolule. Kostja esile toodud asjaolud seoses AS UM Components tegevuse ning Uuemõisas asuva kinnistuga on asjakohatud. Kostja ei ole tema väidetud suuliste kokkulepete sõlmimise kohta esitanud ühtegi tõendit ega ole isegi konkreetselt välja toonud, millal kokkulepped sõlmiti ja mida kokku lepiti. Hageja osundas, et kuna AS UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.3009 ja laenuleping sõlmiti alles 8 kuud hiljem, oleksid kostja väidetud tingimused pandud laenulepingusse kirja. Kostja väited laenu edasikandmise kohta pangale ja kulude kandmise kohta on tõendamata. Kostja ei ole põhistanud, miks oleks laenulepingu täitmine hea usu põhimõtte vastane.
41.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmine on hea usu põhimõtte vastane. 19.03.2009 omandasid hageja ja kostja võrdsetes osades Uuemõisas Tehnika 6 kinnisasja, kus tegutses AS UM Components. Pärast antud ettevõtte pankrotti leppisid hageja ja kostja kokku, et kõik arveldused hageja ja kostja vahel teostatakse pärast kinnisasja müüki, mille juures arvestatakse kummagi poole rahalisi panuseid ühise projekti käivitamisel. Pooled pikendasid suuliselt laenu tagastamise tähtaega kuni ajani, mil on võimalik kinnisasi võõrandada.
42.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul hagi täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
43.Kohus selgitas kostjale 07.08.2023 saadetud pöördumises (toimiku lk 32), et viimasel tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kostja vastusest ei selgu, millised on need asjaolud, milliste tõttu peaks kohus jätma laenulepingust tuleneva nõude täielikult rahuldamata. Kostja esile toodud asjaolude puhul ei olnud mõistetav nende asjakohasus. Kohus samuti selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et hagejaga on sõlmitud suuline kokkulepe laenulepingu muutmiseks. Kohus viitas, et kostja ei olnud isegi kaudselt esile toonud selle lepingu sõlmimise asjaolusid. Kostja ei olnud esile toonud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja vastuväited hageja nõudele üldsõnalisteks ja tõendamata.
44.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et
majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
45.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2010 laenulepingu (toimiku lk 5), mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni. Lepingu punkti 4 järgi oli intressimääraks 6% aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Punkti 5 järgi tuli intressi arvestada laenu vastava osa laenusaaja arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni. Punkt 6 nägi ette, et laenu tagastamisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist 12% aastas. Lepingu punkti 2 järgi oli laenu tagastamise tähtajaks 10 aastat arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimise ja sisu üle pooled käesolevas asjas ei vaidle.
46.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et laen maksti 02.03.2010 summas 83 086 eurot kostjale välja. Kostja ei ole laenu saamist eitanud, kuid ei ole laenu ega intressi tasunud. Hageja esitas kostjale 03.02.2023 nõudeavalduse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (toimiku lk 28), millest tulenevalt on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole temalt laenu tagastamist nõudnud.
47.Kostja esitas kohtule äriregistri väljavõtte AS UM Components kohta (toimiku lk 17-20), millest nähtub, et ettevõte asutati 07.03.2006 ning kustutati registrist 04.08.2015 pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist. Pooled ei vaidle selle üle, et antud ettevõtte panktoriavaldus esitati 16.04.2009 ja pankrot kuulutati välja 30.06.2009. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid suuliste kokkulepete kohta hagejaga, mille alusel oleks laenu tagastamistähtaega pikendatud või laenu tagastamine seotud mõnda laadi ühiste projektikulude tasaarvestamise või kinnistu võõrandamisega. Need kostja väited on jäänud tõendamata ja üldsõnalisteks. Kohus nõustub hageja väitega, et kui vastavad kokkulepped oleksid olnud sõlmitud tulenevalt AS UM Components pankrotiga, oleksid kokkulepped nähtunud kirjalikust lepingust, sest see sõlmiti mitmeid kuid hiljem pärast pankroti väljakuulutamist.
48.Kostja esitas kohtule tõendi (toimiku lk 21), millest võib järeldada, et kostja oli sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenulepingu, mille alusel sai ta laenu summas 554 776,66 eurot 10.03.2010 ning pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel 10.03.2011. Kostja vastuväidetest ja tõenditest ei nähtu antud laenulepingu mistahes seost hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta kasutas hagejalt saadud laenu panga ees kohustuste täitmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest ei oleks ka see asjaolu võimaldanud jätta kostjal laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata.
49.Kostja esitas kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku lk 22-23), millest nähtub, et Ridala vallas Uuemõisa alevikus asuva Tehnika tn 6 kinnisasja omandas kostja 09.06.2005, misjärel sai selle omanikuks AS UM Components 13.06.2006. Kinnistule on aja jooksul seatud mitmeid hüpoteeke, sealhulgas 28.06.2005 hüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 5 000 000 EEK. Kinnistusraamatu väljavõttest ei ole võimalik järeldada kostja väidetud kokkulepet hageja ja kostja vahel, mille kohaselt on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine edasi lükatud kuni ajani, mil kinnisasi õnnestub võõrandada. Kõik kostja vastuväited selle kohta, et tema ja hageja vaheline laenulepingust tulenev kohustus on muutunud või kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, on jäänud paljasõnaliseks.
50.Kostja ei ole tõendanud ka ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks temalt laenulepingulise kohustuse täitmise nõudmine olema vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, rääkimata tõendamisest, milline oli see hageja ja kostja ühine projekt,
mille jaoks nad pidid võrdselt kulusid kandma. Kostja ei ole tõendanud vastava kokkuleppe sõlmimist hagejaga ega mistahes kulude kandmist. Kostja vastuväited hageja nõudele ja viited hea usu põhimõtte rikkumisele on paljasõnalised.
51.Kuna kõik kostja vastuväited hageja laenulepingust tulenevale nõudele on paljasõnalised, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 83 086 eurot ja intress 49 876,60 eurot.
52.Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud viivisemäär, mille alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis.
53.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles viivise vähendamist nullini. Kohus nõustub hageja väidetega, et viivise vähendamise taotlus on põhjendamatu ning viivise vähendamisel aluseks olla võivad asjaolud on tõendamata. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kokku lepitud viivisemäär on kohustuse suurust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja ei ole ise üheski ulatuses kohustust täitnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi tema majandusliku seisundiga seotud asjaolu, mis võimaldaks kohtul viivist vähendada. Kuna kostja viivise vähendamise taotlus on alusetu, ei kuulu see rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisele eelnenud päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 29 833,64 eurot. Alates 01.03.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 83 086 eurolt määraga 12% aastas kuni põhivõla tasumiseni.
54.Kostja esitas kohtule taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kostja peaks võlgnetava summa tasuma alles kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsete osamaksetena. Kostja taotluse kohaselt aitaks see vältida tema jaoks raskeid majanduslikke tagajärgi.
55.TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
56.Kohus leiab, et otsuse täitmise korra kindlaksmääramine ei tähenda seda, et ühel poolel peaks olema võimalik omal äranägemisel pika ajaperioodil lahendi täitmist vältida. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleksid nimelt kohesel otsuse täitmisel tema jaoks rasked majanduslikud tagajärjed, mis taotluse rahuldamise korral oleksid välditavad. Kostja on saanud oma majandustegevuses kasutada laenu väga pika ajaperioodi jooksul ning kostja pidi ettevõttena arvestama laenulepingu alusel kohustuse täitmise tähtaja saabumisega. See ei olnud kostja jaoks ootamatu. Eeltoodu tõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.
57.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
58.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 4560 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 12 tunni ja 45 minuti eest summas 2 040 eurot (arvestamata käibemaksu). Õigusabi tunnitasu suuruseks on 160 eurot (arvestamata käibemaksu). Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 2 520 eurot. Seega on hageja kandnud menetluskulusid summas 4 560 eurot (2 040 eurot + 2 520 eurot).
59.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja esindaja aeg õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud dokumentide mahu ja sisuga. Hageja esindaja tunnitasu on mõistlik. Kohus osundab, et hageja esindaja kulusid on suurendanud vajadus vastata kostja põhistamata ja tõendamata väidetele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 4560 eurot, millest 2040 eurot on kulu õigusabile ja 2520 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 4560 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.