Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
15.12.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-128602 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. R. vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: E. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi E. R.a vastu.
2.Välja mõista E. R.alt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 10 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.
3.Jätta menetluskulud E. R.a kanda.
4.Välja mõista E. R.alt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 285 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb E. R.al tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 18.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. R.a (kostja) vastu 30 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 19.07.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 24.08.2023 määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30.08.2023 Viru Maakohtule hagi kostja vastu 30 euro saamiseks. Viru Maakohtu 31.08.2023 määrusega edastati tsiviilasi nr 2-23-128602 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 30.04.2019 kuni 16.06.2022. Kostjale kuuluv sõiduk oli 10.07.2021 pargitud Haabersti Rimi parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimise algusaeg fikseeritud ning samuti ei olnud sõiduk registreeritud parkimiskioskis. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr 1931007211550591 summas 10 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 20 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 06.09.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et fotol on näha paberitükk, kuhu on kirjutatud parklasse sisenedes käsitsi kellaaeg, kuna tal ei olnud parkimiskella. Fotod on spetsiaalselt tehtud nii, et fikseeritud parkimise algusaeg ei ole näha. Sel põhjusel ei ole kostja nõus parkimistrahvi maksma. Hageja ei esitanud fotot, kus esiklaasi all armatuurlaual olev leht oleks selgelt näha.
4.19.09.2023 ja 20.09.2023 esitas kostja seisukohad, milles märgib, et foto on tehtud 10.07.2021 kell 15.21, armatuurlaual oleval parkimiskviitungil on kuupäev 10.07.2021 kell 19.05. Kostja ei saanud kviitungit esitada enne kella 19.05. Foto ja kuupäev on valed, mistõttu ei saa parkimistrahvi lugeda kehtivaks. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud.
6.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 91).
6.2.Haabersti Rimi, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tuli nelja tunni tasuta parkimisõiguse saamiseks parkimise algusaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis ja selle kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 85-90).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 10.07.2021 pargitud Haabersti Rimi, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 75-84).
6.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxxx andmete teadasaamiseks (dtl 91) ning saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile xxxx ja rahvastikuregistris märgitud postiaadressil nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks (dtl 96100).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel parkimise algusaja parkimiskellaga või parkimiskioskis fikseerimata jätmist tasuta parkimiseks, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus nelja tunni ulatuses tasuta parkimisõiguse annab parkimisaja alguse fikseerimine parkimiskellaga või parkimiskioskis ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistahvlid parkimistingimustega olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel (dtl 85-90). Hagis esitatud
asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 10.07.2021 Haabersti Rimi, Tallinn parklas parkimisel.
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
13.Haabersti Rimi, Tallinn parkla (dtl 86-87) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi teine. Hageja on esitanud kohtule kellaajaga fotod (dtl 77-84), millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli 10.07.2021 kell 15.51 pargitud Haabersti Rimi parklas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud fotoga on tõendatud, et kostjale kuuluv sõiduk oli 10.07.2021 leppetrahvi väljastamise ajal Haabersti Rimi parklas. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
15.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 85-86, 88-90) nähtub, et neljatunnise tasuta parkimisõiguse saamiseks tuli parkimisaja alguse kellaaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis. Kostja väidab, et armatuurlaual oli paberitükk, millele oli käsitsi kirjutatud parkimise kellaaeg. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 81-82, 116-118) armatuurlaual oleva Alutaguse valla parkimispileti kohta. Nimetatud parkimispiletilt ei nähtu, et parkimispiletile oleks midagi juurde kirjutatud. Parkimise algusaja kellaaja fikseerimine sellisel kujul, et parkimise algusaeg oleks pärast üheselt tuvastatav, on parkija risk – kui korrektselt on kellaaeg fikseeritud, kas parkimiskell või muul viisil parkimise algusaja fikseerimine jäi armatuurlauale (nt kas tuul seda ära ei viinud ust sulgedes) jne. Antud juhul oli sõiduki armatuurlaual Alutaguse valla parkimispilet kuupäevaga 10.07.2021 ja parkimisõiguse lõpukellaajaga 19.05 (dtl 80-82, 116-118). Alutaguse valla parkimispiletile ei olnud midagi käsitsi juurde kirjutatud ega parkimispiletit kasutatud nö paberitükina, kuhu oleks fikseeritud parkimise algusaeg Haabersti Rimi parklas tasuta parkimisõiguse saamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole Haabersti Rimi parklas parkimisel parkimise algusaja kellaaega korrektselt fikseerinud ega tõendanud parkimisaja algust. Kostja väidab, et kuna sõiduki armatuurlaual oleval parkimispiletil on kuupäev 10.07.2021 ja kellaaeg 19.05 ning leppetrahv on väljastatud 10.07.2021 kell 15.50 (dtl 75-84), siis on fotodel märgitud kuupäev ja kellaaeg valed. Kohtule
esitatud fotodelt on tuvastatav, et sõiduki armatuurlaual olev parkimispilet kajastab Alutaguse vallas parkimisõigust, mis lõppes 10.07.2021 kell 19.05. Kostja väide, et tal oli armatuurlaual kviitung, millel on parkimisõiguse (lõpu)kellaaeg 19.05, ei välista kostja poolt enne seda kellaaega parkimist teistes parklatest, st antud juhul Haabersti Rimi parkimisalal. Alutaguse valla parkimisalas ostetud parkimispilet ei anna (tasuta) parkimisõigust teistes hageja poolt opereeritavates parklates, antud juhul Haabersti Rimi parklas. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tasuta parkimisõiguse saamiseks sõiduki parkimist parkimiskioskis registreerinud. Seega rikkus kostja vaidlusalusel parkimisalal kehtestatud parkimistingimusi – ei fikseerinud tasuta parkimise õiguse saamiseks parkimise algusaega korrektselt.
16.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 40 eurot. Parkimistingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud sõiduki tasuta parkimise rakendumiseks (kuni nelja tunni ulatuses) parkimise algusaja fikseerima parkimiskellaga või registreerima sõiduki parkimise parkimiskioskis. Kohus on tuvastanud, et kostja ei olnud sõiduki xxxx parkimise algusaega parkimiskellaga ega muul viisil fikseerinud, samuti puudub vaidlus, et sõiduk ei olnud parkimiskioskis registreeritud. Seega, kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid sõiduki tasuta parkimise rakendumiseks jäeti sõiduki parkimise algusaeg fikseerimata, samuti jäeti sõiduk parkimiskioskis registreerimata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
17.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 216-18005, p 13 esimene lõik).
18.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
19.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 82, 84). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist.
20.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 10.07.2021 Haabersti Rimi, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue 10 eurot.
21.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, sh nii kostja e-postiaadressile kui ka rahvastikuregistris märgitud postiaadressile, meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 96100). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Hageja esitas 18.09.2023 seisukohas enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 2,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h, 06.09.2023 kostja vastusega ning selle lisadega tutvumine ja analüüs– 0,08 h, hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 0,42 h) tunnihinnaga 110 eurot.
25.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 1,5 tunni ulatuses (1+ 0,08 + 0,42) ja põhjendatud õigusabikulu 165 eurot (1,5 h x 110 eur/h).
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 285 eurot (100 + 20 +165).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.