OK Incure OÜ hagi J. P. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1878,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi J. P. tagaseljaotsusega.
vastu võla väljamõistmiseks osaliselt
2.Mõista J. P. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 1100,31 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi J. P. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista J. P. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 1100,31 eurot, intressi 144,88 eurot, viivise 222,23 eurot ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot.
Jätta menetluskulud 41,43% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 58,57% ulatuses J. P. kanda.
5.Mõista J. P. välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 184,50 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. P. tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada otsus pooltele kätte. Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 07. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. P. (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1466,55 eurot, intressi 144,88 eurot, viivise 222,23 eurot ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb kostja ja Omaraha OÜ 26. oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr S215076993 ja 26. jaanuaril 2022 sõlmitud laenulepingust nr S225239508.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 23. septembril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 13. oktoobril 2023.
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Kohus selgitas 6. aprilli 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingute alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt portaalihaldur OÜ Omaraha poolt teostatakse enne kliendile laenu andmist laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine. Enne lepingute sõlmimist esitas kostja taotlused krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku ja kohustuste kohta. Pärast seda kontorollis portaalihaldur kostja andmeid avalikest andmebaasidest ning tegi
krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Laenu S215076993 andmiseks on tehtud päring Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasi. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 882 eurot, mis võeti arvesse laenaja sissetulekuna. Kohustusteks võeti Omaraha poolt seadistatud elatusmiinimum 220 eurot, sest see oli suurem, kui laenaja poolt öeldud majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku. Laenu S225239508 andmiseks on tehtud päring Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasi. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 882 eurot, mis võeti arvesse laenaja sissetulekuna. Kohustusteks võeti Omaraha poolt seadistatud elatusmiinimum 220 eurot, sest see oli suurem, kui laenaja poolt öeldud majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja mõlema lepingu puhul järeldusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (lepingu S215076993 kuumakse oli 48,82 eurot ja lepingu S225239508 kuumakse oli 62,25 eurot), kuna sissetulekute ja väljaminekute vahe oli laenu saamiseks piisav. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on kontrollinud küll taotluses märgitud kostja sissetuleku suurust, kuid taotluses märgitud kohustuste suurust kontrollitud ei ole. Hageja märgitust ei nähtu, et krediidiandja oleks taotluses kohustuste kohta märgitut ka täpsustanud, arvestades et majapidamiskulude suuruseks on märgitud üksnes 100 eurot. Krediidiandja oleks pidanud nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Eelkõige tarbija kohustusi ei ole pangakonto väljavõtet küsimata võimalik kontrollida. Maksehäirete puudumisest ei saa järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hagiavalduse kohaselt kostjale on 26. oktoobril 2021 kantud üle laen 477 eurot ja 26. jaanuaril 2022 laen 1331,95 eurot. Seega sai kostja laenusid kätte kokku 1808,95 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja on esimese lepingu katteks teinud maksegraafiku järgseid tagasimakseid kokku 395,44 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 317,71 eurot ja intressi katteks 77,73 eurot. Teise lepingu katteks on kostja teinud maksegraafiku järgseid tagasimakseid kokku 313,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 125,74 eurot ja intressi katteks 187,46 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 1100,31 eurot (1808,95 - 395,44 - 313,20). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
1100,31 eurot. Hageja nõuded intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 41,43% ulatuses ja kostja kanda 58,57% ulatuses.
8.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avaluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 184,50 eurot (315 x 0,5857).
9.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.