A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, lisa-aadress: xxx, epost: xxx)
e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finants OÜ kasuks 3 765 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend viis) eurot 94 senti, millest põhivõlg on 2 859,67 eurot, intress 39,30 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 816,977 eurot ajavahemiku eest 21.10.2019. a kuni 17.06.2022. a.
2.1.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis alates 12.09.2023. a kuni põhinõude (2859,67 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta hageja menetluskulud õigustatud ulatuses kostja kanda ning rahuldada menetluskulude nõue osaliselt.
3.1.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulude katteks 997 (üheksasada seitsekümmend seitse) eurot.
3.2.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (997 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 22.12.2018. a kuni 17.10.2019. a lepingud nr 850970924 ja seadme kindlustuslepingud nr 270779761-01 ja 270792287-01, mille alusel sai kostja seadmeid. 02.10.2019. a sõlmisid pooled lepingu nr 850970924, mille alusel sai kostja seadme Huawei P30 Pro väärtusega 749,00 eurot (intress 0%), kostja pidi seadme eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Pooled sõlmisid seadme kindlustuslepingu 270779761-01, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Huawei P30 Pro perioodil 02.10.2019. a – 01.10.2021. a, igakuine kindlustusmakse on summas 9,19 eurot. 17.10.2019. a sõlmisid pooled lepingu nr 850970924, mille alusel sai kostja seadme Huawei P Smart 2019 väärtusega 179,00 eurot (intress 0%), kostja pidi seadme eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Pooled sõlmisid seadme kindlustuslepingu 270792287-01, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Huawei P Smart 2019 perioodil 17.10.2019. a – 16.10.2021. a, igakuine kindlustusmakse on summas 2,19 eurot. 22.12.2018. a sõlmisid pooled lepingu nr 850970924, mille alusel sai kostja seadme Samsung Galaxy S9+ väärtusega 659,00 eurot, kostja pidi seadme eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, ajavahemikul 12.2018 – 12.2020. Pooled sõlmisid seadme kindlustuslepingu 270558060-01, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Samsung Galaxy S9+ perioodil 22.12.2018. a – 21.12.2020. a, igakuine kindlustusmakse on summas 7,69 eurot. 11.01.2019. a sõlmisid pooled lepingu nr 850970924, mille alusel sai kostja seadme Samsung Galaxy J6+ väärtusega 189,00 eurot, kostja pidi seadme eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, ajavahemikul 01.2019 – 01.2021. Pooled sõlmisid seadme kindlustuslepingu 270571108-01, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Samsung Galaxy J6+ perioodil 11.01.2019. a – 10.01.2021. a, igakuine kindlustusmakse on summas 2,09 eurot. 01.02.2019. a sõlmisid pooled lepingu nr 850970924, mille alusel sai kostja seadme Samsung Galaxy J6+ väärtusega 179,00 eurot, kostja pigi seadme eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, ajavahemikul 02.2019 – 02.2021. Pooled sõlmisid seadme kindlustuslepingu 270585464-01, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Samsung Galaxy J6+ perioodil 01.02.2019. a – 31.01.2021. a, igakuine kindlustusmakse on summas 2,09 eurot. Ajavahemikul 01.07.2019. a – 01.05.2020. a esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Telia Eesti AS täitis endale võetud kohustused ja esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata alljärgnevad arved: 01.07.2019. a arve nr 15106510569 summas 609,97 eurot, sh. maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 290,59 eurot ja võlgnevus 319,38 eurot;
01.08.2019. a arve nr 15106728474 summas 774,05 eurot, s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 224,05 eurot ja võlgnevus 550 eurot; 01.09.2019. a arve nr 15106948770 summas 9600,78 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 286,73 eurot ja võlgnevus 674,05 eurot; 01.10.2019. a arve nr 15107165296 summas 1034,38 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 173,60 eurot ja võlgnevus 860,78 eurot; 01.11.2019. a arve nr 15107209157 summas 2181,09 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 1 146,71 eurot ja võlgnevus 1 034,38 eurot; 01.12.2019. a arve nr 15107603235 summas 2 387,74 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 206,65 eurot ja võlgnevus 2 181,09 eurot; 01.01.2020. a arve nr 15107821777 summas 2 390,93 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 103,19 eurot ja võlgnevus 2 287,74 eurot; 01.02.2020. a arve nr 15107869751 summas 2 493,29 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 127,36 eurot ja võlgnevus 2 365,93 eurot; 01.03.2020. a arve nr 15108291911 summas 2 551,91 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 108,62 eurot ja võlgnevus 2 443,29 eurot; 01.04.2020. a arve nr 15108479576 summas 2 659,91 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 108 eurot ja võlgnevus 2 551,91 eurot; 01.05.2020. a arve nr 15108699949 summas 3 083,88 eurot s.h maksumus kasutatud teenuste eest, kauba ja kindlustusmaksed summas 423,97 eurot ja võlgnevus 2659,91 eurot. Kostja poolt on laekunud arvete tasumiseks 429,07 eurot, seega on kostja põhivõlgnevuse summa on 2 859,67 eurot (3288,74-429,07) ja intresside võlgnevus 39,30 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Tele2 Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Tele2 Eesti AS tingimuste, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 2 859,67 eurot arve nr 15108699949, maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.05.2020. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.09.2023. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab viivist summas 816,97 eurot. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga lepingu üles ja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus põhisumma 2 859,67 eurot, intress 39,30 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 816,97 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 12.09.2023. a kuni põhinõude summas 2 859,67 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490 eurot ja hageja õigusabikulud 845 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja märgib seisukohas, et hageja on ekslikult märkinud punktis 1.1 kuutasu 8,97 eurot on seotud seadmega Huawei P Smart, õige on Huawei P30 Pro nagu arvel kajastub. Hageja on seisukohal, et Tele2 Eesti AS on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tele2 Eesti AS tegi enne järelmaksulepingu sõlmimist päringu creditinfo.ee, taust.ee andmebaasidesse, mille tulemusena isikul maksehäired puududusid. Samuti puudusid kostjal maksehäired Tele2 Eesti AS ees. Kostja ettepanek kompromissi summaks tasuda igakuiselt 59 eurot ei ole hageja esindaja arvates võimalik. Arvestades võlgnevus summat ei saa hageja võla ajatamist nii pikaks perioodiks. Hagejal on võimalik pakkuda võla ajatamist 60 kuuks. Hageja märgib, et peab mõistlikuks lõpetada käesolev asi kompromissi sõlmimisega. Hageja pakub kompromissiks kokku leppida nõude summaks 4 875,40 eurot ajatamisega 60 kuuks,
kuumaksega 81,26 eurot. Hageja kompromissi summa 4 875,40 eurot koosneb, põhivõlast 2 859,67 eurot, intressist 39,30 eurot, sissenõudekulust summas 50,00 eurot, viivisest 816,97 eurot, edasiulatuvast viivisest 357,46 eurot, poolest riigilõivust 245,00 eurot ja õigusabikuludest 507,00 eurot. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kohtu kompromissettepanekut hageja vastu ei võtnud, kuna oli arvamusel, et see on ebamõistlik. Hageja nõustub kohtuga selles osas, et kompromiss eeldab mõlema poole järeleandmisi selleks, et õigusrahu poolte vahel saabuks kiiremini. Nagu kompromissettepanekus on märgitud, õigusabikulud ja viivis on hageja poolt vähendatud ning hageja pakub kostjale võla ajatamist üsna pikaks perioodiks, st 5 aastaks. Hagejal ei ole rohkem võimalik kostjale vastu tulla. Hageja ei näe antud juhul kompromissi sõlmimise võimalust.
4.Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Hageja on nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid. Hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas e-kirjaga kohtule vastuse, milles märkis, et kuna tal on kolm last on tal võimalik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel 50 eurot kuus. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse lisas 1 lk 10/11 telefoni Huawei P Smart 2019 on kostja ostnud välja sularahas, mis kajastub ka arvelt.
6.Kohus tegi menetlusosalistele kompromiss ettepaneku. Kohtupoolse ettepaneku kohaselt, tasub kostja hagejale 4 010,94 eurot (põhivõlgnevus 2 859,67 eurot, intress 39,30 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 816,97 eurot, pool riigilõivust 245 eurot). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (v.a kompromissi sõlmimise korral tagastatakse hagejale 1/2 hagiavalduselt tasutud riigilõivust).
7.Kostja ei ole ühelegi kohtunõudele ega kompromissettepanekutele reageerinud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
10.Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lõike 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
12.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid A. L. ja Telia Eesti AS 22.12.2018. a kuni 17.10.2019. a lepingud nr 850970924 ja seadme kindlustuslepingud nr 270779761-01 ja 270792287-01, mille alusel sai kostja seadmeid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on sõlminud Telia Eesti AS-iga lepingud ja seadmete kasutuslepingud.
13.VÕS § 8 lõike 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lõike 1 ja 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS-i osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et ta ei ole sõlminud nimetatud lepinguid ja on nõuetekohaselt täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja põhinõue on põhjendatud summas 2 859,67 eurot.
14.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Telia Eesti AS esitas kostjale ajavahemikul 01.07.2019. a – 01.05.2020. a arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit mis tõendaks, et tal puudub kohustus hageja ees. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et lepingute sõlmimise ajal olid juba kostjal alaealised lapsed, sellest lähtuvalt oleks kostja pidanud põhjalikult analüüsima võetud kohustuste tagasimaksmise võimet. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu kohaselt kohustuste täitmist.
15.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
16.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu nr 70558060 järgi kohustus kostja maksma intressimääraga 12,9% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Hageja on arvestanud intresse summas 39,30 eurot. Hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja lepingu aluses intressid summa 39,30 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18.Hageja arvestab viivist vastavalt seadusega sätestatud määras. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Kostja teadis, et kohustuse täitmata jätmisel lisandub viivis. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 816,97 eurot perioodi 19.05.2020. a – 11.09.2023. a eest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 816,97 eurot.
19.20.05.2020. a on esitatud kostjale teatis nõude loovutamise kohta. Teatise kohaselt loovutas Telia Eesti AS 20.05.2020. a vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finants OÜ-le lepingutest tuleneva nõude Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
20.Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
21.Nõude loovutamine on nõude üleandmine teisele isikule lepingu alusel. Loovutada saab nii olemasolevat nõuet kui ta tulevikus tekkivat või tingimuslikku nõuet.
22.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud.
23.VÕS § 1132 lg 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel; 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: - 20.05.2020. a - tasulise kirja saatmine 25 eurot; - 29.05.2020. a - tasulise kirja saatmine 5 eurot; - 15.06.2020. a - tasulise kirja saatmine 5 eurot; Makseviivitusega tekkinud muud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel. - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 50 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud on põhjendatud.
24.Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 2 859,67 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
25.Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja võlgnevuse 3 765,94 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tuleneva kohustuse täitnud, tuleb hagi põhjendatud ulatuses rahuldada. Kohus möönab, et kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Leping lõpetati ja loovutatud hagejale 2020 aasta maikuus, kuid nõue esitati enam kui kolm aastat hiljem. Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 845 eurot. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lõike 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21.juuni 2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164).
Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu kokku 5 tundi maksumusega 169 eurot tund, alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamise kohtule 3 h, kostja vastusega tutvumine ja selle analüüs, 26.09.2023. a seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine 1 h, hageja 05.10.2023. a seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 0,5 h, hageja 08.11.2023. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 h. Kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu on ülemäärane. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Hageja esitatud hagiavaldus on nn masshagi, on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 507 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Hagiavalduses on hageja sisulist teksti kirjutanud ca 0,5 kuni 1,0 lehekülge, ülejäänud hagi on copy paste lepingust ja paragrahvidest. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, viiviseraport, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Kostja vastusega tutvumine ja analüüs, 26.09.2023. a seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine , kohtule esitamine, 1 h. Kostja esitatud vastus koosneb 3 lausest. 26.09.2023. a esitas hageja kohtule kostjaga 22.02.2018. a sõlmitud lepingu ja lepingu lisad ning kostja pangakonto väljavõtte. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendid on hagiavalduse lisad ning kui hageja esindaja on juba eelnevalt alusdokumente analüüsinud, komplekteerinud ja nimetatud lepingu alusel nõue esitatud, siis oleks nimetatud dokumendid põhjaliku analüüsi ja komplekteerimise tulemusena koheselt koos hagiavaldusega esitatama. Kohus leiab, et nimetatud õigusabikulu kostjalt välja mõista on põhjendamatu. Hageja 05.10.20.2023. a ja 08.11.2023. a seisukohtade koostamine, menetluskulude koostamine, kokku ajakuluga 1 h. 05.10.2023. a seisukoha koostamiseks 0,5 h on väheusutav. Seisukohtade tekst on korduv. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks mõlema toimingu eest kokku 0,5 tundi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale menetlusdokumentide koostamise ja esitamise. Samas ei ole muud väidetud toimingud, mille tulemiks ei ole menetlusdokument, kontrollitavad. Kohtuasja menetlemine ja asja lahendamine ennekõike kohtule esitatud taotlustest, seisukohtadest ja põhjendustest. Maakohtu põhjendatuks ajakuluks loeb kohus 3 h. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 507 eurot ja koos riigilõivuga 997 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.