2.Dontal Group OÜ RK 14701077, Aiandi tee 21, 74001, Viimsi, Viimsi vald, Harjumaa) Kostja lepinguline esindaja:
R V (RV Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
OÜ Legran hagi rahuldada.
2.Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 57 586 (viiskümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot 62 senti, millest 46 880 on põhinõue ja 10 706, 62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt viivis põhinõudelt (46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 2. lauses sätestatud määras alates 10.12.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Poolte menetluskulud jätta solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda
4.1 Välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks hageja menetluskulude katteks 5491 (viis tuhat nelisada üheksakümmend üks) eurot 60 senti. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Legran esitas 09.12.2021.a. Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtult - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 46 880 eurot; - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 706,62 eurot; - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis põhinõudelt (46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku täitmiseni; - jätta menetluskulud solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Dontal OÜ tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi. N Š teatas 21.09.2018. a kohtuistungil, et tasub 60 500 eurot hagejale hiljemalt 31.01.2019. a ja kinnitas et saab vara müüa võlakohustuste katteks. N Š teatas: „Teine variant lihtsalt seadmete müük, kui juhtub olema klient, siis informeerin sellest.“ Dontal OÜ jättis täitmata oma kohustuse tasuda hagejale 60 500 eurot. Hagejal õnnestus täitemenetluses rahuldada nõue 13 174,40 euro ja pankrotimenetluses 445,60 euro ulatuses, mistõttu Dontal OÜ poolt jäeti täitmata rahaline kohustus 46 880 euro ulatuses.
3.Dontal OÜ osanik oli N Š alates 13.10.2011. a kuni 25.08.2015. a ning alates 25.08.2015. a on Dontal OÜ osanik J Ša, kes hagejale teadaolevalt on N Ši abikaasa. Dontal OÜ juhatuse liige oli N Š alates 05.10.2011. a kuni 04.10.2021. a. Dontal OÜ on likvideerimises ja likvideerija on pankrotihaldur Kristo Teder. OÜ Dontal Group asutaja, osanik ja juhatuse liige on alates 09.04.2019. a N Š.
Hageja on seisukohal, et antud asjas on tõendatud ettevõtte üleminek uude äriühingusse Dontal Group OÜ. N Š Dontal OÜ juhatuse liikmena korraldas Dontal OÜ pankrotistumise eesmärgiga vältida nõude tasumist ja viis ettevõtte üle uude juriidilisse kehasse, mistõttu hagi on esitatud Dontal OÜ võlgnevuse tasumiseks kostjate (N S ja OÜ Dontal Group) vastu solidaarselt. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. VÕS § 180 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib ettevõte üle minna nii üleandja ja omandaja kokkuleppe alusel kui ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
4.Hageja leiab, et käesoleval juhul kinnitavad ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud: 4.1 Äriühingute ärinimed on sisuliselt identsed nimed - Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ. Ainus erinevus on sõnaühendi „Group“ lisamine uuele äriühingule. Dontal OÜ klientidele ning lepingupartneritele ei ole võimalik nimeliselt äriühingut eristada ja jääb justkui mulje, et tegemist on samade äriühingutega. 4.2 Juhtorganid ja tegelikud kasusaajad kattuvad. Dontal OÜ juhatuse liige oli N Š kuni 04.10.2021. a. Dontal OÜ osanik oli 13.10.2011. a kuni 25.08.2015. a N Š osanik ja pärast seda oli osanikuks J Ša ehk hagejale teadaolevalt N Ši abikaasa. Dontal Group OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige on alates 09.04.2019. a N Š. Hageja märgib, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö. perefirma, sest osanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema äriühingu tegelikeks kasusaajateks. 4.3 Äriühingute kontaktandmed ja tegevuskoht kattuvad. Dontal OÜ kontakt e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni. Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx. Ilmselgelt on samasuguse lõpuga e-postiserveri kasutamise eesmärk see, et tagada e-kirjade kättesaamine Dontal OÜ klientidelt Dontal Group OÜ poolt. Internetiajaloo väljavõtte koheselt oli 29.06.2018. a Dontal OÜ veebilehel avaldatud kontaktandmetena: Aiandi 21, Tallinn 74001, Eesti Telefon +xxx Dontal Group OÜ kasutab veebilehte jetpetroclean.com ja sellel veebilehel on avaldatud kontakandmetena: Aiandi 21, Viimsi, Harjumaa 74001, Eesti Telefon: +xxx Äriühingu veebileht on läinud üle. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Dontal Group tegutseb Dontal OÜ-ga samas asukohas ja kasutab samu kontaktandmeid. Dontal OÜ klientidel on kerge leida ja samastada Dontal Group OÜ-d Dontal OÜ-ga, sest kontakti saab erinevate äriühingutega samadelt aadressidelt ja telefoni numbrilt. Veebileht www.dontal.ee omanikuks oli Dontal OÜ 14.03.2012. a, kuid www.dontal.ee omanikuks tänaseks on Dontal Group OÜ. Väljavõtte lk 2 kohaselt: Domeen: Nimi: dontal.ee Staatus: ok (makstud) Registreeritud: 2012-03-14 00:00:18 +02:00 Muudetud: 2021-09-16 9:55:57 +03:00 Registreerija: Nimi: OÜ Dontal Group Organisatsiooni id: 14701077 Riik: EE
e-post: mitte avaldatud – külastage www.internet.ee veebipõhise WHOIS muudetud: 2021-09-16 Hageja tugineb eelnimetatud väljavõttele ainult tõlgitud osas. Seega on tõendatud turustus- ja reklaamikanalite üleminek Dontal Group OÜ-le Dontal OÜ-lt 4.4 Äriühingute tegevusalad kattuvad Mõlemate äriühingute tegevusalaks on kütusemahutite puhastamine ja viitavad Dontal OÜ poolt arendatud JetPetroClean süsteemile oma veebilehtedel. Äriühingute veebilehtedel avaldatavad andmed kattuvad ja intellektuaalne omand on antud üle Dontal OÜ-le väljastati ohtlike jäätmete käitluslitsents 30.03.2011. a mh naftasaaduste mahutite puhastamise teenuse osutamiseks. Samasugune luba on Dontal OÜ-le antud välja 17.02.2017. a. Dontal Group OÜ esitas 04.11.2019. a jäätmeloa taotluse, sest ettevõte tegeleb naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega ilma püsivat jäätmekäitluskohta omamata. Keskkonnaamet väljastas Dontal Group OÜ-le 28.02.2020. a keskkonnaloa vastavalt 04.11.2019. a taotlusele. Seega on tõendatud Dontal OÜ tegevuse kattuvus ja jätkumine Dontal Group OÜ poolt, sest mõlemad äriühingud tegelevad naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega. 4.5 Mõlemal veebilehel on viited kaubamärgile JetPetroClean ja selle logodele. Lisaks eelnevale on veebilehel kinnitatud intellektuaalse omandiks oleva „JetPetroClean“ süsteemi üleandmine Dontal OÜ-lt Dontal Group OÜ-le. Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroCleanTM, mis annab kiireima ja efektiivsema tulemuse“5 Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhastamise jaama JetPetroCleanTM. 4.6
Mõlemal veebilehel avaldatud partnerid kattuvad – näiteks Xxx, Olerex, Terminal.
4.7
Dontal OÜ pankrotistumine ja käibe üleminek Dontal Group OÜ-le
5.Hageja leiab, et pärast tsiviilasjas 2-18-2778 sõlmitud kompromissi otsustati Dontal OÜ muuta maksevõimetuks ja hiljem lasta sellele pankroti minna. Dontal OÜ ajutine pankrotihaldur leidis oma ettekande p-s 11.6, et ettevõtte seadmed on juulis 2019.a antud üle ja märkis ettekande p-des 12.1 kuni 12.4, et N Š on võtnud välja sularaha ja teinud ülekandeid endale või endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises kajastuksid. Harju Maakohus kuulutas 13.12.2019. a välja Dontal OÜ pankroti. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu Dontal Group OÜ vastutab Dontal OÜ kohustuste eest. Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav (Riigikohtu lahend 3-2-154-04 p 18-19) Dontal Group OÜ käive oli 2020. a I kvartalis 15 948,24 eurot (võrdle Dontal OÜ käibega 2018. a IV kvartalis 15 0771,7 eurot) Seega on käive sisuliselt identne Dontal OÜ käibega enne maksejõuetust.
6.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel. VÕS § 1045 lg 1 punkti 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS §1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul N Š kantis tühjaks ja viis pankroti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist hageja ees. Sellise tegevuse tõttu on hagejal oluliselt raskem täita jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust. Kuna puudub igasugune muu loogiline põhjendus, miks oleks N Š pidanud asutama uue äriühingu, mis eelmise äriühingu identiteedi, tegevuse ja vara üle võtaks, leiab hageja, et sellise tehingu ainus eesmärk oli kohustuse täitmisest pääsemine hageja ees. N Š on rikkunud ka seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (TsÜS §134 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb käesoleval juhul hagejat ehk isikut, kellele on tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N S vastutuse ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt 46 880 euro hüvitamist.
7.VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral makstakse viivist alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud asjas kohaldub VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivisemäär, mis on käesoleval ajal 8 % aastas. Dontal OÜ oleks pidanud tasuma kompromissist tulenevalt oma võla hiljemalt 31.01.2019. a ja on maksetega viivituses alates 01.02.2019. a ehk 09.12.2021. a seisuga 1036 päeva ja 10 706,62 eurot. Järelikult on hagejal hagi esitamise ajal viivisenõue kostjate vastu summas 10 634,7 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni.
8.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustu. Kostjad väidavad, et ettevõtte ülemineku kohta on hageja esitanud paljasõnalised väited ja neid ei tõenda ükski tõend; hageja ei ole esitanud lepingut, millest nähtuks ettevõtte üleminek. Kostjad on eitanud ettevõtte üleminekut. Hageja leiab, et ainuüksi äriühingu nime „Dontal“ üleminek tõendab seda, et äriühingu identiteet on läinud üle Dontal OÜ-lt kostjale Dontal Group OÜ-le. Antud asjaolu tõendab äriregistri väljavõte. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-146-16 p-le 11 ja leidnud, et müügilepingu ülemineku analüüsimisel on kohus selgitanud, et hageja kohustuseks on tõendada faktilised asjaolud, millest saab järeldada kohustuse üleminekut. Hageja märgib, et asjas 3-2-1-146-16 analüüsiti kinnistu müügilepinguga seonduvaid küsimusi ja eelviidatud asjas on ettevõtte üleminekule tuginemist sisustatud üksnes kinnistu müügiga. Käesolevas tsiviilasjas on hageja toonud välja arvukalt asjaolusid lisaks kattuvale tegevuskohale. Seega antud lahendile viitamine ei ole käesolevas asjas asjakohane. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kostja oma vastuväiteid tõendama olukorras, kus hageja on esitanud tõendeid oma nõuete tõendamiseks. Riigikohus on asjas 3-2-1-54-04 p-s 19 leidnud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid tõendama. Dontal Group OÜ väidab oma vastuses, et talle on arusaamatu kuidas näeb välja käibe üleminek.
Hageja selgitab, et Dontal OÜ majandustegevuse lõppemisel tekkis Dontal Group OÜ-l käive ning äriühingute käibed on sarnases suuruses. Dontal Group OÜ tegutseb samal tegevusalal ja omab sama litsentsi nagu omas Dontal OÜ. Seega Dontal OÜ majandustegevuse lõppemisel algas Dontal Group OÜ majandustegevus. Kostjad leiavad oma vastuses, et ainuüksi kompromissi täitmata jätmise tõttu ei saa esitada Dontal Group OÜ vastu nõuet. Hageja märgib, et selline väide on kunstlik. Hageja nõue tugineb arvukatele tõenditele, mis tõendavad Dontal OÜ ettevõtte üleminekut Dontal Group OÜ-le. Hageja märgib, et võlausaldajate huvide ja ausa majandussüsteemi toimimiseks ongi loodud VÕS ettevõtte ülemineku regulatsioon. Dontal Group OÜ vastu on esitatud nõue, sest Dontal OÜ ettevõte läks üle Dontal Group OÜ-le. Kuna toimus ettevõtte üleminek, siis VÕS § 180 alusel vastutab Dontal Group OÜ kompromissi täitmise eest. Kostjad leiavad oma vastuses, et N Š ei ole viinud Dontal OÜ-d pankrotti. Hageja märgib, et Dontal OÜ ajutine pankrotihaldur leidis oma ettekande p-s 11.6., et ettevõtte seadmed on juulis 2019. a ehk pärast hagejaga kompromissi sõlmimist antud üle ja märkis ettekande p-des 12.11 kuni 12.4., et N Š on võtnud välja sularaha ja teinud ülekandeid endale või endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises kajastuksid. Kuna N Š otsustas võlgade vältimiseks muuta Dontal OÜ varatuks, siis ta alustas Dontal OÜ varaliste vahendite enda ja endaga seotud isikute kasuks pööramist. Varalised vahendid võttis N Š välja äriühingust, et vältida võlgade maksmist sh hagejale ja ilmselt selleks, et saaks jätkata Dontal OÜ-le kuulunud ettevõtte tegevust Dontal Group OÜ alt. N Š väidab, et Dontal OÜ jäi oma varast ilma sellepärast, et hageja ei nõustunud maksegraafikut sõlmima. Antud väide on ebaõige ja tõendamata. Dontal OÜ viidi pankrotti N Ši poolt eesmärgiga vabaneda võlgadest. N Š korraldas seadmete võõrandamise ilmselt eesmärgiga viia ettevõtlus Dontal OÜ-st üle Dontal Group OÜ-sse. Asjaolu – kas võlgniku või võlausaldajate õigusi pankrotimenetluses rikuti või mitte ei oma käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Hageja ei väida, et pankrotihaldur oleks pankrotimenetluses kuidagi rikkunud kellegi õigusi. Hageja nõue tugineb sellel, et N Š viis Dontal OÜ ettevõtte üle Dontal Group OÜ-sse. Kostjad oma vastuses väitnud, et N Ši vastu on esitatud nõue deliktilise vastutuse alusel, kuid juhatuse liige saab vastutada ainult lepingust tulenevalt. . Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-19112, 3-2-1-69-15, 3-2-1-188-12, 3-2-1-7-10, 3-2-1-30-07 öelnud, et juhatuse liige võib VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel vastutada äriühingu võlausaldajale tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati sellise kohustuse rikkumisega, mis on kehtestatud ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks.
9.Kostjad on oma 17.01.2023. a menetlusdokumendi p-s 1 väitnud, et N Š ja J Ša on abikaasadena valinud varalahususe varasuhte, mistõttu tegemist ei ole perefirmaga. Hageja leiab, et kostjate vastuväited ei ole asjakohased. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täielik kattuvus osanike vahel (Riigikohtu lahend 3-2-1131-11 p 10). J Ša oli Dontal OÜ osanik ja N Š oli Dontal OÜ juhatuse liige ehk tegemist oli pereettevõttega. Abikaasade varalised suhted ei tähenda, et poleks toimunud ettevõtte üleminekut. Lisaks sellele, Dontal Group OÜ juhatuse liige ja osanik on N Š, kes elab ühes leibkonnas ja samas elukohas J Šaga. Ilmselt on proovitud J Ša seotust varjata uuest äriühingust, sest oluline osa abikaasade vara on kirjutatud J Ša nimele hirmus, et selle vara suhtes võib toimuda täitemenetlus. Samas on tõendatud, et mõlemad abikaasad on seotud Dontal OÜ-ga ja tänaseni on N Š otseselt seotud Dontal Group OÜ-ga ehk tegemist on seotud Šite perega seotud ettevõtlusega.
10.Kostjad on väitnud, et nende kontaktaadress on xxx Hageja märgib, et tegemist on ebaõige väitega. Hageja on viidanud sellele, et Dontal OÜ kontakt e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni.
Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx Seega on tuvastatud vahetult ettevõtte ülemineku ajal see, et kasutati kattuvaid e-posti servereid, mille eesmärk oli tagada Dontal OÜ klientide e-kirjade kättesaamist Dontal Group OÜ poolt.
11.Kostjad on väitnud, et kasuliku mudeli registreerimine on lõppenud 18.10.2021. a. Hageja märgib, et tähtsust ei oma registreeringu lõppemise aeg, vaid see, et Dontal Group OÜ kasutas sama tehnoloogiat, mida kasutas Dontal OÜ. Märkimisväärne on see, et kasuliku mudeli omanikuna on märgitud Dontal OÜ. Hageja, et kostjad on oma 17.01.2023. a vastuses võtnud omaks kaks olulist faktilist asjaolu. Sisuliselt on kostjad võtnud omaks selle, et Dontal Group OÜ kasutas Dontal OÜ-le kuulunud kasulikku mudelit. Lisaks sellele on kostjad nõustunud, et N Šile kuulunud Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ kasutavad ühiselt sama kaubamärki ehk JetPetroClean, mille omanikuks on N Š. Sama kaubamärgi kasutamine mõlemas äriühingus on oluline element tõendamaks Dontal OÜ ettevõtte üleminekut Dontal Group OÜ-le. Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroCleanTM, mis annab kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (hageja 09.12.2021. a hagi lisa 9 – veebilehe väljavõte, hagi lisa 10 – veebilehe väljavõte „partnerid“). Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhatastamise jaama JetPetroCleanTM.
12.Kostjad on väitnud, et lepingupartnerite andmeid on vääralt tõlgendatud ja seal on partnerite esitanud isikuid, kellega on tehtud üks tehing. Samas kostjad on võtnud oma vastuses omaks selle, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ lepingupartnerid kattuvad. Samuti on ilmne, et samade isikute nimetamisega lepingupartnerina on Dontal Group OÜ võtnud üle Dontal OÜ identiteedi. Seega on tõendatud ettevõtte üleminek. Kostjad on väitnud, et sama veebilehe domeeni omamine mõlema äriühingu poolt ei tõenda ettevõtte üleminekut. Hageja märgib, et veebilehe domeeni ülevõtmine on üks element mitmete teiste tõendite kõrval, mis viitab ettevõtte üleminekule. Asjaolu, et Dontal Group OÜ ei ole väidetavalt seda veel kasutama hakanud ei muuda olematuks seda, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ kasutavad mõlemad veebilehte jetpetroclean.com oma majandustegevuses. Arvestades käesolevas asjas kogutud tõendeid, siis on ettevõtte üleminek tuvastatud ja tõendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada.
13.Kostjad leiavad, et hageja tõlgendus käibe ülemineku kohta on meelevaldne ja kostjad esitavad bilansi. Hageja märgib, et kostjad ei ole oma vastuväidet sisustanud. Hageja märgib, et kostjad ei ole tõendanud seda, et Dontal Group OÜ käive 2020. a I kvartalis oli 15 948,24 eurot ja Dontal OÜ käive 2018. a IV kvartalis oli 15 077,18 eurot. Kostjate vastuväited tuleb jätta tähelepanuta, sest käivete kattuvus on tuvastatud MTA andmetele tuginedes.
14.Kostjad väidavad, et Dontal OÜ-l ja Dontal Group OÜ-l ei ole kattuvaid töötajaid. Hageja märgib, et asjas on tuvastatud N Ši üleminek Dontal OÜ-st Dontal Group OÜ-sse. N Š on olnud ka üheks Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ poolt kasutatavate seadmete kasuliku mudeli autoriteks, mida on kostjad ise kinnitanud oma 17.01.2023. a menetlusdokumendis. Seega on
tõendatud vähemalt ühe võtmetöötaja üleminek. Asjaolu, et mõned töötajad ei ole läinud üle ei saa tuletada seda, et ettevõtte üleminekut ei olekski toiminud. Lisaks sellele ei ole kostjad esitanud maksuametist andmeid Dontal Group OÜ töötajate kohta praegusel ajal, mistõttu kostjad on oma vastuväite jätnud osaliselt ka tõendamata. Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav.
15.Kostjad viitavad pankrotihalduri seisukohale maksejõuetuse tekkimise aja kohta ja leidnud, et selle põhjuseks oli hageja poolt alustatud täitemenetlus. Hageja märgib, et kostjad on jätnud tähelepanuta pankrotihalduri ettekandes toodu, mille kohaselt N Š on võtnud välja sularaha ja teinud ülekandeid endale või endaga seotud isikutele ilma, et vastavad tehingud raamatupidamises kajastuksid. Ilmselgelt peab raha ettevõttest väljavõtmisel olema raamatupidamises selle kohta andmed, mida N Š ei ole esitanud. Samuti on ühemõtteline kostjate tegevus, milles lubati hagejale, et ta ei saa pennigi nõude esitamisel (23.04.2019. a e-kiri). Seega on pankrotimenetluses tuvastatud N Ši poolne alusetu raha väljavõtmine Dontal OÜ-st ja lubadus jätta hageja rahata vaatamata jõustunud kohtulahendist tulenevale nõudele. Kostjad väidavad ka seda, et oleks tulnud esitada hagi AS Xxx sõlmitud kommertspandilepingu tagasivõitmiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et N Š ise olles Dontal OÜ juhatuse liige oleks esitanud hagi enne pankrotimenetlust AS xxx vastu tehingu tagasivõitmiseks ega soovitanud sellise hagi esitamist pankrotihaldurile. Juhul, kui N Ši andmetel oli tehing AS-ga Xxx näilik ja tagasivõidetav, siis oleks hoolas ja lojaalne juhatuse liige pidanud ise sellise tehingu vaidlustama. Seega juhul, kui AS Xxx sõlmitud kommertspandileping oli näilik ja N Š ei vaidlustanud antud tehingut, siis on ta rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust Dontal OÜ juhatuse liikmena. Hageja selgitab, et kommertspandiga seonduvale oli tuginetud hagi tagamise avalduse esitamisel. Hageja ei saanudki täitemenetluses oma nõudeid realiseerida, sest Dontal OÜ pankrot kuulutati välja 13.12.2019. a, mistõttu kõik Dontal OÜ varalised kohustused lahendati pankrotimenetluses. Dontal OÜ pankrotimenetlus kuulutati välja 13.12.2019. a ning kohtumääruse p 11 kohaselt: „Ajutise halduri hinnangul võivad esineda nimetatud tehingu tagasivõitmiseks alused.“ Tegemist ei ole kindlas kõneviisis kirjutatud järeldusega, vaid tegemist oli ühe kaalumisel oleva võimalusega. Kostjate 18.01.2023. a vastuse p-st 6 tulenevalt Xxx AS rahuldas oma nõude Dontal OÜ vastu 25.07.2019. a seisuga. Seega pankrotimenetluse alustamise ajal ei olnud seadmed enam Dontal OÜ omanduses ja need olid juba võõrandatud. Olukorras, kus vara võõrandati Xxx AS-le, siis ei olekski saanud hageja oma nõudeid selle vara arvelt realiseerida pankrotimenetluses. Dontal OÜ pankrotimenetluses esitati lõpparuanne 13.08.2021. a. Hageja märgib, et VÕS § 139 kohaldamine ei ole asjakohane. Kostjate vastuses ei selgu samuti, kas nad kinnitavad faktilist asjaolu justkui olekski AS Xxx sõlmitud kommertspandileping võltsitud ja näilik. Antud asjas ei kohaldu VÕS § 139 N Ši võimaliku vastutuse määramisel. Kostjad on esitanud tõendina pankrotimenetluse lõpparuande, mille kohaselt oli Dontal OÜ-l täitmata kohustuste jääk oli 219 241,07 eurot, millest 46 880 eurot moodustas hageja nõue. Märkimisväärne on see, et pankrotimenetluses oli peamiseks Dontal OÜ võlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet, kelle nõue oli üle 100 000 euro. Kostjad ei ole märkinud ka võimalikke kulusid, mida oleks tulnud tagasivõitmiseks kanda. Samuti ei ole kostjad tõendanud kommertspandiga koormatud vara tegelikku väärtust. Seega jääb kostjate vastuväide sisustamata.
16.Kostjad märgivad, et N Š ei pidanud 2-18- 2778 kohtuistungil teavitama teistest võlakohustustest. Hageja märgib, et N Š lubas 21.09.2018. a kohtuistungil asjas 2-18-2778, et hageja nõude täitmiseks saab müüa Dontal OÜ vara. Sellel kohtuistungil lubas N Š, et ta müüb – „Ma müün
seadmed maha ja maksan laenu tagasi.“ Järelikult N Š esitas valeväiteid kohtuistungil ja lubas seadmed müüa hageja nõude tasumiseks. N Š on jätnud hageja ees oma kohustused täitmata eesmärgiga eelistada Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ tehingupartneri ehk AS Xxx varalise huve. Seega tuleb hagi N Ši vastu rahuldada. Kostjad väidavad ka seda, et Dontal OÜ võlausaldajate huve ei ole N Ši poolt kahjustatud. Dontal OÜ seadmed anti üle juulis 2019. a ehk pärast hagejaga kompromissi sõlmimist. N Š otsustas võlgade vältimiseks muuta Dontal OÜ varatuks, ja alustas Dontal OÜ varaliste vahendite enda ja endaga seotud isikute kasuks pööramist. N Š võttis välja Dontal OÜ-st raha, et vältida võlgade maksmist sh hagejale ja ilmselt selleks, et saaks jätkata Dontal OÜ-le kuulunud ettevõtte tegevust Dontal Group OÜ alt. N Š tegevuse eesmärgiks on olnud hageja varaliste õiguste kahjustamine rikkudes oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. II
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostjad leiavad, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.
18.OÜ Dontal Group leiab, et ettevõtte üleminek on tõendamata. Ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, s.t VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (nn ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47). Dontal Group OÜ-le ei ole üle läinud Dontal OÜ-le kuulunud vara, lepinguid jms. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et kostjale on üle läinud majandustegevus ja indentiteet. Hageja põhjendab oma väidet veebilehel oleva infoga, sama kontaktandmete ja tegevuskohaga ning käibe üleminekuga. Kuna hageja nõue Dontal Group OÜ vastu tugineb ettevõtte üleminekule Dontal OÜ-lt Dontal Group OÜ-le, siis hagi rahuldamise vältimatuks eelduseks peaks kohus tuvastama, et ettevõte (majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb) tõepoolest läks Dontal OÜ-lt üle Dontal Group OÜ-le . Seejuures Riigikohtu seisukoht on, et ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 16). Samuti võib ettevõtte üleminekuga olla tegemist nt siis, kui hageja tõendab käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, lepingute üleandmist jms (vt Riigikohtu
20.oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 15). Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105- 09, p 12). Samas leidis Riigikohus, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele ettevõte väidetavalt üle anti, kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte üleandja, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 (ettevõtte üleandmine) kohaldamiseks. (Riigikohtu 04.01.2012 otsuse nr 3-2-1-129-11 p 11). Dontal Group OÜ selgitab, et esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et isegi Dontal OÜ-l oli 8 töötajat pankroti välja kuulutamise ajal. Täielikult arusaamatuks jääb, mida peaks tähendama käibe üleminek. Dontal Group OÜ tegutseb täielikult iseseisvalt, ilma et talle oleks üle läinud mõni lepinguline kohustus või õigus, mis olid Dontal OÜ-l.
Ainuksi fakt, et kompromisslepingut ei suudetud täies ulatuses täite- ja pankrotimenetluses täita, ei tähenda, et Dontal Group OÜ peaks selle eest kuidagi vastutama. Seda enam, et täitemenetluses sai hageja oma nõuet rahuldatud üle 13 000 eurot, mis omakorda tähendab, et Dontal OÜ ei olnud tehtud varatuks, vaid vara ei jagunenud kõigile võlausaldajatele, kuid siiski saadeti Dontal OÜ arvel oma nõudeid täidetud. Kuna hageja ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist tõendanud ei ole, siis seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul anda õiguslikku hinnangut ettevõtte ülemineku kohta kostjale Dontal Group OÜ-le. Samuti ei ole hageja tõendanud endal nõude olemasolu. Dontal Group OÜ ei ole olnud kompromissi sõlmimisel osaline ja temalt ei saa võtta õigust esitada nõudele vastuväiteid.
19.N Š märgib, et tema nn vastutuse aluseid käsitleb hagiavalduses p 2.9-2.13. Ainuke hagi aluse kirjeldus sisaldub hagiavalduse p-s 2.12., kus hageja märgib, et.....käesoleval juhul N Š kantis tühjaks ja viis pankroti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist hageja ees. Tegemist on täielikult paljasõnalise ja alusetu väitega. Hageja ei ole seda asjaolu kuidagi tõendanud ja seda ei kinnita ka hageja poolt hagile lisatud materjalid. Dontal OÜ pankrotimenetluses ei ole N S tegevuse suhtes esitatud nõudeid seoses kuriteo tunnustega teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul. Kusjuures pankrotihaldur on Dontal OÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjusi kirjeldanud, et püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Kuid varast ilma jäämine oli põhjustatud sellest, et hageja ei olnud mingilgi viisil nõus Dontal OÜ-ga nõude täitmise osas kokku leppima. Kui võetakse ära vara, millega isik tegutseb, siis pole ju võimalik tegevust jätkata. Sellega on tõendatud ka see, et Dontal OÜ vara ei saanud üle minna Dontal Group OÜ-le , kuna Dontal OÜ-l ei olnudki vara, mida oleks saanud Dontal Group OÜ-le üle anda. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Seega on Dontal OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses välja selgitatud, et Dontal OÜ (pankrotis) või tema võlausaldajate õigusi ei ole rikutud.
20.Hageja on hagi tagamise abinõu kohaldamise põhjendamisel väitnud, et N Š, Dontal OÜ esindajana kinnitas, et tasub hagejale 60 500 eurot hiljemalt 31.01.2019, kuid ei teinud seda. Sellise kinnituse andis hagejale aga Dontal OÜ, mistõttu sellise väite tagajärgedest tulenevaid tagajärgi ja vastutust saab omistada Dontal OÜ-le, mitte N Šile. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas selline asjaolu (tasumise kinnitus) saab tõendada hagi nõude põhistamist, Kui keegi jätab kohustuse täitmata, siis selleks on olemas seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid oma nõude täitmiseks. Kohustuse sissenõudmise võimatus ei tähenda automaatselt iseseisvat alust uue nõude esitamiseks. Hageja on esitanud nõude deliktilise vastutuse alusel, kuid juhatuse liikme vastutus saab tekkida lepingust tulenevalt. N Š on tõenditega ümber lükanud hageja väited, et rikkus täitemenetluses teabe andmise kohustust ja varjas ettevõtte vara. N Š esitas küll andmed tema juhitud Dontal OÜ varade kohta, kuid nimekirjast puudusid mitmed kohustused ja varad. Hageja leidis, et N Š varjas sellega vara olulises ulatuses. Vastuseks sellisele väitele märgib N Š, et jällegi on tegemist mitte tema väidetega, vaid Dontal OÜ väidetega. Kriminaalmenetluse nr xxx osaline lõpetamine toimus 19.03.2021 ja 21.04.2021 lõpetati kogu kriminaalmenetlus nr xxx. Tegemist on selgelt hageja poolt kohtu eksitamisega. Mõlemast eeltoodud määrusest nähtub, milles tulenevalt on leitud, et kostja ei ole kuritegu toime pannud. N Š leiab, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, alusetu ja põhjendamatu, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele.
21.Hageja on hagiavalduses märkinud, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö. perefirma, sest osanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema äriühingu tegelikeks kasusaajateks. Kostjad esitavad väljavõtte abieluvararegistrist, millest nähtub, et 25.08.2015 kandeavalduse alusel on 28.08.2015 tehtud kanne, mille kohaselt on abikaasade N Ši ja J Ša poolt valitud varasuhteks varalahususe varasuhe. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 esimene lause sätestab, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Sellest tulenevalt on ebaõige hageja järeldus, et Dontal Group OÜ ja Dontal OÜ osanikud kattuvad ja et tegemist on perefirmaga.
22.Hageja on väitnud, et Dontal Group OÜ ja Dontal OÜ tegevusalad kattuvad ja nad kasutavad sama e-posti aadressi. Kostjad sellega ei nõustu ning esitavad tõendina väljavõtte Dontal Group OÜ kodulehelt https://jetpetroclean.com/en/our-contacts/ , millelt nähtub, et kostja Dontal Group OÜ e-posti aadress on [email protected] Kostjad esitavad tõendina väljavõtte äriregistri avalikest andmetest https://ariregister.rik.ee/est/company/14701077/O%C3%9C-DONTAL-GROUP? active_tab=register , kus on Dontal Group OÜ kontaktidest märgitud: e-posti aadress: [email protected] www.jetpetroclean.com
23.Kostjad esitavad tõenditena Dontal Group OÜ 2019.a majandusaastaaruande, 2020.a majandusaastaaruande ja 2021.a majandusaastaaruande. Kõigis esitatud 3 majandusaastaaruandes on Dontal Group OÜ kontaktidena märgitud: e-posti aadress: [email protected] Veebilehe aadress: www.jetpetroclean.com
24.Kostjad esitavad tõendina Patendi ja Kaubamärgibüroo Koitel poolt Dontal OÜ -le 21.06.2019 saadetud kirja nr 17-08 UM, millest nähtub Eesti kasuliku mudeli tunnistus nr 01463 „Mahutite puhastamise süsteem“ on kasuliku mudeli taotlejale Dontal OÜ -le väljastatud. Tunnistuse väljastamise kuupäeva, milleks on 17.06.2019, tõendab Eesti Vabariigi poolt välja antud Kasuliku Mudeli Tunnistus nr 01463. Alates 18.10.2021 on kasuliku mudeli registreerimine kehtivus lõppenud. Kostjad esitavad tõendina kasuliku mudeli kirjelduse nr EE 01463 U1. Antud kirjeldusest nähtuvad, kes on kasuliku mudeli autorid: N S, V R, A V ja P Š. Kostjad juhivad siinjuures tähelepanu asjaolule, et kasulik mudel on mõeldud üksnes 1-le aparaadile JetPetroClean Spectrumile, mitte kogu süsteemile JetPetroClean. Eestis saavad kõik kasutada kasuliku mudelit ning ka teiste ettevõtete poolt kasutatakse sisuliselt sama süsteemi. N Šile kuulub alates 04.11.2013 kaubamärk JetPetroClean (registreerimise number 51099) (https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks?nr=M201200552&ln=et. ) Kusjuures avaldus kaubamärgi registreerimiseks on esitatud 12.06.2012. Avalikust Kaubamärgi andmebaasist nähtub, et antud kaubamärgiga tuleb seostada järgmist hüve ja teenust: Puhastus- ja pesemisteenused, sh tööstuslike ja transpordivahendite tsisternide, mahutite, reservuaaride ja seadmete pesemine ja puhastamine määretest, õlidest ja naftaproduktidest; sõidukite ja nende osade pesemine ja puhastus määretest, õlidest ja naftaproduktidest (jäätmetest). Sellest tulenevalt on N Ši tegevusalaseks olnud just süsteem, mille ta on koostöös inseneridega loonud ning mis on nn tema know-how. Dontal Group OÜ koduleheküljelt on näha, et Dontal Group OÜ kasutab teenuste osutamisel N Šile kuuluvat kaubamärki. Sama tehnoloogiat kasutavad ka järgmised firmad: 1) xxx OÜ (xxx)
2) xxx OÜ (xxx) xxx 3) xxx OÜ (xxx) xxx
25.Vastuseks hageja väitele nagu Dontal Group OÜ-l ja Dontal OÜ-l on ühised lepingupartnerid, siis siin on hageja Dontal Group OÜ koduleheküljel olevat informatsiooni vääralt tõlgendanud. Näiteks on Xxx AS üks Eesti suurimaid teraskonstruktsioonide valmistajaid, kellelt on võimalik soetada materjali. Koduleheküljelt nähtuvad ka äriühingud, kes on ka üksnes 1 korra N Šile kuuluvat teenust tarbinud.
26.Dontal Group OÜ on tõepoolest registreerinud domeeni dontal.ee enda nimele, kuid see toimus alles 16.09.2021. Samuti Dontal Group OÜ ei kasuta antud domeeni ja hageja spekulatsioonid ning meelevaldsed tõlgendused on alusetud. Kostja ei pea vajalikuks selle domeeni kasutamist. Samas leidis Riigikohus, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele ettevõte väidetavalt üle anti, kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte üleandja, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 (ettevõtte üleandmine) kohaldamiseks. Riigikohus leidis, et hageja oleks pidanud tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste kasutamist ning alles seejärel oleks kohus saanud anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut (Riigikohtu 04.01.2012 otsuse nr 3-2-1-129-11 p 11).
27.Hageja on esitanud meelevaldse tõlgenduse Dontal Group OÜ-le käibe üleminekust, tuues välja Dontal Group OÜ 2020. a I kvartali ja 2018 .aasta Dontal OÜ IV kvartali. Kostjad esitavad Dontal Group majandusaastaaruanded ning Dontal OÜ 2018 bilansi.
28.Kostjad esitavad Dontal OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi 17.12.2019 töölepingute ülesütlemise avalduse, kus Dontal OÜ töötajatega on töölepingud lõpetatud alates 13.12.2019. Seega ei ole kostjale üle läinud ükski tööleping. Dontal Group OÜ 2019 majandusaastaaruandest on nähtav, et sellel aastal kostjal töötajaid üldse ei olnudki, st tööjõukulud puudusid. Kui aga vaatame Dontal OÜ tööjõukulusid vastavalt 2018, mil need olid 87 125 eurot ja 2017 aastal, 83 874 eurot. Dontal Group OÜ tööjõukulud olid 2020 aastal 6582 eurot.
29.Kostjad peavad vajalikuks juhtida tähelepanu Dontal OÜ (pankrotis) pankrotihalduri selgitustele ajutise halduri aruandes, kus haldur on märkinud järgmised olulised asjaolud: - kogu vaadeldud perioodil on sisuliselt majandustegevust läbiviidud laenuvahendite arvelt, valdavalt on tegeletud investeerimisega seadmetesse. Kui 2018 aastal lõpuks müügituluni jõuti, siis saavutatud tulu ei olnud piisav. - aruannetest nähtuv kattub võlgniku põhjendustega, et turg puudus ja müügitulu oli seetõttu väike, investeeringud seadmete arendamisse ei ole sellest tulenevalt olnud tasuvad. - vaadeldud perioodist (2015-2019) nähtub, et võlgnik on panustanud seadmete arendamisse, kuid ei ole suutnud nendega piisavalt tulu tekitada, sh sellisel määral, et katta piisavalt kohustusi. - esialgsel hinnangul on võlgnik täitnud oma raamatupidamise kohustust. Esialgu ei ole teada asjaolud, millest võiks järeldada, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid oma tegevuses olnud hooletud - püsivalt maksejõuetuks on võlgnik muutunud hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Püsiva maksejõuetuse ilmingud hakkasid tekkima juba 2019 esimesest poolest, mil algatati võlgniku vastu täitemenetlus (veebruaris 2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019). Eriti oluliseks peavad kostjad pankrotihalduri seisukohta, mis käsitleb fakti, et sisuliselt on majandustegevuse jätkusuutlikkuse puudumise põhjustanud hageja, kes alustas Dontal OÜ suhtes
täitemenetlust, millega arestiti pangakontod. Dontal OÜ üritas pidada igakülgseid läbirääkimisi, et hageja oleks nõus vabastama pangakontod, mis võimaldaks Dontal OÜ -l oma kohustusi täita, vastasel korral muudab käibevahendite puudumine äriühingu püsivalt maksejõuetuks.
30.Hageja on hagiavalduse märkinud, et Dontal OÜ ja N Š seadsid 26.02.2019. a ehk pärast täitemenetluse alustamist kommertspandi AS Xxx kasuks 300 000 euro ulatuses. Kommertspandi seadmisega takistati Dontal OÜ vara arestimine ja müük pankrotimenetluses ning seda tehti alusetu nõude tõttu, mida väidetav võlausaldaja AS Xxx isegi ei pidanud vajalikuks vaidlustada. Sellised hageja väited ei tugine ühelgi tegelikult aset leidnud asjaolule. Hageja alustas Dontal OÜ suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 024/2019/239 01.02.2019 täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile xxx. Kohtutäitur arestis 14.03.2019 Dontal OÜ pangakontod. Kommertspandileping sõlmiti 26.02.2019. Dontal OÜ kõige suurema võlausaldaja kasuks, kelle nõue moodustas seisuga 20.07.2019 342 634, 92 eurot. Hageja väide nagu kommertspandi seadmine oleks takistanud vara arestimist, ei vasta seadusele. Tulenevalt kommertspandiseaduse (KomPS) § 10 lg 4 sätestab, et kui koormatud varale pööratakse sissenõue kommertspandiga tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude rahuldamiseks, võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest või vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue ei olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati. Pandipidaja ei või nõuda nõude rahuldamist, kui teise nõude rahuldamisest ülejäänud vara on pandipidajale täielikuks tagatiseks. Rääkimata sellest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 73 lg 1 lausa sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele vastu vaielda. Seega puudusid mistahes takistused kohtutäituril hageja nõude täitmiseks Dontal OÜ vara arestimiseks ja sundkorras realiseerimiseks. Miks hageja ei taotlenud vara (sh seadmete, millised nähtusid N Ši poolt 30.04.2019 koostatud vara nimekirjast arestimist, ei ole kostjatele teada. Hageja on jätnud ise oma õigused täitemenetluses ja ka pankrotimenetluses realiseerimata. Sissenõudjail, kes ei olnud pandipidajaks ning kes leidsid, et nende õigusi on kuidagi viisi kommertspandilepingu sõlmimisega rikutud, said esitada kommertspandilepingu tagasivõitmiseks hagi TMŠ § 191 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist. Hageja ei ole Dontal OÜ suhtes toimuvas täitemenetluses kommertspandi seadmist vaidlustanud.
31.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 03.03.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13 (punktis 31) selgitanud, et olukorras, kus hageja on sõlminud kompromissi kolmanda isikuga, kelle vastu olevast nõudest ja selle maksmapaneku võimalusest sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu juhatuse liikme vastu, on hageja ise jätnud oma kahju vähendamata ja seda tuleb juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kui hageja loobub kompromissiga äriühingu nõudest kolmanda isiku vastu, saab seda kolleegiumi arvates pidada hagejast endast tulenevaks asjaoluks ja kostja ei saa vastutada selle kahju eest, mis tekkis äriühingule seepärast, et äriühing ei nõudnud vaatamata võimalusele kolmandalt isikult sisse kogu nõudesummat. N Š leiab, et eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei oleks nende põhjenduste kõrval samuti alust hageja nõude rahuldamiseks N Ši suhtes. Kui hageja leiab, et kommertspandi seadmisega kuidagi viisi tema õigusi rikuti ja huvid said kahjustatud, siis oleks tulnud oma õigusi koheselt ka kaitsta. Ühtlasi juhivad kostjad tähelepanu hageja vale väitele selle kohta, nagu oleks AS Xxx esitanud pankrotimenetluses Dontal OÜ vastu tunnustamiseks nõude, millele pankrotihaldur esitas vastuväite ja mis jäi tunnustamata. AS Xxx, kes sai suurema osa oma nõudest rahuldatud
25.07.2019 toimunud tehinguga (leping nr 01-25,07/19), ei ole pankrotimenetluses oma nõude jääki summas 4234,92 eurot nõude tunnustamiseks esitanud ja seda põhjusel, et eeltoodud lepinguga leppisid pooled kokku, et peale vara võõrandamist ja võlausaldaja nõude osalist rahuldamist tasaarvelduse teel, pooltel teineteise suhtes pretensioone, mis tuleksid laenulepingust, ei ole. Asjaolu , et AS Xxx ei osalenud võlausaldajana Dontal OÜ pankrotimenetluses nähtub ka hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud 30.07.2020 nõuete tunnustamise nimekirjast.
32.Põhjendamatud hageja etteheited N Ši suhtes, et viimane ei ole tsiviilasjas nr 2-18-2778 kohtuistungil teavitanud et Dontal OÜ -l on 338 400 euro suurune võlg ega kommertspandi seadmise kavatsusest. Selline hageja seisukoht on täielikult arusaamatu, sest miks pidi N Š kohtuistungil üldse mainima, kes on tema võlausaldajad. Samuti ei olnud kohtuisungi toimumise ajaks kommertspandi lepingu sõlmimist lõpule viidud ning olukorda arvestades, kui midagi ei ole kindlat, pole mõtet asjast kindlalt rääkida. Seda enam, et N Š selgitas kohtuistungil väga selgelt, et soovib Poolas toimuva töö arvel võlga tasuda, kuna seadmete Eestis müük on väga raske. Õnneks oli Xxx AS nõus seadmeid ostma. Hageja ei ole ka põhjendanud, kuidas oleks hagejat see teadmine mõjutanud. Kostjad esitavad tõendina 13.08.2021 pankrotihaldur Kristo Tederi poolt koostatud lõpparuande, mille punktis 10.3 märgib haldur: Haldur on jätkuvalt seisukohal, et püsivalt maksejõuetuks on võlgnik muutunud hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Samas on püsiva maksejõuetuse ilmingud hakanud tekkima juba 2019 esimesest poolest, mil algatati võlgniku vastu täitemenetlus (veebruaris 2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019). See omakorda tõestab vaid seda, et Dontal OÜ -l rahaga toimetamise keelamine viis ärihingu olukorda, kus tal ei olnud võimalik enam majandada ning oma kohustusi täita. Sellise olukorra põhjustas aga hageja, kes ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kokkuleppele, kus Dontal OÜ -le antakse võimalus tegutseda, teha tööd ja täita kohustusi. Märkimisväärne on see, et pankrotihaldur ei pidanud vajalikuks vaidlustada kommertspandilepingut ja/või seadmete võõrandamist Xxx AS-le. Kuskilt ka ei nähtu, miks seda ei tehtud. Kuivõrd haldur tagasivõitmise hagi ei esitanud, siis järelikult oli kommertspandileping seaduslik ning puudusid alused selle kehtetuks tunnistamiseks.
33.Hageja on N Ši vastu nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et N Ši kui juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu võlausaldajate ees kinnitab muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktid 7 ja 8 Kostja vaidleb sellele vastu. Vaidlust ei ole, et 26.09.2018 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi Dontal OÜ (kustutatud) ja hageja vahel. Antud kompromissist (mis ühtlasi oli ka täitedokumendiks) tulenes hageja nõue, mille väljamõistmist (täitemenetluses ja pankrotimenetluses sissenõudmata osas) käesolevas tsiviilasja menetluses hageja nõuab. Kompromissi sõlmimise ajal oli Dontal OÜ-l (kustutatud)vara. Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks 01.02.2019 Kohtutäitur arestis hageja nõude täitmiseks Dontal OÜ (kustutatud) pangakontod, mis omakorda muutis võimatuks äriühingu majandustegevuse; Kohtutäitur arestis ka muu Dontal OÜ vara, välja arvatud seadmed, mille Dontal OÜ müüs 25.07.2019 Xxx AS-le, kes oli üks võlausaldajatest. Hageja ei ole kasutanud ühtegi seadusest tulenevat õigust vaidlustada 26.02.2019 sõlmitud notariaalset kommertspandilepingut täitemenetluse seadustiku (TMS) § 191 alusel.
Seega kõik eeltoodu kinnitab, et Dontal OÜ (kustutatud), kelle pankrot kuulutati välja 13.12.2019 omas vara nii hageja kasuks välja mõistetud täitedokumendi tegemise ajal 26.09.2018 kui ka täitemenetluse alustamise ajal veebruaris 2019 kuni 25.07.2019. Dontal OÜ (kustutatud) vara täitemenetluses ei arestitud. Xxx AS oli üks võlausaldajatest, kelle nõude Dontal OÜ (kustutatud) täitis. Ainuksi fakt, et kompromisslepingut ei suudetud täies ulatuses täite-ja pankrotimenetluses täita, ei tähenda, et kostjad peaks selle eest kuidagi vastutama. Seda enam, et täitemenetluses sai hageja oma nõuet rahuldatud üle 13 000 euot, mis omakorda tähendab, et Dontal OÜ(kustutatud) ei olnud tehtud varatuks, vaid vara ei jagunenud kõigile võlausaldajatele selliselt, et kõik oleks saanud oma nõuded täies ulatuses täita. Hageja on kahju tekitamisena esitanud väite, et kahju tekkis seetõttu, et N Š „kantis“vara välja. Kuid N Š on selgitanud, et tal oli nii kompromissi sõlmimise ajal, kui ka täitemenetluse ajal (6 kuud) vara, millele osaliselt ka sissenõue pöörati (autod). N Š ei ole kuidagi saanud midagi „kantida“, vaid vara realiseeriti teise võlausaldaja nõude katteks. N Šosin leiab, et isegi juhul, kui ta oleks juhatuse liikme kohustust rikkunud (mida N Š kuidagi ei mööna), ei ole hageja välja toonud, millist normi täpselt kostja rikkus ja ka ei võimaldaks juhatuse liikme kohustuse rikkumist reguleerivad sätted VÕS § 1045 lg 3 järgi võlausaldajal nõuda deliktiõiguse sätete alusel kahju hüvitamist endale. Kostjad leiavad, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, alusetu ja põhjendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
36.OÜ Legran esitas 09.12.2021.a. Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtult - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks 46 880 eurot; - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt OÜ Legran kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 706,62 eurot; - välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis põhinõudelt (46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku täitmiseni; - jätta menetluskulud solidaarselt N Ši ja Dontal Group OÜ kanda. Hageja nõuab Dontal OÜ täitmata kohustuse 46880 eurot väljamõistmist solidaarselt N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt. Hageja leiab, et on aset leidnud ettevõtte üleminek Dontal OÜ-lt Dontal Group OÜ-le. Hageja leiab, et N Š Dontal OÜ juhatuse liikmena korraldas Dontal OÜ
pankrotistumise eesmärgiga vältida nõude tasumist ja viis ettevõtte üle uude juriidilisse kehasse, Hageja tugineb nõudes VÕS § 180 lg 1 ja 2 ja § 182 lg 2. N Ši vastutuse alusena tugineb hageja VÕS § 1843, § 1045 lg 1 p 7 ja 8 ning TsÜS § 134 lg 2.
37.26.09.2018.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2778 (I kd tl 16-19) sõlmisid OÜ Legran ja Dontal OÜ kompromissi, mille tingimuste kohaselt kohustus Dontal OÜ tasuma Legran OÜ-le hiljemalt 31.01.2019.a. 60 500 eurot. 01.02.2019.a. esitas Legran OÜ avalduse määruse täitemenetluse algatamiseks Harju Maakohtu 26.09.2018.a. määruse sundtäitmiseks (I kd tl 66-67) 26.08.2019.a. esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Harju Maakohtule avalduse Dontal OÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-19-12735); 25.10.2019.a määrusega nimetati ajutine pankrotihaldur ning peatati Dontal OÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine, keelati Dontal OÜ-l ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine. Dontal OÜ pankrot kuulutati välja 13.12.2019.a. (I kd tl -64) Dontal OÜ pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 13.09.2021.a Lõpparuande kinnitamise määruse kohaselt jäi Legran OÜ-l Dontal OÜ pankrotimenetluses saamata 46880 eurot (tunnustatud nõue 47 325,60 eurot, pankrotimenetluses laekus 445,60 eurot, saamata 46880 eurot) Dontal OÜ on registrist kustutatud 07.01.2022.
38.Hageja leiab, et on aset leidnud ettevõtte üleminek Dontal OÜ-lt kostjale Dontal Group OÜle. Kostjad on seisukohal, et hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on otsitud, tõendamata on see, et Dontal Group OÜ oleks Dontal OÜ õigusi ja kohustusi endale võtnud või saaks lugeda neid ülevõetuks. Kuivõrd käesoleval juhul on hagi esitanud väidetava üleandja (Dontal OÜ) võlausaldaja (Legran OÜ) ettevõtte omandaja (Dontal Group OÜ) vastu, siis on vaidluses kesksel kohal küsimus, kas ettevõte on või ei ole üle läinud.
39.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Vastavalt VÕS § 180 lg 1, võib ettevõte üle minna üleandja ja omandaja vahel sõlmitud lepinguga või seaduse alusel. Vastavalt VÕS § 182 lg 2 lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Sätte eesmärk on võlausaldaja nõude maksmapanek omandaja vastu eelkõige juhul, kui võõrandaja ei soovi või ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Kuna käesoleval juhul ei ole esitatud lepingut Dontal OÜ ülemineku kohta Dontal Group OÜ-le, tuleb hinnata, kas toimus ettevõtte üleminek, millega kaasnes VÕS § 180 lg 2 sätestatud ettevõtte kui kogumi üleminek.
40.Ettevõtte ülemineku regulatsiooni ajend on võlausaldajate kaitsmise vajadus olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades sellega endale suutmatuse täita kohustusi, st kohustuste jätmist maksejõuetule ja edasi mittetegutsevale ühingule ja kahjustades sellega põhjendamatult
võlausaldajaid. Võlausaldajal peab olema võimalus oma nõuet maksma panna ning rahuldatud saada nagu olukorras kui ettevõtte üleminekut ei oleks toimunud. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik ettevõttega seotud kohustused. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks sissenõutavaks muutunud või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, või igaühelt või mõnelt neist. Dontal OÜ on registrist kustutatud.
41.Hageja hinnangul kinnitavad käesolevas kaasuses ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud: - äriühingu nimi kui äriühingu identiteedi oluline osa läks üle uuele äriühingule; - äriühingute juhtorganid ja tegelikud kasusaajad kattuvad; - äriühingute tegevusalad kattuvad; - äriühingute veebilehtedel avaldatavad andmed kattuvad; - intellektuaalne omand läks üle; - äriühingute kontaktandmed ja tegevuskohad kattuvad; - äriühingu veebileht läks üle; - Dontal OÜ pankrotistumine ja käibe üleminek Dontal Group Oü-sse. Kostjad seevastu märgivad, et ettevõtte üleminek on tõendamata, Dontal Group OÜ-le ei ole üle läinud Dontal OÜ-le kuulunud vara, lepinguid jms. Hageja väide, et kostjale on üle läinud majandustegevus ja indentiteet, on paljasõnaline. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja tugineb oma nõudes ettevõtte üleminekule, seega pidi hageja tõendama, et toimus ettevõtte üleminek OÜ-lt Dontal OÜ-le Dontal Group. Kostja omakorda oma vastuväidetes seda, et üleminekut pole toimunud. Riigikohus on muuhulgas leidnud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõendama, paljasõnalisest hageja väidete lauseitamisest ei piisa. Üleminekut eitav kostja peab tõendama, et hagis väidetud ja tõendatud ettevõtte ülemineku indikaatorid hageja väidetud kujul ei esine või antud kaasuses ei viita need üleminekule (Riigikohtu 05.05.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-54-04)
42.Tulenevalt VÕS § 180 lg-st 2 ja VÕS § 182 lg-test 1 ja 2 läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, seega tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt Riigikohtu 20.10.2009 otsus tsiviilajas nr 3-2-1105-09 p 12?). Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmeriikide seaduste ühtlustamise kohta” art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui läheb üle majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Riigikohus viitab Euroopa Kohtu seisukohtadele direktiivi art 1 kohaldamisel, et ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st ka tegevus
tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11 p 15, 21.12.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-131-11, EK otsus kohtuasjas C-24/85) Direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p a ja b tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks (12.02.2009 otsus kohtuasjas C-466/07 Landesarbeitsgericht Düsseldorf eelotsusetaotlus Dietmar Klarenberg vs Ferrotron Technologies GmbH p 53, vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11 p 10) Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on Euroopa Kohus korduvalt rõhutanud, et ettevõtte üleminekuga seonduvat tuleb arvestada ja analüüsida kogumis, sealhulgas: ettevõtte või äriühingu liiki; ülemineku asjaolusid; ettevõtte tüüpi ja tegevuse laadi; materiaalse vara (kinnisasjad, ehitised) üleminekut, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal; töötajate ja klientuuri ülevõtmist; juhtkonna kattuvust; üleandja ja omandaja tegevuse sarnasust, samuti aega, mille jooksul tegevus oli peatatud; majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut (18.03.1986.a otsus asjas nr 24/85 Jozef Maria Antonius Spijkers vs Gebroeders Benedik Abattoir et Alfred Benedik en Zonen BV; 02.12.1999 otsus kohtuasjas nr C-234/98 G.C.Allen jt vs Amalgamated Construction Co Ltd, 24.01.2002 otsus kohtuasjas C-51/00 Temco Service Industries SA vs Samir Imzilyen , 20.01.2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34, vt ka Riigikohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-182908/47 p 12) Viidatud lahendites rõhutas kohus, et eelnimetatud kriteeriumid on üldise hinnangu andmise seisukohast vaid üksikfaktorid. Lisaks sellele võivad kõne alla tulla ka muud identifitseeritavad tunnused, ning nimetatud kriteeriumid omavad sõltuvalt olukorrast ja ettevõtte laadist erinevat kaalu.
43.Järgnevalt analüüsib kohus OÜ-lt Dontal OÜ-le Dontal Group võimalikke ülemineku tunnuseid 43.1 Ärinimi Hageja märgib, et ühingute ärinimed on sisuliselt identsed nimed - Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ. Dontal OÜ klientidel ning lepingupartneritel ei ole võimalik nimeliselt äriühingut eristada ja jääb justkui mulje, et tegemist on samade äriühingutega. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ärinimed on sarnased. Kohus on seisukohal, et see komponent eraldivõetuna ei ole piisav tõendamaks ettevõtte üleminekut, samas koosmõjus teiste tuvastatud komponentidega võib olla üheks üleminekut kinnitavaks argumendiks. Kohus möönab, et sarnane nimi võis olla vajalik endiste klientide ja koostööpartnerite hoidmiseks ja nende usalduse säilitamiseks võimaldades üleandja varasematel klientidel vähemalt eeldada, et omandaja pakub sarnaseid teenuseid, nagu pakkus üleandja (vt ka Riigikohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908/47 p 14.1). 43.2 Äriühingute kontaktandmed ja tegevuskoht kattuvad. Hageja on esile toonud, et Dontal OÜ kontakt e-post oli xxx alates 01.01.2000. a kuni tänaseni; Dontal Group OÜ elektronposti aadress oli 09.04.2019. a kuni 17.09.2020. a xxx Kohus nõustub, et samasuguse lõpuga e-posti serveri kasutamise eesmärk on tagada Dontal OÜ klientide e-kirjade kättesaamine Dontal Group OÜ poolt. Internetiajaloo väljavõtte koheselt oli 29.06.2018. a Dontal OÜ veebilehel avaldatud kontaktandmetena: Aiandi 21, Tallinn 74001, Eesti Telefon +xxx (I kd tl 43, 39-43)
Dontal Group OÜ kasutab veebilehte jetpetroclean.com ja sellel veebilehel on avaldatud kontaktandmetena: Aiandi 21, Viimsi, Harjumaa 74001, Eesti Telefon: +xxx (I kd tl 44-46) Äriühingu veebileht on läinud üle. Veebileht www.dontal.ee omanikuks oli Dontal OÜ 14.03.2012. a, kuid www.dontal.ee omanikuks tänaseks on Dontal Group OÜ. Domeen: Nimi: dontal.ee Staatus: ok (makstud) Registreeritud: 2012-03-14 00:00:18 +02:00 Muudetud: 2021-09-16 9:55:57 +03:00 Registreerija: Nimi: OÜ Dontal Group Organisatsiooni id: 14701077 Riik: EE e-post: mitte avaldatud – külastage www.internet.ee veebipõhise WHOIS muudetud: 2021-09-16 (I kd tl 47-48) Kostjad sellega ei nõustu ning esitavad tõendina väljavõtte Dontal Group OÜ kodulehelt https://jetpetroclean.com/en/our-contacts/, millelt nähtub, et kostja Dontal Group OÜ e-posti aadress on [email protected]; väljavõtte äriregistri avalikest andmetest https://ariregister.rik.ee/est/company/14701077/O%C3%9C-DONTAL-GROUP? active_tab=register , kus on Dontal Group OÜ kontaktidest märgitud: e-posti aadress: [email protected] www.jetpetroclean.com (II kd tl 15 pöördel, 20), kuid ei esita ajaloolisi andmeid. Kohus möönab, et äriregistri väljavõtte kohaselt on Dontal OÜ aadressina Kivila 34-135, 13918 Tallinn alates 15.02.2012-07.01.2022, e-posti aadress [email protected], tel +372 5031361; Dontal Group OÜ aadressina Aiandi tee 21, Viimsi, Viimsi vald 74001, Harjumaa; tel +372 6610212, e-posti aadress 09.04.2019-17.09.2020 [email protected]; alates 17.09.2020 [email protected]; interneti WWW aadress jetpetroclen.com. Hageja leiab, et tõendatud turustus- ja reklaamikanalite üleminek Dontal Group OÜ-le Dontal OÜlt. Kohus nõustub sellega. Hageja on tõendanud, et veebilehel on nii Dontal OÜ kui Dontal Group OÜ tegevuskohana esitatud Aiandi 21, Viimsi, kattuvad kontaktandmed, kuigi äriregistris on aadressid ja telefoni numbrid esitatud erinevad. Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et Dontal Group tegutseb Dontal OÜ-ga samas asukohas ja kasutab samu kontaktandmeid. Dontal OÜ klientidel on kerge leida ja samastada Dontal Group OÜ-d Dontal OÜ-ga, sest kontakti saab erinevate äriühingutega samadelt aadressidelt ja telefoni numbrilt. Veebilehe domeeni ülevõtmine on üks element mitmete teiste tõendite kõrval, mis viitab ettevõtte üleminekule. Asjaolu, et Dontal Group OÜ ei ole väidetavalt seda veel kasutama hakanud ei muuda olematuks seda, et Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ kasutavad mõlemad veebilehte jetpetroclean.com oma majandustegevuses. 43.3 Tegevusalade identsus Hageja märgib, et mõlema äriühingu tegevusalaks on kütusemahutite puhastamine ja äriühingud viitavad veebilehel Dontal OÜ poolt arendatud JetPetroClean süsteemile.
Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroCleanTM, mis annab kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (I kd tl 39) Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele. Tõlge Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhatastamise jaama JetPetroCleanTM (I kd tl 44-45) Dontal Group OÜ- on tegevusalana äriregistris veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008), Dontal OÜ-l oli põhitegevusalana muu puhastustegevus (EMTAK 2008). Dontal OÜ-le väljastati ohtlike jäätmete käitluslitsents 30.03.2011. a mh naftasaaduste mahutite puhastamise teenuse osutamiseks (I kd tl 35). Samasugune luba on Dontal OÜ-le antud välja 17.02.2017. a (I kd tl 36). Dontal Group OÜ esitas 04.11.2019. a jäätmeloa taotluse, sest ettevõte tegeleb naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega ilma püsivat jäätmekäitluskohta omamata (I kd tl 37). Keskkonnaamet väljastas Dontal Group OÜ-le 28.02.2020. a keskkonnaloa vastavalt 04.11.2019. a taotlusele (I kd tl 38). Kostja omapoolseid vastuväiteid / selgitusi tegevusalade kattuvusele ei ole esitanud. Arvestades, et Dontal Group OÜ kanti äriregistrisse 09.04.2019, samal ajal kui Dontal OÜ majandustegevus lõppes (pankrotihalduri hinnangul tekkis maksejõuetus hilisemalt juulis 2019 kui äriühing jäi ilma oma seadmetest, aga ka varem kui täitemenetluses arestiti arved), räägib samal tegevusalal tegevuse katkematus ettevõtte ülemineku kasuks. Mõlemad äriühingud tegelevad naftasaadusi sisaldavate jäätmete kogumisega hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamisega. Kohus leiab, et nii ettevõtte tegevuse lõpetamine kui alustamine on oma olemuselt otsused, mis tehakse ratsionaliseeritud otsustusprotsessis. Riigikohus on asunud seisukohale, et ettevõtte ülemineku kahtluse tekitavad elulised asjaolud, mille kohta hageja poolt tõendite esitamisel peaks kostja esitama oma väited ja neid kinnitavad tõendid selle kohta, miks antud elulised asjaolud selles situatsioonis ettevõtte üleminekule ei viita (vt Riigikohtu 05.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04). Kohus leiab, et kui ettevõtte igapäevase majandustegevuse hääbumisel või lühikese aja jooksul pärast tema tegevuse lõppemist jätkab sama tegevust teine ettevõtja endise ettevõtja tootmist, samal pinnal, osaliselt samade klientide /hankijatega, peaks kostja selgitama ja tõendama millistel asjaoludel ta asjaomase tegevusega alustas. Kostjad seda käesoleval juhul teinud ei ole. 43.4 Intellektuaalse omandi üleminek Dontal OÜ viitas oma veebilehel JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele: „Dontal OÜ kasutab meie inseneride poolt loodud innovaatilist tehnoloogiat JetPetroCleanTM, mis annab kiireima ja efektiivsema tulemuse“ (I kd tl 39) Dontal Group OÜ viitab oma veebilehte www.JetPetroClean.com JetPetroClean süsteemi kasutamisele ja loomisele (I kd tl 44) Dontal Group OÜ veebilehelt: „Dontal Group arendab ja toodab automatiseeritud, ilma inimese sisenemise vajaduseta kõrgtehnoloogilist mahutite puhastamise jaama JetPetroCleanTM (tõlge) Eeltooduga on tõendatud, et Dontal Grupp OÜ kasutab sama tehnoloogiat, mida kasutas Dontal OÜ. Kasuliku mudeli „Mahutite puhastamise süsteem“ omanik on Dontal OÜ (II kd tl 33-43), nii Dontal OÜ kui Dontal Group Oü kasutavad sama kaubamärki ehk JetPetroClean, mille omanikuks
on N Š. N Šile kuulub alates 04.11.2013 kaubamärk JetPetroClean (registreerimise number 51099) (https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks?nr=M201200552&ln=et. ) Sama kaubamärgi kasutamine mõlemas äriühingus on kohtu hinnangul oluline element tõendamaks Dontal OÜ ettevõtte üleminekut Dontal Group OÜ-le. 43.5 Osanike / juhatuse liikmete kattuvus Hageja leiab, et tegemist on samale isikule kuuluvate ja sama(de) isiku(te) poolt juhitavate ettevõtetega Äriregistri andmetel oli N Š Dontal OÜ juhatuse liige 24.04.2006-04.10.2021.a. N Š oli Dontal OÜ osanik 04.11.2008-25.08.2015.a. , alates 25.08.2015-07.01.2022 J Ša. Tegeliku kasusaajana annab äriregister J Ša. Äriregistri andmetel on alates 09.04.2019 Dontal Group OÜ asutaja, osanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja N Š. Hageja märgib, et nii Dontal OÜ kui ka Dontal Group OÜ on n.ö. perefirma, sest osanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad. Abikaasasid tuleb pidada mõlema äriühingu tegelikeks kasusaajateks. Kostjad on oma 17.01.2023. a menetlusdokumendi p-s 1 väitnud, et N Š ja J Ša on abikaasadena valinud varalahususe varasuhte (II kd tl 19), mistõttu tegemist ei ole perefirmaga . Perekonnaseaduse (PKS) § 58 esimene lause sätestab, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täielik kattuvus osanike vahel (Riigikohtu lahend 3-2-1-131-11 p 10). Samas ei saa eitada, et mõlemad äriühingut olid/on ühe isiku juhtimise ja kontrolli all - nii Dontal OÜ kui Dontal Group OÜ juhatuse liige oli/on N Š, Ei saa välistada, et varalahususe varasuhe on valitud ka äririskide maandamiseks. Kohus leiab, et eraldivõetuna ei ole juhatuse liikmete kattuvus piisav järeldamaks ettevõtte üleminekut, seda enam, et seadus ei keela isiku kuulumist mitme äriühingu juhatusse. Teisest küljest koosmõjus teiste tuvastatud komponentidega võib osanike ja juhtorgani liikmete osaline kattuvus olla üheks ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks, sest mõlema äriühingu majandustegevust ja rahalisi vahendeid kontrollib / kontrollis N. Š. Ühelt poolt N. Ši juhitud pankrotistunud ettevõte lõpetab tegevuse, teiselt poolt N. Ši enda asutatud uus ettevõte samal tegevusalal jätkab samal tegevusalal sealt kus eelmine pooleli jäi. 43.6 koostööpartnerite kattuvus Hageja märgib, et ettevõtte üleminekut kinnitab muuhulgas Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ veebilehtedel avaldatud partnerite kattuvus (I kd tl 39, 41-42, 45) Mõlemal veebilehel avaldatud partnerid kattuvad – näiteks Xxx, Olerex, Terminal, Neste, Green Marine, Alexela. Kostjad on väitnud, et lepingupartnerite andmeid on vääralt tõlgendatud ja seal on partnerite esitanud isikuid, kellega on tehtud üks tehing. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, mitu tehingut kostjad mõne oma lepingupartneriga on teinud, vaid käesoleva vaidluse kontekstis on oluline, et märkimisväärne osa lepingupartneritest kattub. Kohtu hinnangul on tavapäratu ja ebatavaline olukord, kus koheselt pärast kostja asutamist oli viimasel olemas huvigrupp tema tegevusala/teenuste vastu, mis kattus Dontal OÜ nn huvigrupiga. Kohus leiab, et majandustegevuse funktsioneerimise vajalikuks eelduseks ei ole mitte hankijate ja klientide valdavas osas kattumine või tooteartiklite sarnasus, vaid hankijate ja klientide olemasolu mahus, mis võimaldab tegutsemist. Kohtu hinnangul on oluline iseseisva tegutsemise võime
säilimine ning olemasolev kliendisuhe võimaldas N. Šil loodud ettevõttel (kostjal) Dontal OÜ tegevust jätkata. On ilmselge, et sarnase tegevuse puhul on ka tegevuse alustaja huvitatud samadest partneritest ja/või klientidest kui majandustegevuse lõpetaja. 43.7 töötajad Kostjad väidavad, et Dontal OÜ-l ja Dontal Group OÜ-l ei ole kattuvaid töötajaid. Hageja märgib, et on tuvastatud N Ši üleminek Dontal OÜ-st Dontal Group OÜ-sse. N Š on olnud ka üheks Dontal OÜ ja Dontal Group OÜ poolt kasutatavate seadmete kasuliku mudeli autoriteks, mida on kostjad ise kinnitanud oma 17.01.2023. a menetlusdokumendis. Seega on tõendatud vähemalt ühe võtmetöötaja üleminek. Asjaolu, et mõned töötajad ei ole läinud üle ei saa tuletada seda, et ettevõtte üleminekut ei olekski toiminud. Lisaks sellele ei ole kostjad esitanud maksuametist andmeid Dontal Group OÜ töötajate kohta praegusel ajal, mistõttu kostjad on oma vastuväite jätnud osaliselt ka tõendamata. Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete eitamine ei ole piisav. Kohus lisab, et kostjate esindaja märkis 08.12.2022 istungil, et esitab andmed Dontal Group OÜ töötajate kohta (I kd tl 204-206), kuid seda ei teinud. Kostjad on esitanud tõendi, mille kohaselt Dontal OÜ pankrotihaldur lõpetas töölepingud OÜ Dontal töötajatega TLS § 89 lg 2 p 2 alusel (II kd tl 45), sh N Ši ja J Šaga. Samas on N Š tegev Dontal Group OÜ-s ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas keegi Dontal OÜ endistest töötajatest töötab käesoleval ajal Dontal Group OÜ-s. Kohus nõustub, et Dontal Group OÜ esitatud majandusaastaaruannete kohaselt on tööjõukulu oluliselt väiksem kui Dontal OÜ -s, kuid kohtu hinnangul ei saa välistada nn mitteametlikke töösuhteid. Töötajate, tarnijate ja klientidega seotud asjaolude hindamisel on oluline arvestada konkreetse ettevõtte spetsiifikaga: milline on konkreetse ettevõtte puhul see oluline ressurss, mis on ettevõtte tegevuseks vältimatult vajalik ja mida on raske asendada, millised töötajad olid ja on võtmetöötajad ettevõtte jaoks, mille võimaliku ülemineku osas on kahtlus tekkinud (nt spetsialistid või olulise kliendi või tarnijaga igapäevaselt suhelnud isikud). Kohus nõustub, et N Š on ilmselgelt võtmetähendusega töötaja. Kui kostja väidab, et töötajaid sel määral üle ei võetud, et saaks kinnitada ettevõtte üleminekut, siis lasus kostjal ka kohustus tõendada, et see nii ei olnud. Kui lähtuda kostjate väidetest, et töötajad üle ei läinud, jääb kohtule selgusetuks milliste ressursside arvelt saavutas Dontal Group OÜ 2020.a I kvartalis samaväärse käibe Dontal OÜ käibega 2018.a IV kvartalis, arvestades seejuures, et viimase majandustegevus hääbus, samas kui kostja tegevus käivitus. 43.8 Majandustegevuse jätkuvus Dontal OÜ pankrotihaldur Kristo Teder märgib lõpparuandes, et püsivalt maksejõuetuks muutus Dontal OÜ hiljemalt hetkel kui jäi ilma oma seadmetest, so juulis 2019, pärast mida sisuliselt perspektiiv majandustegevuseks puudus. Samas on püsiva maksejõuetuse ilmingud hakanud tekkima juba 2019. aasta esimesest poolest, mil algatati Dontal OÜ vastu täitemenetlus (veebruaris 2019) ja võlgniku arvelduskontol toimingud lõppesid (so märtsis 2019) (I kd tl 166). Samal ajal so 09.04.2019 kanti registrisse kostja (Dontal Group OÜ). Dontal OÜ majandustegevus lõppes, kostja Dontal Group OÜ saavutas 2020.a I kvartalis pankrotivõlgnikuga praktiliselt võrdse käibe (I kd tl 98; Dontal Group OÜ-l 2019.a müügitulu 22 426 eurot II tl 22 pöördel 2019. a majandusaasta aruanne)
44.Kohus ei nõustu kostjate väitega selles, et Dontal OÜ maksejõuetuse põhjustas hageja algatatud täitemenetlus. Dontal OÜ jättis oma täitedokumendist tuleneva kohustuse hageja ees täitmata. Kui kostja väidab, et Dontal OÜ ei olnud varatu ning hageja ei nõudnud vara realiseerimist täitemenetluses jättes sellega oma õiguskaitsevõimalused efektiivselt kasutamata, jääb kohtule arusaamatuks miks jättis Dontal OÜ oma kompromissist tulenevad kohustused hageja ees täitmata vara olemasolu korral. Võlgnik pidanuks ise hea seisma selle eest, et realiseerida olemasolev vara täitmata kohustuste katteks. Kui võlgnikul oli täitmata kohustusi ning vara ja vahendeid kõige tasumiseks ei jätkunud, pidanuks võlgniku juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku ning otsustama § ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse kohustust täitnud ei ole. Eeltoodule on viidanud kohus 13.12.2019 pankrotimääruses (I kd tl 61). Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse OÜ Dontal pankroti väljakuulutamiseks 26.08.2019. Muuhulgas märkis võlausaldaja pankrotiavalduses, et võlgnikul on 26.08.2019.a. seisuga kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 98 103,35 eurot (võlgnik on deklareerinud, kuid jätnud tasumata käibemaksu, töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu, tulumaksu ning erijuhtude tulumaksu ning kogumispensionimakse) millelt on arvestatud intress 4253,46 eurot. Korralduste alusel arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku kontod krediidiasutustes 27.05.2019. Võlgniku suhtes täitemenetlust ei algatatud kuna võlgnikul oli kohtutäituri arestinõudeid kokku 64 304,10 eurot ning Dontal OÜ-le kuuluvatele sõidukitele oli kohtutäiturite poolt seatud kasutamise keelumärked alates novembrist 2018.a. 25.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-12735 peatas kohus Dontal OÜ vara suhtes toimuva sundtäitmise. Seega puudusid hagejal täitemenetluses efektiivsed võimalused nõude täitmiseks ning kostjate etteheide nagu oleks hageja jätnud oma õiguskaitse võimelused täitemenetluses kasutamata, on kohtu hinnangul kohatud. Dontal OÜ ja seaduslik esindaja juhtuse liige N Š seadsid 26.02.2019. ehk pärast täitemenetluse alustamist kommertspandi AS Xxx kasuks 300 000 euro ulatuses (I kd tl 86-90) ning pandiesemeks oli kogu pantija vallasvara. Hageja leiab, et kommertspandi seadmisega takistati Dontal OÜ vara arestimine ja müük pankrotimenetluses. Lisaks sellele ei maininud N Š kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-282778 338 400 euro suurusest kohustusest ega kommertspandi seadmise kavatsusest, vaid kinnitas, et saab vara müüa. Hageja järeldab, et tehingu eesmärk oli vältida nõuete rahuldamist vara arvel. Kostja märgib, et kommertspandileping sõlmiti 26.02.2019. Dontal OÜ kõige suurema võlausaldaja kasuks, kelle nõue moodustas seisuga 20.07.2019 342 634, 92 eurot ning hageja väide nagu kommertspandi seadmine oleks takistanud vara arestimist, ei vasta seadusele. Kostjate esindaja tõlgendus KomPS § 10 lg 4 on väär. KomPS 10 lg 4 sätestab, et kui koormatud varale pööratakse sissenõue kommertspandiga tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude rahuldamiseks, võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest või vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue ei olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati. Seega takistaks seatud kommertspant hageja nõude realiseerimist arestitud varast isegi kui TMS § 73 lg 1 tulenevalt ei või pandipidaja asja arestimisele vastu vaielda.
Kommertspandiga tagatud nõue täidetaks enne kommertspandiga tagamata nõude või tagapool asuva järjekohaga nõude täitmist. Iseenesest on õige kostja väide, et sissenõudjal olnuks võimalus esitada võlgniku vara tagasivõitmise hagi TMS § 191 alusel, kuid see ei võta kuidagimoodi hagejalt kui võlausaldajalt õigust esitada nõue kostja Dontal Group OÜ vastu tuginedes ettevõtte üleminekule. Millisel põhjusel pankrotihaldur Dontal OÜ pankrotimenetluses tagasivõitmise nõuet ei esitanud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.
45.Kohtu hinnangul on selge viide ettevõtte üleminekule tegevuse jätkamine samal tegevusalal, intellektuaalomandi üleminek, partnerite kattuvus, juhtimise/juhtorganite kattumine. Kostja ei ole menetluse vältel esitanud mõistlikku selgitust, miks pidi loodud äriühing alustama tegevust täpselt seal, kus tegutses Dontal OÜ. Lähtudes Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohast, et ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st kas tegevus tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti, leiab kohus, et Dontal Group OÜ jätkas Dontal OÜ-ga analoogilist majandustegevust Tegevuse katkematus räägib ettevõtte ülemineku kasuks. Kohtu arvates on oluline, et OÜ-l Dontal Group oli võimalus kasutada ülevõetud intellektuaalset omandit, samal tegevusalal, samade koostööpartneritega. Juhatuse liikmete kattuvus võib olla üheks ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks. Kohus leiab, et N. Ši enda tegevus ja tegevuse jätkumine viitab sellele, et ettevõtte üleminek on toimunud. Ühelt poolt N. Ši juhitud pankrotistunud ettevõte lõpetas tegevuse, teiselt poolt tema enda asutatud uus ettevõte jätkas sealt, kus eelmine pooleli jäi. Asjas kogutud tõenditest ei ilmne, et kostja oleks tellinud ja teinud reklaami uuele firmale ja selle asukohale, mis viitaks sellele, et tegemist oleks olnud iseseisvalt turule tulnud ettevõtjaga uue tegevusalaga. Ka eeltoodu kõneleb ülemineku kasuks. Kohus leiab, et tegevuse ülekandumise kasuks rääkivaks argumendiks on ka üleandja OÜ Dontal tegevusest tuleneva käibe vähenemine ja samal ajal omandaja sarnasest tegevusest tuleneva käibe suurenemine enam-vähem samas mahus.
46.Võttes arvesse eeltoodut ja tulenevalt VÕS § 182 lg 2 sätestatust, läksid omandajale Dontal Group OÜ-le üle kõik üleandja (OÜ Dontal) ettevõttega seotud kohustused, sealhulgas Harju Maakohtu 26.09.2018.a määrusest 2-18 2778 kui täitedokumendist tulenev kohustus selle täitmata osas ehk 46 880 eurot. Vastavalt VÕS § 183 vastutavad üleandja ja omandaja võlausaldajate ees solidaarselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, või igaühelt või mõnelt neist. Dontal OÜ on registrst kustutatud, seega kohustuse täitmise eest vastutab Dontal Group OÜ.
47.Hageja on esitanud nõude N Ši vastu tuginedes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 1 p
8.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel.
VÕS § 1045 lg 1 punkti 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS §1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et N Š kantis tühjaks ja viis pankrotti Dontal OÜ, et vältida kohustuse täitmist hageja ees. Sellise tegevuse tõttu on hagejal oluliselt raskem täita jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust. Kuna puudub igasugune muu loogiline põhjendus, miks oleks N Š pidanud asutama uue äriühingu, mis eelmise äriühingu identiteedi, tegevuse ja vara üle võtaks, leiab hageja, et sellise tehingu ainus eesmärk oli kohustuse täitmisest pääsemine hageja ees. N Š on rikkunud ka seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (TsÜS §134 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb käesoleval juhul hagejat ehk isikut, kellele on tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N Si vastutuse ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Kostja hageja väidetega ei nõustu ja leiab, et nõue N Ši vastu on alusetu ja põhjendamatu. Kostja väidab, et tsiviilasjas nr 2-18-2778 kompromissi kinnitamise ajal oli Dontal OÜ-l vara. Kohtutäitur arestis hageja nõude täitmiseks Dontal OÜ pangakontod, mis omakorda muutis võimatuks äriühingu majandustegevuse. Kohtutäitur arestis ka muu Dontal OÜ vara, välja arvatud seadmed, mille Dontal OÜ müüs 25.07.2019 Xxx AS-le, kes oli üks võlausaldajatest. Seega eeltoodu kinnitab kostja hinnangul, et Dontal OÜ, kelle pankrot kuulutati välja 13.12.2019 omas vara nii hageja kasuks välja mõistetud täitedokumendi tegemise ajal 26.09.2018 kui ka täitemenetluse alustamise ajal veebruaris 2019 kuni 25.07.2019. Asjaolu, et Dontal OÜ pankrotimenetluses ei ole N Si tegevuse suhtes esitatud nõudeid seoses kuriteo tunnustega teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul, ei välista kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikme vastu VÕS § 1043 jj tulenevalt. N Š on selgitanud, et tal oli nii kompromissi sõlmimise ajal, kui ka täitemenetluse ajal (6 kuud) vara, millele osaliselt ka sissenõue pöörati (autod). N Š leiab, et isegi juhul, kui ta oleks juhatuse liikme kohustust rikkunud (mida N Š kuidagi ei mööna), siis esiteks ei ole hageja välja toonud, millist normi täpselt kostja rikkus ja ka ei võimaldaks juhatuse liikme kohustuse rikkumist reguleerivad sätted VÕS § 1045 lg 3 järgi võlausaldajal nõuda deliktiõiguse sätete alusel kahju hüvitamist endale. Kohus eeltooduga ei nõustu. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel nt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; nr 3-2-1-79-05, p 12; nr 3-2-1-3007, p 10;3-2-1-191-12 p 17, 3-2-1-69-15 p 11). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud juhatuse liikme deliktilist vastutust äriühingu võlausaldajate ees muu hulgas VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest.
Hageja leiab, et N Š on rikkunud seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (TsÜS §138 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb hagejat ehk isikut, kellele on tahetud kahju tekitada. Seega toob selle keelu rikkumine hageja hinnangul kaasa N Ši vastutuse ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Kaitsenormi rikkumisest tulenev deliktiline vastutus ei välista iseenesest seda, et isikul võib sama teo tagajärjel tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel, nt VÕS §1045 lg 1 p 8 alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 p 37). Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul ehk hagejal. Hagejal tuleb tugineda konkreetsele kaitsenormile, mida kostja väidetavalt rikkus ja tõendama rikkumise asjaolusid (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p 16) Hageja tugineb TsÜS § 138 lg 2 - õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus nõustub, et N Ši tegevus (kohustuste täitmata jätmine, vara koormamine, , kinnisvara võõrandamine abikaasale, äriühingust rahaliste vahendite väljavõtmine ja enda kasuks pööramine, ühe äriühingu majandustegevuse lõpetamine (pankrotti viimine)/ teise alustamine) oli kantud eesmärgist vältida kohustuste täitmist ehk jätta kohustused maksejõuetule äriühingule ning viia majandustegevus üle uude äriühingusse. Ilmselgelt on sellises olukorras võlausaldajal täitemenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust täita. Kohtu hinnangul on käitus N. Š tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Heade kommete vastane on oma kohustuste täitmisest tahtlik kõrvalehoidmine, täitmise vältimine teadmises, et selline käitumine kahjustab võlausaldajat. Kui kostja väidab, et täitemenetluse ajal oli tal olemas vara ja seda oleks saanud arestida täitemenetluses, kinnitab see seda enam kostja tahet / eesmärki oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, seda vältida ning teadmist sellest et tekitab võlausaldajale kahju. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et deliktilise kahju hüvitamise nõue Dontal Group OÜ juhatuse liikme (Dontal OÜ endise juhatuse liikme) N Ši vastu on põhjendatud ning N Š on solidaarselt vastutav Dontal OÜ täitmata kohustuse eest Legran OÜ ees.
48.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (§ 76 lg 3). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes mis annab võlausaldajale õiguse rakendada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole (võlgniku) suhtes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral makstakse viivist alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud asjas kohaldub VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivisemäär, mis on käesoleval ajal 8 % aastas. Dontal OÜ oleks pidanud tasuma kompromissist tuleneva võla hiljemalt 31.01.2019. a ja on maksetega viivituses alates 01.02.2019. a kuni 09.12.2021 (hagi esitamise) a seisuga 1036 päeva ja 10 706,62 eurot (arvestus I kd tl 65). Hageja nõuab viivise tasumist N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni.
Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista N Šilt ja Dontal Group OÜ-lt solidaarselt alates 10.12.2021.a. viivis põhinõudelt (46 880 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kuni nõude täieliku täitmiseni.
49.Hageja taotles, et kohus tagastaks kostjale 22.11.2023. a esitatud menetlusdokumendi tervikuna ega arvestaks seda kohtuotsuse tegemisel kuna menetlusdokument esitati hilinemisega (TsMS § 331). Kohus määras pooltele tähtaja 20.11.2013.a seisukohtade ja dokumentide. Kostja taotles tähtaja pikendamist kuni 21.11.2023. a, mille kohus rahuldas. Kostja esitas menetlusdokumendid 22.11.2023.a. Kohus nõustub sellega, et menetlusdokument on esitatud hilinemisega. Kohus peab põhjendatuks siiski arvestada asjaolu, et tähtaja pikendamist taotles kostjate esindaja haigestumise tõttu ning töövõimetusleht on kohtule esitatud. Kuivõrd hilinemine oli sedavõrd lühikest aega, e pea kohus põhjendatuks seda tähelepanuta jätta. Menetluskulude jaotus
50.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
51.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku 5491,60 eurot (sellest 1150 eurot riigilõiv, kohtutäituri tasu 333,60 eurot hagi tagamise määruse täitmiselt ja õigusabikulu 4008 eurot). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid menetlusosalisi TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1115-14). Hageja lepingulise esindaja kulu on 4008 eurot arvestusega 33,4 töötundi x 144 eurot töötunni hind (sealhulgas käibemaks)
Kohtu hinnangul on esindaja kulu põhjendatud, loetletud /osutatud toimingud vajalikud, töötunni hind mõistlik ning õigusabitoimingutele kulutaud ajahulk vajalik ja põhjendatud arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, mahtu ning keerukust. Kohus lisab, et kostjaid esindanud lepingulise esindaja kulu on kostjate kulunimekirja kohaselt 5328 eurot (37 töötunni eest).
52.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2026 lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.