lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-137256/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-137256/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sevens OÜ16363673(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-137256

Tsiviilasi

Sevens OÜ hagi E-S R vastu rahalise kohustuse nõudes

Tsiviilasja hind

1478,40 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Sevens OÜ(registrikood 16363673) Seaduslik esindaja M L Kostja: E-S R (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Sevens OÜ hagi E-S R vastu osaliselt.
2.Mõista E-S R (R, isikukood xxx Sevens OÜ(registrikood 16363673) kasuks välja põhinõue summas 440 eurot.
3.Mõista E-S R Sevens OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 12.12.2023 seisuga summas 12,87 eurot. Samuti mõista E-S R Sevens OÜ kasuks viivis põhinõudelt summas 440 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.12.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Sevens OÜ hagi E-S R vastu põhinõudes summas 880 eurot ja kaasuvas viivisenõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Jätta menetluskulud 33% ulatuses E-S R ja 67% ulatuses Sevens OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista E-S R Sevens OÜ kasuks välja menetluskulud summas 92,40 eurot. E-S Rl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2-23-137256 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Hageja Sevens OÜ esitas 15.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1320 euro saamiseks. Kohus tegi 21.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.09.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik E-S R esitas 21.09.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu, mille alusel kostja kasutas sõiduautot xxx registrimärgiga xxx. Kostja kasutas sõidukit kuni 28.04.2023, jäädes perioodi 31.03-28.04.2023 eest võlgu renditasu 440 eurot (ühe nädala rendi maksumus on 120 eurot, sellest lähtuvalt 28 ööpäeva ehk 4 nädala maksumus on 480 eurot, millest kostja tasus 40 eurot - see tähendab 120*4-40 = 440 eurot). Vastavalt rendilepingu tingimuste punktile 2.13. on rentnik kohustatud viivitatud aja eest tasuma renti kolm korda kõrgema tariifi alusel ehk 440*3 = 1320 eurot. Hageja nõuab ühtlasi viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
3.Hageja on samuti seisukohal, et pooltevaheline üürileping muutus pärast tähtaja möödumist tähtajatuks, sest mõlemad osapooled jätkasid lepingu täitmist, st üürnik jätkas asja kasutamist.
4.Kostja vaidles hagile vastu, sest leping lõppes 20.05.2022. Muid põhjendusi kostja ei esitanud.
5.Kohtu 24.11.2023 määruses (dtl 53), milline on nii hagejale kui kostjale avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud samal päeval, tõstatatud küsimustel pooled sisulisi seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

2-23-137256

9.Poolte õigussuhe vastab üürilepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki xxx, registreerimisnumbriga xxx üürile andmiseks kostjale (dtl 23).
10.Asjaolu, et lepingudokumendis on kasutatud mõistet rendileping, ei mõjuta lepingu sisu ning seda, et leping vastab üürilepingu tingimustele. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige väljendusviis.
11.Kohus tuvastab, et kuigi lepingudokumendi teksti kohaselt oli tagastamise kuupäevaks kokku lepitud 20.05.2022 ja üürilepingu kestvuseks 4 nädalat, oli aprillis 2023 sõiduk kostja valduses (dtl 28). Nimetatust tuleneb, et üürileping muutus kooskõlas VÕS § 310 lg-ga 1 tähtajatuks, nagu hageja hagis õigesti märgib.
12.Hagiavalduse kohaselt oli vaidlusalune sõiduk kostja valduses kuni 28.04.2023. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale 24.11.2023 määruses, et juhul, kui kostja vaidleb vastu sellele, et sõiduk oli kuni 28.04.2023 kostja valduses, tuleb kostjal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid.
13.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja perioodi eest 31.03.2023 kuni 28.04.2023 üüri kolmekordses määras vastavalt lepingu punktile 2.13.
14.Lepingu punkti 2.13 kohaselt on kolmekordse tasu kokkulepe ettenähtud juhuks, kui üürnik viivitab sõiduki tagastamisega. Hagiavaldusest ega hageja esitatud sõnumivahetusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud sõiduki tagastamist varem, kui 28.04.2023 ning et sellest tulenevalt oleks kostja rikkunud sõiduki tagastamise kohustust. Kohus selgitas eeltoodut 24.11.2023 määruses, hageja oma seisukohti ei täpsustanud. 15.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, lepingu punkt 2.13 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, sest hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja oleks sõiduki tagastamise kohustust rikkunud.
16.Hageja nõuab kostjalt üüri tasumist perioodil 31.03.2023 kuni 28.04.2023. Hagiavalduse kohaselt on ühe nädala üüri summa 120 eurot, seega on 4 nädala üür 480 eurot. Hageja avaldab, et kostja on 40 eurot vaidlusaluse perioodi eest tasunud ja kostjal on seega üürivõlgnevus summas 440 eurot. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue põhjendatud 440 euro ulatuses ja kohus rahuldab hagi osaliselt.
17.Koos põhinõudega esitas hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
18.Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
19.Hageja esitas hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) 15.09.2023, millisest ajast on esitatud ka viivise tasumise nõue.
20.Kohus rahuldab hageja nõude 440 euro ulatuses. Hageja põhinõudelt summas 440 eurot on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates 15.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.12.2023 järgnev. Perioodil 15.09.2023 kuni 12.12.2023 oli kostja viivituses 89 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12% ning viivise summaks 12,87 eurot. Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 12,87 eurot.
21.Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 440 eurot alates 13.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-23-137256 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.Kohus rahuldas põhinõude 33% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on toimikumaterjalide kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 280 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, millest 33% ehk 92,40 eurot kuulub kostja poolt hüvitamisele.
25.Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirju esitanud ja muude menetluskulude kandmist toimikust samuti ei nähtu. Seega kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatud menetluskulude suurus ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja