Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R S vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
6905,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn, Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar, e-post: [email protected] Kostja R S, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R S vastu.
2.Välja mõista kostjalt R S Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks võlgnevus kokku 5811,17 eurot, millest tagastamata laenusumma on 4999,08 eurot, intress 515,14 eurot, viivis 296,95 eurot.
3.Välja mõista R Sult alates 14.09.2022 kuni põhinõude 4999,08 eurot täitmiseni viivis määras 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1330 eurot.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1330 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-22-125570 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5711,89 euro saamiseks. Kohus tegi 22.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.07.2022. Võlgnik R S saatis 24.07.2022 e-posti aadressilt kohtule e-kirja, mille kohus luges vastuväiteks. Seetõttu 24.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt Creditstar Estonia AS ja R S sõlmisid interneti vahendusel 11.12.2020 lepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit summas 5000,00 eurot. Kostja on talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses võtnud laenu kolmteist korda: 12.12.2020 summas 700,00 eurot, 18.03.2021 summas 200,00 eurot, 27.03.2021 summas 200,00 eurot, 03.06.2021 summas 300,00 eurot, 05.07.2021 summas 500,00 eurot, 03.08.2021 summas 500,00 eurot, 01.09.2021 summas 500,00 eurot, 16.10.2021 summas 750,00 eurot, 09.11.2021 summas 500,00 eurot, 14.12.2021 summas 350,00 eurot, 27.12.2021 summas 805,00 eurot, 29.01.2022 summas 104,00 eurot ja 11.02.2022 summas 71,00 eurot. Kostja laenu põhiosa jääk peale viimase laenuosamakse väljastamist on 4999,08 eurot. Peale kostjale laenude ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud jäädes võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu Creditstar Estonia AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu ülesse 06.06.2022 ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja võlgnevust ei ole likvideerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 17.06.2022. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määr 41,83 % aastas ja krediidikulukuse määr 50,85 % aastas. Hageja esitab kostja vastu intressi nõude 20.03.2022 laenutagastamise osamakse laenukasutamise tasu eest summas 174,24 eurot, 20.04.2022 laenutagastamise osamakse laenukasutamise tasu eest summas 171,74 eurot, 20.05.2022 laenutagastamise osamakse laenukasutamise tasu eest summas 169,16 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt poolte poolt kokkulepitule 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 11.12.2020 sõlmitud lepingu alusel võlgnevus 5811,17 eurot, millest laenu põhiosa summas 4999,08 eurot, laenu intress 515,14 eurot, viivis summas 296,95 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 14.09.2022 kuni põhinõude summa 4999,08 täitmiseni viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 3696,18 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 14.09.2022, kuni põhinõude summa 3617,68 eurot täitmiseni viivist
2-22-125570 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
3.27.02.2023 esitatud hageja seisukohas kostja vastuväidetele märgib hageja, et leping ei pea olema allkirjastatud, lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ning leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Juhul kui kostja ei oleks Creditstar Estonia AS-i koduleheküljel tutvunud ja nõustunud kliendilepingu – ja tarbijakrediidi teabelehe tingimustega, siis ei oleks saanud kostja esitada ka laenutaotlusi laenuosade saamiseks talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi raames ja samuti ei oleks Creditstar Estonia AS-i poolt kostjale ülekantud ühtegi laenusummat. Kostja on ka ise varasemalt telefonivestluses kinnitanud, et kostja on tutvunud ja nõustunud Creditstar Estonia AS laenutingimustega ja soovinud nendel tingimustel Creditstar Estonia AS-ga lepingu sõlmida ja laenu saada. Ka e-meilile on kostjale saadetud kliendilepingu sõlmimise kuupäeval ja kellajal kliendilepingu tingimused ja tarbijakrediidi tingimused. Käesoleval juhul on kostja isik tuvastatud digitaalselt Rahvastikuregistri infosüsteemi ja R S dokumendi nr xxx alusel. R S isiku tuvastamise kohta tema ID- kaardi alusel on genereerunud isikutuvastamise logifail, mis tekib kui isik tuvastab enda isiku ID-kaardi alusel märkides oma ID-kaardi PIN1 koodi.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut sõlminud, seda ei ole allkirjastatud, on ainult dokumendid e-meilile saadetud ja need on allkirjastamata. Isikutuvastust ei ole tehtud. Iseenestest kostja ei eita, et ta on võlausaldajalt raha saanud, kuid raha kandmine ei ole keelatud ja ta ei pea enda kontot jälgima, kes talle raha saadab. Kostja stabiilsete sissetulekute puudumine kajastub pangakonto väljavõtetel, mis on edastatud võlausaldajatele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab omaalgatuslikult kontrollima ka tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14, 3-2-1-40-10). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kuna pooled esitasid järgmised väited, millele teine pool ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • Creditstar Estonia AS on kandnud kostja arveldusarvele laenu kogusummas 5480,00 eurot (dtl 47-59); • Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 10.02.2022 kell 22:31:50, laenu põhiosa jäägiks jäi peale taotluse rahuldamist 4999,08 eurot (dtl 62, 73-74); • kostja ei ole sooritanud ühtegi makset laenu tagastamiseks peale viimase 11.02.2022 laenuosa ülekandmist; • Creditstar Estonia AS ütles 06.06.2022 kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse (dtl 75);
2-22-125570 • •
Creditstar Estonia AS loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 17.06.2022 (dtl 60); Nõude loovutamisest teavitati kostjat, hageja poolt, nõude loovutamise teate esitamisega (dtl 61).
7.Kostja ei vaidlusta, et ta on raha saanud ja ta ei ole raha tagasi maksnud. Kostja vaidlustab üksnes lepingu sõlmimise, väites, et ta ei ole kuhugi allkirja andnud ja isikutuvastust ei toimunud. Hageja vaidleb kostjale vastu märkides, et lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.
8.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja lepingu sidevahendite abil (VÕS § 52) ja seadus ei sätesta selliselt sõlmitud lepingutele tahteavalduste avaldamiseks mingit kindlat viisi. Erisusi tahteavalduste vahetamiseks ei ole ette nähtud ka tarbijakrediidilepingu regulatsioonis (VÕS § 402 jj). Hageja esitatud videost nähtub, et lepingu sõlmimiseks tuleb kliendil enda isikusamasus tuvastada sisse logides laenuandja portaali, mistõttu on põhjendamatu kostja etteheide sellest, et isikusamasust ei tuvastatud (dtl 210). Hageja on esitanud logifaili, millelt nähtub, et kostja on korduvalt lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tingimustega tutvunud ja nõustunud (dtl 223). Samuti on hageja esitanud Creditstar Estonia AS esindaja kinnituse millest nähtub, et R Su isik tuvastati kliendilepingu sõlmimisel digitaalselt Rahvastikuregistri infosüsteemi ja R S dokumendi nr xxx alusel. R S isiku tuvastamise kohta tema ID- kaardi alusel on genereerunud isikutuvastmise logifail, mis tekib kui isik tuvastab enda isiku ID-kaardi alusel märkides oma ID-kaardi PIN1 koodi (dtl 224-227). Samuti nähtub eelpool nimetatud tõendist, et R S on nõustunud igakordselt laenutaotluse esitamisel Creditstar Estonia AS laenutingimustega ja R S on igakordselt märkinud enda nõustumise Creditstar Estonia AS kliendilepingu tingimustega ja ka tarbijakrediidi teabelehel märgitud tingimustega. Juhul, kui R S ei oleks nõustunud Creditstar Estonia AS kodulehel avaldatud kliendilepingu – ja tarbijakrediidi teabelehel märgitud tingimustega ja märkides Creditstar Estonia AS koduleheküljel märget tingimustega nõustumise kohta, siis ei oleks Raul Suits üldse saanudki esitada Creditstar Estonia AS-le laenutaotlusi talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses laenu saamiseks. Hageja on kohtule esitanud ka telefonikõne salvestuse kostjaga, kus kostja kinnitab tutvumist Creditstar Estonia AS laenulepingu tingimustega ning kõne lõppedes tänab Creditstar Estonia AS töötajat positiivse otsuse eest (dtl 175).
9.Hagiavaldusele lisatud kliendilepingust nähtub, et leping on sõlmitud 11.12.2020 tahteavalduste vahetamise teel sidevahendite abil (dtl 36-45). Kostja on logifailist nähtuvalt nõustunud 11.12.2020 kell 12.59.22 lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tingimustega (dtl 46). Seega on poolte vahel leping sõlmitud ning kostja väited sellest, et ta ei ole kuhugi allkirja andnud ei välista käesoleval juhul lepingu sõlmimist.
10.Seega kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 11.12.2020 krediidilepingu, millega endine krediidiandja andis oma kutse- ja majandustegevuses kostjale õiguse kasutada algselt laenulimiiti 5000 eurot (dtl 36-45). 11.02.2022 krediidilepingu muutmisel andis krediidiandja kostja kasutada laenulimiidi 4999,08 eurot, intressimääraga 41,83% aastas (dtl 62, 64-69). Selliselt vastab sõlmitud leping VÕS § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
2-22-125570
11.Kuna Creditstar Estonia AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
13.Esmalt tuleb kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
14.Lepingu nr. 492681 krediidi kulukuse määraks on 50,85% aastas. 11.12.2020 krediidilepingu ja 11.02.2022 selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,08% aastas (alates 01.12.2021 - 31.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 57,24% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
15.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi.
16.Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
2-22-125570 üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 märkinud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtte ja kogutud andmete alusel ning kontrollis sissetulekute ja kohustuste suurust ka kostjaga endaga suheldes. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest. Esitatud tõenditest nähtuvalt märkis kostja 11.02.2022 küsimustikus oma igakuiseks sissetulekuks 530 eurot, millele lisanduvad tasud tõlketööde eest (dtl 107-109). Lisaks märkis kostja küsimustikus kulude suuruseks 80 eurot ja finantskohustused tal puuduvad. Sama kinnitas kostja telefonivestluses endise võlausaldaja töötajaga. Kohus leiab, et taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale andmed, millest saab järeldada, et laenuandjale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on kontrollinud kostja esitatud teavet lisaks kostja pangakontolt, avalikke andmebaase kasutades, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline, mille arvelt on võimalik katta võetud laenukohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist kinnitab ka asjaolu, et kostja on ise võlausaldajale kinnitanud peale 11.02.2022 lepingu sõlmimist 10.03.2022, et ta on kaotanud pensionile lisandunud olulised sissetulekuallikad määramata ajaks, senistel tingimustel laenude teenindamine ei ole tal enam võimalik alates 10.03.2022. Seni on ta kohustused täitnud õigeaegselt, võlgnevusi ei ole ning krediidiajalugu on laitmatu (dtl 110-112). See viitab samuti kostja maksevõimele, millele laenuandja sai lepingut sõlmides tugineda.
2-22-125570 Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-13). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on käesolevalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi hindamiseks. Kohus leiab, et pooltevaheline krediidilaenu leping on kehtiv.
17.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
18.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
19.Creditstar Estonia AS saatis kostjale 06.06.2022 lepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et antud juhul on kostja olnud makseviivituses kolme üksteisele järgneva krediidi kuumaksega ja kostja ei ole rikkumist kõrvaldanud ka Creditstar Estonia AS poolt antud 14-päevase täiendava tähtaja jooksul (dtl 75). Kohus leiab, et leping on esialgse võlausaldaja poolt öeldud kehtivalt üles. Creditstar Estonia AS on nõude loovutanud hagejale ja sellest teavitanud ka kostjat (dtl 60-61).
20.Hageja nõudeks on põhinõue kokku summas 4999,08 eurot. Lepingu nr. 492681 alusel on kostja kasutanud limiiti seisuga 11.02.2022 summas 4999,08 eurot, mistõttu on kostjal lepingust nr. 492681 tulenev põhivõlg summas 4999,08 eurot (dtl 47-59, 62). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse ja koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta on võlgnevuse tasunud. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4999,08 eurot.
2-22-125570
21.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 41,83 % aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata 20.03.2022 osamakse täielikult, 20.04.2022 osamakse täielikult ja 20.05.2022 osamakse täielikult, sh intressid kokku summas 515,14 eurot (174,24 + 171,74 + 169,16). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on toonud kohtu ette intressi kujunemise arvestuse. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 515,14 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 515,14 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
23.Hageja nõuab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4999,08 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 07.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 13.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 0,06% päevas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Hagejal on viivisenõue kostja vastu summas 296,95 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 4999,08 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 14.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 0,06% päevas.
24.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08 ja 3-2-1170-13). Riigikohus leidis, et vastasel korral oleksid laenulepingut rikkuvad võlgnikud paremas olukorras kui seda täitvad võlgnikud (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098). Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist, mille suurus on samane intressiga.
25.Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 296,95 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 4999,08 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 14.09.2022 määras 0,06% päevas.
24.Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt välja võlgnevuse summas 5811,17 eurot, millest laenu põhiosa summas 4999,08 eurot, laenu intress summas 515,14 eurot, viivis summas
2-22-125570 296,95 eurot ja mõistab kostjalt välja alates 14.09.2022 kuni põhinõude summa 4999,08 täitmiseni viivis 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Kuna kohus leidis, et leping on kehtiv ja üles öeldud, ei vaata kohus läbi hageja alternatiivseid nõudeid. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13).
27.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 630 eurot. Riigilõivu kulu on põhjendatud.
28.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. Hageja 06.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1330 eurot (riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 700 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:
1.Tutvumine maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-22-125570, tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 13.09.2022.a 1 h x 100 =100 eurot ;
2.Pärnu Maakohtu 13.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja 28.12.2022.a taotluse koostamine ja esitamine kohtule 0,5h x 100 = 50,00 eurot;
3.Hageja 09.01.2023.a täiendavate selgituste aluseks olevata dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 09.01.2023.a 1 h x 100 =100 eurot ;
4.Kostja 19.01.2023.a vastusega hagiavaldusele ja Pärnu Maakohtu 19.01.2023.a kohtunõudega tutvumine ja hageja 27.02.2023.a seisukoha koostamine kostja vastuse suhtes, selle aluseks olevate tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine 2h x 100 = 200 eurot;
5.Pärnu Maakohtu 01.08.2023.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja 24.08.2023.a vastuse kohtunõudele koostamine ja esitamine kohtule 1h x 100 = 100 eurot;
6.Hageja 15.09.2023.a lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule 1h x 100 = 100 eurot;
7.Pärnu Maakohtu 30.10.2023.a kohtumäärusega tutvumine ja Hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h x 100 = 50,00 eurot (Tsiviilasjas nr 2-18-7550 on Riigikohus märkinud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu on hüvitatav õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 järgi.)
2-22-125570 Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 700,00 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud.
29.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Ühtlasi kohus märgib, et menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiir ei ole rangelt seotud tsiviilasja hinnaga, vaid need tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses (Riigikohtu lahend nr 2-19-10324). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 7 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 700 eurot (7 tundi × 100 eurot).
30.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1330 eurot (630 + 700), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.