Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post [email protected]) Kostja T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi T. L. tagaseljaotsusega.
vastu võla väljamõistmiseks osaliselt
2.Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks põhivõlg 1334,05 eurot.
3.Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 1334,05 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
Jätta OÜ GS Core hagi T. L. vastu rahuldamata osas, milles OÜ GS Core palub mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 1334,05 eurot, intressi 85,27 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 282,42 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.
5.Jätta menetluskulud 30% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 70% ulatuses T. L. kanda.
6.Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks menetluskulud 329 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T. L. tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Toimetada otsus pooltele kätte. Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 13. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 27. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. L. (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1491,35 eurot, intressi 85,27 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 282,42 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 28. veebruarist 2023 määraga 0,044% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 21. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingust nr L302151.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Teises samal ajal menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-22-148304 kostja kinnitas 16. juunil 2023 dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt [email protected]. Käesolevas tsiviilasjas
kosja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud (dokumendid edastatud samale e-posti aadressile
8.ja 22. mail 2023). Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 30. juunil 2023, hoiatades, et need loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul. Kohus loeb TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks saatmisega 5. juulil 2023. Kostja kohtule ei vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2023. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik).
5.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.Kohus selgitas 10. veebruari ja 5. aprilli 2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse (dtl 62-63) kohaselt esialgselt võlausaldajalt saadud väljavõttes on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks järgmised andmed. Otsuse tegemisel kontrollib Coop Finants kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Taust.ee, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Arvestati laenusaaja märgitud sissetulekut 1400 eurot ja kohustusi 400 eurot. Maksimaalne laenusumma sai olla 1500 eurot. Laenusaaja omas töökohta (EMTA andmed) ja tööandja tasus töötasu (pangalaekumised). Ülalpeetavaid ei olnud. Pangasisesest süsteemist CCS, mis koondab endas järelmaksu ning Säästukaart Pluss andmeid, nähtus, et kliendil puudus Säästukaart Plussi leping. Pangasisesest süsteemist TANK, mis koondab endas väikelaenude andmeid, nähtus, et kliendil ei olnud kohustusi. Pangasisesest süsteemist LENNUK, mis koondab endas pangaüleseid andmeid, nähtus, et klient ei ole kasutanud muid pangateenuseid. Aktiivseid võlgnevusi ei olnud. Lisaks on kostja kinnitanud (lepingu p 17), et laenuandjale esitatud teave on olnud õige, täielik ja asjakohane (sh esitatud andmed sissetulekute kohta) ning laenuandja nõudmisel dokumentaalselt tõendatav, tema sissetulek võimaldab katta tema igapäevased majapidamiskulud, täita ülalpidamiskohustused ja täita lepingujärgseid maksekohustusi; ta on sõlminud lepingu vaba tahte alusel, lähtudes laenu sihtotstarbest. Lepingu sõlmimise ajal ei esine tema suhtes asjaolusid, mis võiksid põhjustada lepingu sõlmimise sunnitud olukorras erakorralise vajaduse katmiseks. Esialgne võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena järeldusele, et kostja oli laenukõlbulik. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on esialgne võlausaldaja kontrollinud, et kostja omas töökohta ja kostja igakuise töötasu suurust (leping sõlmiti 21. jaanuaril 2021, lisatud väljavõttes toodud palgalaekumised kinnitavad töötasu laekumist septembri 2020 seisuga). Kohustuste puhul ei ole teada, kas need hõlmavad kõiki igakuiseid kohustusi (finantskohustused, majapidamiskulud jne). Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks palunud kostjal oma igakuiseid kohustusi täpsustada või et esialgne võlausaldaja oleks kostja kohustusi nõuetekohaselt kontrollinud. Hageja nimetatud andmekogude ja pangasiseste süsteemide kontrolli ei saa pidada piisavaks. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavalduse kohaselt kostja sai laenu 1630 eurot. Hagiavaldusele lisatud tabelist nähtuvalt on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 138,65 eurot, intressi katteks 136,80 eurot, lepingu haldustasu katteks 10,50 eurot ja sissenõudmiskulude (meeldetuletuskirjade saatmise tasud) katteks 10 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 1334,05 eurot (1630 295,95). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot. Hageja nõuded intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (0,05% päevas, 18,90% aastas). VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi krediidiandja võib nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.
10.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 350, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega 100 eurot (ajakulu 1 tund, tunnitasu 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku 470 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 329 eurot (470 x 0,70).
11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.