Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I. G. vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
2 694,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja I. G. (isikukood xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.06.02.2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja 25.04.2022 lepingust xxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 2209,23 eurot (s.h põhinõue 1296,7 eurot, enne 25.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 902,53 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivis põhinõudelt 1296,70 eurot alates 26.06.2022 kuni 06.02.2023 suurusega 175,83 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivis põhinõudelt 1296,7 eurolt alates 07.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevuse aluseks hageja ja kostja 25.04.2022 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus, millest tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Kompromissilepingu/võlatunnistusega kinnitas kostja 14.09.2021 krediidikontolepingust xxxx tulenevat põhivõlgnevust 1296,7 eurot ja viivist 902,53 eurot. Võlatunnistuse lepingutasu on 10 eurot. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.06.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingu p 3.2 alates 26.06.2022 määraga 0,06% päevas. 22.02.2023 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et pooled on 25.04.2022 sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes, sest kostja kinnitab selle kokkuleppe punktis 1.1, et tal on varasemast 14.09.2021 krediidikontost xxxx tulenev võlgnevus. Kostja tunnistas võlatunnistuse punktis 2.1 nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas. Hageja on seisukohal, et kehtiva deklaratiivse võlatunnistuse olemasolul ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning hagejal ei ole kohustust tõendada esialgsest lepingust tekkinud võlgade kujunemist ja koosseisu.
2.Kohus selgitas 14.09.2023 kirjas hagejale võlatunnistusega seotud nõuete lahendamise põhimõtteid. Muu hulgas kohus selgitas, et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistus ei saa olla vastuolus tarbija kaitseks seatud imperatiivsete sätetega.
3.18.10.2023 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles kordas võlatunnistuse osas väljendatud seisukohti ning kirjeldas kostja krediidivõimelisuse hindamist. Kostja väitel krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, pensionikeskuse päringu vastuse ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrite andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 53). Krediidiandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 04.02.2021 - 13.09.2021 kohta ja tuvastas, et kostja keskmine töötasu koos autokompensatsiooni ja komandeeringute päevarahadega laenu taotlemisele eelneval viiel kuul oli 1598 eurot ja igakuised finantskohustused 200 eurot (dtl 110-141). Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul 506,68 eurot. Krediidiandja arvestas, et autokompensatsioon ja komandeeringute päevarahad on maksuvaba tulu, mistõttu ei kajastu pensionikeskuse andmetes. Lisaks arvestas krediidiandja kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot.
2-22-148651 Põhjendav osa
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja tunnistasid 25.04.2022 lepinguga kostja ja E AS 14.09.2021 sõlmitud krediidikonto xxxx lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ning leppisid kokku võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel (dtl 23). 25.04.2022 lepingu p 1.1 kohaselt omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt E AS-lt. Nõue koosneb põhiosanõudest 1296,70 eurot ja viivitusintressinõudest 903,53 eurot. Lepingu p. 2.2 kohaselt tunnustab võlgnik käesolevaga lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes). Lepingu p. 2.1 kohaselt sõlmivad pooled punktis 1.1 toodud nõude osas kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Hageja on asunud seisukohale, et 25.04.2022 lepingut tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses (dtl 35, p 1).
7.Kompromissileping on VÕS § 578 lg 1 tähenduses leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ning VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
8.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus võlatunnistus (VÕS § 30) sisaldub kompromisslepingus (VÕS § 578). Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 216, § 30 kommentaar) on leitud, et kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle eesmärk ja tulemus olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. Kompromiss hõlmab eelduslikult üksnes neid vaieldavaid või ebaselgeid küsimusi, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu. Deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb maksegraafikut käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromisslepingut maksetähtaja pikendamise kohta juhuks, kui kohustus on sissenõutav.
9.Kohtu hinnangul on pooltevahelise kokkulepe puhul tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, selgitab kohus võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu
2-22-148651 (abstraktne) kohustus. Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2021 otsus tsiviilasjas 2-19-5601, p 16-18.2, p 21). Kohus on pooltevahelist lepingut tõlgendades seisukohal, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on kinnitanud olemasolevat võlga (võlgnevus krediidikonto lepingust).
10.Arvestades, et krediidikonto lepingu sõlmimisel antakse isiku kasutusse raha, mille eest krediidisaaja kohustub maksma krediidiandjale tasu, siis on tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 lg 1 mõttes. Võlatunnistuse aluseks oleva krediidilepingu sõlmis füüsilisest isikust kostjaga krediidiandja E AS. Seega saab kohus eeldada, et 25.04.2022 sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus põhineb tarbijakredidiidilepingul VÕS § 402 lg 1 mõttes.
Hageja väitel loobus kostja vastuväidetest nõude osas (vt hageja 22.02.2023 dokument, dtl 35).
Kohus tuvastab, et pooled on 25.04.2022 lepingu p.-des 2.1 ja 2.3 kokku leppinud vastuväidetest loobumises 14.09.2021 tarbijakrediidi lepingust tulenevate nõuete osas. 25.04.2022 lepingu p. 2.1 kohaselt võlgnik selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule ning lepingu p. 2.3 kohaselt pooled kinnitavad, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Kohus on seisukohal, et vastuväidetest loobumise kokkulepe on selgelt tarbija kahjuks kõrvalekalduv. Seetõttu on vastav tarbijakrediidilepingut puudutav kokkulepe tulenevalt VÕS §-st 421 tühine. Kohus on seisukohal, et tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Tarbija ei saa loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis võivad tuua kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et kuna kompromissilepingu ja tehingulise võlatunnistuse eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine vastuväidetest loobumise osas, siis ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka tühise osata. Seetõttu toob tarbija vastuväidetest loobumine kaasa kogu lepingu tühisuse (TsÜS § 85). Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (Riigikohtu 24. november 2023 kohtumääruse p 28 tsiviilasjas 2-21-13098).
12.Hagiesemega on nõue piiritlenud konkreetselt 25.04.2022 lepingust xxxx tuleneva võlgnevusega ning nõue on esitatud vaid nimetatud lepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud 25.04.2022 lepingu xxxx tühisuse, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et 25.04.2022 lepingu xxxx alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
2-22-148651
13.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.