Võlaõigus

arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu, vastavalt punktile 3.2. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostjale kanti pangakontole 6977,60 eurot, mida tõendab maksekorraldus. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt tasunud kuni 10.10.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 3171,02 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1. ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 29.06.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis oli 22.07.2021 võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, siis tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis Coop Finants AS 28.07.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 28.07.2021 oli kostja osaliselt või täielikult viivituses alates 10.10.2020 maksest, mis on rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgsete maksetega. Lepingu punkti 12.1. alusel on pangal õigus laenusaaja (kostja) makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Coop Finants AS loovutas 28.07.2021 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Hageja palub mõista L.D-lt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 3806,58 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1308,0 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 3806,58 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.12.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et 2023. aasta juulis oli temal mitu võlga, sh nõuded kohtutäituritelt. Kostja võttis ühendust krediidifirmaga, et refinantseerida kõik korteri tagatisel olevad võlad. Ettevõte xxxx OÜ nõustus tingimustega, et laenusummast likvideeritakse absoluutselt kõik võlad. Vastavalt lepingutingimustele saadeti kõikidele krediidiasutustele ja kohtutäituritele (sh GS CORE), et nad koostaksid võlgnevuse kohta lõpparve, mis sisaldab viiviseid, trahve ja intresse. Kõik saadeti notaribüroosse ja laenulepingu sõlmimisel (31.07.2023) tasus notar kõik nõuded, sh GS CORE nõude. Praegu ei tohiks GS CORE-l kostja vastu pretensioone olla. Seetõttu palub kostja hageja nõuet mitte rahuldada. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja vastas kostja vastuväitele, et hagejal oli juulis 2023 kostja vastu 3 võlanõuet (koos käesolevas tsiviilasjas oleva nõudega, mis tuleneb lepingust xxxx). Täitemenetluses oli 2 võlanõuet: tsiviilasi 2-23-113534 - TF Bank lepingust xxxx tulenev nõue ja tsiviilasi 2-22-139503 - Coop Finants lepingust xxxx tulenev nõue. Need kaks võlga on tasutud. Käesolevas asjas esitatud nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud lepingust L16918, mis on tasumata. Kostja kirjutas 01.08.2023 hageja esindajale: Olen kõigi nõuetega tegelenud ja nüüd saan kõigest aru! hetkel ei saa ma nõuet xxxx kohe tagasi maksta, seega palun tehke tagasimaksegraafik. fikseerida võlasumma ja määrata kuumakse 150 eurot. Maksed alates järgmisest kuust ja iga kuu 20. kuupäevast. Maksegraafiku allkirjastan digitaalselt. Esimene makse pidi hagejale laekuma 05.09.2023, kuid ei laekunud. 23.10.2023 kirjutas kostja hageja esindajale järjekordse kirja: Palun võtke minuga ühendust e-mail teel, et leida kompromissi minu võlgnevuse likvideerimiseks. Tänan L.D-na XXX. Lõplikud seisukohad Kohus määras 22.09.2025 asja arutamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja esitada soovi korral enda lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja hiljemalt 06.10.2025 ja vastaspoole seisukohtadele/menetluskulude nimekirjale oma seisukoht hiljemalt 08.10.2025. Kohus määras ka otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.10.2025.

Hageja esitas 06.10.2025 lõpliku seisukoha, milles märkis, et jääb oma seisukohtade juurde, mis on esitatud käesolevas menetluses ning jääb oma nõudele kindlaks. Kostja tähtajaks lõpliku seisukohta ei esitanud. Küll aga esitas kostja 08.10.2025 so tähtajaks mis oli antud poolte lõplikele seisukohtadele vastastikku soovi korral seisukohtade esitamiseks, lisaks oma varasemate seisukohtade sisuliselt kordamisele ka uue väite, mille kohaselt palub kohaldada aegumist. Kohus leidis, et kuivõrd aegumise vastuväidet võib uue väitena esitada igal ajal, sh järgmise astme kohtu menetluses isegi siis, kui seda varem maakohtus esitatud ei ole, ei saa antud asjas lahendit teha ilma tõstatatud aegumise vastuväite lahendamiseta. Selleks tuli aga kõigepealt anda hagejale võimalus vastuväitele oma seisukoht esitada, mistõttu tuli menetlus uuendada. Kohtu ülesanne on lahendada asi õigesti. Kohus uuendas seega oma 09.10.2025 kohtumäärusega tsiviilasja 2-24133650 arutamise ja tühistas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 10.10.2025. Kohus andis hagejale tähtaja esitada kostja aegumise vastuväitele seisukoht hiljemalt 16.10.2025. Hageja eistas seisukoha 15.10.2025 milles leidis, et lepingust xxxx tulenev nõue ei ole aegunud, kuna kostja on korduvalt kinnitanud oma täitmata kohusi, mis tulenevad lepingust xxxx. Seda tõendab hagiavalduse punktis 1.7. ja 14.03.2025 koostatud menetlusdokumendis esitatud kostja ja hageja vaheline kirjavahetus. Kohus andis seejärel pooltele tähtaja esitada soovi korral enda lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja hiljemalt 01.12.2025 ja vastaspoole lõplikele seisukohtadele/menetluskulude nimekirjale oma seisukoht hiljemalt 08.12.2025 ning määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.12.2025. Hageja esitas 01.12.2025 seisukoha, milles avaldas, et jääb käesolevas kohtumenetluses esitatud enda seisukohtadele kindlaks ja kinnitas üle enda menetluskulude suuruse. Kostja kohtule enam midagi tähtaegselt või tähtaega ületades ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus tuvastas, et vaidlus puudub alljärgnevates asjaoludes: Kostja sõlmis xxxx AS-ga väikelaenulepingu nr xxxx. Laenusaaja (kostja) kohustus laenuandjale laenu tagasi maksma. Kostjale kanti pangakontole 6977,60 eurot. Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks 3171,02 eurot. Enne lepingu ülesütlemist 28.07.2021, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses alates 10.10.2020 maksest, mis on rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgsete maksetega. Coop Finants AS saatis kostjale 29.06.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis oli 22.07.2021, võla tasumiseks. Coop Finants AS ütles lepingu üles 28.07.2021. Coop Finants AS loovutas 28.07.2021 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Kohus esitas 16.01.2025 hagejale nõude esitada faktilised asjaolud ja tõendid, mille alusel võib järeldada, et Coop Finants AS (krediidiandja) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas vastuseks, et tuginedes enne laenu väljastamist Coop Finants AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et krediidiandja oleks laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt on hagiavalduses koostatud ka nõude arvestus.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlus puudub asjaolus, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Küll aga ei pruugi see tähendada, et hagejal nõuet ei ole. Nimelt kui kohus tuvastab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustusi, siis ei võlgne kostja hagejale üksnes seaduses sätestatust kõrgemat intressi ega muid tasusid ja kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Hageja on antud juhul oma nõude esitanud selliselt, et arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed põhivõla (välja antud laenusumma) katteks ja palub kostjalt välja mõista üksnes järelejäänud osa põhivõlast ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise sellelt ja edasiulatuva viivise. Kohus märgib, et hageja nõuab põhinõudena summat 3806,58 eurot. Kohus tuvastas esitatud asjaoludest, et Lepingu nr xxxx sõlmimisel oli laenusumma 7120 eurot, millest 142,40 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 6977,60 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Coop Finants AS-le kogusumma 3171,02 eurot. Seega on õige, et kostja põhivõlg lepingu nr xxxx alusel hageja ees on 3806,58 eurot (6977,60 – 3171,02 = 3806,58). Kohus märgib, et hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele 28.07.2021 järgnevast päevast (29.07.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni 10.12.2024 kokku summas 1308 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus on õige. Kohus märgib, et hageja nõuab ka viivist tasumata põhinõudelt 3806,58 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.12.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 367 on hagejal selline nõudeõigus. Kostja väidab hagivastuses, et 31.07.2023 refinantseeris ta kõik võlad, sh GS CORE nõude, mistõttu ei tohiks hagejal tema vastu nõuet olla. Hageja vastas kostja vastuväitele, et hagejal oli juulis 2023. aastal kostja vastu kolm võlanõuet (koos käesolevas tsiviilasjas oleva nõudega, mis tuleneb lepingust xxxx). Täitemenetluses oli kaks võlanõuet: - tsiviilasi 2-23-113534, TF Bank lepingust xxxx tulenev nõue; - tsiviilasi 2-22139503, Coop Finants lepingust xxxx tulenev nõue ja et need kaks võlga on tasutud. Käesolevas asjas esitatud nõue aga tuleneb kostja ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud lepingust xxxx, mis on tasumata. Kohus märgib, et kostja ei ole kuidagi tõendanud, et konkreetselt lepingust nr xxxx tulenev nõue oleks täielikult tasutud. Hageja vastuväitest nähtuvalt on tasutud üksnes kaks hageja teistest lepingutest tulenevat nõuet. Kostja oleks seega pidanud tõendama, et ka konkreetselt vaidlusalune leping nr xxxx oli tasutud, kuid kostja vaatamata sellise võimaluse olemasolule seda ei teinud. Lisaks nähtub hageja poolt esitatust, et peale 31.07.2023 (st väidetud refinantseerimist) on kostja veel 01.08.2023 hagejale kirjutanud, et „Olen kõigi nõuetega tegelenud ja nüüd saan kõigest aru! hetkel ei saa ma nõuet xxxx kohe tagasi maksta, seega palun tehke tagasimaksegraafik. fikseerida võlasumma ja määrata kuumakse 150 eurot. Maksed alates järgmisest kuust ja iga kuu 20. kuupäevast. Maksegraafiku allkirjastan digitaalselt.“ Kostja menetluses mingeid selgitusi ega vastuväiteid selle hageja poolt esitatud e-kirja osas ei esitanud, vaatamata sellise võimaluse olemasolule. Kohus leiab, et ajaliselt refinantseerimisest hilisem ekiri näitab selgelt, et ka kostja ise oli peale 31.07.2023 teadlik, et tasumata oli veel konkreetselt lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus ja tema vastuväited antud asjas on seega kohtu hinnangul eksitavad ja asjakohatud. Kostja esitas veel 08.10.2025 so tähtajaks mis oli antud poolte lõplikele seisukohtadele vastastikku soovi korral seisukohtade esitamiseks, lisaks varasema seisukoha sisuliselt kordamisele ka uue väite, mille kohaselt palub kohaldada aegumist. Hageja esitas aegumise vastuväite osas seisukoha, milles leidis, et lepingust xxxx tulenev nõue ei ole aegunud, kuna kostja on korduvalt kinnitanud oma täitmata kohusi, mis tulenevad lepingust

xxxx. Seda tõendab hagiavalduse punktis 1.7. ja 14.03.2025 koostatud menetlusdokumendis esitatud kostja ja hageja vaheline kirjavahetus. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Arvestades nõudeõiguse tekkimise aega 28.07.2021 ja hagi (ja/või maksekäsu avalduse) esitamise aega, oli selleks ajaks möödunud rohkem kui kolm aastat ja nõue peaks sellest lähtudes olema aegunud. Küll aga TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tunnustas sõnaselgelt võlgnevust esimest korda 27.12.2021 e-kirjas (hagiavalduse p 1.7), mistõttu aeguks nõue selle tõttu 27.12.2024, maksekäsu avaldus esitati 19.09.2024, hagiavaldus 10.12.2024 ja seega ei ole nõue aegunud. Lisaks eeltoodule peatub TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hagiavalduse p 1.7 nähtub, et kostja saatis 01.08.2023 hagejale kirja, milles palus maksegraafikut, hageja vastas kostjale 02.08.2023: „peame kokku leppima tasumises“. TsÜS kommenteeritud väljaanne viitab § 167 lg 1 osas, et kui võlgnik läbirääkimiste käigus tunnistab nõuet, katkeb aegumine samuti TsÜS § 158 alusel. Kostja ütleb 01.08.2023 e-kirjas, et saab nüüd kõigest aru, kuid ei saa nõuet xxxx kohe tagasi maksta ja palub maksegraafikut. Seega ka kostja 01.08.2023 nõude tunnustamise tõttu katkes aegumine ja hakkas uuesti jooksma kolme aastane aegumistähtaeg ning hagja nõue ei ole aegunud. Kohus leiab seega kokkuvõtlikult, et hageja nõue on korrektne ja põhjendatud ning kostja poolt asjas esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on õigustamatult jätnud täitmata hageja ees laenulepingust tuleneva kohustuse ja seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista Coop Finants AS ja L.D vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3806,58 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel, hagiavalduse esitamise ajaks 10.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 1308 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning TsMS § 367 alusel viivis tasumata põhinõudelt 3806,58 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.12.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 595 eurot. Hageja palub õigusabikuluna välja mõista 20 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 615 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.