Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.detsembril 2023 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-21-15067
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Rikona Keevitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning kulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
90 181,42 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja: Rikona Keevitus OÜ (registrikood 12021830, asukoht: Gaasi 6, 13816 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
Kohtuistungi aeg
21.november 2023
Resolutsioon
Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Rikona Keevitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning kulude ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule Rikona Keevitus OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kahjuhüvitis 77 800 eurot, viivis 15% aastas põhinõudelt 77 800 eurot 24.09.2021 seisuga 671,42 eurot, viivis alates 25.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 15% aastas 40 eurolt alates 24.09.2021 kuni sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
2.27.01.2023 esitas hageja alternatiivse nõude kostja vastu paludes välja mõista kahjuhüvitise 77 800 eurot, viivise põhinõudelt 77 800 eurot 27.01.2023 seisuga 8851,46 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.01.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
3.Hageja kindlustas kindlustusandjana RVT Ehitus OÜ (edaspidi RVT Ehitus) tegevus-, tootja- ja tööandjavastutuse kindlustuslepinguga nr 2376652012. Omavastutuse suurus on 2000 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. AS Estonian Cell (edaspidi Estonian Cell) ja RVT Ehitus sõlmisid 21.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi RVT Ehitus ehitama Estonian Cellile rullpressihoone ja pressi platvormid. 23.04.2019 sai hageja RVT Ehituselt kahjuteate, mille kohaselt toimus 22.04.2019 Estonian Celli tehases platvormi ehitustööde käigus tulekahju. AS Contactus (edaspidi Contactus) teostas 12.07.2019 põlengukoha ülevaatuse ja töömahu kirjelduse remonditööde hinnapakkumise tegemiseks. Contactuse ülevaatuse aruande kohaselt toimus põleng hooneosas 24, telgede 24/9 ja 24/10 vahel. Põlengu mõjutuste visuaalse ala pikkus oli ca 5 m. Toimunud põlengu asukohas oli kolm kaabliredelit, lisaks kaks ristuvat väiksemat kaabliredelit ja põleng kahjustas ca 20 kaablit selliselt, et need muutusid kasutuskõlbmatuks. Tehase tootmisprotsessi töökindluse tagamiseks peab kõik tule mõjupiirkonnas olevad kaablid välja vahetama. Kaabliredelite väljavahetamine ei ole vajalik. Samuti tuleb välja vahetada töökõlbmatuks muutunud valgusti. Kahjustatud kaablite parandamiseks küsis hageja hinnapakkumised - L.T.V. Projekt OÜ (edaspidi L.T.V. Projekt) esitas kaablite asenduseks hinnapakkumise 83 500 eurot (käibemaksuta) ja Vexer OÜ (edaspidi Vexer) kaablite vahetuseks hinnapakkumise 79 800 eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas RVT Ehitusele kindlustuslepingu alusel kahju 77 800 eurot, omavastutus 2000 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. 14.02.2019 sõlmisid RVT Ehitus ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Kunda, Jaama 2 asuvasse Estonian Cell tootmishoonesse metallkonstruktsiooni. Töövõtulepingu täitmise käigus toimus 22.04.2019 tulekahju, mille põhjuseks oli ketaslõikuriga metalli lõikamisel süttinud kaablid. Kostja on aruandes kinnitanud ketaslõikuri kasutamist ning selle kasutamise tagajärjel tuleahju põhjustamist. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on RVT Ehitus nõue kostja vastu läinud seaduse alusel üle hagejale. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt teostatud töö tulemusena puhkes tulekahju ja tekkis kahju, siis ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele. VÕS § 462 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kui töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö eest, saab tellija töövõtja suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §-des 646-649 ja § 108-118. Hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja on töövõtulepingut rikkunud, mistõttu esitas hageja 17.08.2021 kostjale kohtuvälise kahjunõude, mille palus hüvitada hiljemalt 03.09.2021. Kostja kahjunõudele vastuväiteid ei esitanud ja hagejale kahju ei hüvitanud. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt saab kostjalt nõuda viivist 15% aastas iga maksmisega viivitamise päeva eest. Kahjunõue muutus sissenõutavaks alates
04.09.2021 ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.09.2021. TsMS § 367 kohaselt võib taotleda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kellelt võib hageja VÕS § 1131 kohaselt nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.
4.27.01.2023 esitas hageja alternatiivse nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1056 lg 1 alusel. Siseministri 13.09.2010 kehtestatud määruse „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ (edaspidi TTEN) § 5 lg 3 kohaselt tuleb olukorras, kus tuletöö kohast kaugemal kui 3 meetrit asub põlevmaterjal, mis võib lenduvatest sädemetest kergesti süttida, võtta tarvitusele abinõud vältimaks selle süttimist. Kostja on rikkunud tuletööde tegemisele kehtestatud nõudeid. TuOS § 44 lg 1 näeb ette vastutuse tuletöö tuleohutusnõuete rikkumise eest. VÕS § 1056 lg 2 teise lause kohaselt kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Järelikult tuleb TuOS § 12 lg 1 p 4, TuOS § 44 lg 1 ning VÕS § 1056 lg 2 alusel eeldada, et metalli lõikamine on suurema ohu allikas, seda enam, et metalli lõikamine toimus siseruumis. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja välja toodud faktiliste asjaoludega, et tulekahju põhjuseks oli ketaslõikuriga metalli lõikamise käigus süttinud kaablid ning, et kostja oma aruandes kinnitas ketaslõikuri kasutamise tagajärjel tulekahju põhjustamist. Hageja väide on spekulatiivne ning tõendamata. Kostja on küll pidanud võimalikuks, et tema töötaja tegevus võis omada seost tulekahju tekkepõhjusega, kuid ei ole seda kindlalt väitnud ega võtnud omaks. Kostja juhtis enne tööde alustamist RVT Ehituse tähelepanu asjaolule, et tuleohutuse tagamiseks tuleb kasta kogu ümbritsev ala veega, vastupidisel juhul ei ole võimalik välistada tulekahju tekkimise riski. Kuna tööde vahetus läheduses olnud kaablid olid voolu all, siis oleks nende kastmiseks tulnud kaablitest vool välja lülitada. Kostja pöördus RVT Ehituse poole sooviga kaableid kasta, kuid sellest keelduti. Seega juhtis kostja RVT Ehituse tähelepanu vajadusele tagada tuleohutus, kuid RVT Ehitus keeldus tegema toiminguid, mis tagaks tuleohutuse. Järelikult, kui peaks leidma tuvastamist, et tulekahju sai alguse kostja töötaja tegevusest, mis on tõendamata, siis oli kahju tekkimine täies ulatuses tingitud RVT Ehitus juhistest, mitte hoolsuskohustuse täitmata jätmisest kostja poolt. Tulekahju tekkepõhjust ei ole käesoleva hetkeni tuvastatud. Tulekahju sai alguse kaks korrust allpool kostja poolt tööde teostamise asukohas, mis tekitab põhjendatud kahtluse, kas tulekahju oli ilmtingimata seotud kostja poolt teostatavate töödega. RVT Ehitus ja hageja on veendunud, et tulekahju tekkis kostjast tulenevalt ning kostja on seda samuti võimalikuks pidanud, kuid need on arvamused ning ükski ekspert ei ole kostjale teadaolevalt tulekahju tegelikku tekkepõhjust tuvastanud. Seega ei ole täidetud kõik kahjunõude eeldused, milleks on lepingu olemasolu, lepingu rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning vastutust välistavate asjaolude puudumine. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust (antud juhul RVT Ehitus) tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. RVT Ehitus keeldus andmast luba juhtmete kastmiseks, võttes seega tuleohutuse seisukohast märkimisväärse riski. Seega on kahju tekkinud RVT Ehitusest tulenevatel asjaoludel, mh põhjusel, et RVT Ehitus jättis teadlikult ohu tõrjumata ning tegemata
toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Kuna RVT Ehitus osa kahju tekkimisel oli 100%, siis tuleb kahjuhüvitist samuti vähendada 100%. Antud asjas pole tõendatud, millest tulekahju alguse sai. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et tulekahju sai alguse kostja tegevusest, siis puudub alus süüdistada kostjat lepingu rikkumises tulekahju tekke kontekstis. Lisaks eeltoodule on kahju tekkimine hagis märgitud ulatuses tõendamata. Tulekahju kohta koostatud dokumentide kohaselt oli kahjustatud ala pikkuseks 5 meetrit. Hinnapakkumised on aga võetud ca 200-meetrise lõigu vahetamiseks, mis jääb arusaamatuks. Usutav ei ole väide, justkui kaasneks kaablite paikse vahetamisega probleem kaablite töökindlusele. Sellised väited on tõendamata. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et 200-meetri pikkuse juhtmestiku vahetamine 5 meetri asemel oleks olnud põhjendatud ja vajalik. Seega pole kahju tekkimine hagis märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate hagis märgitud faktiliste asjaolude üle: • hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud RVT Ehituse tegevus-, tootja- ja tööandjavastutuse kindlustuslepinguga nr 2376652012; • kostja ja RVT Ehitus sõlmisid 14.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Kunda, Jaama 2 asuvasse Estonian Celli tootmishoonesse metallkonstruktsiooni; • Estonian Cell ja RVT Ehitus sõlmisid 21.02.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi RVT Ehitus ehitama Estonian Cellile rullpressihoone ja pressi platvormid; • RVT Ehitus esitas hagejale 23.04.2019 kahjuteate 22.04.2019 tootmishoones tulekahju toimumise kohta; • Contactus teostas 12.07.2019 põlengukoha ülevaatuse ja töömahu kirjelduse remonditööde hinnapakkumise tegemiseks; • L.T.V. Projekt esitas kaablite asenduseks hinnapakkumise 83 500 eurot (käibemaksuta) ja Vexer esitas kaablite vahetuseks hinnapakkumise 79 800 eurot (käibemaksuta); • hageja hüvitas RVT Ehitusele kindlustuslepingu alusel 77 800 eurot.
7.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli tulekahju tekkepõhjus ning kelle tegevus tulekahju põhjustas.
8.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 1 ja 4 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.RVT Ehituse 23.04.2019 e-kirjast hagejale nähtub, et hagejale teatati 22.04. kell 13:58 Estonian Cell tehases platvormi ehitustööde käigus ketaslõikuri sädemest põhjustatud kaablite põlengust (lk 8). Estonian Cell põlengukoha ülevaatuse aruandes, mille teostas 12.07.2019 ekspert M. L., tulekahju põhjust kindlaks tehtud ei ole (lk 9-11).
10.Kostja aruandest intsidendi kohta nähtub, et kostja juhatuse liige on märkinud järgmist: „Arvatavasti antud intsident on seotud sellega, et metall oli lõigatud ketaslõikuriga ja selle käigus sädeme sattumist tselluloositolmusse“ (lk 18). Kohus on seisukohal, et aruandes märgitut ei saa käsitleda erinevalt hageja väitest kostja poolt tulekahju põhjustamise omaksvõtuna, kuna tegemist on kostja juhatuse liikme arvamusega.
11.Tunnistaja L. L. ütlustest nähtuvalt läks ta kella 11:00 paiku ringkäigule kontrollima pakkeliine, mille käigus avastati, et tuba on vingu ja sinist suitsu täis ning konstruktsiooni peal põleb puitmass. Põleng avastati teise pressi elektrikaabli pealt, mida hakati kustutama ja tulekahju likvideeriti. Kaabli redeli peal olev puitmass ei põlenud lahtise leegiga, vaid hõõgus. Kaablid sulasid selle tagajärjel üles. Tunnistaja ütluste kohaselt kedagi seal ei olnud, sündmuskohal oli maas tuletõrjevoolik, tööplatvorm, millel oli suur ketaslõikaja ja selle kõrval tulekustuti. Põleng oli ketaslõikuri suhtes töötsoonist 3-5 m kaugusel. Tunnistaja nägi, et ümbruskond ei olnud märjaks kastetud, vaid kuiv ja ümberringi oli palju puidu tolmu. Kaablid olid 2-3 m pikkused ja osaliselt põlenud. Tunnistaja ei teadnud põlenud kaablite kogust. Töötsoonis töötanud mehe kohta tunnistaja ütlusi anda ei osanud, väljaarvatud see, et ta ei rääkinud eesti keelt (lk 92-29).
12.Tunnistaja S. M. ütlustest nähtuvalt oli ta tulekahju tekkimise ajal samas ruumis tõstuki peal ning tegeles ülemise metallkonstruktsiooni paigaldamisega; et ta kasutas töö tegemisel polte, mutreid, mutrikeerajaid ning et saage ja metallilõikureid selleks ettenähtud ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt palus tööde tellija mõnikord kostjal teha lisatööna lõikamistöid, mis ei olnud lepingu järgi kostja ülesandeks, kuid sellele eelnes kokkulepe tellija projektijuhi O. ja kostja esindaja O. A. vahel ja kirjaliku teavituse/loa vormistamine, milles küsiti luba tööde teostamiseks ning omavoli puudus. Samuti et tööde tegemise alguseks pidi tööde tellija olema teavitatud tööde algusest ning, et tunnistaja teavitas projektijuhti O.. Tunnistaja teadis, et lisatööde eest maksti raha. Tunnistaja S.M. ütlustest nähtuvalt tulekahju tekkimise päeval teavitusi ei edastatud, kuna lõikamistöid ei olnud, metalli lõikamise töid tehti nädal või 2-3 päeva enne tulekahju tekkimist. Kostja juhatuse liige O. A. tulekahju toimumise päeval tehases ei viibinud. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas lisaks kostjale objektil ka üks Soome firma ja tööde iseloom oli metalli lõikamine. Tunnistaja teab, et põles kaablite ala aga ei tea, millest tulekahju alguse sai. Tema sai teada tulekahjust kui hüüti, et tulekahju on tekkinud, mille järel ta hakkas tõstukiga alla liikuma ja abistas põlengut kustutada (lk 92-29).
13.14.02.2019 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 01-CE järgi sõlmisid RVT Ehitus tellijana ja kostja töövõtjana töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tootma ja paigaldama Kunda, Jaama 2 asuvasse Estonian Cell tootmishoonesse metallkonstruktsiooni. Tellija esindajaks objektil oli O. J. ja töövõtja esindajaks O. A. (lk 15-17).
14.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja L. L. ütlustega veenvalt tõendanud hagi asjaolusid selle kohta, et 22.04.2019 toimunud tulekahju põhjustas just kostja ketaslõikuriga metalli lõikamise töid tehes, kuna kostja juhatuse liige ei ole aruandes seda asjaolu selgesõnaliselt omaks võtnud ja tunnistaja S. M. ütlustest nähtuvalt põlengu päeval ega 2-3 päeva enne põlengut ketaslõikuriga töid ei tehtud. Kostja juhatuse liige O. A. tunnistaja S. M. ütluste kohaselt tulekahju toimumise päeval tehases ei viibinud, seega ei ole O. A. aruanne intsidendist koostatud tema enda vahetult nähtud teabe alusel. Ka on ebaselge tulekahju puhkemise aeg, sest RVT Ehituse e-kirjast nähtuvalt toimus tulekahju kell 13:58, kuid tunnistaja L.L. ütluste kohaselt avastati tulekahju kella 11:00 paiku. Samuti ei piisa kostja töö
tegemise tõendamiseks põlengu päeval või vahetult enne seda üksnes tunnistaja L. L. ütlustest, et ta nägi ketaslõikurit tööplatvormil ning kostja juhatuse liikme aruandes avaldatud arvamusest juhtunu kohta. S. M. ütlustest nähtuvalt töötas objektil veel teisi tööbrigaade s.o Soome firma. Eelnevad tõendid on omavahel vastuolus ka seetõttu, et intsidendi aruande järgi kasteti kõik enne tööde algust veega, kuid L.L. ütlustest nähtuvalt oli töökoht kuiv. Tõendamata ja vastuolus tunnistaja S. M. ütlustega, mille järgi sõlmiti tööde tegemiseks ketaslõikuriga suulised lepingud RVT Ehituse projektijuhi O. ja kostja juhatuse liikme O. A. vahel, on hageja väited, et kostja põhjustas kahju lepinguväliselt, vastutades tekkinud kahju eest alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1056 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1044 lg 2, mis sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti, välistab olukorras kus poolte vahel on sõlmitud lepingud töö tegemiseks, kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Seejuures tuleb ka lepinguvälise kahju tekitamise korral hagejal tõendada põhjuslik seos kostja tegevuse ja tulekahju puhkemise vahel. Antud juhul, kus hagejale läheb VÕS § 492 lg 1 alusel üle RVT Ehituse nõue ei esine olukorda, mis tingiks hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormuse ümberpööramise, sest RVT Ehitus omas võrdväärselt kostjaga ligipääsu suurema ohu allika valitseja tegevust kajastavatele andmetele.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole veenvalt tõendanud VÕS § 127 lgs 4 sätestatud põhjuslikku seos kostjale etteheidetud tegude ja tulekahju tekkepõhjuste vahel nii lepingu kui ka lepinguväliste kahjuhüvitamise sätete järgi, mistõttu tuleb jätta hagi kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Põhjusliku seose kui ühe kahju hüvitamise eelduse puudumise tõttu puudub vajadus hakata kindlaks tegema hageja varalise kahju suurust, mistõttu kohus sellekohaseid väiteid ja vastuväiteid ei analüüsi ega tõendeid ei hinda. Lähtudes eeltoodust ja kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1ja 4 eeldusi, siis tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks ja kõrvalnõuete – viivise ja kahju sissenõudmiskulu väljamõistmiseks, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.