Svea Finance AS hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4446,78 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Svea Finance AS lepinguline esindaja Piret Palm
(registrikood
11200943),
Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Svea Finance AS hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega kostja M. K. suhtes.
2.Välja mõista kostjalt M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks põhivõlgnevus summas 3242,26 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt (3242,26 eurot) alates 27.06.2023 määraga 12% aastas, kuid mitte enam kui 3242,26 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja M. K. kanda.
6.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks hageja menetluskulud summas 700,96 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 490 eurot ning õigusabikulud summas 210,96 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SELGITUSED
1.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida tagaseljaotsuses järgmist.
2.Kostjale M. K. olid hagimaterjalid (sh hageja 20.10.2023 esitatud alternatiivne nõue) väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.11.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (05.12.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
3.Vastavalt 26.06.2023 (täiendatud 18.09.2023) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 18.09.2023 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
4.Hageja poolt 18.09.2023 ja 04.10.2023 esitatud andmete alusel oli kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud. Kohus jääb samale seisukohale ka kohtuotsuses. Hageja on ainsate tõenditena esitanud väljavõtted kostja pensionikonto kohta ASi Pensionikeskuses (dtl 113) ja maksehäireregistrist (dtl 45), millest ei nähtu muid kontrollitavaid andmeid, kui kostja igakuise sissetuleku suurus ja kehtivate maksehäirete puudumine lepingu sõlmimise hetkel. Samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud lisaks kostja sissetulekutele arvesse ka kostja igapäevaseid kohustusi, sh kontrollinud kostja avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Asjaolu, et kostjal võisid olla varasemalt võetud kohustused teiste krediidiandjate ees, mida ei ole arvestatud kostjale laenu andmisel, kinnitab kostjal
tekkinud maksehäirete hulk, mis on tekkinud lühikese aja jooksul pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist 06.06.2022. Maksehäireraporti kohaselt tekkis kostjal 5 maksehäiret vahemikus 16.08.2022 kuni 17.01.2023 (dtl 114).
5.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.Kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud hageja nõue selge, kohustas kohus 17.10.2023 hagejat täpsustama haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 20.10.2023.
8.Hageja esitas 20.10.2023 muudetud hagiavalduse alternatiivse nõudega, milles selgitas, et hageja on 06.06.2022 väljastanud kostjale krediiti summas 3800 eurot ning arvestanud sellelt tehingult tehingutasu summas 57 eurot (3800 x 0,015 = 57). Kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal 614,74 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval krediidi (3800 eurot), tehingutasu (57 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot.
9.Lähtudes VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatust rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude, mille kohaselt arvestab hageja kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tasutud osamaksed põhiosa katteks ning jätab arvestusest välja lepingu kehtivuse ajal tekkinud intressi ja haldustasu kohustused. Eelnimetatud arvestuse järgselt on põhiosa võlgnevus summas 3242,26 eurot (s.o algne väljastatud krediit koos tehingutasuga summas 3857 eurot miinus lepingu kehtivuse ajal kostja poolt tehtud tagasimaksed summas 614,74 eurot = 3242,26 eurot). Hageja esitas selgituseks ka tagasimaksete tabeli (dtl 207), milles on toodud andmed nõude kujunemisest kuni lepingu ülesütlemiseni 07.04.2023, arvestusega, et igakuiselt kohustub kostja tasuma minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidist ning tasutud summa võrra vähenes ostulimiidi summa, millest arvestatakse igakuise makse suurust.
10.Hageja esimese alternatiivina 20.10.2023 menetlusdokumendi resolutsiooni punktides 27 esitatud nõude jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata, sest nõue ei ole VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevalt õiguslikult põhjendatud.
11.Hageja on kohtule esitanud 04.10.2023 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot ning õigusabikulud summas 324 eurot koos käibemaksuga (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 90 eurot, lisandub käibemaks). Svea Finance AS kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 36 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance ASil on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-dega 32 ja 33, mida tõendab vastav hageja kinnituskiri (dtl 196). 2023. aastal on Svea Finance ASil õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 palub hageja hüvitada käibemaksust 86%, s.o 46,44 eurot (arvutuskäik 54 x 86/100) ja määrata õigusabikulude rahaliseks suuruseks 316,44 eurot (arvutuskäik 46,44 + 270).
12.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 490 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on
13.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 180 eurot (2 x 90).
15.Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Samas on Svea Finance AS kinnitanud (dtl 193), et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance ASil on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-dega 32 ja 33, mida tõendab vastav hageja kinnituskiri (dtl 196). 2023. aastal on Svea Finance ASil õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 palub hageja hüvitada käibemaksust 86%. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 määrab kohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 210,96 eurot, arvestades hüvitava käibemaksusu määra 86%, s.o arvutuskäik (36 x 86/100 + 180).
16.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 700,96 eurot (490 + 210,96). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 700,96 eurot.
17.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.