Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. detsember 2025
Tsiviilasja number
2-23-6413 Risto Raimetsa hagi Aivi Jungholzi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete avaldamise keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5300 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Aivi Jungholzi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.novembri 2025. a kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Risto Raimets (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (apellant) Aivi Jungholz (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus osas, milles Aivi Jungholzi kohustati omal kulul Risto Raimetsa kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Risto Raimetsa nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata ning muuta hagi osalise rahuldamata
jätmise tõttu maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Võtta vastu osaline nõuetest loobumine ja lõpetada menetlus Risto Raimetsa hagis Aivi Jungholzi vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista Aivi Jungholzilt Risto Raimetsa kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1800 eurot.
4.Jätta rahuldamata Risto Raimetsa nõue kohustada Aivi Jungholzi avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldused."
5.Jätta Risto Raimetsa menetluskulud mõlemas kohtuastmes 40% ulatuses tema enda kanda ning 60% ulatuses Aivi Jungholzi kanda. Aivi Jungholzi menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes täies ulatuses tema enda kanda.
6.Määrata kindlaks Risto Raimetsa menetluskulude rahaline suurus mõlemas kohtuastmes ning mõista Aivi Jungholzilt Risto Raimetsa kasuks menetluskulude katteks välja 2436 eurot 5 senti.
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Aivi Jungholzil tasuda Risto Raimetsale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Risto Raimets (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi Zinaida Jungholzi (algne kostja) vastu, mille hilisemaid täpsustusi arvestades palus kohustada algselt kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja palus avaldada ümberlükkavad postitused samades Facebooki gruppides, kus valeväited avaldati. Algselt esitas hageja
2
nõuded ka edasise tegevuse keelamiseks ja postituste eemaldamiseks, kuid nendest hageja menetluse käigus loobus. Algne kostja suri 9. augustil 2023, millega seoses asendas maakohus algse kostja 19. veebruari 2025. a määrusega tema pärija ja õigusjärglase Aivi Jungholziga (kostja). Hagiavalduse kohaselt avaldati 26.–28. oktoobrini 2022 Facebooki gruppides "Vargad, petturid, võlgnikud avalikuks", "Eesti Metsa abiks", "Rakvere kogukond", "Meie kodu– Vinni vald", "Tartu Kuulutaja", "Avinurme kuulutused", "Vaba sõna" ja "Postimees" postitused, milles hagejat süüdistati küttepuude varguses. Osa nimetatud postitusi ei olnud hagi esitamise ajal enam nähtavad. Eeltõendamismenetluses saadud andmete kohaselt tehti postitused IPaadressilt, mille kasutajaks postituse tegemise ajal oli algne kostja. Facebookis avaldatud ebaõiged faktiväited on hageja au, väärikust ja head nime teotavad. Hageja oli kõnealused puud ostnud nende omanikult Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK). Kostja kustus 30. juunil 2022 hagejale puude varguse süüdistuse tõttu ka politsei, kuid uurimise tulemusel selgus, et hageja tegevus ei olnud õigusvastane ja sellest teavitati ka kostjat. Hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejale kahju. Vargus on Eesti kultuurikeskkonnas äärmiselt taunitav tegu ning selle sooritaja kaotab ühiskonna silmis lugupidamise. Hageja on doktorikraadiga teadlane ja Eesti Maaülikooli õppejõud, samuti Euroopa Mesindusteadlaste Assotsiatsiooni president. Taolised postitused kahjustavad oluliselt hageja mainet ja teadustöö tegemise võimalusi. Postitustes avaldatud väited on põhjustanud hagejal halba enesetunnet ja negatiivseid emotsioone. Hageja pidi taluma häbi teo pärast, mida ta ei teinud. Hagejalt küsiti selgitusi ja ta on pidanud väiteid ümber lükkama, millega tegelemine on põhjustanud stressi. Kostja tegevus ebaõigete andmete avaldamisel oli õigusvastane ja sellega rikuti hageja isikuõigusi. Kostja õigusvastase tegevuse eesmärk on olnud panna keskmine kõrvaltvaataja kahtlema hageja kõlbelisuses ning moraalsuses. Hageja palus mittevaralise kahjuna arvesse võtta kõiki hagejal tekkinud ülalkirjeldatud negatiivseid tagajärgi. Algne kostja hageja ees ei vabandanud ega eemaldanud enda tehtud postitusi. Samuti tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada algse kostja tahtlust – algne kostja avaldas ebaõiged postitused eesmärgiga kahjustada hageja mainet. Samuti tuleb arvestada, et postitused jõudsid äärmiselt suure hulga inimesteni. Hageja leiab, et tema nõue saab üle minna kostjale kui algse kostja õigusjärglasele.
2.Nii algne kostja kui ka kostja vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta see rahuldamata.
2.1.Algne kostja möönis, et Facebookis avaldatud väited osutusid objektiivselt võttes ebaõigeteks, kuid postituste tegemise ajal (26.–28. oktoobril 2022) ei teadnud ega pidanudki algne kostja teadma nende ebaõigsusest. Algsel kostjal oli kokkulepe Sorex Invest OÜ-ga, mis andis talle õiguse võtta endale hooldustööde käigus maha võetud metsamaterjal, mistõttu pidas ta puitu enda omaks ja süüdistas hagejat omastamises. See välistab VÕS § 1047 lg 1 alusel algse kostja teo õigusvastasuse. Algse kostja poolt politseile esitatud kaebuse menetlus ei olnud postituste avaldamise ajaks lõppenud. Kostja eemaldas kõik hagejat puudutavad postitused 7. juunil 2023. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust ei ole hageja tõendanud. Isegi kui algne kostja postitustega hagejale mittevaraline kahju tekitas, tuleb kahjuhüvitis asjaolusid arvestades vähendada 0-ni.
2.2.Kostja algse kostja õigusjärglasena leidis, et ei saa vastutada algse kostja poolt avaldatu eest, kuna ei ole ise postituste ja väidetavate väärtushinnangute avaldajaks. Mittevaralise 3
kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. Kostja esindaja palus arvestada kostja majanduslikku seisu ja märkis, et kostja ei saa avaldada ümberlükkavaid postitusi, kuna tal puudub ligipääs internetile ja ta ei ole Facebooki gruppide liige.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus võttis 11. juuni 2025. a otsusega vastu hageja osalise nõuetest loobumise ja lõpetas menetluse kostja vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes. Muus osas maakohus rahuldas hagi. Kohus kohustas kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldused järgmise tekstiga: "Zinaida Jungholz (surnud) on avaldanud Risto Raimetsa kohta korduvalt ebaõige väite selle kohta, nagu oleks Risto Raimets toime pannud küttepuude varguse. Seoses sellega annab Zinaida Jungholzi (surnud) üldõigusjärglane Aivi Jungholz teada, et see väide ei vasta tõele, Risto Raimets ei ole küttepuude vargust toime pannud." Kostja on kohustatud nimetatud avaldused tegema sotsiaalmeediakanali Facebooki gruppides Vargad, petturid, võlgnikud avalikuks; Eesti Metsa Abiks; Rakvere kogukond; MEIE KODU – VINNI VALD; Tartu Kuulutaja; Avinurme Kuulutused; Postimees hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja postitused peavad olema vabalt nähtavad 6 kuud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1800 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3198 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-st 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on algne kostja kostja ema ning kostja algse kostja ainus pärija. Pärimisseaduse § 4 lg 1 kohaselt läheb pärimisel pärand üle pärijale ja § 2 sätestab, et pärand on pärandaja vara, kusjuures pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vara on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) §130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kuna kostja võttis vastu pärandi, võttis ta vastu ka varem algsele kostjale kuulunud õigused ja kohustused. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole selle tekitajaga (pärandajaga) olemuslikult nii seotud, et ei saaks üle minna. Kahju hüvitiseks raha maksta ja ebaõigeid andmeid ümber lükkava teate saab avaldada ka pärija. Seega lähevad need kohustused pärandi koosseisus üle pärijale. Maakohus märkis, et jääb õigusjärgluse küsimuses ka 5. septembri 2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde. VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ebaõigete faktiväidete avaldamine isiku kohta õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud ega pidanud teadma väidete ebaõigsusest. Kohus tuvastas, et algne kostja süüdistas 26.–28. oktoobrini 2022 kaheksasse Facebooki gruppi tehtud postituses hagejat küttepuude varguses. Politsei ja prokuratuur olid hiljemalt 2022. a oktoobri keskpaigaks kindlaks teinud, et hageja tegutses õiguspäraselt RMK-ga sõlmitud lepingu alusel. Algne kostja sai sellekohase Riigiprokuratuuri määruse kätte 12. oktoobril 2022, seega teadis postituste tegemise ajaks enda avaldatud väidete ebaõigsusest. Kohus leidis, et algne kostja tegutses vähemalt raskelt hooletult, tõenäoliselt pahatahtlikult. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda valeinfo ümberlükkamist samades kanalites, kus see avaldati. Kostja peab avaldama ümberlükkavad postitused kõigis kaheksas grupis, kus 4
algsed postitused avaldati. Kostja väited tehnilise võimatuse kohta ümberlükkavaid postitusi avaldada ei ole põhjendatud. Kuna hageja isiklikke õigusi rikuti, avaldades tema kohta ebaõiged fakte (VÕS § 1047 lg 1), on see iseenesest aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Hüvitise suuruse määrab kohus diskretsiooni alusel, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-st 1, VÕS § 127 lg 6 esimest lausest ja VÕS § 134 lg-test 2 ja 5, arvestades rikkumise ulatust, kestust ja laadi ning kahju tekitaja hilisemat käitumist ja varalist seisu. Maakohus pidas õiglaseks hüvitiseks 1800 eurot. Hüvitise määramisel arvestas kohus rikkumise ulatust (postitused 8-sse Facebooki gruppi, sh gruppi "Postimees" 179 000 jälgijaga), kestust (kuni 7 kuud), kostja käitumist (postitusi ei eemaldatud kohe, vabandamine oli formaalne) ning kostja varalist seisu. Hageja soovitud hüvitist 5000 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna postitustes ei olnud otseselt alandavaid väljendeid, vaid pigem negatiivse alatooniga faktiväited. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus TsMS § 162 lg-st 1.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asjas ise uut otsust teha, palub kostja saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PärS § 2 ja 130 lõiget 1, mis viis kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Kostja on küll algse kostja pärija ja õigusjärglane, kuid hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on isikuga seotud ja need ei lähe üle pärijale, vaid lõpevad pärandaja surmaga. Tegemist on isikuõiguse rikkumisega, mille eesmärk on isiku au ja väärikuse kaitse. Riigikohtu praktika on korduvalt kinnitanud, et surmaga lõpevad isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded, sh au teotamise ümberlükkamise nõue (nt RKTKo 17.01.2007, 3-2-1-133-06). Mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhineb isiklikul deliktivastutusel. Kui hagi on esitatud pärast pärandaja surma, ei ole see nõue õiguslikult suunatav tema pärija vastu, kuna vastutus ei kandu üle. Pärija ei vastuta pärandaja tegude eest, kui ta ise ei ole rikkumist toime pannud ega jätkanud. Seetõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu ja tuleb täielikult rahuldamata jätta. Kuna nõuded on alusetud, siis on ka põhjendamatult välja nõutud mittevaralise kahju hüvitis 1800 eurot ning jäetud menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Algse kostja kohustused hageja ees on pärimisega üle läinud kostjale ning kostjal on kohustus hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükata ja hüvitada hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Hagis märgitud algse kostja kohustused ei ole lahutamatult seotud tema kui pärandaja isikuga, samuti ei sätesta ükski seadus, et hagis esile toodud algse kostja kohustused ei saa pärijale üle minna. Algse kostja kohustused hüvitada hagejale mittevaraline kahju ja lükata ümber hageja kohta esitatud ebaõiged väited, on seega PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt algse kostja surma tõttu üle läinud kostjale.
5
Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15; RKTKo 10.06.2010, 3-21-57-10, p 27) kui ka õiguskirjanduse (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi on mittevaralise kahju hüvitamise nõue päritav. Mittevaralise kahjunõude päritavust toetab ka täitemenetluse seadustiku § 112 lg 4, mille kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise nõudele pöörata sissenõude. Mittevaralise kahju nõude päritavuse põhjendus tuleneb ka mittevaralise kahju nõude eesmärgist, mis on laiem kui varalise kahju nõude eesmärk – lisaks hüvitamisfunktsioonile väljendab kohustus hüvitada mittevaraline kahju ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle tekitatud ülekohtu eest. Mittevaraline kahju ei peaks jääma kannatanule hüvitamata põhjusel, et kahju tekitanud isik sureb, juhul kui surnud isikul on olemas pärijad. Kahju hüvitamise nõue kuulub pärandvara hulka ja läheb pärijale üle seetõttu, et tegemist on varalise kohustusega, olenemata sellest, et kahju tekkis kohustuse rikkumisest, mis on isikuga lahutamatult seotud (vt RKTKo 08.05.2013, 3-2-1-191-12, p 13). Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) kui ka õiguskirjanduse (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi saab pärija nõuda pärandaja kohta esitatud ebaõigete faktiväidete või au teotavate andmete ümberlükkamist ning au teotamise lõpetamist ja edasisest teotamisest hoidumist. Eespool viidatud põhimõte kohaldub analoogia alusel ka olukorras, kus pärandaja enda poolt on avaldatud kannatanu (praegusel juhul hageja) kohta ebaõigeid ja kannatanu au teotavaid väiteid, millisel juhul läheb pärandaja kohustus lükata sellised ebaõiged ja kannatanu au teotavad andmed ümber üle pärijatele. Eelnevat silmas pidades on asjakohatu kostja viide, et tema ei ole vastavate faktiväidete avaldajaks. Kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-06 ei sisalda kostja poolt väidetut. Praegusel juhul ei surnud algne kostja enne hagi esitamist, mistõttu on kohut eksitavad kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu oleks hagi esitatud pärast pärandaja surma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjat kohustati omal kulul hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas. Osas, milles maakohus võttis vastu osalise nõuetest loobumise ja lõpetas menetlus hageja hagis kostja vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Otsus ei ole selle osalise vaidlustamise tõttu jõustunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause).
8.Maakohus leidis põhjendatult, et algne kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja hagejat põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid, nimetades hagejat Facebooki gruppidesse tehtud postitustes küttepuude vargaks (tegelikkuses ei ole hageja küttepuid varastanud). Maakohtu 6
järelduste kohaselt oli algne kostja ebaõigete faktiväidete avaldamise ajal nende väidete ebaõigsusest teadlik. Maakohus luges algse kostja sellise tegevuse väidete avaldamisel VÕS § 1045 lg 4 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses õigusvastaseks. Asja materjalide põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu kõnealuste järeldustega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole maakohtu neid järeldusi ka vaidlustatud.
9.Samuti tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata, et kostja on pärijana algse kostja üldõigusjärglane. Kostja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Seonduvalt kostja väidetega märgib ringkonnakohus siiski, et algne kostja ei surnud enne hagi esitamist, vaid suri 9. augustil 2023, seega pärast hagiavalduse esitamist ja selle algsele kostjale kättetoimetamist.
10.Maakohus on ka õigesti märkinud, et PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand (PärS § 2) pärandi avanemisel üle pärijale ning PärS §130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
11.Samas on ringkonnakohtu arvates ekslik maakohtu järeldus, et pärandi vastuvõtmisega läksid kostjale üle algse kostja VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevad kohustused avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 1047 lg 4 järgsed andmete avaldamise eest vastutava isiku kohustused lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning ei saa sellest tulenevalt pärijale üle minna (PärS § 2 teine lause ja § 130 lg 1). Seega ei võimalda vaieldav õigussuhe ebaõigete andmete ümberlükkamise ja paranduste avaldamise kohustuste osas õigusjärglust ning algse kostja kõnealused kohustused pärandi koosseisus kostjale üle ei läinud. Hageja viidatud kohtupraktika (RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) järgi saab erandlikel asjaoludel kaitsta VÕS § 1055 lg 1 alusel ka surnud isiku isiklikke õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest aga teha järeldust, mh analoogia korras, andmete ümberlükkamise kohustuse ülemineku kohta (kohustatud isiku) pärijale.
12.Eelmärgitut arvestades kohustas maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult kostjat algse kostja avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama. Hagi tuleb jätta vastavas osas rahuldamata.
13.Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1800 eurot, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
13.1.Seoses hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega vaidlevad pooled apellatsiooniastmes eelkõige selle üle, kas kahju hüvitamise kohustus läks pärimise teel üle kostjale kui pärijale.
13.2.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on isikuga lahutamatult seotud ja ei saa seetõttu kostjale kui pärijale üle minna. Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva materiaalõigusega. Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale ülalviidatud PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast.
13.3.Pärandaja mittevaralise kahju nõude üleminekut pärijale kinnitab ka Riigikohtu praktika (nt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15). Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu kinnitaks Riigikohtu senine praktika, et isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded isiku surmaga lõpevad, mh ei tulene sellist järeldust kostja viidatud Riigikohtu 17. jaanuari 2007 otsusest 7
tsiviilasjas 3-2-1-133-06. Tartu Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel tehtud lahendis samuti varasemalt leidnud, et vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu pärandvaraga (vt TrtRgKo 6.09.2022, 2-20-17805, p 12). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka käesolevas asjas.
13.4.Seega vastutab kostja algse kostja pärijana ebaõigete ja hagejat põhjendamatult halvustavate faktiväidete avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.
13.5.Ringkonnakohus lisab, et pärandi vastu võtnud pärijale lähevad pärandaja õigused ja kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata pärija enda rollist selliste kohustuste tekkimisel. Seetõttu ei saa nõustuda kostja väidetega, et pärijana ei vastuta ta pärandaja tegude eest, kuna ta ise ei ole rikkumist toime pannud ega seda jätkanud. Juhul kui pärija soovib välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peab ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).
14.Hageja menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 ning § 168 lg-te 2, 4 ja 5 alusel mõlemas kohtuastmes 60% ulatuses kostja kanda (ja 40% ulatuses hageja enda kanda) ning kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
14.1.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks seega ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine valik. Õiglase tulemuse saavutamiseks on kohtul võimalik neid jaotusviise ka kombineerida. Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. See tähendab muu hulgas, et arvestades kõiki menetluse asjaolusid, tuleks menetluskulude jaotamisel siiski võimalust mööda silmas pidada ka TsMS § 162 lg-s 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p-d 10 ja 13 nendes viidatud kohtupraktika).
14.2.Hageja nõuded jäävad käesoleva otsusega küll osaliselt rahuldamata ning osadest nõuetest on hageja menetluse käigus loobunud, kuid kesksed vaidlusküsimused (eelkõige avaldatud andmete ebaõigsus ning andmete avaldamise õigusvastasus) lahenesid asjas hageja kasuks. Hagi jääb osaliselt rahuldamata põhjusel, et algse kostja kohustused avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks ei läinud kostjale kui pärijale üle. Nõudest postituste eemaldamiseks loobus hageja põhjusel, et postitused võeti pärast hagi esitamist maha.
14.3.Juhul, kui hageja enda menetluskulud jääksid eelkirjeldatud olukorras täielikult või suuremas osas tema enda kanda, asetataks hagejale sellega märkimisväärne rahaline koormus, mis muudaks tema õiguste kohtuliku kaitse osaliselt illusoorseks ja võib heidutada oma rikutud õigustele kaitset otsimast.
15.Kohus määrab TsMS § 174 lg 8 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus peab seega kontrollima menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Tegemist on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire.
8
15.1.Maakohus on vaidlustatud otsuses (p-d 31–33) pidanud hageja menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks 3198 euro ulatuses (sh hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot, täituri tasu 168 eurot ja esindamisega seotud kulud 2330 eurot). Apellatsioonkaebuse põhjendutes ei ole kostja maakohtu järeldusi hageja menetluskulude rahalise suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse kohta vaidlustanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu viidatud diskretsiooniostusse sekkuda.
15.2.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
15.2.1.Hageja 17. novembril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 779 eurot, millele lisandub hageja esindaja 18. novembri 2025. a ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat R. Kuulme kuue tunni ulatuses, sh tutvumine kostja apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine (3 t) ning ettevalmistus kohtuistungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine (kokku 3 t). Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 124 eurot (sh käibemaks), kuu tunni eest kokku 744 euro. Eelmärgitud kulule lisanduvad veel kulutused kütusele 35 eurot seoses hageja esindaja sõiduga Tallinnast ringkonnakohtu istungile Tartusse ja tagasi. Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
15.2.2.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
15.2.3.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et hageja vandeadvokaadist esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu istung
18.novembril 2025 kestis 40 minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 124 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.
15.2.4.Menetlusosalise esindaja sõidukulude hüvitamist ei ole TsMS-is üksikasjalikult reguleeritud, kuid kohtupraktikas on sõidukulude hüvitamisel peetud põhjendatuks lähtuda analoogia korras justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. 9
Hageja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung toimus Tartu kohtumajas (Kalevi tn 32, Tartu). Arvestades Tallinna ja Tartu vahemaad (u 180 km), ei ületa hageja taotletud sõidukulu 35 eurot korra alusel arvestatavat hüvitist.
15.2.5.Eeltoodust lähtudes määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 862 eurot 8 senti [6,67 × 124 + 35].
15.3.Maakohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse põhjendatud ja vajalikud hageja kulud kokku on seega 4060 euro 8 senti (3198 + 862,08). Vastavalt ülalesitatud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada sellest 60%, seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks hageja kasuks välja mõista 2436 eurot 5 senti.
15.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.