P.F-i hagi U.Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
20 488 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P.F (endise nimega P.F F.W; isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja: U.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2024, 24. märts 2025, 6. aprill 2026; seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud P.F-i kanda.
3.Mõista P.F-ilt U.Y kasuks välja menetluskulud 4243 eurot 50 senti.
4.Jätta tähelepanuta U.Y 4. juunil 2026 esitatud tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlus.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.P.F (endise nimega F.W; hageja) esitas 14. novembril 2023 Tartu Maakohtule U.Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja varalise kahju hüvitis 488 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 8. novembril 2023 kolmandate isikute juuresolekul hageja suunal järgmisi halvustavaid, hageja mainet kahjustavaid väljendeid:
„Eluaegne pätt ... Tõbras nagu sa oled, eluaegne’’, „Sina pätt..... Sina pask ....”, „Sina pask, ei ole midagi vanaisa andnud sulle, vanaisa jõi selle tüki maha – uuri ajalugu ja sina jõid maha..... Müüs maha (vanaisa), jõi raha maha“, „Ma räägin sulle, et sa oled mitu selle, ühe korra selle maha parseldanud, teist korda jõid selle maha“. „Sina jobu oled iga aasta tsüklis – ootan su järgmist tsüklit“.
Sellega on kostja kahjustanud hageja isiklikke õigusi ning avaldanud hageja ja hageja vanaisa kohta ebaõigeid andmeid. Kostja tekitas hagejale mittevaralist kahju 20 000 eurot. Lisaks sellele tekitas kostja hagejale ka varalise kahju. 2. oktoobril 2023 sõitis hageja sõidukiga oma kinnistule, kui temale lähenes kostja, kellel oli käes värvipurk ja kes hagejat ähvardas. Seejärel käis mütsatus, mis sai olla hageja sõidukile suunatud löök. Õuele jõudes avastas hageja, et tema sõidukil on värske jalajälg juhipoolsel küljel. Sõiduki remonttööde maksumuseks on 488 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks üldse hageja sõidukit puudutanud, rääkimata selle kahjustamisest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks väärtushinnanguid või faktiväiteid avaldanud kolmandatele isikutele. Isegi kui kolmandad isikud midagi kuulsid, siis pole tuvastatud, mida nad täpselt kuulsid. Hageja on kostjale kuuluval xxxxx kinnisasjal teostanud ebaseaduslikku raiet. Hageja on viibinud kinnipidamisasutuses, samuti on ta korduvalt juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Samuti on hageja teinud tapmisähvardusi kolmandatele isikule. Kostja väide „pätt“ (kurjategija) vastab tõele. Hageja ei saa esitada nõuet seoses sellega, mida kostja on öelnud kolmanda isiku kohta. Kostja väide selle kohta, et hageja on olnud viimastel aastatel korduvalt pikaajalises joobes ehk „tsüklis“ on tõendatud. Hagejalt pärineb ka Värskas tuntud ütlus „suvi läks kui lennates“, kui hageja on olnud joobes aprillist oktoobrini. Hageja põhjustas Poolas joobeseisundis veoautoga raske liiklusõnnetuse, mille tõttu nõudis tööandja hagejalt kahju hüvitamist. Seetõttu müüs hageja oma kinnisasja kiirkorras, kuid saadud raha tööandjale ei andnud, vaid ostis selle eest alkoholi. Hageja endine abikaasa pidi võtma laenu, et osta paar aastat hiljem kinnisasi tagasi. Kostja väljendid ei olnud kantud soovist hagejat kuidagi kahjustada. Helisalvestiselt on kuulda, et hageja käitumine kostja suhtes on agressiivne, negatiivselt meelestatud ning provotseeriv. Hageja ise nimetas kostjat esimesena „lambaks“ ning kostja juttu „lamba jutuks“.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja varalise (488 eurot) ja mittevaralise (20 000 eurot) kahju hüvitamise nõude. Esmalt käsitleb kohus kostja tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlust (I), ning seejärel varalise kahju hüvitamist nõuet (II) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (III). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (IV). I
5.Kostja palub 4. juuni 2026 menetlusdokumendis nõuda PPA-lt välja väärteoasjas tehtud otsus (menetlusdokumendi p 8.6). Kui kohus peaks leidma, et kostja ei ole tõendanud hageja kinnisasjaga seonduvat, siis palub kostja kuulata tunnistajatena üle M. ja S. F.W.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
7.Kohus küll möönab, et tunnistajate ülekuulamise taotlus oli esitatud ka 8. aprilli 2025 seisukohas ning kohus ei ole seda 17. detsembri 2025 määruses koos teiste taotlustega lahendanud. Samas arutas kohus 6. aprilli 2026 kohtuistungil seni lahendamata taotlusi ning kostja ei juhtinud kohtu tähelepanu sellele lahendamata taotlusele. Samal kohtuistungil küsis kohus pooltelt, kas kohus võib üle minna põhiistungile. Pooled nõustusid sellega. Sellega lõppes ka eelmenetlus. Kostjat esindab vandeadvokaadi abist esindaja ning temale pidi olema arusaadav, et pärast eelmenetluse lõppu ei saa uusi taotlusi esitada. Kohus määras 13. mail 2026, et pooltel on võimalik esitada kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirjad 5. juuniks 2026. Kostja 4. juuni 2026 menetlusdokumendist ei nähtu põhjust, miks tunnistajate ülekuulamise taotlus on esitatud koos kohtukõne teesidega. Lisaks ei luba tsiviilkohtumenetluse seadustik esitada tingimuslike taotlusi olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et kostja väide ei ole teiste tõenditega tõendatud. Samuti põhjustaks taotluste menetlemine menetluse lahendamise viibimist – kohus peaks küsima hageja seisukohta, taotluse lahendama ning tunnistajate ülekuulamise korral korraldama ka kohtuistungi. Sellisel juhul ei saaks kohus teha lõpplahendit kohtu määratud ajal (26. juunil 2026). Eelneva tõttu jätab kohus kostja taotlused tähelepanuta. II
8.Järgmisena käsitleb kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Hageja nõuab kostja varalise kahju hüvitamist sõiduki kahjustamise eest. Selliselt tugineb hageja sellele, et kostja kahjustas
2.oktoobril 2023 hageja sõidukit (lõi seda jalaga) ning seetõttu vajas sõiduk
remonti. Hageja esitas kohtule fotod kahjustatud sõidukist (dtl 15) ja remondiarve summas 488 eurot (dtl 20).
9.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Viidatud sätete kohaldamise eeldused on järgmised: 1) kahju tekitaja tegu või tegevusetus; 2) kannatanule tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati teise isiku omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Õigusvastasus on välistatud, kui esinevad VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud asjaolud. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt süüd eeldatakse, kui hageja on tõendanud õigusvastase kahju tekitamise.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja praegusel juhul tõendanud kostja tegu. Hageja ainsaks tõendiks kostja teo kohta on hageja enda vande all antud ütlused. Hageja on küll esitanud kohtule fotod kahjustatud sõidukist (dtl 15), kuid fotodelt ei nähtu nende tegemise aega. Samuti ei saa asuda seisukohale, et need kahjustused on tekitanud just kostja. Hageja on vande all selgitanud järgmist: „enne ära keeramist näen kaks inimest, üks ühel pool teed ja teine teisel pool. D.A paremat, U.Y vasakul, lähevad. /.../ Sõitsin rahulikult, lasin akna alla, küsisin, et kas on maamõõtja paberid olemas, et kui ei ole, siis jäta pooleli ja lase jalga siit. Tema /kostja/ tuli, aga seal oli nii-öelda oksavaal 50-60 m ja selle alune oli ära hakitud, aga seal all oli porine. Tema tuli diagonaalis üle selle porise pesa. Tuli minu suunas ja värvipurk oli käes. /.../ Siis pidin tee pealt maha keerama metsa ja kaubiku vahelt. Kuulsin kolksu, mütakat. Mõtlesin, et värvipurgiga lõi. Ei saa kohe taha ka vaadata. Mõtlesin, et vastu reelingut lõi. Sõitsin hoovi peale. Oli porine jälg, ääred hakkasid kuivama“ (dtl 198 – 199). Hageja ütlustest nähtuvalt ei näinud hageja, et kostja sõidukit jalaga lõi, kuid ta kuulis kolksu ning pärast hoovi peale sõitmist nägi sõidukil porist jälge.
11.Samas on kostja vande all selgitanud, et „selle auto ja selle kändude vahemaa on umbes 15 meetrit või rohkem“. Kohtu küsimusele, kas kohus saab õigesti aru, et kostja oli nii kaugel, et ei oleks saanud kahjustada sõidukit, vastas kostja jaatavalt. Kostja selgitas, et „D.A oli läinud auto suunas ja ta oli autost üsna lähedal. Võib olla 10-15. F.W sõitis üsna kiiresti ja ta sõitis sedasi, et minu pilt siit kändude juurest oli hirmutav. See oli ka põhjus, miks ma kohe 112 helistasin, sest mina nägin, et ta oleks mu naisele viga teinud.“ (dtl 202). Samuti selgitas kostja, et „olin kändude juures, ei oleks füüsilisel jõudnud. 10-15 m jalga mul ei ole. Ei olnud sellises ulatuses, et oleks saanud autot puudutada“ (dtl 203).
12.Tunnistaja D.A on selgitanud, et „me olime oma kinnistul. Abikaasa oli eemal. Mina ees pool. Abikaasa oli tee servas. Tee serv on konarlik. Nagu hageja ütleb, et vigastati autot, U.Y-l ei ole jalg teleskoobist. Ta ei ole võimeline lööma peale keemiaravi. Tal on jalalihaste kahjustused (dtl 207). Samuti selgitas D.A, et „miks ta /hageja/ sõitis kinnistule, kui tal on oma sissesõidu tee olemas. Tal ei olnud vaja sinna tulla. Keeras akna alla, sõitis kiiresti, seljatagant nähes tekkis hirm. U.Y ütles, et tule eest ära. Ma ei mõelnud kohe, aga hüppasin eest ära. Jah, ta kartis. Mina oleks ka võib olla karjunud, et tule eest ära, kui oleksin taga pool olnud. Ta seal aknast karjus, igavene värdjas ma saadan sulle kandid selga. Kui see ei ole ähvardus, mis see siis on? (dtl 207).
13.Eelnevat arvestades on hageja vande all antud ütlused vastuolus kostja ja tunnistaja D.A antud ütlustega. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja on tõendanud seda, et kostja lõi tema sõidukit jalaga ja sellega kahjustas sõidukit. Kohus jätab hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
III
14.Järgmisena käsitleb kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega. Avaldamine on väärtushinnangu või faktiväite avaldamine kolmandatele isikutele.
15.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on avaldanud väärtushinnanguid või faktiväiteid kolmandatele isikutele. Vaidlust ei ole selles, et 8. oktoobril 2023 (algselt tugines hageja sellele, et juhtum leidis aset 2. oktoobril 2023) toimus hageja ja kostja osavõtul maamõõtmine, milles osales ka Z.I ja geodeet. Kuigi menetluse alguses vaidles kostja vastu sellele, et ta on üldse hageja toodud väärtushinnanguid ja faktiväiteid avaldanud, esitas hageja kohtule 7. novembril 2024 helisalvestise ning 24. märtsil 2025 helisalvestise muutmata kujul (ei ole digitoimikus nähtavad). Helisalvestiselt on kuulda, et kostja kasutab hageja suunal hageja toodud väärtushinnanguid ja faktiväiteid. Kuigi kohus rahuldas hageja taotluse Z.I tunnistajana ülekuulamiseks, ei ilmunud viimane 6. aprilli 2026 kohtuistungile. Seega ei saanud Z.I kinnitada seda, et tema kuulis kostja avaldatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Helisalvestiselt on kuulda, et maamõõtmisel olevad isikud liiguvad pidevalt ega selgu, kas ajal, kui kostja avaldas hageja kohta väärtushinnanguid ja faktiväiteid, viibisid selle juures ka kolmandad isikud. Hageja selgitas vande all, et „neljane punt liikusime koguaeg koos“ (dtl 199). Arvestades seda, et maamõõtmisel osalesid ka kolmandad isikud (Z.I ja geodeet) ning maamõõtmisel viibinud isikud liikusid koos, on kohus seisukohal, et kostja on avaldanud väärtushinnanguid ja faktiväiteid kolmandatele isikutele ehk tegemist on avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses.
16.Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.
17.Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.
18.Kostja avaldas hageja vanaisa kohta järgmist: „Sina pask, ei ole midagi vanaisa andnud sulle, vanaisa jõi selle tüki maha – uuri ajalugu ja sina jõid maha..... Müüs maha (vanaisa), jõi raha maha“. Seega on kostja avaldanud hageja vanaisa kohta, et hageja vanaisa ei ole hagejale midagi andnud, sest vanaisa on maa „maha müünud ja raha maha joonud“. Au teotamine on VÕS §-de 1046 ja § 1047 alusel võimalik isiklike õiguste rikkumisega. Selliste rikkumiste eest makstakse VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitist kahjustatud isikule. Isiku emotsionaalne
pahameel selle üle, et tema lähedast solvati, ei anna isikule üldjuhul iseseisvat nõudeõigust.
19.Kohtupraktikas on leitud, et kui au teotamine toimus pärandaja eluajal ja talle tekkis kahju hüvitamise nõue, läheb see pärandaja surma korral üle pärijatele (sugulastele), kes saavad nõuda selle hüvitamist pärandaja asemel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-6413). Hageja tuginebki sellele, et temale kui vanaisa pärijale on üle läinud vanaisa mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Seejuures ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema on vanaisa pärija. Samuti eeldaks sellise nõude üleminek hagejale seda, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue peaks olema tekkinud vanaisa eluajal. Kohtu hinnangul ei saa pärijale üle minna vanaisa mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mida vanaisal ei olnud olemas. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei olnud hageja vanaisa 2023. aastal elus. Ka olukorras, kus hageja oleks oma pärimisõigust tõendanud, ei saaks vastav nõue talle üle minna.
20.Kostja avaldas hageja kohta järgmist: „Eluaegne pätt...Tõbras nagu sa oled, eluaegne“ ning „sina pätt...sina pask“. Tõbras tähendab alatut inimest ning ilmselt saab samasse kategooriasse paigutada ka väljendi „pask“ (halb, vilets inimene), samas kui pätt on selles kontekstis kurjategija (kriminaalkorras karistatud isik). Eluaegne tähendab samas seda, et tegemist ei ole ühekordse juhtumiga, vaid inimene on enamuse elust olnud alatu inimene ning kurjategija. Seega on eluaegne tõbras ja pask kohtu hinnangul väärtushinnangud ning eluaegne pätt on faktiväide. Samuti avaldas kostja hageja kohta „Sina jobu oled iga aasta tsüklis – ootan su järgmist tsüklit“. „Jobu“ kasutatakse saamatu inimese või hädavarese kohta ning tegemist on väärtushinnanguga. „Sina oled iga aasta tsüklis“ on kohtu hinnangul faktiväide (tsüklis olemine kui pikaajaline alkoholi tarvitamine“.
21.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 1. juuni 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3013 (dtl 66 – 69) karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi. Hagejat süüdistati selles, et ta juhtis 20. jaanuaril 2021 ja 19. märtsil 2021 sõidukit alkoholijoobes. Kohtu kogutud karistusregistri väljavõttest (dtl 214 – 215) nähtub sama kohtuotsus. Kohtu kogutud 31. juuli 1998 Põlva Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-086 (dtl 221 – 224) nähtub, et hageja oli süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi (KrK) § 155 lg 1 järgi puude ebaseadusliku raie eest. Ka hageja ise on vande all selgitanud, et on viibinud kahel korral kinnipidamisasutuses, põhjusena nimetas „alkohol ja rool“ (dtl 200).
22.Samuti nähtub tunnistajate ning ka poolte endi vande all antud ütlustest see, et hagejale meeldib alkoholi tarbida ning tal on olnud ka alkoholiprobleeme. Hageja ise on vande all öelnud järgmist: „Lammas joob, mees ei tohi nüüd juua? Iga õhtu õlu, kaks, kolm lasta ei ole kellelegi keelatud. Seda ei saa küll tsükliks hinnata“/.../“mina joon siis, kui tahan. Mõni võib juua, siis kui tal lubatakse“ (dtl 200). Hageja on vande all kinnitanud ka seda, et tema abikaasa on viinud teda alkoholitsüklist väljatulemiseks tilgutite alla. Selliselt selgitas hageja, et „on viinud, aga see oli minu enda soov /.../ Ise palusin, sest ei leidnud teist teed enda enesetunde parandamiseks (dtl 201).
23.Tunnistaja K.U (hageja naaber) selgitas, et „P.F töötas hakkepuidu auto peal, parkis meie maja ette. Mina KÜ juhatuse liige, ta keeras hommikul autot ringi. Naised näitasid, et keeras asfaldi üles. Helistasin, et tehku korda. Viskas toru ära. Helistas mõne aja pärast uuesti ja ütles, et kui mul tingimised läbi saavad, siis ma tapan su ära“. Samuti selgitas tunnistaja, et „On neid juhtumeid olnud, et on pikemalt alkoholi tarbinud. On ikka mitmeid kuid pannud alkoholi. Ega ta mind sellega ei seganud. Jõi alkoholi ja las ta joob. On näha, et inimesel on alkoholiprobleem“. Kohtu küsimusele, millest tunnistaja järeldas alkoholiprobleemi, vastas tunnistaja: „kui ikka mitu kuud joob ja poeg viib haiglasse, sest enne lahti ei saa“ (dtl 206).
24.Tunnistaja D.A (kostja abikaasa) selgitas vastusena kostja lepingulise esindaja küsimusele, mida tunnistaja teab hageja ja tema endise abikaasa elust, järgmist: „terve alev teab. See on
vägivald ja veel kord vägivald /.../ jah, ta /hageja endine abikaasa/ on ise ka öelnud, et näed peab kodunt ära minema, kui lapsed olid väiksed. Põgenes kodunt, peitis nugasid ära, mida ta ütles, et kardab, et kuna ta tuleb talle kallale. Lapsed on vägivalla all kasvanud. Kolm last on väga suure vägivalla all kasvanud. Viimane laps on saanud psühholoogilise trauma selle vägivalla all, mida inimene ei tunnista“ /.../ „on tulnud /hageja endine abikaasa/, et jälle tsüklis, jälle joob, jälle karjub, peksab, kõik on katki peksnud kodus. Peidabki noad ära, et ta ei tuleks talle kallale. Ta ei ole ainult minule rääkinud, ta on töö juures rääkinud, inimesel on hirm lihtsalt ja ta kardab koju minna“ (dtl 207).
25.Eelnevat arvestades saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja ei ole elanud just kõige eeskujulikumat elu. Kostja on tõendanud, et hagejat on korduvalt süüdi mõistetud. Ka hageja ise on tunnistanud, et on alkoholijoobes sõidukit juhtinud. Samuti nähtub nii tunnistajate kui ka hageja enda vande all antud ütlustest, et hageja tarbib alkoholi ning tal on esinenud alkoholiprobleeme. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et hageja on vähemalt ühel korral ähvardanud oma naabrit, samuti on hageja olnud vägivaldne oma pere suhtes. Kohus möönab, et selliste väljendite kasutamine nagu „ „iga aasta tsüklis“, „eluaegne pätt“, „eluaegne tõbras“, „pask“ on mõnevõrra liialdatud. Kohus leiab, et kui kostja oleks kasutanud neid väljendeid isiku suhtes, kellel ei ole esinenud eespool mainitud probleeme ning käitumist, oleks kohtu hinnangul tegemist selgelt hageja au teotavate ebakohaste väärtushinnangute ning ebaõigete faktiväidetega. Siinkohal ei anna kohus eetilist hinnangut hageja eluviisile, kuid kuivõrd hageja on ise pöördunud kohtu poole, pidades kostja avaldatud väärtushinnanguid ja faktiväiteid tema au teotavateks, peab kohus arvestama ka hageja eluviisi ja käitumist.
26.Samuti on kostja avaldanud hageja kohta järgmist: „Ma räägin sulle, et sa oled mitu selle, ühe korra selle maha parseldanud, teist korda jõid selle maha“. Kostja selgitas, et hageja põhjustas Poolas joobeseisundis veoautoga raske liiklusõnnetuse, mille tõttu nõudis tööandja hagejalt kahju hüvitamist. Seetõttu müüs hageja oma kinnisasja kiirkorras, kuid saadud raha tööandjale ei andnud, vaid ostis selle eest alkoholi. Hageja endine abikaasa pidi võtma laenu, et osta paar aastat hiljem kinnisasi tagasi.
27.Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kostja esitas kohtule hagejale kuuluva kinnisasja kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 116), millest nähtuvalt oli kinnisasja omanik hageja kuni 2002. aastani, seejärel olid omanikeks M. M. ja J. R. . 2003. aastal sai kinnisasja omanikuks F.W (hageja endine abikaasa) ning 2018. aastal uuesti hageja. Eelnev tõendab küll seda, et xx kinnisasjal on korduvalt vahetunud omanikud, kuid ei tõenda kostja väiteid selle kohta, miks hageja kinnisasja võõrandas, ega ka seda, et hageja kasutas kinnisasja müümisest saadud vahendeid alkoholi ostmiseks.
28.Kostja väiteid ei tõenda kohtu hinnangul ka tunnistaja F.W (hageja endise abikaasa) ütlused. F.W selgitas kinnisasja kohta: „alguses oli P.F-i ja siis meil oli plaan, et midagi osta, sai maha müüdud, et tegime sellise otsuse, et raiet müüa. Aga kuna ostja trehvas selline, kes ainult ei piirdunud raidega. Nad ei mõõtnud nagu eraldi maad välja, maja osa ja... Võttis selle raide ära ja pani uuesti müüki selle. Kuna P.F-i ema elas meie juures, siis vana inimene, suveks viisime ikkagi kodu, muidu olime korteris ja siis tuli ostja, kes ütles, et see maja on müügis ja siis sai tagasi ostetud. Põhimõtteliselt ta panigi müüki see kes raie müüs ära ja kirjutas oma nime peale ja ütles, et hüpoteegiga võite tagasi osta. Tegime sellise otsuse, et ostsime tagasi, vanale inimesele oleks see suur trauma olnud, kui oma kodu enam ei ole“ (dtl 204). Tunnistaja selgitas, et kinnisasi müüdi metsa pärast, mitte muul eesmärgil. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta ei ole kinnisasja tagasiostmiseks laenu võtnud: „Ei ole julgenud laenu võtta. Olin pensioni kõrvale pannud P.F-i emal. Ta elas 7 a meie juures. P.F tegeles metsamüügiga, panime rahad kokku ja sai tagasi osta“ (dtl 204).
29.Samuti ei tõenda kostja väiteid ka tunnistaja D.A ütlused. Kostja lepingulise esindaja
küsimusele, kas F.W on temale midagi xx kinnistu müümise ja ostmise kohta rääkinud, vastas tunnistaja: „jah, sellest on olnud juttu, aga ma enam täpselt ei mäleta. Ma ei hakka siin ka valetama“. Kostja lepingulise esindaja küsimusele, kas F.W on rääkinud, mis asjaolud olid kinnisasja müümise põhjuseks, vastas tunnistaja: „minu arust on olnud see ka niimoodi, et samamoodi on ta /hageja/ jälle joonud ja selle ära müünud ja siis ta ostis selle nagu tagasi. Ta võttis võlgu selleks, et saada see kinnistu tagasi. Töötas minu meelest mitmel kohal, rabas tööd“ (dtl 208). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta täpselt F.W räägitut ega kinnisasja müümisega seonduvat.
30.Seega ei ole kostja tõendanud, et tema väide „Ma räägin sulle, et sa oled mitu selle, ühe korra selle maha parseldanud, teist korda jõid selle maha“ on tõene.
31.Kohus on eelnevalt leidnud, et selliste väljendite kasutamine nagu „ „iga aasta tsüklis“, „eluaegne pätt“, „eluaegne tõbras“, „pask“ on mõnevõrra liialdatud. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja eluviisi ja käitumist. Samuti on kohus leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma väite tõesust. Kohtu hinnangul tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka järgmist. Kohtupraktikas on leitud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (vt nt Riigikohtu 10. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 10). Samuti on kohtupraktikas leitud, et ka juhul, kui VÕS § 1047 lg 3 alusel on tegu eelduslikult õigusvastane, tuleb kohtul teha kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1047 suhtes üldsätteks oleva VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (vt nt Riigikohtu 12. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 13).
32.Kohus on seisukohal, et analoogselt sotsiaalmeediale ei pea ka igale vestluses avaldatud negatiivse väärtushinnangule või faktiväitele järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Hageja ja kostja on naabrid ja sugulased, kelle vahel on juba pikemat aega konflikt. Poolte konflikt puudutas ka maamõõtmist, kuivõrd hageja on veendunud, et maamõõtmine ei ole toimunud õigesti.
8.oktoobril 2023 toimunud maamõõtmisel rõhutas hageja korduvalt seda, et maamõõtmine ei ole toimunud õigesti, see tuleks uuesti teha. Juba vestluse alguses (vt 24. märtsil 2025 esitatud helisalvestis) on tunda isikute vahelist konflikti. Selliselt ütles kostja hagejale, et viimane ei puutuks kostja maa peal olevaid tokke ega viskaks neid metsa. Selle peale vastas hageja: „läheb see ka“ (01:47 – 01:51). Lisaks ütles hageja kostjale: „Ma ei ole sind mitte mingisuguste pättidega ähvardanud, lamba jutt hakkab jälle pihta“ (2.20 – 2.25). Kui hageja heidab kostjale ette seda, et kostja on halvasti öelnud hageja vanaisa kohta, siis on helisalvestiselt kuulda ka see, kuidas hageja ütles kostja vanaisa kohta: „Aga mis sinu vanaisa tegi? Jõi samamoodi siit mu vanaisa metsa maha“ (7.20 – 7.23). Hageja ütles kostjale ka järgmist: „Põlva selles pubis, lõugasid sa nagu haavatud venelane, et miks õed nii vähe palka saavad“ (31.27 – 31.33). Ka kohtuistungil väljendas hageja kostja kohta järgmist: „Äbarikust tõusik tuleb ja hakkab solvama“ (dtl 197), „ta oli üleolev ja edev, nagu ta on terve elu olnud“ (dtl 199).
33.Arvestades hageja enda suhtumist kostjasse ning seda, et konfliktse vestluse käigus kasutas kaks isikut teineteise suhtes solvavaid väljendeid, ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga,
millele peaks järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Eelneva tõttu jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. IV
34.TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvestades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja esitas varalise kahju hüvitamise nõude (488 eurot) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude (20 000 eurot). Seega on hagihind 20 488 eurot.
35.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 6525 eurot 60 senti (36 tundi x 150 eurot/tunnis + käibemaks). Kohus märgib, et kostja on teinud ilmselt arvutusvea, märkides, et 36 tundi x 150 eurot = 5137 eurot 50 senti. Tegelikult on tehte tulemuseks 5400 eurot. Samuti ei ole arusaadav, kuidas on saadud koos käibemaksuga summaks 6525 eurot 60 senti, st millist käibemaksumäära ja mis summade puhul on kostja kohaldanud. Teatud toimingud on tehtud 2024. aastal, mil käibemaksumäär oli 22%. Alates 1. juulist 2025 on käibemaksumäär 24%. Samuti ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjast toimingute tegemise kuupäeva, mistõttu kohtul on keeruline seostada teatud toiminguid konkreetse menetlusdokumendiga. Advokaadi koostatud menetluskulude nimekirjast peaks kohus üheselt aru saama, mitte mõistatama, mida advokaat on silmas pidanud.
37.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. xx esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-163785, p 31.3). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
38.Kohus on seisukohal, et kostja lepinguline esindaja tunnitasu (150 eurot) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt, kuid peab vajalikuks märkida järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel arvestab kohus seda, et hageja on lisaks hagile esitanud korduvalt hagi täpsustusi (hageja on korduvalt oma positsiooni täpsustanud), millega kostjal tuli omakorda tutvuda. See suurendab omakorda kostja menetluskulusid.
39.Kostja menetluskulude nimekirjaga seoses märgib kohus järgmist. Esmalt jääb kohtule
arusaamatuks menetlustoiming „hagiavalduse täienduse, sh tervikteksti, koostamine“ (3 tundi). Praegusel juhul on tegemist kostja, mitte hageja menetluskuludega. Kuivõrd kostja ei ole viidanud ka menetlusdokumendi kuupäevale, ei saa kohus seda seostada konkreetse menetlusdokumendiga. Kohtule jääb arusaamatuks ka „kostja vastusega hagiavalduse terviktekstile tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine“ (2 tundi). Kohus ei saa praegusel juhul aru, miks kostja ise pidi tutvuma oma vastusega hagiterviktekstile, seda analüüsima ja kujundama seisukoha. Ka selle menetlusdokumendi puhul ei ole kuupäeva puudumise tõttu võimalik seostada seda konkreetse menetlusdokumendiga.
40.Kostja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse täienduse ja täiendavate tõenditega tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks 1,5 tundi, samuti täiendava seisukoha koostamiseks seoses hagiavalduse täiendusega 6 tundi (kokku seega 7,5 tundi). Arvestades kostja esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ei ole selline ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on 4 tundi. Lisaks sellele kulus kostja lepingulisel esindajal lõppseisukohtade koostamiseks 8 tundi. Kuivõrd kostja 4. mai 2026 menetlusdokument sisaldas taotlusi, mida kostja ei saanud enam selles menetlusstaadiumis esitada, samuti ei ole menetlusdokument mahukas ega põhjalik, on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 4 tundi. Arvestades seda, et kostja menetluskulude nimekiri on koostatud puudulikult, on põhjendatud ajakuluks 0,5 h.
41.Muus osas on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 23 tundi (3 + 3 + 1,25 + 1,5 + 0,75 + 4 + 2 + 2 + 1 + 4 + 0,5). Kostja põhjendatud kulud on seega 3450 eurot (ilma käibemaksuta, 23 x 150). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et kostja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millist käibemaksumäära ja milliste summade puhul on kostja kohaldanud. Kuivõrd osad toimingud on tehtud 2024. aastal, kui käibemaksumäär oli 22%, siis peab kohus põhjendatuks arvestada käibemaksumäära 22% 1725 eurolt ja käibemaksumäära 24% 1725 eurolt (3450 : 2). Kohus ei pea põhjendatuks arvestada iga menetlustoimingu tegemise aja seisuga kehtinud käibemaksumäära, kuivõrd kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu toimingute kuupäeva. Seega on kostja menetluskulud 4243 eurot 50 senti (1725 x 1,22 + 1725 x 1,24). Kuivõrd TsMS § 177 lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes poole taotlusel ning kostja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks viivist menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.