4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade I.K kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 12.04.2022 määrusega kuulutas kohus välja I.K pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu 20.10.2022 kohtumäärusega (jõustus 11.11.2022) lõpetati I.K pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses kohustati I.K-d ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt kehtis I.K vangistuses viibides kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning I.K-l tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 15. oktoobril ning aruanne esitada kohtule iga aasta 5. novembril. Pärast vangistusest vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas (5. mail ja 5. novembril) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele tuli lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne tuli esitada 05.11.2023. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 15 050,17 eurot (II järgu nõuded).
2.Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses kinnipeetav ning vabanes vanglast 10.11.2023. Vanglas viibides töötas võlgnik algselt vanglasiseselt ning viimastel kuudel enne vabanemist ettevõttes O. E. M. . Vabanemise järgselt otsis võlgnik lühikest aega iseseisvalt tööd ning seejärel oli registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks oli vabanemise järgselt töötutoetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud reeglina sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku nimel on tema kinnipidamise ajal teinud väljamakseid võlausaldajatele Riigi Tugiteenuste Keskus vastavalt nõuete fondi kogunenud rahale 2207,78 euro ulatuses.
3.Seoses pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise otsustamise tähtaja saabumisega 11.11.2025 korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 21.11.2025. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et vabanes vanglast 10.11.2023 ning sellest alates töötanud ei ole. Võlgnik selgitas, et on otsinud tööd, kuid seni ebaõnnestunult ning soovis teada, kas on võimalik menetlust pikendada. Kohus juhtis tähelepanu, et võlgnik ei ole viimase kahe aasta jooksul tööl käinud ning tal puudub ka käesolevalt töökoht.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 20.10.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 11.11.2022, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise pärast 11.11.2025. 2/6
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
5.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. I.K ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses kinnipeetav ja töötas algselt vanglasiseselt ning viimastel kuudel enne vabanemist ettevõttes O. E. M. . Võlgnik vabanes vanglast 10.11.2023, misjärel otsis lühikest aega iseseisvalt tööd ning seejärel oli registreeritud Eesti Töötukassas. Eesti Töötukassa vahendusel asus võlgnik 30.04.2024 õppima autojuhikursusel, et omandada C ja E kategooria juhiluba asumaks tööle veoautojuhina. Veoautojuhi ametikoolitusel osalemiseks oli vaja omandada kõigepealt C kategooria juhiluba. Mittetöötamist õppeperioodil põhjendas võlgnik ametikoolitusel osalemisega. Tulutoova tegevuse otsimise kohta esitas võlgnik tõendid vaid 13.10.2025 samal päeval mõnele töökohale kandideerimise kohta. Kohus leiab, et kaheaastase vabaduses viibimise jooksul vaid kohtu järelpärimisega sama kuupäevaga kandideerimiste esitamist ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohustuse täitmiseks PankrS § 173 lg 1 mõttes. Kohtule teadaolevalt puuduvad võlgnikul tervislikust seisundist tingitud takistused töötamisele. Kohus märgib lisaks, et võlgnik põhjendas mittetöötamist pooleteise aasta kestel autojuhi kursusel osalemisega. Kohtule esitatud andmete kohaselt asus võlgnik õppima 30.04.2024. Poolteist aastat hiljem, 01.09.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgnikul koolitusel esmasena taotletav juhtimisõiguse kategooria ehk C kategooria juhtimisõigus jätkuvalt omandamata. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava kohaselt on C kategooria koolituse õppemaht 20 tundi teooriaõpet ning 10 tundi sõiduõpet. Kohus leiab, et niivõrd väikese ajalise koormusega koolituse puhul ei ole võlgnikul alust viidata juhtimisõiguse koolituse läbimisele kui pooleteist aasta kestel esinenud takistusele töötamisel. Kui võlgnikul ei õnnestunud teooriaeksami läbimine ning võlgnik uueks eksamiks õppimist enam rahaliselt võimalikuks ei pidanud, oleks ta pidanud otsima tööd mõnes alternatiivses valdkonnas. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on arvestades kohtule esitatud tõendeid võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
6.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning 3/6
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on ühe aruande esitanud tähtaegselt, kõik ülejäänud hilinenult ning osaliselt alles kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Hilinenult esitatud aruannetes on olemas olnud teave võlgniku tegevuste kohta alates vanglast vabanemisest. Vanglas viibimise ajal edastas võlgniku palvel võlgniku kontode väljavõtted Riigi Tugiteenuste Keskus. Kontode väljavõtetelt nähtub võlgniku töötamine ning võlausaldajate nõuete rahuldamine 2207,78 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. Küll aga on kohus tuvastanud, et võlgnik on Transpordiameti sõidukipäringu andmetel märgitud alates 02.01.2025 registreerimismärgiga XXX sõiduki XXX vastutavaks ehk tegelikuks kasutajaks. Võlgniku konto väljavõttelt nähtuvad kanded seoses liikluskindlustusega (sh tagastused), mille selgitustes on viide samale sõiduki numbrile. Sõiduki omanikuks märgitud isiku elukoht on sama, mis võlgnikul. Eelnevad asjaolud annavad alust arvata, et võlgnik on varjanud oma vara. Kohtu hinnangul on võlgnik küll hilinenud kohustustest vabastamise menetluses aruannete esitamisega, ent seda ei saa pidada rikkumiseks, mis kahjustaks võlausaldajate huve. Võlausaldajate huve kahjustab asjaolu, et võlgnik, olles töötu, on käesoleval aastal omandanud vara, millest saab järeldada, et võlgnik on asunud oma tulusid ja vara varjama. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud temale PankrS § 173 lg 2 tulenevaid kohustusi.
6.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohtule esitatud aruannete kohaselt olid võlgniku sissetulekuks vabanemise järgselt töötutoetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud reeglina sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku nimel on tema kinnipidamise ajal teinud väljamakseid võlausaldajatele Riigi Tugiteenuste Keskus vastavalt nõuete fondi kogunenud rahale 2207,78 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
6.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima 4/6
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus on selgitanud võlgnikule muuhulgas mõistliku töötasuga töötamise kohustust 08.04.2022 kohtuistungil ning tuletanud meelde 12.11.2024, 19.05.2025, 06.06.2025, 04.09.2025 ning 10.10.2025 saadetud e-kirjades. Võlgnik töötas vanglas viibimise ajal, kuid vanglast vabanemise järgselt viimase kahe aasta jooksul ei ole võlgnik kohtule esitatud andmete kohaselt töötanud ning tal puuduvad tervislikust seisundist tingitud takistused töötamisele. Võlgnik on küll olnud registreeritud Eesti Töötukassas, kuid pooleteise aasta kestel mittetöötamist põhjendas võlgnik töötukassa vahendatud koolitusel osalemisega ning seejärel antud valdkonnas planeeritava töötamisega. Vahepealsel ajal võlgnik teises valdkonnas mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ei tegelenud, samuti ei ole võlgnik suutnud käesolevaks ajaks leida loodetavat tööd. Kohtu hinnangul ei saa uue töö ootamist pidada mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik ei ole töötanud. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud tulutoova tegevuse otsimist menetluse kestel. Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet ja initsiatiivi oma tulutoova tegevusega tegelemise või otsimise kohustuse täitmiseks. Sealjuures märgib kohus, et võlgnik on leidnud käesoleva aasta algul vahendeid krüptotehingute tegemiseks (nt jaanuaris 55 tehingut kogusummas 887,96 eurot, veebruaris 21 tehingut kogusummas 600,21 eurot). Kohus on tuvastanud, et võlgnik on käesoleval aastal märgitud sõiduki vastutavaks ehk tegelikuks kasutajaks. Isiku vastutava kasutajana liiklusregistrisse kandmisest tekivad talle erinevad kohustused, millest tulenevalt on võlgnik võtnud endale kohustuste vabastamise menetluses täiendava rahalise kohustuse. Võttes arvesse eelnevat ja asjaolu, et võlgnik ametlikult ei tööta ning sissetulekuid ei oma, kuid kohustuste täitmiseks on vajalikud rahalised vahendid, saab järeldada, et võlgnik on asunud oma tulusid ja vara varjama. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi süüliselt, olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks vanglast vabanemise järgselt asunud ametlikult tööle, siis oleks tal olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremal määral. Võlgniku senisest käitumisest nähtub, et tal puudub soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Võlgniku nimel on Riigi Tugiteenuste Keskus teostanud võlausaldajatele ühe makse vahetult võlgniku vanglast vabanemise eel nõuete fondi kogunenu arvelt. Vabaduses viibides ei ole võlgnik järgnenud kahe aasta jooksul töötanud ega teinud piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks, ehkki kohus on korduvalt sellele tähelepanu juhtinud. Kohtul puudub alus arvata, et olukord muutuks menetluse pikendamisel. Arvestades võlgniku senist käitumist kohustustest vabastamise menetluses ei pea kohus täiendava tähtaja määramist põhjendatuks.
9.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.K tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 5/6
10.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamisest keeldumise osas võlausaldajate seisukohti kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda I.K-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I.K kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.K vabastada usaldusisiku kohustustest I.K kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.