Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-18297
Tsiviilasi
Hordeum OÜ hüvitamiseks
hagi
Ülvi
Nool-Kõre
vastu
kahju
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7599 eurot 83 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hordeum OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. november 2023
Menetlusosalised ja nende
Hageja Hordeum OÜ (registrikood 14688492), lepinguline esindaja advokaat Aleksander Muru Kostja Ülvi Nool-Kõre (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Mark Uska ja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu maakohtu 10. mai 2023 otsuse resolutsioon muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
2.Hordeum OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Hordeum OÜ kanda.
4.Välja mõista Hordeum OÜ-lt menetluskuluna Ülvi Nool-Kõre kasuks 2808 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Hordeum (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Ülvi Nool-Kõre (kostja) vastu 7039 euro 11 sendi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja kuni 11. juulini 2022 hageja juhatuse liige. Hagejale kuulub sõiduauto Mercedes-Benz C 200 D registreerimisnumbriga XXXXXXX (sõiduk), mida kasutas tööalasteks sõitudeks kostja. 2022. a juunis esitas kostja AS-le LHV Pank (LHV) liisingutaotluse, soovides liisingupakkumist liisingusummaga 9908 eurot 68 senti, millele lisandub käibemaks. 6. juulil 2022 sõlmis kostja LHV-ga kapitalirendilepingu nr XXXXXXX. Koos kapitalirendilepingu sõlmimisega sõlmis kostja muuhulgas hageja esindajana LHV-ga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduk (müügileping). Samal päeval toimus sõiduki omanikuvahetus. Kui LHV saatis hagejale kirja, milles palus edastada sõiduki eest tasumiseks arve, tühistas hageja 14. septembril 2022 müügilepingu ning palus kostjal tagastada sõiduki valdus hagejale. Kostja kirjale ei reageerinud. Hageja esitas korduvaid nõudmisi sõiduki valduse üleandmiseks. 27. oktoobril 2022 taganes LHV müügilepingust. Kostja andis hagejale sõiduki valduse üle 31. oktoobril 2022. Hageja nõuab kostjalt sõiduki omandi rikkumise tulemusel saadu väljaandmist ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja hinnangul on müügitehing tühine, kuna kostja rikkus hageja juhatuse liikmena enda hoolsuskohustust, sest ta müüs sõiduki selle väärtusest madalama hinnaga. Hindamisakti kohaselt oli sõiduki väärtuseks 19 000 eurot, aga müügilepingus lepiti kokku sõiduki hinnaks 11 890 eurot 42 senti. LHV teadis juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest. Seega on täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 eeldused. Kuna müügitehing on tühine, oli hageja sõiduki omanik terve aja, kui kostja seda kasutas, s.o 6. juulist 2022–31. oktoobrini 2022. Kuna kostja sai hageja sõidukit kasutades TsÜS § 62 lg 1 tähenduses kasutuseeliseid, peab ta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi kasutuseelise väärtuse hüvitama. Sarnase sõiduki üürihind on 15-28 päeva puhul 54 eurot 55 senti päevas, mistõttu kostja saadud kasutuseeliste väärtus on 6055 eurot 5 senti.
Kuigi kostja pidas hagejaga (tema osanikega) sõiduki liisingu ülevõtmise osas läbirääkimisi, oli see suuremahulise kokkuleppe üks osa ning kokkulepet tuli täita tervikuna, mitte ühte osa teistest eraldi. Seega ei olnud kostjal müügilepingu sõlmimiseks hageja osanike nõusolekut. Sõiduki võõrandamine on hageja huvide vastane, sest hageja ei saanud müügitehingule võrdväärset vastusooritust.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta enne hageja juhatusest tagasiastumist teiste hageja osanikega läbirääkimisi, mh sõiduki osas ja nad aitasid sõiduki liisingu ülevõtmisele aktiivselt kaasa. Hageja 14. septembri 2022 tühistamisavaldus on õiguslike tagajärgedeta, kuna puudub hageja ja kostja kui hageja juhatuse liikme vahelisest sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Samuti ei ole hageja saanud sõiduki võõrandamisest kahju. Isegi, kui LHV teadis, et sõiduki müük toimub turuhinnast madalama hinnaga, ei järeldu sellest, et LHV oli või pidi olema TsÜS § 131 lg 1 mõistes teadlik, et kostja rikkus müügilepingu sõlmimisel hageja ees enda juhatuse liikme kohustusi. Seega polnud müügilepingu TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistamise eeldused
14.septembril 2022 täidetud. Isegi, kui müügilepingu oleks saanud TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada, ei mõjutanud see sõiduki omandiõiguse kuuluvust. Müügilepingu tühistamisel saanuks hagejal tekkida LHV kui müügilepingu poole suhtes nõue sõiduki omand hagejale tagasi anda üksnes juhul, kui kehtetu on nii müügileping kui selles sisalduv asjaõiguskokkulepe kui käsutustehing. Kuivõrd hageja peamine haginõue on täies ulatuses alusetu, on alusetu ka selle nõude esitamisega seotud õigusabikulude kahjuna hüvitamise nõue.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis nende hüvitiseks hagejalt kostja kasuks välja 6246 eurot 72 senti ja seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt kuni täitmiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on 6 juulil 2022 sõlmitud kaks lepingut, milleks on sõiduki müügileping, mis on sõlmitud hageja ja LHV vahel ning kapitalirendileping, mis on sõlmitud LHV ja kostja vahel. Maakohus hindas, kas kostja on hageja juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena õigus sõlmida sõiduki võõrandamistehing. Hageja omandas sõiduki AS-lt Transcom kapitalirendi jääkväärtuse hinnaga, misjärel sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena LHV-ga sõiduki müügilepingu. Asjas on 28. juuni 2022 e-kirjaga „[...] Ülvi võtab tema kasutuses oleva MB liisingu üle liisingu jääk ca 9500 EUR ja auto turuväärtus ca 17-18 000) [...]“, tõendatud, et müügilepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud sõiduki võõrandamine turutingimustel, vaid sõiduki liisingu ülevõtmine hageja juhatuse liikmeks olnud kostja isiklikku kasutusse, mis toimus osanike nõusolekul ja heakskiidul. Hagejaga seotud isikud ja kostja pidasid läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks, mis hõlmas muuhulgas juhatuse liikmete tasu, sõiduki kostjale liisingusse andmist jne. Hageja selgituste kohaselt hakati tegema ettevalmistusi kokkuleppe täitmiseks, koostati optsioonilepingud, kirjutati notarile ja tehti ettevalmistusi sõiduki omandi üleandmiseks. Sõiduki liisingusse
võtmine realiseerus, teised kokkuleppe tingimused aga mitte. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kõik kokkuleppes olevad tingimused pidid esinema samaaegselt ning et kokkuleppe ositi täitmine oli välistatud. Hageja esindaja kohtuistungil antud selgitused tõendavad, et osanikud olid kostjale nõusoleku sõiduki liisingu ülevõtmiseks andnud. Seega olid osanikud kostjale sõiduki liisingu ülevõtmiseks nõusoleku andnud ja kostja on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti on tõendatud, et osanikele ja teisele juhatuse liikmele ei olnud sõiduki võõrandamis- ja kapitalirendilepingu sõlmimine üllatuslik. 15. juuli 2022 e-kirjast nähtub, et hageja juhatuse liige Peip Reedi on osaniku esindajale edastanud teabe, et hindamisakti järgne summa on suurem kui nad arvasid. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ega tõendatud hageja väide, et hageja sai teada äriühingu jaoks kahjulikust tehingust vahetult enne ülesütlemisavalduse esitamist. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mistõttu ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Maakohus kontrollis, kas kasutuseeliste nõue on põhjendatud. Kuna kostja ei rikkunud hageja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi, ei ole hageja 14. septembri 2022. a ülesütlemisavaldus kehtiv. Küll aga on kehtiv LHV taganemisavaldus, mille põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja müügilepingu p-st 3.2 tulenevat arvet. Vaidlust ei ole selles, et kostja on sõiduki LHV-le tagastanud ja LHV omakorda hagejale. Hageja nõue VÕS § 1037 lg 1 alusel on põhjendamatult esitatud kostja vastu. Sõiduki müügilepingu osalisteks olid hageja ja LHV, mitte kostja. Seega ei ole täidetud kostja suhtes VÕS § 1037 lg 1 eeldused, sest kostja ei käsutanud hageja nõusolekuta hageja omandit, kuna alates müügilepingu sõlmimisest kuni taganemisavalduse esitamiseni oli sõiduki omanikuks LHV, mitte hageja. Kasutuseelise väljaandmise nõude võiks olla põhjendatud LHV vastu juhul, kui hageja ja LHV vaheline müügileping on tühine. Kuna rahuldamata jäi hageja nõue kostjalt kasutuseelise väljamõistmiseks, jättis maakohus põhjendamatuse tõttu rahuldamata ka kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise nõude.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lahendanud vale nõude, sest analüüsis osaühingu juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet, kuigi seda nõuet hageja ei esitanud. Hageja nõudis kostjalt kasutuseeliste ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Maakohtu otsus on ka vastuoluline, sest maakohus on viidanud, et hagejal on rikkumise teel saadu hüvitamise nõue. Sõiduk kuulus terve aja hagejale, sest hageja tühistas müügilepingu, alternatiivselt on müügileping tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kasutuseeliste nõude saaks esitada üksnes LHV vastu. Hageja omandiõiguse rikkumine seisneb sõiduki õigustamatus kasutamises, mitte käsutamises. Sõidukit kasutas kostja, mitte LHV. Seega sai kostja ka kasutuseeliseid. Maakohus jättis selle hageja nõude sisuliselt hindamata. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja osanikud olid andnud kostjale nõusoleku sõiduki liisingu ülevõtmiseks. Osanike tahe oli selline, et täidetud saaks kõik kokkuleppe tingimused,
mitte eraldiseisvalt sõiduki osas. Kuna kokkulepet ei saavutatud, siis ei saanud olla nõusolekut ka sõiduki liisingu ülevõtmiseks. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta väited ja tõendid konkurentsi osutamise kohta. Muud rikkumised tingisid selle, et põhjendamatult jäi rahuldamata ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb otsuse resolutsiooni osas jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21).
7.Ringkonnakohtu menetluses vaidlevad pooled kõigepealt selles, kas maakohus kvalifitseeris hageja kasutuseelise väärtuse hüvitamise nõude põhjendatult kahju hüvitamise nõudeks hageja juhatuse endise liikme vastu ÄS § 187 lg 2 alusel. Hageja kinnitab apellatsioonkaebuses, et tema ei ole kostja kui endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tingis hagi esitamise see, et kostja hageja juhatuse liikmena sõlmis 6. juulil 2022 AS-ga LHV Pank (edaspidi ka LHV) hageja nimel oma tööauto müügilepingu hinnaga 11 890, 42 eurot (km-ga) ja samal päeval sõlmis ise LHV-ga sama sõiduki osas kapitalirendilepingu. Seejärel esitas kostja 11. juulil 2022 hagejale juhatuse liikme kohalt tagasiasutumise avalduse. Kostja tagastas sõiduki hagejale 31. oktoobril 2022. Maakohus on need asjaolud tuvastanud ja need ei ole vaidluse all.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on lahendanud nõude, mida ei esitatud. Maakohus on otsuse p-des 8 ja 9 käsitlenud küsimust, kas kostja põhjustas hagejale juhatuse liikme kohustusi rikkudes kahju, mis tuleb hüvitada (ÄS § 187 lg 2). Sellise kahju hüvitamist ei ole hageja aga nõudnud. Hageja nõuab kostjalt oma omandi rikkumisega saadud kasutuseeliste hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 ja AÕS § 85 lg 1 alusel. Üldiselt ei ole kohus seotud poole õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7), kuid praeguses asjas nõuab hageja kasutuseeliste hüvitamist, mis on võrreldes kahju hüvitamise nõudega täiesti erinev nõue teistel asjaoludel. Kasutuseelise nõude ja kahju hüvitamise nõude eeldused on erinevad ja samuti ei ole kahju hüvitamise ja kasutuseeliste hüvitamise eesmärk sama. Kohus ei saa otsustada hageja eest, millist õiguskaitsevahendit hageja kasutada soovib (TsMS § 5 lg 2 ja § 5 lg 1). Hageja on soovinud oma väidetega selles, et juhatuse liikmena on kostja rikkunud mitmeid enda juhatuse liikme kohustusi, veenda kohut, et need rikkumised annavad temale õiguse sõiduki müügileping TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada (...esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi...), mida maakohus on ka otsuse p-s 10 asjakohaselt analüüsinud. Maakohtu põhjendused otsuse p-s 9 tuleb eeltoodu tõttu maakohtu otsusest välja jätta, kuivõrd kostja rikkumiste esile toomise mõte ei olnud nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
9.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja nõude rahuldamise eeldusi VÕS § 1037 lg 1 alusel. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul väidetavalt
kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga (RKTKo 27.09.2017 nr 2-15-18478/33, p 11). Praegu saaks hagejal olla nõue kostja vastu juhul, kui kostja oli vaidlusalusel perioodil, s.o 6. juulist 2022 kuni 31. oktoobrini 2022 sõiduki omanik. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas sel ajal sõidukit, mistõttu sai ta eelduslikult ka kasutuseeliseid. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid (RKTKo 27.09.2017 nr 2-15-18478/33, p 11; RKTKo 22.10.2014 nr 3-2-1-65-14, p 16). Seega on nõude lahendamiseks esmajoones vaja tuvastada, kas hageja oli vaidlusalusel perioodil sõiduki omanik. Hageja tugineb ise vaidlustamata asjaolule, et kostja müüs hageja juhatuse liikmena sõiduki
6.juulil 2022 AS-le LHV Pank. Seega saaks hageja sõiduki omanik olla vaidlusalusel perioodil siis, kui omand ei läinud 6. juuli 2022. a müügilepingu sõlmimisega pangale üle ehk müügileping peaks olema tühine. Maakohus on otsuses jätnud tähelepanuta selle, et hageja tugines ka müügilepingu tühisusele. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab tehingu kehtivust kontrollima ka enda algatusel (RKTKm 03.04.2018 2-16-18835/64, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et müügileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 alusel. Midagi heade kommete vastast ei saa olla selles, kui äriühing müüb pangale jääkväärtuse eest enda auto. Küll aga võiks müügileping olla tühine TsÜS § 87 alusel siis, kui juhatuse liige oleks sõlminud tehingu iseendaga (vt ka äriseadustik (ÄS) § 181 lg 3). Samas seda ta otseselt ei teinud, sest kostja müüs AS-lt Transcom kapitalirendi jääkväärtuse hinnaga ostetud sõiduauto LHV-le, mitte iseendale ja LHV liisis seejärel sõiduki kostjale. Samuti on maakohus tuvastanud, et hageja osanike nõusolek selleks tehinguks oli olemas (maakohtu otsuse p 10 neljas lõik). Seega puudub kohtu ette toodud asjaoludel alus pidada 6. juuli 2022 sõiduki müügilepingut tühiseks.
10.Hageja tugineb alternatiivselt sellele, et sõiduk kuulus vaidlusalusel perioodil talle, sest ta tühistas 14. septembri 2022. a avaldusega müügilepingu (nii kohustus- kui ka käsutustehingu) TsÜS § 131 lg 1 rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal puudub alus tehingu tühistamiseks juba seetõttu, et kostja ei rikkunud hageja juhatuse liikmena esinduse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuli maakohtul kontrollida lepingu tühistamise õiguse eeldusena, kuid maakohus kontrollis seda kahju hüvitamise nõude eeldusena (vt maakohtu otsuse p 10 viimane lause). Nimetatud minetus ei viinud aga maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi p-s 10. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 131 lg 1 kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, kui tehing oli esindatava huvidega vastuolus, vaid tehingu teine pool peab sellest ka teadma või teadma pidama (vt ka RKTKo 14.10.2015 3-2-1-110-15, p 12). Seega pidanuks LHV teadma, et müügileping on hageja huvidega vastuolus. Kuivõrd LHV ostis sõiduki liisinguväärtuse eest, on seda keeruline väita. Hageja ei ole ka seda asjaolu (LHV teadmist) tõendanud. LHV ei olnud kostja lähikondne vms isik ja üksnes millegi ostmine turuhinnast odavamalt ei tähenda, et ostja peab teadma, et müüja esindaja rikub oma kohustusi. See oleks õiguskäibele kahjulik, kui sellisel alusel esindaja kohustuste rikkumisest teadma pidamist jaatada. Samuti välistaks
tehingu tühistamise TsÜS § 131 lg 2 p 1, sest hageja (enda teiste osanike näol, vt ka ÄS 181 lg 3) oli tehinguga nõus, nagu maakohus leidis. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukohaga, et kui sõiduki liisingu üleandmine oleks olnud üks osa nn „kobarkokkuleppest“, siis oleks pidanud kõik kavandatavad tehingud sisalduma notariaalaktis, mille hageja oli kostja jaoks ettevalmistanud (optsioonilepingu projekt) ja mille allkirjastamisele kostja ei ilmunud.
11.Seega on 6. juuli 2022. a müügileping kehtiv ja sõiduki omandiõigus läks lepingu alusel üle LHV-le. Täidetud ei ole VÕS § 1037 kohaldamiseks ja kostjalt kasutuseelise nõudmiseks vajalikud eeldused, hageja ei olnud vaidlusalusel perioodil sõiduki omanik ja hageja omandit ei ole rikutud. Kostja on sõidukit kasutanud, kuid tegi seda õiguslikul alusel, st tema ja LHV vahel sõlmitud liisinglepingu alusel. Kuivõrd VÕS § 1037 lg 1 eeldused kostjalt kasutuseelise nõudmiseks on täitamata, jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata, sh kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise osas. Kasutuseelise väärtuse hüvitamise nõuet ei pea ringkonnakohus seetõttu sisuliselt hindama ega sellega seotud tõendeid analüüsima. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
12.Hageja heidab maakohtule ette 2. märtsil 2023 esitatud tõendite kostja poolt hagejale konkurentsi osutamise kohta hindamata jätmist. Iseenesest on see väide õige, sest maakohus ei ole oma otsuses neid tõendeid kooskõlas TsMS § 442 lg 8 kolmanda lausega analüüsinud. Samas ei ole see minetus viinud maakohut ebaõige otsuseni. Need tõendid (e-kirjavahetus, sh e-kirjad Baltic Agro OÜ-le, Allkraft OÜ üld- ja isikuandmed ja 2021. a majandusaasta aruanne, hageja 2021. a majandusaasta aruanne) võivad omada tähtsust hageja hagis kostja vastu konkurentsikeelu rikkumisest saadud tulu üleandmiseks, millist nõuet kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-22-15468, kuid neist tõenditest ei saa teha hageja soovitud järeldust, kuidas mõistis kostja K. Koka 28. juuni 2022. a e-kirjas kirjeldatud võimalikke kokkuleppeid. Nimetatud tõendid ei tõenda ka osanike nõusoleku puudumist sõiduki liisingu ülevõtmiseks kostja poolt. Kuivõrd tegemist on asjas tähtsust mitteomavate tõenditega, oleks maakohus pidanud jätma need tõendid vastu võtmata. Tõendite vastu võtmise tõttu tuleb jätta nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
13.Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
jäävad
menetluskulud
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus kuni ringkonnakohtu istungini 3561, 84 eurot (km-ga). Nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad osutanud talle apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 216 eurot. Sellele lisandub üks tund sama hinnaga õigusabi kohtuistungil osalemise eest. Hageja esitas ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole kostja menetluskulu suurus põhjendatud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu kuni kohtuistungini kokku 5, 5 h. Kuigi menetluskulu nimekirjast ei selgu, kas kostja kasutas ka sisuliselt kahte lepingulist esindajat, ei ole hageja hinnangul mitme lepingulise esindaja kasutamine käesolevas asjas põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Ringkonnakohus peab arvestades asja keerukust
ja apellatsioonkaebuse sisu põhjendatud ja vajalikuks ajaks apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja sellega seotud kliendiga suhtlemisele 10 h, millele lisandub põhjendatud kuluna lepingulise esindaja ettevalmistusaeg kohtuistungiks ja kohtuistungi aeg. Vandeadvokaatidest esindajate tunnihind on vajalik ja põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud õigusabikulu seega ringkonnakohtus 2808 (13h x 216) eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Tasumata menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.