Yxxxx Mxxxxxxx ja Sxxxxxxx Ixxxx hagi Tartu Ülikooli vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
8005 eurot, 8005 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja YxxxxMxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja Sxxxxxxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) Hagejate esindaja advokaat Katarina Talumäe Kostja Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Kostja esindaja Martin Pärn
Kohtuistungi toimumise aeg
09.11.2023
RESOLUTSIOON
Jätta Yxxx Mxxxxxxx ja Sxxxxxxxxxxxxx hagi rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud 50% ulatuses Yxxx Mxxxxxxx ja 50% ulatuses SxxxxxxxxIxxxx kanda.
Jätta hagejatelt kostja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Yxxx Mxxxxxx ja Sxxxxxxx Ixxxxxesitasid 05.07.2023 Tartu Ülikooli vastu ühise hagi, milles palusid mõista Tartu Ülikoolilt kummagi kostja kasuks välja kahjuhüvitise 8005 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Vene Föderatsioonist pärit välisüliõpilased. Yxxx Mxxxxxx soovis saada Eestis ja Sxxxxxxx Ixxxx Leedus üldhariduskooli õpetajateks. Hagejad sõlmisid kostjaga õppekulude hüvitamise lepingu, mille alusel tasusid kostjale õppemaksu kumbki 7600 eurot. Nad asusid 2021. aasta septembris õppima kostja Narva kolledži magistriastme õppekaval "Vene keele õpetamine võõrkeelena". Õppekava kohta ülikooli kodulehel avaldatud info lubas eeldada, et õppekava lõpetamisel saavad hagejatest vene keele kui võõrkeele õpetajad, kes saavad töötada õpetajatena endale sobivas riigis ja asutuses. Mõistete "pedagoog", "õpilased", "õpetaja" ja "ülemaailmne" läbiv kasutamine lubas hagejatel eeldada, et õppekava on laiahaardeline ja võimaldab töötada ka üldhariduskooli õpetajana. Võimalust saada "õpetajaks" rõhutati eraldi ka õppekava reklaamklipis Youtube keskkonnas. Ka Õppeinfosüsteemis (ÕIS) avaldatud dokumentatsioonis esinevad läbivalt erinevates kohtades viited "õpetajale" või "õpetamisele". Kostja tekitas hagejatele arusaama, et õppekava läbinud üliõpilasel on piisavad teadmised, kompetents, kvalifikatsiooninõuded ja muud eeldused, et asuda tööle vene keele õpetajana endale sobivas kohas - üldhariduskoolis, keeltekursusel, keeltekoolis või mistahes muus asutuses - Eestis või välismaal, sh Leedus - ning mistahes takistusi selleks ei esine. Ka õppekava praktikajuhendis on läbivalt kasutatud just üldhariduskoolidele iseloomulikku terminoloogiat. Kostja ei ole avaldanud ühtegi viidet võimalikule õpetaja kutse taotlemise kohustusele või muudele piirangutele, mis võiksid saada takistuseks Eesti või välisriigi tööjõuturul õpetaja ametikohale kandideerimisel. Mõned kuud enne magistriõpingute lõppu hakkasid hagejad kandideerima üldhariduskoolidesse praktikakohtadele. Hagejad avastasid, et vastupidiselt kostja poolt avaldatud teabele on lõpetajate diplomi kasutusvõimalused äärmiselt piiratud. Õppekava "Vene keele õpetamine võõrkeelena" ei ole kantud Kutsekoja kutsestandardi "Õpetaja, tase 7" loetellu ning lõpetajad saavad tööle asuda keeltekursuste ja koolituskeskuste repetiitoritena, kuid mitte koolisüsteemis. Kostja oleks pidanud hagejaid sellest teavitama enne õppekulude hüvitamise lepingu sõlmimist ja õppeprotsessi alustamist. Hagejad teatasid, et tühistavad kostjaga sõlmitud lepingud TsÜS § 92 ja § 99 lg 1 p 2 alusel ning nõuavad kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja pidi üliõpilaskandidaatidele avaldama, et üldhariduskoolide õpetajailt nõutakse täiendavalt kutsetunnistust, mis omakorda eeldab täiendavate õppeainete läbimist ning kutse taotlemist. Kumbki hageja nõuab kostjalt õppekulude (varalise kahju) hüvitamist 7600 eurot. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et õppekulusid pole võimalik kostjalt täies ulatuses välja mõista, paluvad hagejad välja mõista täiendavalt mittevaralise kahju hüvitise, mille suurus vastab summale, mille võrra kohus vähendas väljamõistetavat varalise kahju hüvitist.
2/7
Alternatiivselt ütlevad hagejad lepingu üles VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1, lg 6 ja § 196 lg 1 alusel ja nõuavad kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Kostja on rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust ning see on aluseks kahjuhüvitise nõudele. Lisaks nõuavad hagejad, et kostja hüvitaks neile ka kohtueelsed õigusabikulud kokku 810 eurot, s.o 405 eurot kummalegi. Hagejad leidsid vastuseks kostja väidetele, et nad on läbinud kohustusliku suunamooduli, mille hulka kuulub ka õppeaine "Eesti keel (A1 tase)". Isegi kui õppekavas ei sisalduks kohustuslikku eesti keele õpet, ei saaks järeldada, et hagejad pidanuks olema teadlikud, et Eesti koolisüsteemis töötav võõrkeeleõpetaja peab oskama eesti keelt. 2021. aastal ei sätestanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus eesti keele oskust või kutse omamist kohustusliku kvalifikatsiooninõudena. Universitas Tartuensis on eesti keelne ülikooli siseajakiri ning selles avaldatud teave ei ole piisav.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei tekitanud kostja hagejates arusaama, et õppekava läbimisel saavad nad kutse, mis võimaldab asuda tööle õpetajana Eesti üldhariduskoolis. Kostja ei ole andnud lubadust, et ta annab hagejatele õpetaja kutse. Kogu õpe, kaasa arvatud praktika, toimub vene keeles. Kostja ei paku õppekaval eesti keele õpet. Samas on Eestis õpetajana tööle asumiseks vajalik eesti keele oskus. Keeleoskuse nõue tulenes 2021. aastal keeleseaduse § 23 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 p-st 6. Terminil „õpetaja“ on laiem tähendus ja reguleeritud õpetajakutse on ainult osa sellest tähendusest. Ka täienduskoolitusasutustes ja huvihariduses töötavad õpetajad ning seal tööle asumiseks ei pruugi hagejatel takistusi olla. Kuna õppekava sihtrühmaks olid välistudengid, kes peale lõpetamist siirduvad tööle erinevatesse riikidesse, ei ole kostja õppekava lõpetajatele pakkunud Eestis kehtiva õpetajakutse saamise võimalust. Õppekava tutvustuses ajakirjas Universitas Tartuensis tõi õppekava programmijuht Oxxx Bxxxxxxxx välja, et kuigi õppekava annab oskuse keelt õpetada, ei anna see õpetajakutset. Kostja pidi õppekava avamisel arvestama võimalusega, et välisüliõpilane soovib siirduda pärast lõpetamist tööle Eesti koolidesse ja omandada Eesti õpetajakutse. Selleks pakub kostja lisaõpet - intensiivset eesti keele õppe programmi ja seejärel õpetajakoolituse alusmoodulit (eesti keeles). Kvalifikatsioonid ja pädevused jagunevad formaalhariduslikeks kvalifikatsioonideks ja kutsekvalifikatsioonideks. Õppekava läbinutele annab kostja formaalharidusliku kvalifikatsiooni. Kostja juures omandatav magistriharidus annab võimaluse kandideerida tööle ka välismaal, kuna kostja poolt antav haridus on kvaliteetne. Samas ei ole olemas „ülemaailmset õpetaja kutsestandardit“. Enamasti on reguleeritud elukutsete puhul riikides välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamiseks ette nähtud vastav menetlus. Õpetajakutse saamine Eestis ei pruugi olla Leedus õpetajana töötamise eelduseks. Hagejatega sõlmitud õppekulude lepingute tühistamiseks ja ülesütlemiseks ei ole alust. Kostja ei ole enne lepingute sõlmimist hagejaid eksitusse viinud ega lepingut rikkunud. Hagejatega sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingute järgi kohustus kostja võimaldama õppekava läbimist, s.o. pakkuma õpet. Õpetajakutse omandamine ei ole lepingu esemeks ning lepingust ei ole võimalik välja lugeda, et kostja oleks kohustatud õppekava läbimisel 3/7
hagejatele õpetajakutse andma. Kostja on kõik oma lepingujärgsed kohustused täitnud ja valmis täitma neid lõpuni. Hagejatele pakutud õpe ei ole tekitanud hagejatele kahju. Omandatud pädevusi on hagejatel võimalus tõestada dokumentaalselt ja neid õppeaineid saab vajadusel üle kanda. Hagi rahuldamine ei täidaks VÕS § 115 sätestatud eesmärki. Omandatud teadmisi ja oskusi ei saa hagejatelt keegi „ära võtta“ ja hagejad ei saa neid „tagasi anda“. Hagejad ei ole tõestanud, milles seisneb neile väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju. Kostja ei ole Sxxxxxxx Ixxxxxx kahju tekitanud. Viimane töötab esitatud tõendite kohaselt asedirektorina osaühingus Transenergo töötasuga ligikaudu 20 000 eurot. Õpetaja töötasu alammäär oli 2023. aastal 1749 eurot.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et YxxxxMxxxxxx ja Sxxxxxxx Ixxxx esitasid kohtusse ühise hagi. Tegemist on kummagi hageja nõudega kostja vastu ning need nõuded ei ole omavahel õiguslikult seotud. Kuna hagid on analoogsed, ei ole kohus menetluskulude kokkuhoiu mõttes hagisid eraldanud iseseisvaks menetluseks.
4.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • Yxxx Mxxxxxx sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu õppekulude hüvitamiseks. Lepingu p 3.1 kohaselt võimaldab ülikool üliõpilasel tavaõppes läbida magistriõppe õppekava "Vene keele õpetamine võõrkeelena" tingimusel, et üliõpilane on õppemaksu tasunud (dtl 14-17); • Sxxxxxxx Ixxxx sõlmis 04.10.2021 Tartu Ülikooliga lepingu õppekulude hüvitamiseks. Lepingu p 3.1 kohaselt võimaldab ülikool üliõpilasel tavaõppes läbida magistriõppe õppekava "Vene keele õpetamine võõrkeelena" tingimusel, et üliõpilane on õppemaksu tasunud (dtl 18-21). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad hagejad asusid 2021. aasta septembris õppima kostja Narva kolledži magistriastme õppekaval "Vene keele õpetamine võõrkeelena". Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kumbki hageja on lepingu alusel tasunud õppemaksu kokku 7600 eurot.
5.Hagejad on hagiavalduses teatanud, et tühistavad kostjaga sõlmitud lepingud TsÜS § 92 ja § 99 lg 1 p 2 alusel. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hagejate väitel oli neil ebaõige ettekujutus, et õppekava lõpetades saavad nad töötada õpetajatena üldhariduskoolis õpetajatena nii Eestis kui Leedus. Hagejate väitel nad üldhariduskoolis töötada ei saa, kuna vaidlusalune õppekava ei anna õpetaja kutsetunnistust. Kostja on seda väidet kinnitanud. 2021. a septembris, kui hagejad oma õpinguid alustasid, kehtis põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 75 lg 4 järgnevas sõnastuses: õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud 4/7
kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid. PGS § 74 lg 5 alusel vastu võetud Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määrusega nr 30 kinnitatud Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded § 3 lg 1 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt saadakse õpetajakutse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis. Seega on Eestis üldhariduskoolis töötamiseks vaja lisaks magistrikraadile ka õpetajakutset. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ka Leedus kehtivad õpetajaks saamisele analoogsed nõuded. Kostja on kohtuistungil möönnud, et hagejate vastavad väited on tõenäoliselt õiged. Kui hagejad eeldasid, et õppekava läbimine annab õiguse töötada õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis, sõlmisid nad tehingu eksimuse mõjul.
6.TsÜS § 92 lg 3 p 1 sätestab, et tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Hagejate esitatud tõendite kohaselt avaldati ülikooli kodulehel õppekava kohta järgnev info: Kaheaastane magistriprogramm valmistab ette vene keele kui võõrkeele õpetaja tööks. Programmi lõpetajatel on teoreetilised teadmised ja oskused, mis vastavad kaasaegse filoloogia- ja pedagoogikateaduse nõuetele, vene keele kui võõrkeele õpetamise praktika vajadustele ning lõpetajad on võimelised rakendama omandatud teadmisi ja oskusi pedagoogilises töös õpilastega eri vanuses, eri keelekandjate ja kultuuride esindajatega. Programm on suunatud aine- ja mitmekultuuriliste pädevuste kujundamisele, kommunikatiivsete, metoodiliste, reflektiivsete, organisatsiooniliste, juhtimis- ja ettevõtlike oskuste arendamisele, tulevase õpetaja professionaalse identiteedi kujundamisele ja toetamisele. Programm sisaldab nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke autorifiloloogilisi ja pedagoogilisi kursusi, mille on välja töötanud Tartu Ülikooli juhtivspetsialistid. Pedagoogiline praktika on korraldatud erinevas vanuses välisüliõpilaste rühmas, kes esindavad erinevaid keeli ja kultuure ning võimaldavad õpilastel omandada kogemusi vene keele kui võõrkeele õpetamisel reaalsetes tingimustes (dtl 22). Programmi täpsema kirjeldusena on märgitud: "Võimalus saada nii filoloogi- kui pedagoogiharidus 2 aastaga" (dtl 23). Programmi lõpetajatel on järgmised võimalused: "Tartu Ülikooli diplomi omandamine avab laiad võimalused tööks nii EL-s, USA-s kui kaugemates välisriikides. /.../ Õppimine segarühmades (tudengid EL, SRÜ jt riikidest õpivad koos) annab võimaluse luua tööalaseid kontakte ning saada osaks ülemaailmsest vene keele kui võõrkeele õpetajate erialavõrgustikust" (dtl 24). Tartu Ülikooli kodulehe kohaselt võimaldab sisutihe magistriõpe Narva kolledžis kahe aasta jooksul omandada filoloogilised põhiteadmised ja -oskused ning saada spetsialistiks, kes asub õpetama vene keelt kui võõrkeelt mitmekultuurilises klassis, eri vanuses ning erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestele./.../ Kaheaastase õppe jooksul valmistad sa end ette vene keele kui võõrkeele õpetamiseks mis tahes keeletunnis olenemata õppija vanusest, emakeelest ja kultuuritaustast (dtl 26).
5/7
Kohus leiab hagejate välja toodud tõendeid hinnates, et kostja ei ole hagejatele lubanud kutsetunnistuse andmist. Ülikooli kodulehe kohaselt valmistab magistriprogramm üliõpilasi ette vene keele kui võõrkeele õpetaja tööks. Samas ei ole välja toodud, et ainuüksi ettevalmistavast programmist piisab õpetaja kutse saamiseks või et see sisaldab õpetaja kutse saamist. Kostja kasutatud sõnastus „asub õpetama vene keelt kui võõrkeelt mitmekultuurilises klassis, eri vanuses ning erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestele“ viitab pigem sellele, et õppekava eesmärgiks ei ole ette valmistada õpetajaid, kes õpetaksid vene keelt Eesti põhikoolis või gümnaasiumis suhteliselt ühes vanusest olevatele, ühise emakeele ja kultuuritaustaga õpilastele. Kostja tekstid viitavad pigem sellele, et hagejad saavad ettevalmistuse õpetaja tööks õpilastega, kes on eri vanuses, räägivad emakeelena eri keeli ning on pärit erinevast kultuuriruumist. Kostja ei ole kuskil välja toonud, et saadav magistrikraad annab ilma lisadokumente vajamata õiguse töötada keeleõpetajana põhikoolis või gümnaasiumis Eestis, Leedus, USAs või kaugemates välisriikides. Kohus leiab, et mõistlik inimene ei saanud sellist tulemust ka eeldada. Asjaolu, et kostja on kasutanud eelpool toodud tõendites või praktikajuhendis (dtl 28) terminit „õpetaja“ ei tähenda, et hageja oleks lubanud kutsetunnistust. Kostja ei ole seega teinud hagejatele teatavaks asjaolusid, mis oleksid kaasa toonud hagejate eksimuse. Hagejad oleksid pidanud enne lepingu sõlmimist täpsustama, millised õigused ja võimalused täpsemalt saadav magistrikraad annab.
7.Kohus leiab ka samas, et kui hagejad soovisid töötada õpetajatena, tuli neil endil välja uurida õpetajaks saamise tingimused. Üldteadaolevalt on õpetajana töötamiseks vaja õpetaja kutset. Sellises olukorras ei saa öelda, et kostja oleks pidanud kutsetunnistuse mitte andmisest hagejaid hea usu põhimõtte kohaselt omal algatusel teavitama.
8.Tulenevalt 2021. aasta septembris kehtinud KeeleS § 23 lg-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrusega nr 84 kinnitatud Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 8 lg 1 p-st 6 pidi pedagoogil olema vähemalt B2 tasemel eesti keele oskus. Kui kumbki hagejatest soovis hakata õpetajaks Eesti üldhariduskoolis, pidi ta seda teadma. Hagejad on välja toonud, et õppeprogrammis oli olemas keelekoolitus, kuid selle tagajärjel valdavad hagejad eesti keelt A1 tasemel (dtl 141). Arvestades, et poolte selgituste kohaselt oli tegemist välisüliõpilastele suunatud õppekavaga ning õpe toimus vene keeles, pidid hagejad juba keele tasemest aru saama, et neil ei ole Eestis ilma lisaaineid läbimata võimalik töötada.
9.Kohtu arvates ei olnud kostjal kohustust õppekava juures välja tuua, millised on kõikvõimalikud õpetajale Eestis (ja mujal riikides) esitatavad nõuded ning mida peaks tegema üliõpilane selleks, et asuda tööle õpetajana. Analoogselt ei pea ülikool õigusteaduse õppekava juures välja tooma, et ainuüksi magistrikraadist ei piisa kohtunikuks saamiseks või et arstiteaduskonna kraad ei anna õigust töötada kõigil meditsiiniga seotud erialadel. Üldjuhul on mõistlik, et kui inimene soovib mingit tööd teha, uurib ta välja ka sellele tööle saamise eeldused.
10.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja ei ole hagejaid eksitusse viinud ning hagejatel ei ole õigust TsÜS § 92 alusel tehingut tühistada.
11.Hagiavalduse kohaselt ütlevad hagejad lepingud alternatiivselt üles VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1, lg 6 ja § 196 lg 1 alusel. Hagejate väitel on kostja rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust ning see on aluseks kahjuhüvitise nõudele. 6/7
VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus on leidnud, et kostja ei ole hagejatele valeteavet andnud. Kostja on taganud selle, et hagejad saaksid lepingus nimetatud õppekava läbida ning seega ei ole ka tõendatud, et kostja oleks omapoolselt lepingut rikkunud. Kostja ei ole võtnud lepingus kohustust anda hagejatele õppekava läbimisel õpetaja kutse, mis annaks õiguse töötada Eestis (või mujal maailmas). Seega leiab kohus, et hagejatel ei ole põhjust lepingust VÕS § 116 alusel taganeda või seda VÕS § 196 alusel üles öelda. Hagejad võiksid lepingud üles öelda VÕS § 196 lg 1 alusel nende ainete osas, mille eest nad on tasunud, aga mida nad ei ole veel läbima hakanud. Lepingut on sellel alusel võimalik ühepoolselt lõpetada ka lepingut lõpetada soovivast poolest endast tuleneval põhjusel. Kohtumenetlusse ei ole sellisel alusel lepingu lõpetamise avaldust esitatud.
12.Kohus on eelpool leidnud, et kostja ei ole andnud hagejatele valeteavet ja seega ei saa ka öelda, et hagejatel tekiks kahju hüvitamise vms nõue tulenevalt lepingueelsetest läbirääkimistest. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejatel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
13.Kohus jätab analüüsimata kõik eelpool nimetama õppe kvaliteeti ning hagejate õppimist puudutavad tõendid, kuna need ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased viited hageja sissetuleku suurusele.
14.Kohus jätab hagi eeltoodud põhjustel rahuldamata.
15.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta 50% ulatuses kummagi hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ning toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab seega kostja menetluskulud hagejatelt välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.