X hagiavaldus Q vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks ning Y vastu hüpoteegi kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.09.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q ja Y apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja / vastustaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaat Stig Hendrikson ja advokaat Martin Kirsipuu Kostja I / apellant I: Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II / apellant II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.09.2023 kohtuotsus muutmata ja Q ning Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad solidaarselt Q ja Y kanda menetluskulude jaotuse osas ja poolte endi kanda menetluskulude kindlaksmääramise osas.
3.Määrata X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 382,50 eurot ja mõista see välja solidaarselt Qlt ja Ylt X kasuks.
Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.07.2023 esitas X (hageja) Pärnu Maakohtule hagi Q (kostja I) vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja Y (kostja II) vastu hüpoteegi kustutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja hüvitatavate menetluskuludena 5599 eurot (riigilõiv 2590 eurot ning õigusabikulud 3009 eurot). Hageja tegi kostjatele korduvalt ettepanekuid tulla notarisse tehingut tegema. Kostjad kas vaikisid või esitasid põhjendamatuid seisukohti notariaja mittesobivuse osas. Samuti oli kostja I seisukohal, et hagejal puudub ostueesõiguse teostamise õigus. Hageja esitas menetluskulude suurust tõendava arve ja selgitas, et ei ole veel arvet tasunud. Nimetatu ei tähenda seda, et hagejal ei oleks tekkinud asjas menetluskulusid ning nende kandmise kohustust. Kostjate vastuväited
2.Kostjad võtsid hagi õigeks ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei olnud põhjendatud vajadust kohtu poole pöörduda, sest kostjad ei andnud oma käitumisega selleks põhjust. Kostjad ei ole kunagi keeldunud hageja ostueesõigust tunnustamast ning vastavate tehingute tegemisest. Kostjad tegid ettepanekuid tehingu aja osas, kuid alguses ei sobinud tehingu aeg esialgsele müüjale ning hiljem ei sobinud see teistele osapooltele. Lõpuks anti tehingu tegemiseks aega alla 24 tunni, mis on lepinguga tutvumiseks ebamõistlikult lühike aeg. Kostjad vaidlesid vastu hageja menetluskulude suurusele ja leidsid, et õigusabikulud on ülepaisutatud. Kostjad avaldasid kahtlust, kas hageja on reaalselt kulusid kandnud. Hageja esitas menetluskulude arve alles pärast selles osas vaidluse tekkimist ning hageja ei ole arvet tasunud. Siinse juhtumi eripäradeks on kunstlikult paisutatud töömaht, mitu palgatud esindajat ning esindaja lähisugulus esindatavaga. Menetluskulu on kunstlikult tekitatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega, tunnistas otsuse viivitamatult täidetavaks ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel.
2(6)
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja soovis kostja II andmeid tehinguks ja kostja I vastas hagejale 05.06.2023, et tema hinnangul ei ole hageja ostueesõigust seaduses ettenähtud 2-kuulise tähtaja jooksul peale müügilepingu sõlmimist teostanud ning palus põhjendada, miks soovib hageja kostja II kontaktandmeid; - kostja I teatas 27.06.2023 hommikul, et notar oleks pidanud talle lepingu projekti edastama vähemalt 24 tundi enne tehingu tegemist ning lepingu projektist nähtuvalt ei ole ostusummat notari deposiiti kantud; - nii notar kui hageja esindaja on kostjale I kõiki asjaolusid ja õiguslikke aspekte selgitanud ja kostja I on nendest aru saanud; - 28.06.2023 tegi hageja ettepaneku kooskõlastada tehinguaeg hiljemalt 30.06.2023 kell 16.00, millele kostjad enam ei reageerinud.
3.2.Kostjad on oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtusse pöörduda. Hageja on tõendanud, et tegi kõik endast oleneva, et tehing saaks toimuda. Kostjatel oli kohustus teha hagejaga koostööd ja leida mõistliku aja jooksul sobilik aeg, olenemata oma väidetavast hõivatusest. Kostjad ei ole hageja suhtes käitunud heauskselt, jättes osadele teavitustele reageerimata ja leidmata sobivat aega notarisse minekuks kolme kuu jooksul pärast hageja poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist. Kostjad ei ole kordagi pärast kinnistu ostu ise hagejaga ühendust võtnud. Kostjad asusid asjaõiguslepingu sõlmimist takistama, tuues ettekäändeid väljapakutud notari aegade mittesobivusest ning leides erinevaid põhjuseid, miks tehingut edasi lükata. Hageja viimasele ettepanekule kostjad enam ei reageerinud. Kostjad ei käitunud heas usus ning nende eesmärgiks võis olla asjaõiguslepingu sõlmimisest hoidumine. Seetõttu oli hagejal põhjendatud vajadus kohtu poole pöördumiseks ning hageja menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt.
3.3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema menetluskuludeks hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel makstud riigilõivud 2590 eurot ning lepinguliste esindajate tasu 3009 eurot. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks ei ole see, et menetlusosaline on talle tekkinud kulu osas esitatud arve tasunud, kuludokumendina on arve piisav. Samuti ei ole vahet, milline on arve tasumise tähtaeg. Kohus ei saa eeldada, et hageja kulusid ei kannagi, kuna üks õigusabi osutajatest on tema poeg. Seetõttu tuleb hageja menetluskulud kostjatelt välja mõista.
3.4.Kohus nõustus kostjatega, et hageja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ning kahe lepingulise esindaja osalemine kohtumenetluses ei olnud vajalik ega põhjendatud (TsMS § 175 lg 3). Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõivud kokku 2590 eurot ning õigusabikulu 1887 eurot. Ajakulu osas ei nõustunud maakohus arvel märgitud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise ajakuluga 11,5 tundi ja pidas seda põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Maakohus arvestas seejuures dokumentide sisulise osa mahtu ca 4 lk, vaidluse keerukuse astet, esindajate poolt juba varem dokumentidega tutvumisele ja nende õiguslikule analüüsile kulutatud aega 2,5 tundi. Muus osas oli arvel märgitud ajakulu mõistlik. Hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot käibemaksuta vastab mõistlikuks loetud advokaadi keskmisele tunnihinnale.
3(6)
Põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas on 1572,5 eurot (170 eurot × 9,25 tundi), millele lisandub käibemaks 20% (314,5 eurot), kokku 1887 eurot. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 4477 eurot (riigilõivud 2590 eurot + esindajakulu 1887 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märkis maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostjad palusid teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Hageja õigustused nii hagi esitamise vajaduse kui ka menetluskulude tekkimise ning suuruse osas ei ole eluliselt usutavad. Kostjad ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, sest kostjad ei hoidnud tehingu tegemisest kõrvale. Kohus ei ole arvestanud, et algselt pakkus just hageja tehingu tegemiseks välja väga pika tähtaja (30.06.2023). Kostja I soovis tehingut kiiremini teha, kuid hageja pakutud ajad ei sobinud. Hageja hakkas kostjaid survestama ning kui kostjad piisavalt kiiresti ei reageerinud, esitas hageja kiirustades hagi. Hageja käitus liigse tormakusega ning ei kasutanud ära olemasolevaid võimalusi kostjatega tehingu tegemiseks. Kohus ei ole arvestanud kostjate väitega, et hageja esindajate arve oli maksmata ajal, kui kohus hakkas menetluskulude kandmise vastu huvi tundma. Esitatud arve oli tasumata vaatamata tasumise tähtajale 14.08.2023. Kostjad ei ole veendunud hageja kavatsuses arve tasuda. Küsitavusi tekitab lihtsa asja ajamiseks kahe advokaadi palkamine. See viitab hageja eesmärgile kostjate arvelt rikastuda ja neile rahalisi kulutusi põhjustada.
4.2.Asjaolud (kunstlikult paisutatud töömaht, mitu esindajat, ühe esindaja lähisugulus esindatavaga, liigne kiirustamine hagi esitamisel, arve mittetasumine) viitavad sellele, et menetluskulu on tekitatud kunstlikult. Ei ole eluliselt usutav, et arve koostati enne menetluskulude osas vaidluse tekkimist. Arve tasumata jätmine näitab, et tegelikult seda kulu hageja ei kandnud ning hageja soovib kostjate arvel alusetult rikastuda.
4.3.Kostjatelt väljamõistetud menetluskulu on liiga suur. Kohus ei ole menetluskulud suurust piisavalt vähendanud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas kostjate kanda solidaarselt ja 4(6)
menetluskulude kindlaksmääramise osas poolte endi kanda (TsMS § 165 lg 1, § 171 lg 1 ja § 178 lg 4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Asja lahendamisel ei oma tähendust, et algselt pakkus hageja välja pika tähtaja, mis kostjatele ei sobinud. Konstruktiivselt ja heas usus käituvad tehingupartnerid oleksid teatanud hageja pakutud aegade mittesobivuse korral, millised ajad neile lähiajal sobiks. Nii on näiteks kahel korral käitunud müüja esindaja. Hageja on e-kirjavahetusest (dtl 29–51) nähtuvalt pakkunud välja notari aegu 26.04, 27.04, 18.05, 06.06 ja 28.06.2023. Hagejale andsid põhjendatud kahtluse kostjate tahtes tehingu sõlmimiseks notarisse ilmuda kostja I 05.06.2023 e-kiri (dtl 30), milles ta viitas hageja hilinemisele ostueesõiguse teostamisel, ja kostjate reageerimata jätmine hageja 06.06 ja 28.06.2023 e-kirjadele ning sõnumile, milles hageja pakkus välja täiendavaid notariaegu.
6.2.Maakohus leidis põhjendatult, et õigusabikulude arve tähtaegselt tasumata jätmine ja esindaja lähisugulus hagejaga ei anna alust jätta menetluskulusid kostjatelt välja mõistmata. Ka arve hilisem koostamine ei annaks alust jätta menetluskulusid kostjatelt välja mõistmata. Seega ei ole asja lahendamisel oluline, kas õigusabikulude arve koostati enne, kui kostjad õigusabikulude kandmise kahtluse alla seadsid.
6.3.Põhjendatud ei ole kostjate apellatsioonkaebuse väide, et hageja rikastub nende arvelt. Kahe esindaja eest ei ole kostjatelt õigusabikulusid välja mõistetud ja hüvitatavate õigusabikulude suurust on maakohus asjakohaselt vähendanud vajaliku ning põhjendatud ulatuseni. Õigusabikulude põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus praegusel juhul ei sekku, kuna maakohus on järeldust nõuetekohaselt põhjendanud ega ole diskretsioonipiire ületanud.
6.4.Menetluskulude jaotamise vaidlustamisel tekkinud menetluskulud jäävad kostjate kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, seega jäävad need poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Kolleegium leiab, et vaidluse mahust moodustab menetluskulude jaotust puudutav osa 50%. Seega tuleks hüvitada kostjatel hagejale 50% hageja vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest.
7.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja õigusabikulude vajaliku ja põhjendatud suuruse (TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1).
7.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid 5,5 h ulatuses: maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs (0,5 h), apellatsioonkaebusega tutvumine (0,75 h) ja sellele vastamine (3,75 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h). Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot tunnis ja sellele lisandub käibemaks, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kokku palub hageja hüvitada õigusabi kuluna 1122 eurot (5,5 * 170 * 1,2).
7.2.Arvestades apellatsioonkaebuses ja vastuses sellele maakohtus esitatud seisukohtade suures ulatuses kordamist ja nende mahtu, on vajalik ja põhjendatud aeg kaebusele vastamiseks 2 h (3,75 h asemel). Muus osas on hageja menetlustoimingutele kulunud aeg menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades vajalik ja põhjendatud. Arvestades asja vähese keerukusega ja vandeadvokaadist esindaja tavalise tunnitasuga Eesti õigusabiturul, on põhjendatud esindaja tunnihinna suurus 170 eurot. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti
5(6)
kostjate kohustusest hüvitada neist 50%, tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt (3,75 * 170 * 1,2 ÷ 2) 382 eurot hageja kasuks.
7.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.4.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.