T.H. hagiavaldus M.M. vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja V.V.i vastu hüpoteegi kustutamiseks selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks ja asendamiseks kohtulahendiga
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-23-9482 selliselt, et kinnistusraamatu II jakku kantakse omanikuna hageja T.H. (isikukood xxxxxxxxxxxx).
3.Kohustada kostjat II V.V. (isikukood xxxxxxxxxxxx) andma nõusolek 17.02.2023 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxxx IV jakku sisse kantud hüpoteegi kustutamiseks summas 75 000 eurot.
4.Asendada kostja I ja kostja II tahteavaldused käesoleva lahendiga.
5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista kostjatelt õigusabikulud summas 1122 eurot. Määrata hageja põhjendatuks õigusabikuluks 1887 eurot.
8.Määrata kostjate hüvitavate menetluskulude suuruseks 4477 eurot ning mõista nimetatud summa M.M.`lt ja V.V.`ilt solidaarselt T.H. kasuks välja.
9.Mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 nimetatud menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 03.07.2023 kohtule hagiavalduse M.M. vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja V.V.i vastu hüpoteegi kustutamiseks selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks ja asendamiseks kohtulahendiga.
2.Hageja esitas 04.07.2023 hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 04.07.2023 määrusega. Kohus määras hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku käsutamise keelumärge T.H.i (isikukood xxxxxxxxxxxx) kasuks, M.M.le kuuluvale kinnistu 2/5 mõttelisele osale (registriosa nr xxxxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx).
3.Kohus võttis 05.07.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
4.Kostjad esitasid 25.07.2023 vastuse. Vastuses on mõlemad kostjad hagi tunnistanud ning selle õigeks võtnud. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, kuna leiavad, et
2-23-9482 hagejal ei olnud põhjendatud vajadust kohtu poole pöörduda. Kostjad leiavad, et ei ole andnud hagejale oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning ei ole kunagi keeldunud hageja ostueesõigust tunnustamast ning vastavate tehingute tegemisest.
5.02.08.2023 Pärnu Maakohtu määrusega määras kohus hagejale ja kostjatele tähtaja, s.o. 7 päeva alates teate kättesaamisest, esitada soovi korral kohtule menetluskulude nimekiri.
6.Hageja esitas 09.08.2023 menetluskulude nimekirja ja seisukoha kostjate taotlusele jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostjate kanda ning taotleb määrata hageja menetluskuludena kindlaks summa 5599 eurot (riigilõiv 2590 eurot ning õigusabikulud 3009 eurot). Kostjate seisukoht, et nad ei ole andnud alust hagi esitamiseks ega ole kunagi keeldunud hageja ostueesõigust tunnustamast, on vastuolus nende varasema käitumisega. Kostjatele tehti korduvalt ettepanekuid tulla notarisse tehingu tegemiseks; kostjad kas vaikisid või esitasid põhjendamatuid seisukohti notariaja mittesobivuse osas.
7.Kostjad esitasid 14.08.2023 vastuväite hageja menetluskulude osas. Kostjad leiavad, et õigusabikulud on ülepaisutatud ning kostjatel on põhjendatud kahtlus, kas hageja üldse reaalselt on kulusid kandnud. Seega taotlevad kostjad hagejalt välja nõuda tõendid menetluskulude tasumise osas. Kostjad on seisukohal, et kuna hagejal ei olnud põhjendatud vajadust kohtu poole pöörduda, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
8.Kohus rahuldas 30.08.2023 määrusega kostjate 11.08.2023 hagejate menetluskulude nimekirjale esitatud vastuväites sisalduva taotluse ning määras hagejale tähtaja esitada kohtule tõendid lepinguliste esindajate kulude kandmise kohta hiljemalt 04.09.2023.
9.Hageja esitas oma seisukoha 04.09.2023. Hageja ei ole veel käesoleva menetlusdokumendi koostamise hetkeseisuga arvet tasunud. Samas on hagejal tekkinud kulude kandmise kohustus. Hageja nõustub kohtu järeldustega osas, et asjaolu, et juhul kui arve on tasumata, ei tähenda see seda, et hagejal ei oleks tekkinud asjas menetluskulusid ning nende kandmise kohustust.
10.Kostjad esitasid 07.09.2023 vastuväite, kus jäid oma seisukohtade juurde. Hagejal tekkis arve alles pärast menetluskulude osas vaidluse tekkimist ning reaalselt arvet ei tasutud. Kostjad ei vaidle selle üle, et teoreetiliselt on ka tasumata arve menetluskulu tõendav dokument, kuid antud juhtumi eripäradest tulenevalt (kunstlikult paisutatud töömaht, mitu palgatud esindajat ning esindaja lähisugulus esindatavaga) on menetluskulu kunstlik tekitamine kostjate hinnangul tõendamist leidnud. Kostjad tegid ettepanekuid tehingu aja osas, kuid alguses ei sobinud tehingu aeg esialgsele müüjale ning hiljem ei sobinud see teistele osapooltele. Viimase tehingu tegemiseks anti aega alla 24 tunni, mis on lepinguga tutvumiseks ebamõistlikult lühike aeg.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulud
2-23-9482
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).
13.Poolte vahel on vaidlus menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, kuna leiavad, et hagejal ei olnud põhjendatud vajadust kohtu poole pöörduda. Kostjad leiavad, et ei ole andnud hagejale oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning ei ole kunagi keeldunud hageja ostueesõigust tunnustamast ning vastavate tehingute tegemisest.
14.Hageja on seisukohal, et kuigi kostjad on hagi koheselt õigeks võtnud, siis hagejal oli ainus võimalus oma õiguste eest seista kohtu poole pöördudes, kuna võimatu oli kostjatega leppida aega notaris tehingu tegemiseks. Kostjatele tehti korduvalt ettepanekuid tulla notarisse tehingu tegemiseks; kostjad kas vaikisid või esitasid põhjendamatuid seisukohti notariaja mittesobivuse osas. Samuti oli kostja I seisukohal, et hagejal üleüldse puudub ostueesõiguse teostamise õigus.
15.Kohus, kaaludes poolte argumente ja hinnates asjas esitatud tõendeid on veendumusel, et kostjad on oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtusse pöörduda. Kostjate väited, et nad on väga hõivatud inimesed, kellele tuleb kõikidest vajalikest kohtumistest, kavatsustest ning planeeritavatest tehingutest aegsasti ette teatada ning seetõttu ei suudetud kolme kuu jooksul tehingu aega kokku leppida, ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja on antud asjas tõendanud, et tegi kõik endast oleneva, et tehing saaks toimuda. Kostjad ei ole isegi teatud juhtudel reageerinud hageja ettepanekutele. Kostjatel oli kohustus teha hagejaga koostööd ja leida mõistliku aja jooksul sobilik aeg, olenemata oma väidetavast hõivatusest. Lisaks märgib kohus, et kohtumenetluses näib, et kostjatel on olnud küllaldaselt aega vaielda asjas kantavate menetluskulude jaotuse ja suuruse üle. Kostjad ei ole hageja suhtes käitunud heauskselt, jättes osadele teavitustele reageerimata ning mitte leides sobivat aega notariks isegi kolme kuu jooksul pärast hageja poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist. Samuti on ebaõige kostjate seisukoht, et nad ei ole mitte kunagi keeldunud hageja ostuõigust tunnistamast. Kostjad ei ole kordagi pärast kinnistu ostu ise hagejaga ühendust võtnud. Samuti nähtub hagiavalduse asjaoludest ja lisatud tõenditest, et nii kostja I kui kostja II asusid asjaõiguslepingu sõlmimist takistama, tuues ettekäändeid välja pakutud notari aegade mittesobivusest ning leides erinevaid põhjuseid, miks tehingut edasi lükata. Nt kostja I on hagejale 05.06.2023 vastanud, kui hageja soovis kostja II andmeid tehinguks: “Kahjuks ei oska hetkel tehingute väidetavat tühisust kuidagi kommenteerida, sest ma ei ole õiguslikes küsimustes kuigi pädev. Minu hinnangul ei ole Te ostueesõigust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul,2 kuud pärast kinnistu müügilepingu sõlmimist, teostanud. Palun põhjendada, miks soovite eeltoodust tulenevalt V.V.i kontaktandmeid?“ . Samuti on 27.06.2023 hommikul teavitanud kostja I, et notar oleks pidanud talle lepingu projekti edastama vähemalt 24 tundi varem enne tehingut ning lepingu projektist nähtuvalt, ei ole ostusummat notari deposiiti kantud (vaatamata sellele,
2-23-9482 et ostusumma kannab kostjale I üle LHV Pank). Samas nähtub asjaoludest, et nii notar kui hageja esindaja on kostjale I kõiki asjaolusid ja õiguslikke aspekte selgitanud ja kostja I on nendest aru saanud. Kuna kolme kuu jooksul pärast hageja poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest ei olnud kostja I ega ka kostja II leidnud aega asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning viimati, s.o. 28.06.2023 hageja poolt edastatud ettepanekule kooskõlastada tehinguaeg hiljemalt 30.06.2023 kell 16.00, ei ole ei kostja I ega kostja II üldse enam reageerinud, siis on kohtu hinnangul alust arvata, et kostjad ei käitunud heausklikult ning nende eesmärgiks võis olla asjaõiguslepingu sõlmimisest hoidumine. Seega on kohus seisukohal, et hagejal eksisteeris põhjendatud vajadus kohtu poole pöördumiseks ning hageja menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. (TsMS § 162 lg 1).
16.Hageja on esitanud 09.08.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 5599 eurot, mille moodustavad hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel makstud riigilõiv summas 2590 eurot (maksekorraldus toimikus) ning kulutused lepingulistele esindajatele summas 3009 eurot.
17.Kostjad on oma 14.08.2023 seisukohas esitanud vastuväited ka hageja menetluskulude suuruse osas, seda õigusabikulude suuruse osas. Kostjad leiavad, et hageja menetluskulu on silmnähtavalt ülepaisutatud ning kunstlikult suurendatud ning kostjatel on põhjendatud kahtlus, kas hagejal reaalselt on üldse menetluskulu tekkinud (va riigilõivu jms tasumine). Kostjad taotlesid kohtul hagejat kohustada esitama arvete tasumist tõendavad dokumendid.
18.Kohus rahuldas 30.08.2023 määrusega kostjate taotluse ning palus hagejal esitada tasumist tõendavad dokumendid. Samas märkis kohus, et on seisukohal, et arvete mitte tasumine ei tähenda seda, et hagejal ei oleks kulusid tekkinud, sest arve tasumise kohustus tekib arve esitamisega.
19.04.09.2023 vastuses hageja märkis, et ei ole veel käesoleva menetlusdokumendi koostamise hetkeseisuga arvet tasunud. Samas on hagejal tekkinud kulude kandmise kohustus.
20.08.09.2023 esitasid kostjad täiendavad vastuväited, kus jäid oma seisukohtade juurde.
21.TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
22.Kohus selgitab, et menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on talle tekkinud kulu osas esitatud arve tasunud, kuludokumendina on arve piisav (RKTKo-d 3-2-1-65-13, p 18; 3-2-1-154-15 p 11; 3-2-1-173-15 p 15). Samuti ei ole vahet, milline on arve tasumise tähtaeg, ega asjaolu, et üks õigusabi osutaja on hageja poeg. Seega ei anna kostjate väited, et arve on tasumata ning seetõttu ei ole hagejal
2-23-9482 õigusabikulusid tekkinud ning eeldatavasti hageja kulusid ei kannagi, kuna üks õigusabi osutajateks on tema poeg, alust jätta hageja menetluskulud kostjatelt välja mõistmata.
23.Küll aga nõustub kohus kostjatega, et hageja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ning kahe lepingulise esindaja osalemine kohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskulud hagejal on riigilõivud kogusummas 2590 eurot ning õigusabikulu summas 1887 eurot.
24.Hageja menetluskulude nimekirja järgselt on lepinguliste esindajate tunnihind 170 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane. Esindajatel on kulunud materjalidega tutvumiseks ja õigusliku analüüsi koostamiseks 2,5 h, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks kokku 11,5 tundi, 03.08.2023 kohtuteatega tutvumine, menetlusliku positsiooni kujundamisele 0,25h ja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule edastamisele 0,50 h. Kokku 14,75 h, s.o 2507.50 eurot, millele lisandub km 501.50 eurot, kokku 3009.00 eurot.
25.Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kohtu seisukohalt ei ole antud asja puhul tegemist nõnda keeruka vaidlusega, et see vajaks kahe esindaja palkamist. Lisaks ei selgu hageja menetluskulude nimekirjast, palju on kummalgi esindajal mingisuguseks toiminguks aega kulunud, vaid arvel on kulu välja toodud toimingu kohta summaarselt. Kuna kohus on seisukohal, et kahe esindaja võtmine ei olnud antud menetluses vajalik ega põhjendatud, lähtub kohus, palju oleks olnud mõistlik ajakulu ühel esindajal asjaga tegelemiseks.
26.Kohus leiab, et hagiavaldusele ja hagi tagamise taotlusele kulunud aeg on ülepaisutatud. Menetlusdokument on küll pikk (9 lk), kuid sellest õiguslikke põhjendusi ehk sisulist teksti on ca 4 lk. Samuti ei ole tegemist nõnda keeruka vaidlusega, mis eeldaks esindajal lisaks tavapärastele hagi ja hagi tagamise koostamise toimingutele (nt. Riigikohtu lahenditega tutvumisele) eriliselt mahukaid ning aeganõudvaid toiminguid (nt. Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse analüüs vms). Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse ja hagi tagamise koostamiseks (tegemist on ühe menetlusdokumendiga), 6 tundi (summas 1020 eurot + km), arvestades, et juba eelnevalt on hageja esindajatel arve kohaselt kulunud dokumentidega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile 2,5h. Muus osas leiab kohus, et arvel märgitud ajakulu on mõistlik.
27.Esindaja tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14), 140 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25), kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot käibemaksuta vastab mõistlikuks loetud advokaadi keskmisele tunnihinnale.
28.Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 1572,5 eurot (170 eurot x 9,25 tund), millele lisandub km 20% (314,5 eurot), seega kokku 1887 eurot.
29.Riigilõiv on kohtu seisukohalt vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt kokku tasutud riigilõiv 2590 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
2-23-9482
30.Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 4477 eurot (2590+1887), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
31.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Vastavalt TsMS § 178 lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Sama § lg 4 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.09.2023 kohtuotsus muutmata ja M.M. ning V.V.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad solidaarselt M.M. ja V.V.i kanda menetluskulude jaotuse osas ja poolte endi kanda menetluskulude kindlaksmääramise osas.
3.Määrata T.H.i hüvitatavate menetluskulude suuruseks 382,50 eurot ja mõista see välja solidaarselt M.M.lt ja V.V.ilt T.H.i kasuks.
4.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.