Dianna Ehitus OÜ hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dianna Ehitus OÜ 08.09.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4167,21 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Dianna Ehitus OÜ (registrikood 12739176), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477) lepinguline esindaja JA Asja läbivaatamine
13.11.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.08.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-23-4758 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 3069,11 euro ja sellele lisanduva viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt hageja nõue kostja vastu 3069,11 euro, viivise perioodil 28.03.–01.12.2023 167,5 euro ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 3069,11 eurolt määraga 8% aastas alates 02.12.2023 väljamõistmiseks. Muuta menetluskulude jaotust ja jätta maakohtu menetluskulud 18,62% ulatuses hageja ja 81,38% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
1(9)
4.2.Mõista välja mittetulundusühingult Eesti Liikluskindlustuse Fond põhivõlg 3069,11 eurot, viivis perioodil 28.03.–01.12.2023 167,5 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 3069,11 eurolt määraga 8% aastas alates 02.12.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Dianna Ehitus OÜu kasuks.
4.3.Jätta maakohtu menetluskulud 18,62% ulatuses Dianna Ehitus OÜu kanda ja 81,38% ulatuses mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Dianna Ehitus OÜ (hageja) esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule hagi mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fondi (kostja, LKF) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3771,23 eurot ning viivise põhivõlalt alates 28.03.2023 kuni nõude täitmiseni määraga 8% aastas.
1.1.31.10.2022 juhtus Tallinn–Narva mnt 67,5 km-l liiklusõnnetus, milles osalesid Taani Kuningriigi kaitseväe veok (kaitseväe sõiduk) ja hagejale kuuluv sõiduauto koos järelhaagisega (hageja sõiduk). Liiklusõnnetuse tagajärjel kanti hageja sõiduauto maha ja järelhaagis sai vigastada.
1.2.Kostja pidi hüvitama hagejale sõiduauto eest 6000 eurot ja järelhaagise remondi eest 267,23 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja tegi 19.12.2022 tegi hüvitamisotsuse, milles vähendas hagejale makstavat hüvitist kannatanu süü tõttu 50% võrra. Kostja tasus hagejale 3250 eurot.
1.3.06.03.2023 määrusega lõpetati hageja autojuhi X suhtes väärteomenetlus põhjusel, et teos puudusid väärteo tunnused (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel). Süüdi jäi ainuisikuliselt sõjaväeauto autojuht. Hageja liikus peateel ja talle sõideti ootamatult ette. Kaitseväe sõiduk oli muudetud nähtamatuks: kaetud täies ulatuses varjevõrguga, esitulede valgusviht puudus (mh spetsiaalsete katete tõttu), helkur ainult eespool ja külgedel helkureid ei olnud, värvitud tsiviilkäibes keelatud spetsiaalse
2(9)
valgust neelava ja valgust mittepeegeldava militaarrohelise värviga, mis ei peegelda valgust ka siis, kui selle peale suunata valgusvihk.
1.4.Hageja arve järelkäru ostmise kohta ei ole fiktiivne, vaid on genereeritud *.pdf failina 09.05.2023 hageja poolt raamatupidamisprogrammi abil, st siis, kui seda oli vaja esitada kohtule. Muidu on arve üles võetud tehingu toimumise ajal - 28.10.2022 - ja sellele on omistatud vastav number 7522.
1.5.Hageja taotleb lisaks kahjuna õigusabitasu 754 euro (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Tegemist on hageja kohtueelse õigusabikuluga, mida hageja kandis seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Hageja märgib õigesti, et väärteomenetlus lõpetati hageja suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühe liiklusõnnetuse osapoole suhtes väärteomenetluse lõpetamine ei muuda automaatselt liiklusõnnetuses süüdlaseks teist osapoolt. Hageja pole tõendanud, et liiklusõnnetuse põhjustamises on väärteomenetluses süüdi tunnistatud kaitseväe sõiduki juht. Isegi kui nii oleks, siis väärteomenetluse otsus ei kohustaks automaatselt kostjat hüvitama hagejale kogu tekkinud kahju.
2.2.VÕS § 139 võimaldab hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Hüvitise suuruse määramisel saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina.
2.3.Sõiduauto juhil oli piisava hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus kaitseväe sõidukile otsasõitu vältida. Kaitseväe sõidukil olid helkurid nii taga kui külgedel ja see ei olnud nähtamatu, mistõttu oleks sõiduauto juht pidanud vajaliku hoolsuse korral seda märkama. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse järgimisele sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Hageja juht eeltoodud nõudeid ei täitnud ning tal oli võimalik samuti liiklusõnnetust vältida. Hageja juht sõitis pimedal ajal lähituledega, mistõttu oleks ta pidanud sõiduki kiirust vähendama sellise kiiruseni, millega tal oleks olnud võimalik märgata võimalikku ohtu nähtavusulatuse piires.
2.3.Haagisele tekitatud kahju hüvitamise nõuet pole kannatanu (LGT Grupp OÜ) kostjale esitanud. Hageja poolt esitatud müügiarve ei tõenda omandisuhte üleminekut. Lisaks on müügiarve fiktiivne, kuna faili väljavõttest on näha, et dokument on loodud 09.05.2023.
3(9)
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 10.08.2023 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 31.10.2022 kella 18.15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt 67,6 km-l, kui kaitseväe sõiduk koos haagisega sooritas tagasipööret, paremalt lähenes hageja sõiduk, mida juhtis X ja toimus kokkupõrge; - hageja sõiduauto läks avarii tulemusena mahakandmisele; - kostja hüvitas hageja sõiduauto avariieelsest väärtusest 50% ehk 3250 eurot.
3.2.10.11.2022 sõidukikahju hüvitamise taotlusest nähtub, et selles esitati vaid avariis osalenud hageja sõiduauto Ford Transit Toumeo andmed. Ka kostja 19.12.2022 hüvitamisotsusest ei tulene, et järelhaagise kahju osas oleks kahju nõue esitatud. Hageja esitatud 28.10.2022 arve nr 7522 ei kinnita järelhaagise omandiõiguse üleminekut hagejale. Järelhaagis kuulub LGT Grupp OÜ-le.
3.3.Avariijärgselt tehtud fotodelt nähtub, et sõjaväeauto tuled oli nähtavad. Väärteoprotokollist ei nähtu, et sõidukit oleks katnud mittelubatud vahendid. Hageja sõiduki juhil oli piisava hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus kaitseväe sõidukile otsasõitu vältida. PPA poolt sündmuskohal tehtud fotod ei kinnita hageja hagiavalduses toodud väiteid. Fotodelt ilmneb, et sõjaväeautol olid helkurid nii taga kui külgedel ja kaitsevõrk tuledelt eemaldatud, seega pidanuks hageja sõiduki juht vajaliku hoolsuse korral manöövrit tegevat sõidukit märkama. Nimetatu lükkab ümber hagis toodud väite sõjaväe nähtamatust autost. Manööver ei saanud olla hagejale kaitseväe sõiduki nähtamatuse tõttu ootamatu.
3.4.Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaitseväe sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu tagurdas see ning põrkas seejärel edasi liikudes kokku paremalt lähenenud hageja sõidukiga. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse järgimisele sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Manöövrit sooritanud kaitseväe auto oli nähtav ja hageja autojuht pidanuks valima otsasõidu vältimiseks sobiva sõidukiiruse. Mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne. Seega on kohtul on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. VÕS § 139 tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit. Sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata, kes liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustas. Juhul, kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid, tuleb kannatanu osa üle otsustamisel muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja taotletud kohtueelne õigusabikulu, mis oli kantud seoses hüvitise saamisega, tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu väljamõistmisele viivis.
4(9)
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Ebaõige on maakohtu järeldus, et tõendamist leidis hageja sõiduki juhi LS § 50 lg 1 p 3 rikkumine. Hageja sõiduki juht liikus kiirteel äärmises paremas reas kiirusega 90 km/h. Tegemist on lubatud kiirusega. Menetleja ei teinud kiiruse valiku osas hageja sõiduki juhile etteheiteid. Kõnealusel teelõigul on lubatud kiiruseks 110 km/h. Kui hageja sõiduki juht oleks sõitnud kiirteel aeglasemalt kui 90 km/h, olnuks see juba ohtlik ja võinuks põhjustada liiklusõnnetusi. Kokkupõrke oleks ehk välistanud 30 km/h kiirusega liikumine, kuid nii aeglaselt ei tohi kiirteel sõita. Hageja sõiduki juht ei pidanud ette aimama, et kaitseväe sõiduk sõidab tagasipööret sooritades talle ootamatult ette ega valima sellest johtuvalt sobivat sõidukiirust. Isegi kui hageja sõiduki juht oleks mingil hetkel kaitseväe sõidukit näinud, pidi liiklusnõuete kohaselt antud juhul tagasipööret sooritav kaitseväe sõiduk lõpetama tagasipöörde äärmises vasakus reas (s.o reas, mis oli vaba). Selle asemel liikus ta edasi paremasse ritta ja otse hageja sõiduki ette. Lisaks sellele oli kaitseväe sõidukil võimalus hageja sõiduk läbi lasta ja alles siis samasse sõiduritta suunduda. Hageja sõiduki juhi kohustuseks oli hakata pidurdama niipea kui kaitseväe auto tema sõiduritta jõudis, mitte varem.
4.2.Järelhaagis kuulub hagejale. Maakohus leidis ebaõigesti, et 10.11.2023 sõidukikahju hüvitamise taotluses ei ole järelhaagist märgitud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata kahju hüvitise 3069,11 eurot, viivise 167,5 eurot perioodi eest 28.03.–01.12.2023 määraga 8% aastas ja edasiulatuva viivise. Ringkonnakohus saab teha asja uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldab (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
6.1.Kuivõrd pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid LKF muudele LiKS-st tulenevatele kohustustele hüvitada kannatanule kahju, võib lähtuda eeldusest, et kaitseväe sõiduk oli kindlustuskohustusest vabastatud sõiduk (LiKS § 5 mõttes) või ühegi kindlustusandja poolt kindlustamata sõiduk, ja hageja nõude aluseks on LiKS § 45 lg-d 1 ja 2 koos VÕS § 108 lg-ga 1.
6.2.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
6.3.Esmalt hindab ringkonnakohus, milliseid asjaolusid tuleks siinsel juhul kahjuhüvitise vähendamisel arvestada ja kui suures ulatuses sellest tulenevalt kahju hüvitist vähendada (I), seejärel hagejale tekkinud kahju suurust (II) ja teeb menetluslikud otsustused (III).
5(9)
I
7.Praegusel juhul on kahe suurema ohu allikaga tekitatud vastastikku kahju. Puudub õigusnorm, kuidas sellisel juhul vastutust kahju tekitamise eest jagada. Seetõttu pannakse isikud õiglase tulemuse saavutamiseks esmalt üksteise ees riskivastutust reguleeriva VÕS § 1057 alusel vastutama ja seejärel korrigeeritakse kahjuhüvitise ulatust kummagi isiku puhul VÕS § 139 alusel (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33 ja selle 26.03.2013 parandusmäärus p-i 33 kohta).
7.1.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 139 järgi saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid (eelviidatud Riigikohtu lahendi p 30).
7.2.Esmalt tuleb arvestada mootorsõiduki käitamisriskiga. See tähendab, et kui isik siseneb mootorsõidukiga liiklusesse, võtab ta endale riski, et teine isik võib talle kahju põhjustada. Seejuures ei tähenda see etteheidet kannatanule, et ta on mingit kohustust rikkunud.
7.3.Lisaks eristatakse üldist käitamisriski ja erilist käitamisriski. Kohtupraktikas on üldist käitamisriski mõjutavate asjaoludena nimetatud sõiduki massi, mõõte, liikumiskiirust, tehnilist korrasolekut ja ohutusvarustust. Eriline käitamisrisk tähendab aga konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust (Riigikohtu eelviidatud lahend p 31). Käitamisriski hindamisel tuleb arvestada, kas vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid ehk mõjutasid liiklusõnnetuse toimumist (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 14).
8.Hageja juht sõitis kaubikuga, mille taha oli kinnitatud järelhaagis. Eeldatavasti oli kaubiku suurus võrreldav tavalise kiirabi- või politseiauto suurusega, pealt lahtine Tiki treileri tüüpi haagis on fotodelt (tl 36 pöördel all) nähtuvalt väiksem. Fotolt (tl 41 pöördel üleval) nähtub, et kaitseväe sõiduki esimese osa mass ja gabariidid on oluliselt suuremad võrrelduna kiirabiautoga. Teiselt fotolt (tl 42 all) nähtub, et kaitseväe sõiduki haagise gabariidid võrrelduna politseiautoga on samuti tunduvalt suuremad. Seega on kaitseväe sõidukist lähtuv oht tunduvalt suurem kui hageja sõidukist. Pooled ei vaidle, et manöövri tegemisel pidi kaitseväe sõiduk ka tagurdama, mis ilmestab omakorda tema suuri mõõtmeid, aga ka sellest tulenevaid manööverdamisvõimaluste piiranguid.
9.Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et kaitseväe sõiduk oli tehtud halvasti nähtavaks kaitsevõrguga, tuledel olevate katikute, külgedel puuduvate helkurite ja valgust neelava värviga. Tuledel olevaid katikuid ja valgust neelavat värvi ei ole võimalik fotode järgi tuvastada. Samas ei oma see määravat tähendust asja lahendamisel.
9.1.Kaitsevõrk kaitseväe sõidukil on fotodelt näha nii sõiduki tagaosas (tl 32 ja pöördel) kui ka sõiduki esiosas (tl 38 pöördel alumine foto, tl 39 üleval), kuid sõiduki taga- ja esitulesid see ei kata. Samas on fotode järgi tuvastatav (tl 42 alumine foto, tl 44 pöördel alumine foto, tl 45, 47 ja selle pöördel), et kaitseväe sõiduk ei ole küljepealt hästi valgustatud. Näha on üksikud helkurid, mis tagatuledega võrreldes annavad väiksemat ja vaid ähmast valgust. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaitseväe sõiduk tegi tagasipööret ja hageja sõiduki juht sõitis talle liiklusõnnetust kajastava skeemi (tl 5) kohaselt sisse parema esiosa küljelt. Sellest saab järeldada, et otsasõit toimus enne kaitseväe sõiduki manöövri lõpetamist ja hageja sõiduki juhile ei muutunud nähtavaks kaitseväe sõiduki tagatuled.
9.2.Praegusel juhul ei ole võimalik väita, et sõidukite juhid oleksid järgimata jätnud käibes vajaliku hoole.
6(9)
9.2.1.Kahjuteate (tl 56-57) kohaselt on hageja sõiduki juht avaldanud, et ta sõitis lähituledega ja kiirusega 90 km/h. Hageja sõiduki juhile pole võimalik ette heita lähituledega sõitmist ega kiiruse ületamist. Samuti pole hageja sõiduki juhile võimalik ette heita, et ta pidi ette aimama kaitseväe sõiduki ilmumist tema sõidurajale ning vähendama sõidukiirust sellise kiiruseni, et suuta veel seisma jääda (LS § 50 lg 3 p 1).
9.2.2.Samuti pole kaitseväe sõiduki puhul võimalik väita, et ta oleks rikkunud ohutu liiklemise nõudeid. Kuigi hageja on kaitseväe sõiduki juhile ette heitnud tagasipöörde sooritamist paremasse sõiduritta, on skeemilt (tl 5) nähtuva põhjal võimalik väita, et sõiduki suurest gabariidist tulenevalt ei olnudki tal kohe võimalik reastuda vasakusse ritta. Kaitseväe sõidukile ei saa ette heita ka seda, et ta ei jäänud teele seisma, et hageja juht läbi lasta, sest see oleks võinud kujutada veel suuremat riski tagant tulevatele autodele.
10.Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 alusel toimub ka siis, kui tõendamist ei leia, et kumbki pool oleks liiklusnõudeid rikkunud. Sellisel juhul tuleb hüvitist vähendada üksnes sõidukitest lähtuvate käitamisriskide alusel (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 15). Arvestades eelnevalt tuvastatud kaitseväe sõidukist lähtuvate tunduvalt suuremate käitamisriskidega võrreldes hageja sõidukiga (kaitseväe sõiduki suurem mass ja gabariidid, halb manööverdamisvõime ja külje halb valgustatus), peab kolleegium põhjendatuks vähendada hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitist 10% võrra, võrreldes hagejale tekkinud kahjuga. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahjust 90%. II
11.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hüvitada ei tule hageja järelhaagisele tekkinud kahju.
11.1.Sõidukikahju hüvitamise taotluse osast „kahju“ (tl 5 pöördel) nähtub, et hageja on taotlenud ka järelhaagisele numbrimärgiga XXXXXX tekitatud kahju hüvitamist. Haagise parandamise kulud nähtuvad pro-forma arvelt (tl 17) ja on ilma käibemaksuta 267,23 eurot.
11.2.ARKi registri väljavõttest (tl 58) nähtuvalt on haagise numbrimärgiga XXXXXX omanik LGT GRUPP OÜ. Samas ei ole nimetatud registrikandel konstitutiivset toimet. Hageja on väitnud, et on omandanud sõiduki ja esitanud selle tõendamiseks 28.10.2022 arve, mille kohaselt on LGT GRUPP OÜ võõrandanud sõiduki hagejale. Kostja on seadnud tõendi kahtluse alla, kuna selle metaandmetest nähtuvalt on dokument loodud 09.05.2023. Hageja on selgitanud, et arved kantakse kirjetena raamatupidamisprogrammi ja neid ei prindita enam paberkandjal välja. Kui konkreetset arvet on vaja kellelegi esitada, siis loob raamatupidamisprogramm vastava arve ja genereeritakse vastav *.pdf-fail. Nii toimus see ka praegusel juhul 09.05.2023, kui tekkis arve esitamise vajadus kohtule. Kolleegium peab neid selgitusi arve loomise kuupäeva kohta eluliselt usutavaks. Kokkuvõttes on tõenditega tõendatud, et haagise omandiõigus kuulub hagejale.
11.3.Hageja on tuginenud asjaolule, et on kasutanud kohtueelset õigusabi, mille eest on hagejal tekkinud tasumise kohustus 754 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Nimetatu on tõendatud arvega (tl 13). Spetsifikatsioonist (tl 14) nähtub, et hageja esindaja toimingud on olnud seotud praeguse vaidluse kohtueelse menetlusega, sisaldades hageja nõustamist, dokumentidega tutvumist, hüvitamisotsusele vastuväidete koostamist, kahe kompromissiettepaneku esitamist, kostja vastustega tutvumist ja suhtlust kliendiga kokku 5,8 h. Kostja ei ole õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtueelsele õigusabile kulunud ajakulu on kolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud.
7(9)
Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (hüvitise põhjendatud ulatuses välja maksmata jätmine) hüvitatavast kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda. Selline kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3.
11.4.Kokku on hagejale tekkinud kahju 6000 (sõiduauto jääkväärtus) + 267,23 (järelhaagise remondikulu) + 754 (kohtueelsed õigusabikulud) = 7021,23 eurot. Arvestades kostja kohustust hüvitada hageja sõidukile tekkinud kahju 90% ulatuses ja sama proportsiooni kohaldamise põhjendatust ka õigusabikulude puhul, tuleb nõudest maha arvestada 702,12 eurot ja kostja poolt varasemalt tasutud 3250 eurot. Kostjal tuleb kokkuvõttes hagejale hüvitada 7021,23–702,12–3250 = 3069,11 eurot.
11.5.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, kui kostja keeldus hagejale nõutud ulatuses kahju hüvitamast, s.o nähtuvalt kostja kirjast hagejale (tl 12) 17.01.2023. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 28.03.2023. Hageja taotleb viivisenõude lihtsustamiseks mõista kostjalt välja viivis 8% aastas. Nimetatud määr on kostjale soodsam kui seaduses sätestatud viivisemäär, sest VÕS §-s 113 lg 1 II lauses märgitud viivisele 8% aastas ei lisandu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Viivis ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on arvestades perioodis viivitatud 249 päevaga 167,5 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates 02.12.2023 arvestusega 8% aastas (TsMS § 367). III
12.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jäävad maakohtu menetluskulud 18,62% ulatuses hageja kanda ja 81,38% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Ringkonnakohus pakkus pooltele kompromissi, mille kohaselt oleks kostja pidanud hüvitama hagejale 75% kahjust ja 75% menetluskuludest. Hageja oli kompromissiga nõus, kuid kostja oli nõus hüvitama 25% hageja apellatsiooniastme riigilõivust ja muudest menetluskuludest 50%. Ringkonnakohtu poolt pakutud kompromiss olnuks hagejale hageja nõude ja menetluskulude hüvitamise osas ebasoodsam kui lahend. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoludega, et hageja on maa- ja ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 490 eurot, hageja õigusabikulud on maakohtus 2100 ja ringkonnakohtus 1900 eurot. Kui ringkonnakohus peaks õigusabikulusid hüpoteetiliselt vähendama isegi kuni 50%, on otsus hagejale ikkagi soodsam kui oleks olnud kompromiss. Kompromissi korral pidanuks kostja hüvitama hagejale kahju (7021,12–1755,28– 3250) 2015,84 eurot + riigilõivud 735 eurot + õigusabikulud 3000 = 5750,84 eurot. Ringkonnakohtu otsuse korral tuleb kostjal hüvitada hagejale vähemalt põhivõlg 3069,11 eurot + riigilõivud 90% ulatuses 882 eurot + vähemalt 50% õigusabikuludest 2000 eurot, kokku 5951,11 eurot, aga tõenäoliselt rohkem menetluskulusid. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 2).
13.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
8(9)
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.