Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. november 2023
Tsiviilasja number
2-22-11543
Tsiviilasi
Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks, viivise väljamõistmiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Tsiviilasja hind
Riina Ivanova apellatsioonkaebuse hind Jaanek Pahka vastu 4392 eurot 36 senti Riina Ivanova apellatsioonkaebuse hind Jaanek Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu 4392 eurot 36 senti
2.Tühistada Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a otsus osas, milles maakohus jättis Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka vastu. Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot, perioodil 8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 44 senti ning viivis põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks välja varalise kahju hüvitis 567 eurot, perioodil 8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 76 eurot 18 senti ning viivis põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot. Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a otsus muutmata osas, millega maakohus jättis Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu rahuldamata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka vastu.
3.2.Kohustada Jaanek Pahkat avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine / Опровержение ложного утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmise sisuga tekst koos Jaanek Pahka pildiga: „Avaldasin Riina Ivanova kohta väite, et Riina Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. Jaanek Pahka. Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой утверждение, будто бы Рийна Иванова, будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Янек Пахка.“
3.3.Mõista Jaanek Pahkalt välja Riina Ivanova kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot, perioodil 8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 44 senti ning viivis põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 100 eurot.
3.4.Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks välja varalise kahju hüvitis 567 eurot, perioodil 8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 76 eurot 18 senti ning viivis põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot.
3.5.Jätta Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu rahuldamata.
4.Jaotada maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud järgmiselt: jätta Riina Ivanova Jaanek Pahka vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud Jaanek Pahka kanda ning Jaanek Pahka menetluskulud tema enda kanda; jätta Jaanek Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud Riina Ivanova kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Riina Ivanova (hageja) esitas 8. augustil 2022 Viru Maakohtule hagi Jaanek Pahka (kostja I), Hendrik Aguri (kostja II), Mare Roosilehe (kostja III), Svetlana Vladimirova (kostja IV), Jevgeni Saltõkovi (kostja V) ja Svetlana Kollo (kostja VI) vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Hageja esitas nõude eraldi kostja I vastu ning nõude kostjate I–VI vastu. Hageja esitas 21. aprillil 2023 uue nõude kostja I vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks. Hageja palus mõista kostjatelt I–VI hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. Lisaks palus hageja mõista välja varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Samasuguseid nõudeid esitas hageja eraldi ka kostja I vastu. Hageja palus kohustada kostjat I avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine / Опровержение ложного утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmise sisuga teksti koos pildiga: „Avaldasin Riina Ivanova kohta väite, et Riina Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. Jaanek Pahka. Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой утверждение, будто бы Рийна Иванова, будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Янек Пахка“. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Kohtla-Järve abilinnapea ajavahemikul 16. detsembrist 2021 kuni 9. juulini 2022. Kostjad avaldasid avalikult eksitavaid ja ebaõigeid väiteid hageja kohta. Tegemist on õigusvastaste ja solvavate väidetega.
Kostja I avaldas 30. märtsil 2022 „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol (link: https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ postituse eesti ja vene keeles, milles jättis hagejast ebaõige mulje, et hageja on korrumpeerunud ametiisik, kes kasutas ära abilinnapea kohta isiklikes huvides. Kostja I väide nr 1: „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita.“ Hageja ei loonud viidatud töökohta, kõik kohad loob linnavalitsus kui kollegiaalne organ, hagejal puudub võimalus iseseisvalt ja üksi töökohti luua. Tegelikkuses uusi töökohti ei loodud, vaid nimetati olemasolevad ametikohad ümber. Seega väide, et hageja on kas või ühe uue töökohta loonud selleks, et tal võimalikult vähe tööd oleks, on ebaloogiline ning ei vasta tegelikkusele. Kostja I väide nr 2: „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ Hageja peab nimetatud väites ebaõigeks faktiväiteks töökoha täitmise konkursi kallutatust ehk töökohtade loomist „omadele“, ehk isikutele, keda eelistatakse hageja subjektiivse arusaamise järgi ning selle tõttu jäetakse konkursilt kõrvale hageja subjektiivsest eelistusest paremad kandidaadid. Väitel on hageja au teotav iseloom ning see võimaldab hagejat negatiivselt väärtustada kui madalal motiivil tegutsevat ja ebaausat korruptiivset poliitikut.
31.märtsil 2022 allkirjastasid ja esitasid kostjad I–VI hageja kohta volikogu kaudu umbusaldusavalduse, mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022 toimunud Kohtla-Järve Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Kostjate väide nr 1. „Meie, allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“. Selles väites on faktiliselt ebaõige osa, mis puudutab abilinnapea vastupandamatut soovi luua uusi töökohti isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt. Nimetatud väide on vale, sest midagi sellist ei ole hageja toime pannud. Hagejal pole võimalik töökohti üldse luua ning täiendavalt luua neid veel isiklikes huvides. Kostjate väide nr 2. „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. Hageja kohta avaldatud väide sisaldab ebakohast väärtushinnangut, justkui oleks hageja tegevus hinnatav korruptiivsena, sest hageja tegevuse tulemusel luuakse töökohti „omadele“ ehk eelistatakse ebaseaduslikult kedagi tegelikkuses parematele kandidaatidele. Kostjate väide nr 3. „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju [...] jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“. Selle väitega avaldasid kostjad, et hageja jätkab või hageja eestvedamisel jätkatakse „käsi peseb kätt“ põhimõttel. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, sest väite üldsõnalisuse tõttu pole võimalik seda objektiivselt kontrollida. Hageja ei ole ametnikuna tegutsenud põhimõttel „käsi peseb kätt“, mida kõnekeeles sisustatakse ametnike kohta kui korruptiivset ja ebaeetilist tegevust kirjeldavat väljendit. Viidatud väide on koostoimes tekstis eelnevalt avaldatud väidetega õigusvastane. Kostjate süüdistused korruptiivses tegevuses ning ametiseisundi kuritarvitamises ei ole tõendamist leidnud. Kostjate esitatud väited rikuvad hageja head nime ja mainet, on jätnud hagejast ebaõige ja eksitava mulje. Kostjate esitatud väited on kontrollimata ja õigusvastased.
Hagejale on tekitatud märkimisväärne moraalne kahju, kuna hageja on pidanud tundma esitatud väidete tõttu avalikult häbitunnet. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning varalise kahju hüvitamist seoses kohtueelsete õigusabikuludega 1134 eurot (käibemaksuga), millest 50% kostjalt I ja 50% kostjatelt I–VI.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata osas, mis käsitleb kostjate poolt allkirjastatud umbusaldusavalduse esitamisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet. Umbusaldamine on avalik-õiguslik poliitiline protsess. Hageja väidetud laim seostub hageja ametiülesannetega. Vaidlus seostub kohaliku omavalitsuse haldustegevusega. Kostjad leiavad, et asi kuulub halduskohtu pädevusse. Umbusaldusavaldus on allkirjastatud ka volikogu liikme Anton Dijevi poolt. Seega, kui kostjad peaks vastutama kahjude eest, tuleks seda vähendada proportsionaalselt vastavas osas. Hageja on avaliku elu tegelane. Hagejal oli otsene seos ametikoha loomisega. Kostjate esitatud väidete puhul on tegemist arvamuse avaldamisega. Kostjad ei ole hagejale kuritegude toime panemist ette heitnud. Kostjatele etteheidetavad väited on väärtushinnangud. Väide hageja maine kahjustamisest ei ole tõsiselt võetav. Hageja on valitud Ida-Virumaa omavalitsuse liidu tegevdirektoriks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. juuni 2023. a otsusega hagi kostjate I–IV mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning lisanduva viivise väljamõistmiseks tervikuna rahuldamata ja rahuldas osaliselt hagi kostja I vastu osas, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine“. Maakohus kohustas kostjat I avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine / Опровержение ложного утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmise sisuga teksti koos Jaanek Pahka pildiga: „Avaldasin Riina Ivanova kohta väite, et Riina Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. Jaanek Pahka. Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой утверждение, будто бы Рийна Иванова, будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Янек Пахка.“ Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude jaotuse eraldi lahendiga. Maakohus ei nõustunud kostjate väitega, et kahjuhüvitamise nõue kõigi kostjate vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Umbusaldusavalduse esitamine kohaliku omavalitsuse liikme vastu on avalik-õiguslik tegevus, kuid käesolevas vaidluses ei ole pooleks avaliku võimu kandja. Hageja ei väida, et umbusalduseavalduse esitamisega rikuti tema õigusi, vaid umbusaldusavaldus sisaldub ebaõigeid väiteid hageja kohta, mis rikub hageja isiklikke õigusi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046). Hageja väitel on kostjad oma avaldustes kujutanud hagejat üldsuse ees ebaõigesti, esitades tema kohta väiteid, millest tulenevalt üldsus kujundab hageja kohta negatiivse hinnangu.
Kostjad on volikogu liikmed ja volikogu liikmetena esitasid 31. märtsil 2022 allkirjastatud umbususaldusavalduse, mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022 toimunud Kohtla-Järve Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Maakohus leidis, et kostjate I–VI umbusaldusavalduses esitatud väidete puhul on tegemist umbusaldusavaldusele allakirjutanud isikute väärtushinnangutega. Kostjate väide nr 1. „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“. Kostjate väide nr 2. „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. Kostjate väide nr 3. „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju [...] et jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“. Hagejal on pikalt poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isiku kogemus ja umbusalduse esitamise võimalust tema kui abilinnapea vastu tulekski võtta kui normaalset demokraatlikule ühiskonnale omast tegevust. Olukorras, kus volikogu liikmed soovivad kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele ja esitavad umbusaldusavalduses väite, et abilinnapea tegevus võib olla tingitud mitte linna huvidest, vaid abilinnapea isiklikest ambitsioonidest, oli hagejal abilinnapeana võimalik tema tegevuse seaduslikkuse korral samal volikogu istungil, kus umbusaldusavaldus tema vastu esitati, selles sisalduvad kahtlustused ümber lükata. Maakohus leidis, et esitatud väited võivad ja ilmselt ongi ebameeldivad, kuid isik, kes valis poliitiku karjääri või asus avalikku teenistusse, pidi arvestama sellise teravdatud tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele, sh volikogu või poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes. Käesoleval juhtumil ei ole hageja isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, sest rikkumine on õigustatud arvestades avalikkuse huve, kus osa volikogu liikmetest esitasid umbusaldusavalduse hageja kui abivallavanema vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 18 alusel, soovides kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele. Kostja I avaldas 30. märtsil 2022 „Restart Kohtla-Järve Facebook postituses (https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ järgmised väited: Kostja I väide nr 1 „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“; Kostja I väide nr 2 „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ Maakohus leidis, et esimese väite esimese poole puhul „Riina Ivanova sisuliselt tekitas uue töökoha“ on tegemist faktiväitega, mida saab kontrollida, s.o kas hagejal oli pädevus uute töökohtade loomiseks ja juhul, kui selline pädevus tal oli, siis kas ta seda tegelikult ka tegi. Väide teise poole „ ... , et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ puhul on tegemist väärtushinnanguga, s.o kostja I on andnud enda subjektiivse hinnangu, et uus töökoht loodi selleks, et hagejal vähem tööd oleks ja sellise töökoha loomine linna arengule kuidagi kaasa ei aita. Hageja kui arenguteenistuse juhi pädevuses ongi vastavate ettepanekute tegemine (struktuurimuudatused tema haldusalas), kuid tema ainupädevuses ei ole vastavate otsustuste tegemine. Seega kostja I väite nr 1 esimene pool on ebaõige faktiväide. Kostja I kinnitab oma 4. mai 2023. a vastuses, et vastava otsuse tegi linnavalitsus. Tõendamata on, et hagejal oli sedavõrd palju mõjuvõimu, et sundida linnavalitsust tegema talle meelepärast otsust.
Tõendamata on ka kostja I väide, et linnavalitsuse otsusega tehtud arenguteenistuse struktuurimuudatus oli formaalne ja hageja tegi vastava ettepaneku selleks, et „endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kostja I omaksvõtuga on tõendatud, et arenguteenistuse struktuurimuudatuste otsused tegi linnavalitsus, seega on kostja I väärtushinnang ebakohane ja õigusvastane. Hageja ega ka mitte ükski avaliku elu tegelane ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Sama kehtib ka väärtushinnangute suhtes. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostja I poolt hageja suhtes antud hinnangud seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased. Maakohus leidis, et kostja I esitatud väide nr 2 on väärtushinnang, milles kostja I on andnud enda subjektiivse hinnangu hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevusele. Maakohus leidis, et see väide ei ole esitatud selgelt hageja kohta, seega puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks. Tegemist on umbisikulise kommentaariga, mida võib seostada linnavalitsuse tegevusega üldiselt. Eespoolöeldut arvestades leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt osas, milles hageja palus kohustada kostjat I ümber lükkama ebaõige faktiväite „„Riina Ivanova sisuliselt tekitas uue töökoha“ ja ebakohase väärtushinnangu, et „uus töökoht loodi selleks, et (hagejal) endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Arvestades, et kostjate (sh kostja I) tegevus oli tingitud nende valijate pikaajalisest rahulolematusest kohaliku võimu tegevusest ja soovist kaitsta oma valijate huve, ning ka seda, et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isikuga, kes peab arvestama tema suhtes kohalduva avalikkuse teravdatud tähelepanuga ja kriitikaga, leidis maakohus, et varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus kogu ulatuses või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uuesti arutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja I väites nr 1 avaldatud faktiväide – sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha – on ebaõige faktiväide ning avaldatud väärtushinnang – endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita – on ebakohane. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja I väide nr 2 ei ole esitatud hageja kohta. Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis ning tuleb arvestada, et kui väited on avaldatud negatiivses kontekstis, tajub kõrvalseisja ka neutraalsema sisuga väiteid tegelikult negatiivselt. Justiitsministeerium peab „onupojapoliitikat“ üheks korruptsioonivormiks. Maakohus on kokkuvõttes leidnud, et kostja I rikkus väitega nr 1 hageja isikuõiguseid läbi tegelikkusele mittevastava faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise. Vaatamata sellele jättis maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu seisukoht ei ole piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, arvestades vaidluse faktilisi asjaolusid ja kostja I suhtumist ja käitumist hageja isikusse. Hageja õiguste rikkumise heastamiseks on kahju hüvitamine rahas õiglane, põhjendatud ja vajalik meede. Kostja I pole teinud mitte midagi selleks, et kahju hagejale heastada. Hageja nõudis kostjalt I varalise kahju, s.o kohtueelsete õigusabikulude 567 euro ja viiviste hüvitamist. Maakohus rahuldas nõude kostja I vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, kuid on põhjendamatult jätnud rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude.
Maakohus leidis, et kostjad rikkusid hageja isikuõigusi läbi väidete avaldamise, kuid rikkumine oli õigustatud arvestades avalikkuse huvi. Maakohus ei ole välja toonud, kelle ja missuguseid seadusega kaitstud hüvesid ning missuguseid kolmandate isikute või avalikkuse huve on ta kaalunud. Tegemist on ilmselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Maakohtu seisukoht, et hageja isikuõiguste rikkumine oli õigustatud, sest kostjad soovisid kontrollida, kas hageja kui endise abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele, on põhjendamatu. Maakohus ei ole vastavat järeldust põhjendanud. Kostjad pole kordagi väitnud, et esitasid umbusaldusavalduse just eelmainitud eesmärgil. Kostjad pole seda väitnud ka umbusaldusavalduse tekstis. Maakohtu viidatud KOKS § 22 lg 1 p 18 tõlgendusest ei tulene samuti, et umbusaldusavalduse esitamise eesmärgiks on kontrollida ametniku tegevuse seaduspärasust. Eeltoodust tulenevalt väljus maakohus asja lahendamisel asjaoludest, millele kostjad oma vastuväidete alusena tuginesid. Maakohus kohaldas menetlusõigust ebaõigesti ning mõjutas asja lahendamise tulemust. Kui kostjatel oli põhjendatud alus, et hageja on seotud korruptiivse tegevusega, siis oli neil võimalus pöörduda nt KAPO poole ning teatada väidetavast korruptsioonist, kuid nad pole seda teinud. Avalikkuse huvides ja ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise ja au teotamine ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel. Kostjad on negatiivsed hinnangud kujundanud ebaõige fakti alusel, et hageja on loonud Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuses uue töökoha. Kostjate avaldatud väärtushinnangud omavad mõnitavat ja halvustavat tähendust, justkui oli hageja abilinnapeana seotud korruptiivse(te) tegevus(t)ega. Kuna kostjad rikkusid õigusvastaselt hageja isikuõigusi ning pole seda hagejale heastanud, hageja on kandnud mõistlikud kulud kohtuvaidluse vältimiseks, kuuluvad rahuldamisele hageja nõuded kostjate vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.
5.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Umbusaldusvaldus oli istungil arutlusel ning hagejale anti võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Umbusalduse avaldamisel toimus ka poliitiline diskussioon ning ametnikul on õigus pöörduda selle vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse. Kostjad jäävad selle juurde, et asi allub halduskohtule. Praegusel juhul on kostjad esitanud avalduse (milline on käsitletav haldustoiminguna) ning selle avaldamine (sh volikogu istungil toimuva) ei ole kostjate pädevuses või mõju all. Hageja heidab ette teabe avalikustamist kolmandatele isikutele ning maine rikkumist nende ees. Avaldades umbusaldust põhjendasid kostjat ka selle ajendit ning ajendi avaldamine linnavolikogu poolt teenib avalikkuse huve. Kostjate arvamused ja etteheited on pigem seotud eetika ja moraalinormidega. Hagejal peab olema avaliku elu tegelasena tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi tema kohta ilmuva kriitika suhtes. Kostja I faktiväite sisuks on „Riina Ivanova sisuliselt tekitas uue töökoha“. Ametikoha tekkimine oli võimalik ainult hageja otsesel osalusel. Teenistuse juhina oli hageja pädevus esitada kinnitamiseks ning otsustamiseks tema juhitava teenistuse struktuuri muudatusi. Hageja algatuseta sellist muudatust ei oleks toimunud. Seega tekitas hageja arenguteenistuse juhina (sh linnavalitsuse liikmena) sisuliselt ametikoha ning väide on tõene. Kuna maakohus eksis faktiväite tõlgendamisel, on eksitud ka väärtushinnangu õigusvastasuse osas. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole õigust mittevaralise kahju hüvitamisele. Hageja tõlgendus jätkuvast onupojapoliitikast ja omadele töökohtade loomisest on subjektiivne. Terminid „käsi peseb kätt“ ja „onupojapoliitika“ on pigem seotud moraalinormidega ning kogu linnavõimu tegevusega. Hagejat ei ole korruptsioonis süüdistatud,
sellise süüdistusega oleks kaasnenud ka kuriteoteade. Väide, et laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet ja häiritust igapäevases elus, on ebausutav. Kuna on alusetu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ei ole põhjendatud ka varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuded. Lisaks on ilmselgelt varalise kahju nõue ülepaisutatud ja ei ole kohtuvälise nõudega proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostja I vastu rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja I vastu, mõistab kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot, sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13 eurot 44 senti ning viivise põhinõudelt (100 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõue (100 eurot) ning varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 18 senti ning viivise põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõue (567 eurot). Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab hageja nõuet kostjate I–VI vastu rahuldamata ning maakohtu otsuse hagi kostjate I–VI vastu rahuldamata jätmise osas muutmata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust. Hageja kostja I vastu esitatud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda. Kostjate I–VI vastu esitatud hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätab jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas (s.o kohustas kostjat I avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teksti). Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Hageja palub apellatsioonkaebuses rahuldada tema nõue kostja I ning kostjate I–VI vastu nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Isikuõiguste rikkumine au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1) on reeglina õigusvastane. Hageja esimene nõue kostja I vastu tuleneb kahest kostja I poolt „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol avaldatud väitest: väide nr 1 „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ väide nr 2: „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist“. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I väite nr 2 puhul on tegemist väärtushinnanuga, mitte faktiväitega. Sellele viitab selgelt ka väites kasutatud täpsustus „näen
mina“, mis tähendab kirjutaja subjektiivset hinnangut. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16105, p 11). Kostja I väide nr 2 on postituses esitatud vahetult pärast lõiku, milles on loetletud linnavalitsuses täitmata kohad, kirjeldatakse kohtade kaotamist jms. Selles lõigus ei ole viidet otseselt hagejale ega selgu, kelle tegevuste või tegemata jätmiste tõttu on kirjeldatud olukord tekkinud. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et see väide ei ole esitatud selgelt hageja kohta, tegemist on umbisikulise kommentaariga, mis võib ringkonnakohtu arvates käia pigem kogu linnavalitsuse tegevuse kohta. Seega ei ole väite nr 2 puhul VÕS § 1046 lg 1 esmane eeldus – konkreetse isiku (hageja) au teotamine – täidetud.
9.Maakohus leidis, et kostja I väite nr 1 esimene pool on ebaõige faktiväide ja teine pool on ebakohane väärtushinnang. Maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu osaliselt ja kohustas kostjat I hageja kohta avaldatut ümber lükkama (maakohus kasutab mõistet „valeväide“, maakohtu resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Kui ringkonnakohus ka ei nõustuks maakohtu poolt tuvastatud seisukohaga, et kostja I poolt avaldatud väide nr 1 oleks õigusvastane, on maakohus selle õigusvastasuse tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tuvastades kostja I käitumise õigusvastasuse väite nr 1 osas, jättis maakohus põhjendamatult hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded kostja I vastu rahuldamata. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus määrab mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada õigusvastase tegevusega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 15). Ka asjaolu, et kohus kohustas kostjat I ebaõiget faktiväidet ümber lükkama, ei ole piisav kompenseerimaks hagejale õigusvastase postituse avaldamise tagajärgi. Vabandamine või ebaõige faktiväite ümberlükkamine võib olla tähtis mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse määramisel (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6). Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot. Hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus ka sellega, et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isikuga. Hageja kohta avaldatud kriitikas ei kasutata väljendeid, mis oleksid otseselt hageja inimväärikust alandavad või solvavad, pigem on tegemist negatiivse alatooniga väidetega, mis ei ole poliitilistes diskussioonides harvaesinevad. Kuigi internetis
avaldatud kommentaari võib lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel selleks võimalus on, kommentaari ka loeksid. Hageja on üldsõnaliselt toonud välja, et tegemist on teda halvustava väitega, kuid ei ole konkreetselt välja toonud, milliseid negatiivseid tagajärgi on kostja I väite avaldamine talle põhjustanud. Hageja väited maine kahjustamise kohta ei ole tõendatud, seda ei tõenda üldine uuring valeväidete avaldamise mõju kohta (dtl 53–56). Kostjate kinnitusel on hageja pärast vaidlusaluseid sündmusi valitud Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juhatuse poolt uueks tegevdirektoriks (dtl 111). Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhinõudelt 100 eurot 13 eurot 44 senti. Kostjal I tuleb tasuda alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Vastavalt hageja nõudele on viivise nõue piiratud põhinõude summaga.
10.Maakohus jättis hageja varalise kahju (s.o kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude rahuldamata, kuid maakohtu otsuses puuduvad põhjendused nõude rahuldamata jätmise kohta. Maakohus leidis otsuse p 14 teises lõigus, et isikliku õiguse rikkumine ei pea alati kaasa tooma kahju hüvitamist rahas. Eeltoodu põhjendus on seotud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisega, mitte hageja kohtueelsete õigusabikulude (s.o hageja varalise kahju) hüvitamise nõudega. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hagejate kantud kulud on mõistliku suurusega. Hageja hinnangul peavad kostjad I–VI hüvitama hagejale kohtueelsete õigusabikuludest 50% ja ülejäänud 50% kostja I. Kokku on hageja kandnud kohtueelsele õigusabile kulusid 1134 eurot (käibemaksuga), millest 50% on 567 eurot (käibemaksuga). Hageja nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust selle üle et kostja I tegu oli õigusvastane, kostja I maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega oli hageja kohtueelse nõude esitamine iseenesest põhjendatud. Kostja I ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja varalise nõude suurusele. Kahju ja kostja I teo vahel on põhjuslik seos. Seega tuleb hageja varalise kahju hüvitamise nõue kostja I vastu rahuldada. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 76 eurot 18 senti ning viivise põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot.
11.Kostjad leidsid, et maakohus ei olnud pädev lahendama hageja nõuet, mis on seotud kostjate I-VI poolt volikogu kaudu esitatud umbusaldusavalduses olevate väidetega. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et hageja isikliku õigushüve, au ja väärikuse, rikkumise hindamisel oli maakohus pädev asja lahendama.
Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et kostjate poolt umbusaldusavalduses esitatud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega. Hageja heidab kostjatele ette järgmiste väidete avaldamist: Väide nr 1: „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“. Väide nr 2: „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohal «omadele»“. Väide nr 3: „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju [...] jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud hageja nõuded kostjate I–VI vastu rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane, mis võib olla tingitud selle väljendusviisi ebasündsusest või põhjendamatusest (vt Riigikohtu, 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-2012495, p 11). Ringkonnakohus leiab, et väide nr 1 puhul ei ole kostjate tegevus olnud õigusvastane. Selles sisaldub kostjate subjektiivne hinnang selle kohta, et hageja tegevus uute ametikohtade loomise suhtes ettepanekute tegemisel on olnud seotud isiklike huvidega. Tegemist ei ole ebasündsa väljendusviisil esitatud väitega, selline väide ei mõjuta igat mõistlikku inimest uskuma, et hageja oleks kindlasti toime pannud rikkumise. Arvestades, et väide on esitatud umbusaldusavalduses, ei ole see olukorra konteksti arvestades ebakohane. Umbusaldus ei leidnud volikogu istungil toetust (dtl 135–137). Õigusvastasusele hinnangu andmist võib mõjutada see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile (vt Riigikohtu
12.jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 16), ning see, kas väidetavalt hageja au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1104, p 11). Kostjate väidetes 2 ja 3 kasutatud sõnastus „vangerdused“, „onupojapoliitika“, „käsi peseb kätt“ võib olla küll ebameeldiv, kuid arvestada tuleb avaldamise olukorda ning konteksti. Tegemist oli olukorraga, kus hageja tegevuse osas tekkis volikogu liikmetel kahtlus. Maakohus leidis õigesti, et hageja isikuna, kes valis poliitiku karjääri, pidi arvestama teravdatud tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele sh volikogu või poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes. Kuivõrd tegemist ei ole ebakohaste väärtushinnangutega, jättis maakohus põhjendatult hageja nõuded kostjate I–VI vastu rahuldamata.
12.Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude jaotuse eraldi lahendiga. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Tegemist on ühe TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsuses kohustuslikus korras lahendatava küsimusega. Menetluskulude jaotus määratakse lõpplahendis olenemata sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas lahendis (TsMS § 174 lg 2) või pärast lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega (TsMS § 177 lg 2). Menetluskulude jaotuse märkimine on vajalik menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostjate kanda. Seega saab sellest järeldada, et hageja vaidlustab ka maakohtu poolt menetluskulude jaotuse lahendamata jätmist ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd hageja hagi ja apellatsioonkaebus jääb kostjate I–VI vastu esitatud osas rahuldamata, tuleb kostjate I–VI menetluskulud, mis on seotud nende vastu esitatud nõudega, jätta hageja kanda. Kuivõrd hageja hagi ja apellatsioonkaebus kostja I vastuse esitatud nõue osas rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud, mis on seotud kostja I vastu esitatud nõudega, jätta kostja I kanda ning kostja I kulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.