R. I. hagi J. P., M. R. (R.), H. A., S. V., J. S., S. K. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes
Hagihind
7560 (2x(3500+280)) eurot
Kohtuistung
25.01.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. I. (isikukood XXX), lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus (e-post: [email protected] ) Kostjad: 1) J. P. (isikukood XXX, e-post: XXX ) 2) M. R. (isikukood XXX, e-post: XXX) 3) H. A. (isikukood XXX, e-post: XXX ) 4) S. V. (isikukood XXX, e-post: XXX) 5) J. S. (isikukood XXX, e-post: XXX ) 6) S. K. (isikukood XXX, e-post: XXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir (epost [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Jätta R. I. hagi J. P., M. R. (R.), H. A., S. V., J. S., S. K. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes (otsuse p.11) tervikuna rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt R. I. hagi J. P. vastu (otsuse p.12) osas, milles R. I. palus kohustada J. P.t avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „R. I. suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine.
3.Kohus kohustab J. P.t avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „R. I. suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine/ Опровержение ложного утверждения в адрес Р. И.“ järgmine sisuga tekst koos J. P. pildiga:
„Avaldasin R. I. kohta väite, et R. I. sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. J. P.. Я опубликовал в адрес Р. И. утверждение, будто бы Р. И., будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Я.П..
4.Menetluskulude jaotuse lahendab kohus eraldi lahendiga. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja R. I. esitas 08.08.2022 Viru Maakohtule hagi J. P., H. A., M. R., S. V., J. S. ja S. K. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ja kohustustehingu nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kahju tekitatud kahes allpoolkirjeldatud episoodis: Kostjat 1 puudutav episood: 30. märtsil 2022 avaldas kostja 1 „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol (link: https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve) pealkirjaga
„KUHU
EDASI/ДОКОЛЕ“ järgmise sisuga postituse eesti ja vene keeles. Kostja 1 avaldatud väited: Väide nr 1. Kostja 1 avaldas 30.03.2022 postituses, et: „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita.“ Faktiväide seisneb selles, et hageja tekitas sisuliselt uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks ning ebaõige on selles lauses see, et hageja tekitas linnavalitsuses uue töökoha, et tal endal võimalikult vähe tööd oleks. Esiteks ei loonud hageja viidatud töökohta, sest kõik kohad loob linnavalitsus kui kollegiaalne organ, hagejal puudub kehtiva õiguse alusel võimalus iseseisvalt ja üksi töökohti luua. Teiseks ei loodud tegelikkuses uusi töökohti, vaid olemasolevad ametikohad nimetati ümber. Seega väide, et hageja on kas või ühe uue töökohta loonud selleks, et tal võimalikult vähe tööd oleks, on ebaloogiline ning ei vasta tegelikkusele. Väide nr 2. Kostja 1 avaldas 30.03.2022 postituses, et „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ Hageja peab nimetatud väites ebaõigeks faktiväiteks töökoha täitmise konkursi kallutatust ehk töökohtade loomist „omadele“ ehk isikutele, keda eelistatakse hageja subjektiivse arusaamise järgi ning selle tõttu jäetakse konkursilt kõrvale hageja subjektiivsest eelistusest paremad kandidaadid. Kõiki kostjaid käsitlev episood:
31.märtsil 2022 allkirjastasid ja esitasid kostjad 1-6 (ühiselt: kostjad) hagejale volikogu kaudu umbusaldusavalduse (lisa 2), mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022. a toimunud Kohtla-Järve Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Kostjate avaldatud väited: Väide nr 1. Kostjad avaldasid 28.04.2022 avalduses, et: „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“.
Selles väites on faktiliselt ebaõige osa, mis puudutab abilinnapea vastupandamatut soovi luua uusi töökohti isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt. Hageja jääb ülal viidatud põhjenduste juurde – nimetatud väide on vale, sest midagi sellist ei ole hageja toime pannud. Hagejal pole võimalik töökohti üldse luua ning täiendavalt luua neid veel isiklikes huvides. Seega on väide faktiliselt vale. Väide nr 2. Kostjad avaldasid 28.04.2022 avalduses, et „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohal «omadele»“. Hageja jääb samuti ülal esitatud põhjenduste juurde. Hageja leiab, et tema kohta avaldatud väide sisaldab ebakohast väärtushinnangut, justkui hageja tegevus on hinnatav korruptiivsena, sest hageja tegevuse tulemusel luuakse töökohti „omadele“ ehk eelistatakse ebaseaduslikult kedagi tegelikkuses parematele kandidaatidele. Väide nr 3. Kostjad avaldasid ka järgmise väite 28.04.2022 avalduse viimases lõigus „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju [...] jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“. Sellega avaldasid kostjad, et hageja jätkab või hageja eestvedamisel jätkatakse käsi peseb kätt põhimõttel. Hageja peab seda ebakohaseks väärtushinnanguks, sest väite üldsõnalisuse tõttu pole võimalik seda objektiivselt kontrollida. Hageja ei ole ametnikuna tegutsenud põhimõttel käsi peseb kätt, mida kõnekeeles sisustatakse ametnike kohta kui korruptiivset ja ebaeetilist tegevust kirjeldavat väljendit. Viidatud väide on koostoimes tekstis eelnevalt avaldatud väidetega onupojapoliitika ja isiklikest huvidest lähtuvalt õigusvastane.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuse kohaselt kostjad taotlevad, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata osas, mis käsitleb kostjate poolt allkirjastatud umbusaldusavalduse esitamisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet. Kostjad esitasid hagile ka sisulised vastuväited: kostjatele jääb arusaamatuks määratletud kostjate ring, nimelt on umbusaldusavaldus allkirjastatud ka volikogu liikme A.D. poolt. Seega, kui mingil põhjusel peaks kostjad vastutama kahjude eest tuleks seda vähendada proportsionaalselt vastavas osas (nt kahju summas 700 eurot, kostjaid menetluses 6, seega kahju summas 600 eurot). Hageja ei ole vaidlustanud umbusalduseavalduses sisalduvaid faktiväiteid, et just hageja korduvate taotluste alusel (st algatusel, millised olid ühe nädalase vahega) tekkis struktuuris ametikoht „asjaajaja“. Ilmne, et algatuseta sellist otsust vastu ei võeta ning hagejal on otsene seos ametikoha loomisega, sh arvestades, et otsustamisel volikogus omas hageja oma valimisnimekirjaga häälteenamust. Seega on hagejal otsene seos ametikoha loomisega ning spekulatsioonid termini osas ei ole asjakohased. Olukorras, kus avalikkus otseselt järjepidevalt süüdistab Kohtla-Järve linnavõimu omade eelistamises ja onupojapoliitikas, on ilmselt väidetavad solvangud kostjate poolt asjakohatud. Kostjad on korranud termineid, milliseid on võimu vastu kasutatud aastaid ning nendega seoses ei saa just kostjad rikkuda adressaatide mainet. Linnavalitsust on samamoodi kritiseerinud mitmed meediaväljaanded ning sel perioodil oli hageja Linnavalitsuse liige. Tõsiselt ei ole võetav väide hageja maine kahjustamisest. Nimelt on peale vaidlusaluste sündmuste hageja valitud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) juhatuse poolt uueks tegevdirektoriks (Lisa 6). On ilmne, et niivõrd kahjustatud mainega (nagu seda väidab hageja) isikut sellisele ametikohale ei valita. Kostjad on seisukohal, et neile etteheidetavad väited on väärtushinnangud, mitte aga faktiväited.
3.25.01.2023 kohtuistungil taotlesid pooled, et kohus annaks selgitused hagis toodud väidete kohta ning määraks, millised hageja poolt hagis märgitud väited on faktiväited ja millised
väärtushinnangud. Kostja jäi ka seisukoha juurde, et antud vaidlus ei ole maakohtu pädevuses ja tuleks lahendada halduskohtus.
4.Viru Maakohtu 21.02.2023 vaheotsusega kohus rahuldas poolte taotluse ja määratles, millised hagis märgitud kostjate väited on faktiväited ja millised on väärtushinnangud.
5.21.04.2023 esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks. Hageja nõudeks jäi: 1) mõista kostjatelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. 2) mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. 3) mõista kostjatelt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 567 eurot. 4) mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. 5) mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. 6) mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. 7) mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 567 eurot; 8) mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. 9) kohustada kostjat
avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „R. I. suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine/ Опровержение ложного утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmine sisuga tekst koos pildiga: „Avaldasin R. I. kohta väite, et R. I. sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. J. P.. Я опубликовал в адрес Р. И. утверждение, будто бы Р. И., будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Я. П..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt üksnes kostja 1 suhtes.
Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hagi tuleks jätta osaliselt läbi vaatamata, sest umbusalduse avaldamine on avalik-õiguslik poliitiline protsess ja sellise kahjunõude läbivaatamine on halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg.1). Kohus nõustub, et umbusaldusavalduse esitamine kohaliku omavalitsuse liikme vastu on avalik-õiguslik tegevus, kuid antud juhul on hagi aluseks kahju hüvitamise nõue seoses hageja isiklike õiguste rikkumisega. Käesolevas vaidluses ei ole pooleks avaliku võimu kandja, vaid hagejaks on üksikisik R. I. ning kostjateks on samuti üksikisikud. Hageja ei väida, et umbusaldusavalduse esitamisega rikuti tema õigusi, vaid umbusaldusavalduses sisalduvad ebaõiged väited tema kohta ja nimetatud väited rikuvad tema isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg.1 p.4 ja 1046).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagi asjaoludest tulenevalt on kahjunõude aluseks hageja isiklike õiguste rikkumine (VÕS §-d 1045 lg.1 p.4 ja 1046). VÕS § 1046 lg.1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
9.Vaidlust ei ole, et: 9.1 kostja 1 avaldas 30.03.2022 postituses järgmised väited: 9.1.1 „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“; 9.1.2 „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ 9.2 31. märtsil 2022 allkirjastasid ja esitasid kostjad 1-6 (ühiselt: kostjad) hagejale volikogu kaudu umbusaldusavalduse (lisa 2), mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022. a toimunud Kohtla-Järve Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Kostjate poolt hagejale esitatud umbusaldusavaldus sisaldas järgmisi väited: 9.2.1 „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“; 9.2.2 „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohal «omadele»“;
9.2.3 „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju [...] jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“.
10.Hagi asjaolusid läbiv väide on, et kostjad on oma avaldustes kujutanud hagejat üldsuse ees ebaõigesti, esitades tema kohta väiteid, millest tulenevalt üldsus kujundab hageja kohta negatiivse hinnangu.
11.Hageja kahjuhüvitamise nõue kõigi kostjate vastu. 11.1 Vaidlust ei ole, et kostjad on volikogu liikmed ja volikogu liikmetena esitati hageja kui abilinnapea vastu umbusaldusavaldus, mis sisaldas käesoleva otsuse p-s 9.2 märgitud väiteid. 11.2 Kohus on seisukohal, et p-9.2 esitatud väidete puhul on tegemist umbusaldusavaldusele allakirjutanud isikute väärtushinnangutega: 11.2.1 Umbusaldusavalduses esitatud väide „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et R. I.l arenguteenistuse abilinnapeana oli vastupandamatu soov uute töökohtade loomiseks lähtuvalt isiklikest, mitte linna huvidest. 11.2.2 Umbusaldusavalduses esitatud väide „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et hageja või Linnavalitsuse mingisugune varasem tegevus viitab ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. 11.2.3 Umbusaldusavalduses esitatud väide „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju [...] et jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et hageja mingi tegevus viitab soovile jätkata oma tegevust linna või arenguteenistuse juhtimisel „vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“. Umbusaldusavalduse esitamine on demokraatlikule riigile omane tegevus,, mis lähtub sellest, et volikogul on linnavalitsuse ja tema liikmete tegevuse üle poliitilise kontrolli õigus ja ametis oleval linnavalitsusel peab olema volikogu usaldus. Kaudselt tagab umbusaldusavalduse võimalus ka valijate kontrolli linnavalitsuse üle. Umbusaldusavalduse esitamist vallavalitsuse/linnavalitsuse või vallavanema/linnapea või valitsuse liikme vastu reguleerib Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg.1 p.18. Hageja R. I.l on pikalt poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isiku kogemus ja umbusalduse esitamise võimalust tema kui abilinnapea vastu tulekski võtta kui normaalset demokraatlikule ühiskonnale omast tegevust, kus volikogu liikmed kontrollivad tema kui abilinnapea tegevust. Olukorras, kus volikogu liikmed soovivad kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele ja esitavad umbusaldusavalduses väite, et abilinnapea tegevus võib olla tingitud mitte linna huvidest, vaid abilinnapea isiklikest ambitsioonidest (vt otsuse p.11.2.1-11.2.3), oli hagejal abilinnapeana võimalik tema tegevuse seaduslikkuse korral samal volikogu istungil, kus umbusaldusavaldus tema vastu esitati, umbusalduses sisalduvad kahtlustused ümber lükata.
Esitatud väidete sõnastus- „abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“, „sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“ ja „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju [...] et jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“ võivad ja ilmselt ongi ebameeldivad, kuid isik, kes valis poliitiku karjääri või asus avalikku teenistusse, pidi arvestama sellise teravdatud tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele sh volikogu või poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes. VÕS § 1046 tulenevalt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Käesoleval juhtumil (otsuse p.7.1) ei ole hageja isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, sest rikkumine on õigustatud arvestades avalikkuse huve, kus osa volikogu liikmetest esitasid umbusaldusavalduse hageja kui abivallavanema vastu KOKS § 22 lg.1 p.18 alusel, soovides kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele.
12.Hageja nõue kostja 1 J. P. vastu. Vaidlust ei ole, et kostja 1 avaldas 30.03.2022 „Restart Kohtla-Järve Facebook postituses (https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ järgmised väited: -„Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“; -„Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ 12.1 postituse väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita.“ Kohus on seisukohal, et väite esimese poole puhul „R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ on tegemist faktiväitega, mida saab kontrollida, s.o kas R. I.l oli pädevus uute töökohtade loomiseks ja juhul, kui selline pädevus tal oli, siis kas ta seda tegelikult ka tegi. Väite teine pool „ ... , et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ on tegemist väärtushinnanguga, s.o kostja J. P. on andnud enda subjektiivse hinnangu, et uus töökoht loodi selleks, et R. I.l vähem tööd oleks ja sellise töökoha loomine linna arengule kuidagi kaasa ei aita. Viru Maakohtu 21.02.2023 vaheotsuse p-s 7 selgitas kohus tõendamiskoormust ja märkis järgmist: Vaheotsuse p-s 6.1 märgitud faktiväite „R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ peab kostja J. P. tõendama järgmist: 1) kas R. I.l oli oma ametikohast tuleneva pädevus uue töökoha loomiseks linna arenguteenistuses, s.o R. I. juhitavas teenistuses. 2) juhul, kui R. I.l oli pädevus linna arenguteenistuses uue ametikoha loomiseks, siis kas ta ka seda tegelikult tegi (lõi asjaajaja töökoha). Kostja 1 J. P. 04.05.2023 vastuse kohaselt puudub vaidlus, et arenguteenistuse juhina esitas hageja (R. I.) linnapeale taotluse muuta alates 01.03.2022.a arenguteenistuse struktuuri, st luua arenguteenistuse koosseisu juurde töökoha ,,asjaajaja“ koormusega 0,5. Hageja põhjendas ka
vajadust luua uus töökoht. Selline struktuurimuutus ei leidnud aga linnavalitsuse poolt toetust, st taotlust ei rahuldatud. 07.03.2022.a esitas hageja (R. I.) uue taotluse, st töökoht „linnaarengu peaspetsialist“ muuta ümber töökohaks ,,asjaajaja“. Linnavalitsuse 8. märts 2022 korraldusega nr 104 otsustati muuta Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. augusti 2020. a otsuse nr 94, Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ kehtestatud punktiga 1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisu ja nimetada arenguteenistuse töökoht „linnaarengu peaspetsialist“ ümber töökohaks ,,asjaajaja“. Hageja ei ole vaidlustanud umbusalduse avalduses sisalduvaid faktiväiteid, et just hageja korduvate taotluste alusel (st algatusel, millised olid ühe nädalase vahega) tekkis struktuuris ametikoht „asjaajaja“. Hageja on neid väiteid pidanud tõeseks. Ilmne, et hageja algatuseta sellist otsust vastu ei võeta ning hagejal on otsene seos ametikoha loomisega, sh arvestades, et otsustamisel volikogus omas hageja oma valimisnimekirjaga häälteenamust. Kostjad ei ole kunagi väitnud, et hageja selle töökoha otseselt lõi, kuna see on kollegiaalorgani pädevus, kuid initsiatiiv (so taotluste näol) tuleb vastavate teenistuste juhtidelt (antud juhul hageja poolt). Kostjad väidavad jätkuvalt, et hagejal on otsene seos ametikoha tekitamisega initsiatiivi näol ning spekulatsioonid termini osas ei ole asjakohased. Väide „sisuliselt tekitas töökoha“ ongi mõistlikule inimesele arusaadav, et isikul on töökoha tekkimisega seos, st ta ei ole seda teinud ainuisikuliselt. Nimetatud vastusest tuleneb, et ettepaneku hageja hallatava arenguteenistuse struktuuri muutmiseks tuli hagejalt, kuid vastavad otsustused tegi Linnavalitsus. Kohus on seisukohal, et hageja kui arenguteenistuse juhi pädevuses ongi vastavate ettepanekute tegemine (struktuurimuudatused tema haldusalas), kuid tema ainupädevuses ei ole vastavate otsustuste tegemine. Seega kostja 1 väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ esimene pool (Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha) on ebaõige faktiväide. Kostja 1 kinnitab oma 04.05.2023 vastuses, et vastava otsuse tegi Linnavalitsus. Tõendamata on, et hagejal oli sedavõrd palju mõjuvõimu, et sundida Linnavalitsust tegema talle meelepärast otsust. Tõendamata on ka kostja 1 väide, et Linnavalitsuse otsusega tehtud arenguteenistuse struktuurimuudatus oli formaalne ja hageja tegi vastava ettepaneku selleks, et „endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kostja 1 omaksvõtuga on tõendatud, et arenguteenistuse struktuurimuudatuste otsused tegi Linnavalitsus, seega on kostja 1 väärtushinnang ebakohane ja õigusvastane. Kohus kordab siinjuures tsiviilasjas 2-14-55913 Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 p-s 11. väljendatud seisukohta, et hageja ega ka mitte ükski avaliku elu tegelane, ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Poliitilist debatti on võimalik pidada tegelikkusele vastavaid faktiväiteid avaldades. Väidete avaldajal on alati võimalik jätta väited avaldamata ja kaaluda, mida ja kuidas täpselt avaldada. Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta kriitilisi väiteid, peab hindama, kas kriitika, mida ta teeb, vastab tegelikkusele. Küsimus ei ole selles, kas isik väärib ükskõik millisel põhjusel kriitikat või mitte, vaid selles, kas konkreetsed väited, mida kriitika tegemisel kasutatakse, vastavad tegelikkusele. Sama kehtib ka väärtushinnangute suhtes. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostja poolt hageja suhtes antud hinnangud seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased. Poliitilises debatis on võimalik osaleda ka tegelikkusele vastavaid faktiväiteid ja tegelikkusele vastavatele faktiväidetele põhinevaid hinnanguid avaldades.
13.kostja 1 väide „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“
Kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, milles kostja J. P. on andnud enda subjektiivse hinnangu hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevusele. Kohus selgitas Viru Maakohtu 21.02.2023 vaheotsuse p-s 8 tõendamiskoormust ja märkis järgmist: Väärtushinnangute puhul pidi hageja tõendama, et: •
kostjate väärtushinnangud on antud selgelt tema kohta;
•
kostjate esitatud väärtushinnangud ja ebaõiged andmed hageja kohta on õigusvastased (ebakohased).
Kohus leiab, et kostja 1 30.03.2022 „Restart Kohtla-Järve Facebook postituses (https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ esitatud väide „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist“ ei ole esitatud selgelt hageja kohta, seega puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks. Tegemist on umbisikulise kommentaariga, mida võib seostada linnavalitsuse tegevusega üldiselt
14.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt osas, kus kostja 1 J. P. esitas hageja kohta ebaõige faktiväite „„R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ ja ebakohase väärtushinnangu et „uus töökoht loodi selleks, et (hagejal) endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Isikliku õiguse rikkumine ei pea alati kaasa tooma kahju hüvitamist rahalises väärtuses. Arvestades asjaolu, et kostjate (sh kostja 1 J. P.) tegevus oli tingitud nende valijate pikaajalisest rahulolematusest kohaliku võimu tegevusega ja soovist kaitsta oma valijate huve, arvestades ka seda, et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isikuga, kes peab arvestama ka tema suhtes kohalduva avalikkuse teravdatud tähelepanuga ja kriitikaga, jätab kohus hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib mittevaralise ja varalise kahju eest rahalist hüvitist. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud nõue kohustustegevuseks, so kohustamaks kostja 1 J. P.t avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „R. I. suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine/ Опровержение ложного утверждения в адрес Р. И.“ järgmine sisuga tekst koos J. P. pildiga: „Avaldasin R. I. kohta väite, et R. I. sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal KohtlaJärve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. J. P.. Я опубликовал в адрес Р. И. утверждение, будто бы Р. И., будучи заместителем мэра КохтлаЯрве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Я. П. .
14.Postituse tegemiseks kohustamine nii eesti kui ka vene keeles on põhjendatud seetõttu, et kostja 1 J. P. tegi oma 30.03.2022 postituse samuti nii eesti kui ka vene keeles, so postitus oli suunatud nii eesti- kui venekeelsele elanikkonnale.
15.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate umbusaldusavalduses esitatud väide „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt,, ja kostja 1 J. P. Restart Kohtla-Järve Facebook postituses avaldatud väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ tunduvad olevat sisult sarnased väited, kuid kohtu hinnangul on esimesel juhul tegemist volikogu liikmete kahtlusega, et
abilinnapea tegevus oma haldusalas võib olla tingitud isiklikest huvidest: volikogu liikmed märgivad avalduses, et R. I. esitas linnapeale taotluse muuta ... ja luua arenguteenistuse koosseisu juurde ... . ...07.03.2022 taotles R. I. muuta arenguteenistuse ametikoht ... . Kohtule teadaolevalt vastavad need väited tegelikkusele ja hageja ei ole selliste taotluste esitamist eitanud. Erinevalt umbusaldusavalduses märgitust on kostja 1 J. P. esitanud Restart Kohtla-Järve Facebook postituses väite „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“, so postituses väidab kostja 1, et hageja tekitas uue töökoha. Kohus tuvastas menetluses, et uute töökohtade loomine hageja haldusalas ei olnud hageja pädevuses. Seega oli tegemist ebaõige faktiväitega. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse lahendab kohus eraldi lahendiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.