2-23-126022/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja B OÜ (registrikood xxxx) sõlmisid 19.06.2022 laenulepingu nr. xxxx, mille personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 485,05 eurot (sisaldab lepingutasu 40,05 eurot), intressimääras 32,81% aastas, krediidi kulukuse määras 50,75% aastas. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 10,57 eurot. 25.09.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ (krediidiandja) refinantseerimislepingu nr. xxxx. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 508,70 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 484,48 eurot ja lepingutasust 24,22 eurot), intressimääras 24,49%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 29,96% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu xxxx katteks on kostja poolt tehtud maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 62,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 33,61 eurot, intressi katteks 20,43 eurot, viivise katteks 0,34 eurot, intressi katteks 20,43 eurot, viivise katteks 0,34 eurot, refinantseeritud laenu intressi ja viivise katteks 2,87 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5,00 eurot. Krediidiandja hoiatas kostjat 12.03.2023 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse mittetasumisel või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamise osas mittepöördumisel krediidiandaja poole, loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, see on hiljemalt 26.03.2023 ei likvideerinud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 10.01.2023, 10.02.2023 ja 10.03.2023 osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu xxxx ülesöelduks 27.03.2023 seisuga. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud

lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades nõude loovutamise teatise 28.03.2023 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 475,09 euro, intressid 32,74 euro, viivised 61,23 euro ja võla sissenõudmiskulud 45,00 eurot ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.11.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.