Serva Ehitus OÜ hagi K Pi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
65 751,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Serva Ehitus OÜ, registrikood 14488034, asukoht Papli tn 21, Herjava küla, Haapsalu linn, 90453 Lääne maakond lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, e-post [email protected] Kostja K P, isikukood XXX, elukoht XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada Serva Ehitus OÜ hagi K P vastu. Välja mõista K Pilt Serva Ehitus OÜ kasuks 2 000 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 315 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 693 eurot.
5.Välja mõista kostjalt K P hageja Serva Ehitus OÜ kasuks menetluskulud summas 1 008 eurot.
6.Välja mõista kostjalt Kadi Palum hageja Serva Ehitus OÜ kasuks viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Serva Ehitus OÜ palub kostjalt K P välja mõista töövõtutasu summas 2 000 eurot. Kostja on OÜ H&H Kinnisvara ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingule kuulub korteriomand, mis asub XXX. Kostja soovis nimetatud korteriomandit renoveerida ja küsis hagejalt hinnapakkumist. Hageja töötaja käis objektiga tutvumas 26.05.2022.a. 30.05.2022.a. saatis hageja hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris 05.06.2022.a. Hageja alustas töid 06. juunil 2022.a. ja lõpetas tööd 25.06.2022.a. Hinnapakkumises kirjeldatud töödest jäi tegemata lubikrohviga krohvitud ahju ja korstna värvimine. Põhjuseks, et kostja aktsepteeris tööde tegemise nii hilja, et enne jaanipäeva ei olnud värvimine võimalik, sest lubikrohvitud pind peab enne värvimist paar nädalat kuivama. Hageja ehitaja tegi ka ühekordsete kokkulepete alusel muid töid, mis ei olnud hinnapakkumises kokku lepitud. Hageja töötaja keeldus pädevuse puudumise tõttu tegemast torutöid, mis ei olnud ka hinnapakkumises kokku lepitud. Kuna tegemata jäi lepingujärgsest tööst värvimine lubivärviga, siis võttis hageja töövõtutasust maha lubivärvi ja värvimise tasu summas 300 eurot. Kokku oli tööde maksumus lepingujärgselt 5 305 eurot ja hageja väljastas arve summas 5 068,50 eurot. Kostja tasus arve summas 3 000 eurot 16.07.2022. Kostja keeldus tasumast arvet summas 2 000 eurot, väites, et ta tasub eraisikuna ilma käibemaksuta hinnas. Sellist kokkulepet ei ole hageja kunagi kostjaga sõlminud. Suur osa pakutud hinnast moodustas sisseostetava materjali hind, mis on käibemaksuga. Kostja hakkas nõudma hagejalt ka töid, mida pooled ei olnud kokku leppinud. Alates 30.06.2022.a ei saanud hageja enam kostja korterisse. Veel 25.07.2022.a. küsis hageja, kuna ta saab tulla ja lubivärviga värvida. Kostja hakkas seepeale hagejalt nõudma teise ehitaja tööst tingitud veekahjude parandamist.
2.Hageja on kokkulepitud krohvitööd teinud ja valmis on tööde kogumaksumusest 94,5%. Kostja on kinnitanud kohvitööde valmidust ja tööde kvaliteeti 06. juulil 2022.a Kostja ei ole lasknud hagejal töid lõpetada alates 30. juunist 2022 ning ei ole vastanud ka hageja 25.07.2022.a pöördumisele. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 muutus hageja tasunõue sissenõutavaks tööde valmimisest. Tööde lõplikku valmimist takistab kostja pahatahtlik käitumine. Kostja on lõpetamata tööde osas vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tunnustel. Kostja rikub sellega oluliselt lepingut.
3.08.11.2022.a. esitatud hagis üles hageja erakorraliselt üles kostja poolt 05.06.2022.a. aktsepteeritud kohvitööde tegemise lepingu XXX korteris. Tegemist on kostja poolt olulise lepingu rikkumisega, kuna hagejalt võeti ära juurdepääs töömaale, mis tegi lepingu täitmise võimatuks. Tegemist on olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tunnustel.
4.Pärast arve osalist tasumist kostja poolt on hageja kompromissina vähendanud oma tasunõuet 68,5 eurot võrra ja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel 2 000 eurot.
5.Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja seisukohad
6.Kostja aktsepteeris hageja tehtud töid ainult seetõttu, et tasumisel sularahas saab ta tööd käibemaksu võrra soodsamalt ja et tööd on valmis jaanipäevaks 2022.a. Tööd hilinesid üle nädala ja osa töid on siiani lõpetamata. Lisaks jäeti tegemata ehitusjärgne koristus, jäätmed jäeti kuuri ja osa sanitaartehnikat jäeti hageja poolt seinale paigaldamata. Peale tööde tegemist on põrand vannitoas märg. 16.07.2022 tasus kostja 3 000 eurot hagejale 30.05.2022.a. hinnapakkumise alusel. Kostja ei tasunud kogu summat, kuna osa töid oli lõpetamata. Kostja soovis ise valida ahju ja korstna tooni. Hageja väidetel ei saanud kohe värvida. Toonimise maksumuse ütles hageja mitu nädalat hiljem, milleks oli 300 eurot. Kostja sooviks ei olnud, et töö jääks tegemata. Hinnapakkumisega oli kostja nõus, kuna eeldas, et sanitaartehnilised tööd on hinna sees. Tööde kvaliteediga jäi kostja rahule, välja arvatud WC poti tagune nurk. Seal oli niiskus, millest kostja kirjutas hagejale 06.07.2022.a. See on käesoleva ajani parandamata ning rikub mikrotsementi.
7.Kostja on seisukohal, et pidi hagejale tasuma sularahas 4 420,83 eurot. Kostja tasus 3 000 eurot. 1 420,83 eurot kostja tasaarvestab tekkinud kulude ja kahju nõudega. Kostjal on tekkinud kahju 240 eurot sellest, et sanitaartehnika on kohale paigaldamata, uus boiler maksis 427 eurot ja 906 eurot on ahju ja korstna lõpuni tegemine. Kostja märgib veel töid, mis tema hinnangul tulnuks teha, kuid summaliselt ei ole ta märkinud, mis üks või teine töö maksab. Kohtuotsuse põhjendused
8.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud VÕS § 635 lg-s 1 nimetatud töövõtuleping, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimused on märgitud 30.05.2022 hinnapakkumises /dtl 43/. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja seisukohtadega ja kostja seisukohtadega /dtl 33, 41, 82-83/. Hinnapakkumises on märgitud mikrotsemenditööd summas 3 395,83 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et töödeks olid hagis märgitud duširuumi seinade ja põranda
ning koridori põranda krohvimine mikrotsemendiga /dtl 33/. Kostja väidetel pidi ta tööde eest maksma 4 420,83 eurot /dtl 87/. Seega loeb kohus tõendatuks mikrotsementööd töövõtulepingu objektina eelpool nimetatud mahus, summas 3395,83 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et mikrotsementtööd on tegemata või, et töö ei vasta lepingutingimustele, mis on märgitud VÕS §-s 641.
10.Kostja on esitanud väite, et pooled leppisid kokku, et tööde eest makstakse sularahas ja siis saab kostja lepingujärgselt tehtud tööd käibemaksu võrra soodsamalt. TsMS § 5 lg 2 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja on jätnud tõendamata poolte väidetava suulise kokkuleppe. Kostja on tasunud Serva Ehitus OÜ-le 3 000 eurot 16. juulil 2022.a. Maksekorralduse selgitusse on märgitud hinnapakkumine 30.05.2022 /dtl 59/. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb arvestada ka lepingupoole käitumist pärast lepingu sõlmimist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja poolt arve tasumine ülekandega, viidates 30.05.2022.a. hinnapakkumisele, mis on koos käibemaksuga, kinnitab hageja väiteid, et pooled ei ole suuliselt sõlminud kokkulepet, mille kohaselt tuleb kostjal töövõtutasu tasuda ilma käibemaksuta.
11.VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja väidetel alustati töid 06.06.2022.a. ja tööd lõpetati 25.06.2022.a /dtl 33/. Tööde alustamise aja üle pooled ei vaidle. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et mikrotsementtööd ei olnud valmis
25.juuniks. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale mikrotsementtööde eest 3 395,83 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 4 075 eurot.
12.Ahju ja korstna krohvimine lubikrohviga on hageja väidetel tehtud, kuid tegemata jäi lubikrohvitud pindade värvimine. Värvida ei olnud enne jaanipäeva võimalik, kuna lubikrohvitud pind peab mitu nädalat kuivama, samuti ei valinud kostja värvitooni /dtl 33/. Kostja hageja väidetele selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja õigustatud nõudma lubikrohvimise eest 1 000 eurot.
13.Kõik kostja vastuväited hageja nõudele põhinevad töödel, mis ei ole töövõtulepingu esemeks. Kohus on tuvastanud hageja poolt esitatud hinnapakkumise alusel, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu objektiks olid 30.05.2023.a hinnapakkumises olevad tööd. Vaidlust ei ole, et värvimistööd on tegemata ja hageja ei ole selles osas kostjale ka tasunõuet esitanud. 06.07.2022.a. elektronkirjas kostja kinnitab, et tema pidi valima värvitooni /dtl 105/. Seega jäid värvimistööd tegemata kostjast tingitud põhjustel. Kohtu veendumust kinnitab ka kostja 15.07.2022 elektronkirjas märgitu, kus kostja küsib hagejalt, millal saab hageja tulla ja üle värvida kostja poolt valitud värviga ning 25.07.2022.a kirjas märgib kostja, et uurib lubivärvi saadavust /dtl 97, 45-46/.
14.Kohus on tuvastanud, et kostja vastuväited põhinevad asjaoludel, mis ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks. Kui kostja tegi mingeid kokkuleppeid ühekordseteks töödeks hageja ehitaja E. Ega, siis saab kostja esitada nõuded konkreetse isiku vastu, mitte aga hageja vastu.
15.Hageja ütles 08.11.2022.a. hagiavalduses erakorraliselt üles poolte vahel 05.06.2022.a sõlmitud töövõtulepingu VÕS § 196, 116 ja 652 alusel. Kostja lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud ei ole. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja
lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kuna kostja ei valinud lubikrohvitud ahju värvitooni, siis oli hagejal põhjendatud poolte vahel sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda.
16.Ahju ja korstna krohvimine lubikrohviga on hinnapakkumise ja arve kohaselt summas 1 000 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lubikrohvitud töö kvaliteedi osas. Seega on põhjendatud hageja nõue summas 1 000 eurot.
17.Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus hagejaga, et kostja on kohustatud hagejale VÕS § 652 lg 2 alusel tasuma 2 000 eurot, kuna arvest 1040-par on tasutud 3 000 eurot.
18.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse /dtl 87/. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tasaarvestusavalduses märgitud tööd oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks. TsMS § 5 lg 2 on see kostja tõendamiskoormus. Hageja on kahjustatud köögikapi väärtuse summas 37 eurot tasust maha arvestanud /dtl 50/. Eeltoodust tuleneb, et kostja on jätnud tõendamata tasaarvestatava nõude.
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu täies ulatuses.
20.Tsiviilasja hinnaks on
2 000 eurot TsMS § 124 lg 1 alusel.
21.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on tehtud kostja kahjuks.
22.Hageja on esitanud menetluskulude nõude summas 1008 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 105 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on menetluses kulunud 5,5 tundi, mis arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on põhjendatud ajakulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 693 eurot. Aluseks TsMS § 144 p
1.Riigilõiv summas 315 eurot on menetluskuluks vastavalt TsMS § 139 lg 1 ja 2 ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1 008 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.