AS LHV Pank hagiavaldus G.A.i vastu võla nõudes 285,75 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS LHV Pank, registrikood: 10539549; aadress: Tartu mnt 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10145 Hageja lepinguline esindaja: post: [email protected] Kostja: G.A., isikukood: Xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Indrek
xxxxxxxxxxx;
Eiche,
e-
aadress:
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS LHV Pank hagi G.A. vastu osaliselt.
2.Välja mõista G.A.ilt (A., isikukood xxxxxxxxxxx) AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks G.A.i ja AS LHV Pank vahel 13.02.2022 sõlmitud deebetkaardilepingutest tulenev põhivõlgnevus 744,74 eurot, deebetkaartide kuutasu 8 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.03.2023 – 24.10.2023 eest summas 48,75 eurot, s.o kokku 806,49 eurot.
3.Mõista G.A.ilt AS LHV Pank kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 744,74 eurot) alates 25.10.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 744,74 eurot).
4.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv (s.o 245 eurot) kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv (s.o 35 eurot) hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 245 eurot ning mõista nimetatud summa G.A.ilt AS LHV Pank kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.28.07.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 757,74 euro saamiseks. Kohus tegi 03.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2-23-130039
2.Kohus kohustas hagejat 10.10.2023 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.AS LHV Pank esitas Pärnu Maakohtule 24.10.2023 hagiavalduse G.A.i vastu deebetkaardi tehingute 744,74 euro, deebetkaartide kuutasude 8 euro, võlamenetlustasu 5 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 157,14 euro nõudes ning viivise põhinõudelt (744,74 eurot) alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas väljamõistmiseks. AS LHV Pank (edaspidiselt ka hageja) ning G.A. (edaspidiselt ka kostja) sõlmisid 13. veebruaril 2022 deebetkaardi lepingu, mille alusel anti kostja käsutusse erakliendi deebetkaardi (kaardi viimased neli nr 5730 ja seotud kontoga XXXXXXXXXXX); 18. oktoobril 2022 deebetkaardi lepingu, mille alusel anti kostja käsutusse erakliendi deebetkaardi (kaardi viimased neli nr 6768 ja seotud kontoga XXXXXXXXXXX); 22. detsembril 2022 deebetkaardi lepingu, mille alusel anti kostja käsutusse erakliendi deebetkaardi (kaardi viimased neli nr 3383 ja seotud kontoga EE517700771008698206), 23. detsembril 2022 deebetkaardi lepingu, mille alusel anti kostja käsutusse erakliendi deebetkaardi (kaardi viimased neli nr 3455 ja seotud kontoga EE857700771008711659), 23. detsembril 2022 deebetkaardi lepingu, mille alusel anti kostja käsutusse erakliendi deebetkaardi (kaardi viimased neli nr 7723 ja seotud EE417700771008711675). Kõikide deebetkaartide kuutasu on 1 euro. Kostja on broneerinud kontolt XXXXXXXXXXX muuhulgas Bulgaaria autorendi ettevõttele Moto-Pfohe Varna 12. märtsil 2023 summas 309,85 eurot; 12. märtsil 2023 summas 208,46 eurot ning 17. märtsil 2023 summas 309,85 eurot. Kui Moto-Pfohe Varna realiseeris 28. märtsil 2023 broneeringud, puudusid kostja kontol vahendid. Kuivõrd kostja enam oma kontodele vahendeid ei kandnud, saatis hageja kostjale 11. mail 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 752,74 eurot, mistõttu on kostja pangakaart võlgnevuse tõttu blokeeritud ning tema arvelduskontolt on debiteerinud võlamenetlustasu 5 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ütles AS LHV Pank lepingu üles 27.05.2022.
4.30.10.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte vastavalt TsMS § 3141 lg 2 sätestatule kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxx 10.11.2023. Kostja avaldas nimetatud e-posti aadressi Pärnu Maakohtus käimasolevas tsiviilasjas nr 2-22-134246 17.01.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 24.11.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust
2-23-130039 tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja 24.10.2023 menetlusdokumendist nähtub, et kostjal on põhiosa võlgnevus vastavalt kostja tehtud tehingutest tulenevalt järgnevalt: kostja on broneerinud kontolt XXXXXXXXXXX Bulgaaria autorendi ettevõttele Moto-Pfohe Varna 12. märtsil 2023 summas 309,85 eurot, 12. märtsil 2023 summas 208,46 eurot ning 17. märtsil 2023 summas 309,85 eurot. Kui Moto-Pfohe Varna realiseeris 28. märtsil 2023 broneeringud, puudusid kostja kontol selleks vahendid. Kostja on teostanud 3 autoriseeringut tehingutele, millest on üles jäänud 12. märtsi 2023 tehingust summa 226,43 eurot; 12. märtsi 2023 tehingust summa 208,46 eurot ning 17. märtsi 2023 tehingust summa 309,85 eurot, s.o kokku 744,74 eurot. Tehingu kinnitused on saadetud kaupmehe poolt kõikidele tehingutele 28. märtsil 2023. Nimetatud summad sisaldavad ka konverteerimistasu vastavalt 3,07 eurot, 2,06 eurot ning 3,07 eurot. Kuivõrd kostja enam oma kontodele vahendeid ei kandnud, saatis hageja kostjale 11. mail 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 752,74 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ütles AS LHV Pank lepingu üles 27.05.2022. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja deebetkaardi lepingust (deebetkaardi konto nr XXXXXXXXXXX) tuleneva põhivõla summas 744,74 eurot.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 744,74 eurot, võlgnevuse tekkimisest 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.10.2023 viivisemääras 0,1% päevas tulenevalt hageja hinnakirjale (viivis kehtib klientidele, kelle kontol on võlgnevus ja kes ei ole aktsepteerinud laenu ja võimendusega tehingute eritingimusi ja kellel pole aktiivset arvelduskrediidi lepingut). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 157,14 eurot. Nimetatud perioodis on 211 päeva (744,74*0,1/100*211=157,14 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.10.2023 viivisemääras 0,1% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise
2-23-130039 nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär, seetõttu VÕS § 113 lg 1 III lause praegusel juhul ei kohaldu. Lepingute sõlmimise ajal (2022 aastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Seega ületas lepingus sätestatud viivisemäär (0,1% päevas ehk 36,5% aastas (0,1% päevas *365 päeva)) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär oli lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 8% (0,022% päevas) ja on alates 01.01.2023 aastas 10,5%. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud viivisemäär on tühine, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 0,1% päevas (36,5% aastas) ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Perioodi 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.10.2023 kujuneb viivis summas 48,75 eurot (10,5% kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt summas 48,75 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.10.2023 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla täitmiseni.
8.Hageja nõuab deebetkaartide kuutasu 1 eurot kuus vastavalt hageja hinnakirjale iga deebetkaardi eest. Kaardi (..6768) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..3383) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..3455) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..7723) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, s.o kokku 8 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja deebetkaartide kuutasu võlgnevuse 8 eurot.
9.Vastavalt hageja hinnakirjale tuleb tasuda võlgnevuse eest kokku 5 eurot võlamenetlustasu, kui peale korduvaid meeldetuletusi pole võlg jätkuvalt tasutud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale 11. mail 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 752,74 eurot, mistõttu on kostja pangakaart võlgnevuse tõttu blokeeritud ning tema arvelduskontolt on debiteerinud võlamenetlustasu 5 eurot. Kuivõrd kostja 26. maiks 2023 oma võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale 28. juunil 2023 maksenõude, milles selgitas, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 12. juuliks 2023, loovutab hageja võlanõude sissenõudmiseks inkassofirmale või pöördub kohtusse. Vastavalt hageja hinnakirjale nõuab hageja kostjalt võlamenetlustasu 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlamenetlustasu 5 eurot.
Menetluskulud
2-23-130039
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
12.Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 1187,45 eurot; hagihind rahuldamise ulatusest lähtudes 895,86 eurot) ja et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 280 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja ka menetluskuludelt viivise.
13.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 1187,45 eurot riigilõivu 280 eurot ja hagilt hinnaga 895,86 eurot riigilõivu 245 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 245 eurot. Kohus jätab riigilõivust tasutud 35 eurot hageja kanda.
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.