Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-115883
Tsiviilasi
PARKIT OÜ hagi TRUCKSTAR SERVICE OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 46,45 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, esindajad 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post: [email protected]); Kostja: TRUCKSTAR SERVICE OÜ (registrikood: 12547442, asukoht: Tapri tn 1, Tallinn, 11415); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]).
Menetluse liik
Olga
Väina-Kesler
(e-post:
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt TRUCKSTAR SERVICE OÜ-lt (registrikood: 12547442) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja 43,65 (nelikümmend kolm eurot ja 65 senti) eurot, millest 35 eurot oli leppetrahv ja 8,65 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt TRUCKSTAR SERVICE OÜ-lt (registrikood: 12547442) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja viivis põhinõudelt 35 eurolt alates hagi esitamisest 23.05.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt TRUCKSTAR SERVICE OÜ-lt (registrikood: 12547442) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks menetluskuludena välja 460 (nelisada kuuskümmend) eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt TRUCKSTAR SERVICE OÜ-lt (registrikood: 12547442) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja viivis menetluskulult 460 eurolt alates käesoleva
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 8,65 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki xxxx, numbrimärgiga xxxx, omanik. Sõidukile koostati leppetrahv, sest see oli pargitud xxxx territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ xxxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal.
2.Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkla-alale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot.
3.Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, on talle kui sõiduki omanikule koostatud 19.05.2020 leppetrahv nr xxxx summas 35 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 03.06.20202. Kostjat teavitati leppetrahvinõudest selle asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvi tasumata. Hageja tõendab fotodega leppetrahvi asetamist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja esitas ka fotod infotahvlitest ja palus kostjalt välja mõista leppetrahvina 35 eurot.
4.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul alates selle koostamisest. Leppetrahvinõude koostamise ja esitamise päevad langevad kokku, kuivõrd leppetrahvi koostamise järgselt asetatakse leppetrahv koheselt sõiduki esiklaasile. Kuna leppetrahv on tasumata, nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määra alusel. Viivis
ajavahemiku 03.06.2020 kuni 22.05.2023 eest on 8,65 eurot.
5.Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele oli sõiduki vastutav kasutaja või omanik leppetrahvi vormistamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et leppetrahv on tasumata ning et ta oli leppetrahvinõude koostamise ajal sõiduki omanik. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sõiduk oli xxxx parkimisalale pargitud tema tahte vastaselt. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk oli pargitud xxxx parkimisalale, kus kehtisid hageja kehtestatud parkimistingimused. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et sõidukil oli parkimisalal parkimiseks olemas territooriumi valdaja luba või luba oli tehtud sõiduki armatuuril nähtavaks.
7.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et nõue oleks tulnud esitada selle füüsilise isiku vastu, kes sõidukit parkis. Hagejal oli õigus eeldada, et parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Kui kostja väidab, et sõidukit kasutati tema tahte vastaselt või ei olnud sõiduki juht temaga seotud, on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kostja kohustus neid asjaolusid tõendada. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukit juhtis mõni teine isik peale juhtorgani liikme. Seadusega ei ole vastuolus see, kui juriidiline isik sõlmib parkimislepingu. Hageja viitas TsÜS § 31 lõikele 5.
8.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole valinud leppetrahvist teatamiseks mõistlikku viisi. Hageja on kostjale leppetrahvinõuded teatavaks teinud leppetrahvinõuete asetamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Puudub alus väita, et hageja oleks leppetrahvinõude esitamisest teatanud hilinemisega TsÜS § 70 mõttes või valinud leppetrahvi esitamiseks ebamõistliku viisi. Asjaolu, et hageja ei ole oma nõuet kohtus maksma pannu varem, ei puuduta leppetrahvi kättetoimetamise mõistlikkust. Hagejal on õigus oma nõue maksma panna aegumistähtaja jooksul.
9.Hageja ei nõustunud, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja väide on põhistamata ja antud leppetrahvi summat peetakse kohtumenetluses mõistlikuks. Kostja vastusest ei selgu, kas ta taotleb leppetrahvi vähendamist või soovib tugineda tüüptingimuse tühisusele.
10.Lõplikes seisukohtades jäi kostja nõude juurde. Leppetrahviotsuselt nähtub, et leppetrahvi on kohaldatud sõidukile xxxx registrimärgiga xxxx. Fotodelt nähtub, et sõidukil asuvad kostja ärinime kirjed. Samuti nähtub leppetrahviotsusest, et parkimistingimuste rikkumine toimus 19.05.2020 kell 06:17 xxxx juures. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta oli sõiduki omanik. Kostjal oli võimalik tõendada, et tema autot sellel ajal parklas ei pargitud.
11.Kostja sõidukit on äratuntavalt fotografeeritud, samuti on fotografeeritud sõiduki esiklaasi ja armatuurlauda viisil, millest saab järeldada parkimisloa puudumist. Ühtlasi on hageja esitanud foto, millelt nähtub sõiduki kojamehe alla paigutatud leppetrahvinõue. Eelmärgituga on hageja oma tõendamiskoormise täitnud.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot ilma käibemaksuta. Materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 45 minutit. Kostjale vastuse koostamiseks kulus 1,2 tundi ja lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,75 tundi. Kokku on hageja menetluskulud 460 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tüüptingimused on tühised. Hageja ei ole leppetrahvist
mõistliku aja jooksul teatanud. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja peab nõude esitama parkimislepingu sõlminud isiku, mille sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku vastu. Hageja nõuded tuleb tunnistada tühisteks, sest hageja on läinud liiga palju aega nõude esitamiseks.
14.Hageja ei ole tõendanud, et ta valis leppetrahvis teatamiseks mõistliku viisi ning mõistlik ega piisav ei ole leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus teha kostjale ettepaneku taotleda selle vähendamist. Kostja taotleb kohtult leppetrahvi vähendamist ühe trahviühikuni.
15.Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib olla lisaks tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on sõiduki xxxx, registrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja; 2) sõiduk oli pargitud 19.05.2020 xxxx elamu juurde, kus hageja korraldas parkimist; 3) sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimist võimaldavat luba; 4) hageja koostas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi summas 35; 5) kostja ei tasunud leppetrahvi; 6) parkla sissesõitude juurde olid paigaldatud parkimistingimustest teavitavad infotahvlid.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda leppetrahv 35 eurot ning viivis leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Hageja leidis, et kostja vastutab sõiduki omanikuna selle parkimise eest ning leppetrahvinõudest teavitati kostjat mõistlikul viisil ehk läbi leppetrahvinõude asetamise sõiduki kojamehe vahele. Kostja leidis, et hageja ei ole teda mõistlikult leppetrahvist teavitanud ning nõue esitati vale isiku vastu, sest kostja on juriidiline isik. Hageja tüüptingimused on tühised ja hageja nõuded tuleb tunnistada tühisteks. Kostja samuti taotles leppetrahvi vähendamist ühe trahviühikuni.
19.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Eeltoodust lähtudes oleks tulnud kostjal oma vastuväiteid hagile põhistada ja tõendada. Kohus ei saa kostja eest vastuväiteid kujundada või asjaolusid ning tõendeid otsida.
20.Kostja ei ole esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, milliste esinemise tõttu võiks kohus tuvastada hageja parkimistingimuste tühisuse. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu saaks hageja leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks või mille alusel saaks kohus hageja leppetrahvi vähendada.
21.Kohus selgitas kostjale 06.09.2023 pöördumises (dtl 59-60), et tema väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale TsMS § 230 lg 1 ning vajadust tõendada oma vastuväiteid, sealhulgas väidet, et sõiduk läks tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Kohus selgitas, et kohtupraktikas on loetud leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele piisavaks viisiks nõudest teavitamisel. Kohus ühtlasi selgitas, et leppetrahvi vähendamise aluseks
olevaid asjaolusid tuleb kostjal põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
22.VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13).
23.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RK TKo 2-15-3430, p 18). Riigikohus on ka leidnud, et parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146).
24.Hageja esitas kohtule kostja sõidukile 19.05.2020 koostatud leppetrahvi (dtl 34) koos fotodega sõidukist leppetrahvi koostamise ajal (dtl 35-37). Tõenditest nähtub, et sõiduk oli pargitud Kärberi 14 elamu juurde ning sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud parkimisluba. Leppetrahv jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Sõidukil olid kostjale kui juriidilisele isikule viitavad reklaamkirjed. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostjat teavitati mõistlikul viisil leppetrahvinõudest.
25.Parkla sissesõidu juures olid infotahvlil avaldatud parkimistingimused (dtl 38), milliste kohaselt oli parkimine lubatud vaid esiklaasi alla asetatud loa olemasolul. Tingimuste punkt 5 nägi ette, et kui sõidukijuht eirab tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhul on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv kuni 35 eurot. Parkimisala sissesõit oli tähistatud infotahvlitega (dtl 40). Kostja pole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud parkimist võimaldav luba. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu saaks hageja parkimistingimusi tervikuna pidada tühisteks.
26.Transpordiametilt saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanikuks leppetrahvide koostamise ajal kostja (dtl 41). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta oli sõiduki omanik. Ekslik on kostja järeldus, et parkimislepingu pooleks sai olla üksnes see füüsiline isik, kes sõiduki parkis. Seaduse ei näe juriidilistele isikutele ette keeldu parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sõidukit oleks kasutatud tema tahte vastaselt, millise väite tõendamise vajadust kohus kostjale selgitas. Riigikohus on leidnud, et parkimiskorraldajal on õigus eeldada, et lepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning vastupidist tuleb tõendada nimelt sõiduki omanikul või kasutajal (RK TKo 3-2-1-3-16, p 11).
27.Lisaks tuleneb TsÜS § 31 lõikest 5, et juriidilise isiku organi tegevust loetakse juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 132 lg 1 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostja kui juriidiline isik vastutab nii oma juhatuse liikmete kui ka teiste tema majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute käitumise eest.
28.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused nägid ette leppetrahvi kohustuse tasumise lepingutingimuste rikkumisel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole
nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
29.Kostja ei ole leppetrahvi vähendamise taotlust sisuliselt ühegi asjaoluga põhistanud ega ole ka tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks leppetrahvi vähendada. Kohus ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, et leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku leppetrahviga. Kuna kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu läbi sõiduki parkimise ning rikkus parkimistingimusi, tuli kostjal tasuda leppetrahvi. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 35 eurot.
30.Kuivõrd kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude, kuulub rahuldamisele ka viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja ei esitanud hageja viivise arvestusele vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 03.06.2020 kuni 22.05.2023 eest summas 8,65 eurot. Alates 23.05.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi summalt 35 eurolt kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot ilma käibemaksuta. Materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 45 minutit. Kostjale vastuse koostamiseks kulus 1,2 tundi ja lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,75 tundi. Kokku on hageja menetluskulud 460 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
33.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on mõistlikud ning kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 460 eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 eurot kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 460 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.