Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS Punemko (hageja) esitas 17.03.2023 K. S. (kostja) vastu kohtule hagi võla ja viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.10.2022a rendilepingu nr 13102022-1 bürooruumi kasutamiseks. Lepingu p.3.1. järgi oli rendi suuruseks 100 eurot kuus ning see tuli tasuda eelneva kuu 15. kuupäevaks. Lepingu p.3.6. kohaselt kohustus rentnik tasuma ka kõrvalkulude eest, millest elektri eest tasumine toimus vastavalt arvestile ning üldelektri eest pidi kostja tasuma 20 eurot kuus, vee eest 5 eurot kuus inimese kohta ning prügiveo eest 15 eurot kuus. Rendilepingu p.4.1 kohaselt tasus kostja tagatisraha 200 eurot. Kostja tasus 13.10.2022 arve nr 13101 summas 248,39 eurot ja 18.10.2022a arve 1810-1 summas 100 eurot. Rohkem arveid kostja tasunud ei ole. Kostja saatis hagejale 21.11.2022 kirja, milles soovis lepingu lõpetada. Hageja saatis kostjale võlateatise 10.01.2023, kus kostjal paluti likvideerida võlgnevus hiljemalt 12.01.2023. Hageja saatis kostjale täiendava kirja 20.01.2023, milles lõpetas lepingu alates 21.01.2023, sest lepingu p 9.3 järgi on lepingu lõpetamisel etteteatamise tähtaeg kaks kuud. Hageja palus kostjal ruumid vabastada. Kostja võlgnevus hageja ees on 648,54 eurot ( arve-kviitung nr 0711 - 208.00 EUR,; arve-kviitung nr 0712 - 231.24 EUR ja arve-kviitung 2001- summas 209,30). Kostja jättis tähtajaks ruumid tagastamata ning koristamata. Hageja nõuab kostjalt ka trahvi ruumide tagastamisega viivitamise eest periood 21.01-23.01.2023 eest 5% päevas ehk 10 eurot. Rendilepingu p. 10.1 kohaselt on viivis kokkulepitud 0,25% viivtatud päeva eest. Viivise suurus on hagi esitamise seisuga 145,93 eurot. Lepingu p.10.3 kohaselt on ruumide kahjustamine keelatud ja hagejal tekkisid kulud seoses ruumide koristamisega. Ruumi koristuse ja tühjendamise ning kostja asjade ladustamise eest tasus hageja kokku 317,74 eurot. Kostjal oli lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 200.- eurot, mis arvatakse kahjunõudest maha. Kokku on hageja nõue kostja vastu 648,54+10+145,93+317,74=1122,21200=922,21eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja on kostjale kahju tekitanud, seetõttu on juba makstud varasem raha 348,39 eurot on piisav. Hageja nõuded on ülekohtused ja ebaproportsionaalselt põhjendamatud. Kostja on nõus pidama läbirääkimisi mistahes ajal läbi kirjaliku vestluse e-maili vahendusel, mida on võimalik kahepoolselt allkirjastada. Üüriperioodi algas 17.10.2022 ja lõppes tegelikult 21.11.2022. Alates 21.11.2022 kuni 10.04.2023 on ilmselge, et ajale viidates olen senini ilma oma kõigest varast/ isiklikest asjadest. Üüritud ruum ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Ruum oli kütmata ja külm, põrandakatted olid mustad, mis tekitasid hingamisraskusi. Ruum oli päevasel ajal hämar. Aken oli katki ning võtmed olid antud kolmandatele isikutele. Kostja otsustas lepingu lõpetada. Hageja on kostja vara sunniviisilist võõrandanud ja tema dokumente kinni hoidunud. Menetluse käik Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid kostja sellega ei nõustunud.

Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on lihtmenetluses menetletava kohtuvaidlusega ning kohtul on võimalik teha asjas lihtsustatud otsus TsMS § 444 lg 2 järgi. Lihtsustatud otsuses märgib kohus ära õiguslikud põhjendused ja need tõendid, millele kohus on otsuse rajab. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle, et pooled sõlmisid 13.10.2022a lepingu nr 13102022-1 bürooruumi kasutamiseks (dtl 47-49). Olgugi, et leping on pealkirjastatud kui rendileping, on kohtu hinnangul tegemist äriruumi üürilepinguga VÕS § 271 mõttes, millele ei kohaldu VÕS § 275 märgitud eluruumi üürilepingu kohustuslikud sätted. Tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Poolte vahel on vaidlus selles, millal üürileping lõppes ning millisel alusel see lõppes. VÕS § 311 lg 1 järgi võib tähtajatu üürilepingu korraliselt üles öelda. Tähtajad määrab VÕS § 312 lg1, mille järgi on ülesütlemise tähtaeg kolm kuud. Pooled on lepingu p 9.3 kokku leppinud, et korralise etteteatamise tähtaeg on kaks kuud. Üürlepingu lõpetamine peab VÕS § 325 lg 1 järgi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on väitnud, et lõpetas lepingu suuliselt nädal aega pärast üüritud asja kasutusele võttu, sest üüritud ese ei vastanud lepingu tingimustele. VÕS õ 314 lg 1 järgi võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik ei saa asja kasutada, kuid käesolevas vaidluses ei ole kostja seda tõendanud. Kostja välja toodud puudused- kütmata ruum ja määrdunud põrandakatted- ei ole kohtu arvates ka asjaolud, mis takistaks üüritud asja kasutamise täielikult. Põrandakatteid saab puhastad ja ruumi saab soojendada ka mittestatsionaarsete küttekehadega nagu näiteks soojapuhur või elektriradiaator. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka teinud üüri alandamise avaldust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et üürileping lõppes korralise ülesütlemisega. Poolte kirjavahetusest (dtl 42-45) nähtub, et kostja saatis hagejale 21.10.2022 e-kirja, milles soovis lepingu lõpetada. Järelikult lõppes leping kahekuulise etteteatamistähtaja möödudes 21.01.2023 ja kuni lepingu lõppemiseni tuli kostjal tasuda üüri ja kõrvalkulusid. Pooled on lepingu p 3.1. leppinud kokku üüri suuruse 100 eurot kuus ning kõrvalkulud järgmiselt: elekter vastavalt arvesti näidule, üldelekter 20 eurot kuus, vesi 5 eurot kuus ja prügivedu 15 eurot kuus. Hageja on esitanud kostjale arved nii üüri kui ka kõrvalkulude eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud detsembri ja jaanuari üürikulu, samuti kõrvalkulud, sest selles on pooled kokku leppinud, seega tuleb kostjalt välja mõista arve 0711 eest 208 eurot, arve 0712 eest 231,24 eurot ja arve 2001 eest 209,30 eurot, kokku 648,54 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka ruumi koristuse ja kostja asjade hoiustamisega seotud kulusid. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 54-59) on näha ruum ja selles olevad asjad ning prügi. Ruum ei ole korrastatud. Kostja ei vaidle, et tegemist on tema kasutuses oleva ruumi fotodega. Kohus nõustub, et VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik tagastame üüritud asjas tavapärases olukorras ning fotodelt nähtu ei vasta tavaliselt üüritud ruumi üleandmise nõuetele. Ruumist on asjad ja see on korrastamata. Hageja on esitanud arved, mille järgi on ta tasunud koristamise eest 175 eurot ning see kulu on kohtu hinnangul VÕS § 334 lg 2 järgi õigus nõuda nende hüvitamist. Hageja nõuab ka üürniku asjade hoiustamise eest tasu. Kohtule ei ole esitatud tõendneid, et hageja oleks kostja asjade suhtes teostanud pandiõigust. Hagejal puudus kohustus kostja asju hoiustada ning selles osas ei ole ka lepingus ega seaduses erisätteid ette nähtud. Kohtu hinnangul ei kuulu hoiustamistasu hüvitamisele ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. VÕS õ 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Lepingu p 10.1 järgi on viivise suuruseks 0,25% päevas, mis on 91% aastas. Kostja on vastu vaieldud ka viivise suurusele ning kohtu arvates on 91% aastas ilmselgelt ülepaisutatud viivise suurus. Kohtul

on võimalik VÕS § 162 alusel viivist vähendada ning kohus vähendab viivist seadusliku viiviseni. Järelikult tuleb viivis välja mõista summalt 208 eurot perioodi 15.11.2022-29.11.2023 eest summas 23,37 eurot; summalt 231,24 perioodi 15.12.2022-29.11.2023 eest 24,46 eurot ja summalt 209,30 perioodi 21.01.2023-29.11.2023 eest 20,15 eurot, kokku 67.98 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse täitmiseni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 648,54+175+67,98=891,52 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on VÕS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi 798,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel on kohtul kaalutlusõigus menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulude tuleb jätta tema enda kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 245 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista, olgugi, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, sest kohtusse pöördumine on põhjendatud. Hageja soovib ka õigusabikulude hüvitamist 11 tunni eest hinnaga 85 eurot tunni eest summas 112 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks kasutanud õigusabiteenust, seega jääb hageja menetluskulude nõue õigusabi eest rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.