lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-5178/32

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-5178/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1188
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5178

Kohtuasi

Scandic Home Houses OÜ hagi X vastu üüritasu ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.09.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 20.11.2023 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Scandic Home Houses OÜ (registrikood 14362267), lepinguline esindaja Peeter Malve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X 20.11.2023 taotlus apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamise tähtaja pikendamiseks.
2.Jätta X 20.11.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.09.2023 kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-5178 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Scandic Home Houses OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale, v.a määruse resolutsiooni punkt 1, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Scandic Home Houses OÜ (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 4517,80 eurot (3740 eurot maksmata üüritasu ning 777,80 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis); alates 09.04.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise kindla summana arvestatuna ning 0,25% päevas hageja põhinõudelt 3740 eurolt; alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni viivise 0,25% päevas hageja põhinõudelt 3740 eurolt.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.08.2020 üürilepingu, mille esemeks oli Jõgisoo külas Osvaldi 2 asuvate ruumide ehk garaažiboksi ja majandusruumi kostja tähtajalisse kasutusse andmine. Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 15.08.2022 ning üürilepingu alusel kohustus kostja hagejale tasuma iga kuu 10. kuupäevaks üüri 800 eurot iga järgneva kuu eest ette. Kostja on jätnud hagejale üürilepingu järgse üüri tasumata alates 11.11.2021 kuni 31.03.2022 kokku summas 3740 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise ehk 08.04.2022 seisuga hageja ees võlg summas 4517,80 eurot, millest 3740 eurot moodustab põhinõue ning 777,80 eurot põhivõlgnevuselt tasumata viivis. Menetluse jooksul vähendas hageja üüritasu nõuet 2021. a novembri üüri ehk 540 euro võrra 3200 euroni ning sellelt arvestatud viivise nõuet 199,80 euro võrra ehk 578 euroni.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
4.Harju Maakohus jättis 28.09.2023 otsusega läbi vaatamata hageja põhinõude summas 540 eurot ja viivisenõude summas 199,80 eurot, sest hageja võttis eeltoodud osas nõuded tagasi. Maakohus rahuldas ülejäänud osas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6400 eurot (3200 eurot põhinõue ja 3200 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Menetluskulud jättis maakohus 83,6% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2989,70 eurot.
5.Kostja esitas 20.11.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta mõlema poole menetluskulud hageja kanda. Lisaks taotles kostja täiendavat tähtaega apellatsioonkaebuse tervikteksti esitamiseks hiljemalt 30.11.2023.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja taotlus apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
7.Käesoleval juhul taotles kostja täiendavat tähtaega apellatsioonkaebuse tervikteksti esitamiseks. Kostja põhjendas taotlust sellega, et mõtles pikalt apellatsioonkaebuse esitamise peale ja ei andnud enda lepingulisele esindajale aegsasti korraldust ega sisendit apellatsioonkaebuse koostamiseks. Lisaks ei ole kostja lepinguline esindaja saanud vastust paarile küsimusele tõendite/taotluste osas, mis on vajalikud apellatsioonkaebuse koostamiseks.

Kuigi TsMS § 632 lg 5 ls 1 võimaldab apellandi taotlusel ja mõjuval põhjusel anda täiendava tähtaja kaebuse põhjendamiseks, on kõnealuse sätte rakendamine erandlik. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja ja tema lepingulise esindaja omavahelise koostöö korraldamisel tekkinud kitsaskohti pidada mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse tervikteksti tähtaegseks esitamata jätmiseks ning sellest tulenevalt kaebuse põhjenduste täiendamise tähtaja pikendamise võimaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole kooskõlas seaduse mõttega, et apellant esitab esmalt kaebuses üksnes menetlusliku taotluse trafaretse üldsõnalise põhjendusega ja asub hiljem koostama motiveeritud kaebust. Vastupidise käsitluse korral muutuks sisutuks nt TsMS § 448 lg 41, mis näeb ette apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise erijuhtudel. Asja lahendamisel arvesse võetavaid väiteid saab apellant esitada üksnes apellatsioonitähtaja jooksul, mis on praeguseks möödunud (TsMS § 632 lg 1). Järelikult ei ole põhjust jätta kaebust TsMS § 3401 lg 1 alusel ka käiguta.

8.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Käesoleval juhul märgib kostja apellatsioonkaebuses, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kostja väide menetlusõiguse rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta on liiga üldsõnaline ega võimalda seda sisuliselt kontrollida. Vastavalt TsMS § 633 lg 2 p-ile 3 märgitakse apellatsioonkaebuses kaebuse põhjendus, mis sama paragrahvi kolmanda lõike järgi peab sisaldama väiteid selle kohta, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (p 1); millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (p 2), samuti tuleb lisada viited tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (p 3). Kuivõrd kostja jättis nimetatud tingimustele vastavad põhjendused täielikult esitamata, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja selle menetlemisest tuleb keelduda.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel koostoimes §-ga 168 jaotanud menetluskulud vastavalt asja lahendamise tulemusele. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
11.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, mistõttu saab kostja taotleda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Käesolev määrus, v.a määruse resolutsiooni punkt 1, on TsMS § 638 lg 9 alusel kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja