AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi M K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1754,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11313 Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, e-post [email protected] Kostja M K, isikukood XXX, elukoht XXX Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi M K vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M K hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks Eesti filiaali kaudu põhivõlgnevus 1390 eurot ja viivised 49,49 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi M K vastu viiviste nõudes summas 61,02 eurot.
4.Välja mõista kostjalt M K hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks Eesti filiaali kaudu viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlalt 1390 eurot alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Välja mõista kostjalt M K menetluskulud summas 495 eurot.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal M K tasuda hagejale AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-23-104071 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Esitatud hagiavalduse kohaselt 11.05.2022 toimus Haapsalu linnas XXX juures liiklusõnnetus, kus sõiduk VOLKSWAGEN PASSAT (XXX), mida juhtis R A, sõitis vastu XXX kinnistu piirdeaeda ja hekki. Liiklusõnnetuse põhjustanud alaealine R A oli joobeseisundis ning tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Piirdeaia taastamiseks tegi hinnapakkumise Dekkan OÜ summas 2772,00 eurot. Hageja ja kinnistu omanik leppisid kokku, et hageja maksab juhtumi eest rahalise hüvitise summas 2000,00 eurot kinnistu omaniku arveldusarvele. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner 4PS OÜ R A ́ile ja kostjale kui R A ́i emale 13.09.2022 tagasinõude nr 7846, milles palus hüvitada R A ́i poolt tekitatud ja hageja poolt hüvitatud kahju summas 2000,00 eurot hiljemalt 30.09.2022. Kostja võttis hagejaga ühendust ning hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi nõude suuruse osas. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tagasinõude nr 7846 eest kostja poolt tasumisele kuuluv põhinõue on summas 1390,00 eurot. Kostja palus võimalust tasuda nõue maksegraafiku alusel. Pooled leppisid maksegraafiku tingimustes kokku ning 26.09.2022 saatis hageja kostjale lepingu ja maksegraafiku digitaalseks allkirjastamiseks. Kostja allkirjastas lepingu 26.09.2022 ning saatis allkirjastatud lepingu hagejale tagasi. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale viisteist osamakset kokku summas 1503,75 eurot. Kostja ei ole lepingust kinni pidanud ning ei ole ühtegi osamakset tasunud. Maksegraafiku kohaselt oleks hiljemalt 15.10.2022 pidanud olema tasutud esimene põhivõlasumma osamakse summas 92,67 eurot. Kuna kostja ei ole ühtegi osamakset tasunud, siis on hagejal alates 16.10.2022 lepingu p 1.4.1 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Tulenevalt tagasinõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 7846 p-st 4.1.1 ütles hageja alates 16.10.2022 lepingu üles ja nõudis võla kohest tasumist. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlasumma 1390 euro ning viiviste tasumist, mis on sissenõutavaks muutunud hagiavalduse esitamise seiusuga, samuti edasiulatuvate viiviste tasumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vastuväidete kohaselt on lapsel kaks lapsevanemat ja ta palub, et võlgnevus jagatakse pooleks mõlema lapsevanema vahel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole nõus võlgnevust jagama kahe lapsevanema vahel, samuti palub kostja mitte arvestada intressi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-104071
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lgst 1. Kuna pooled esitasid järgmised väited, millele teine pool ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • 11.05.2022 toimus Haapsalu linnas XXX juures liiklusõnnetus, kus sõiduk VOLKSWAGEN PASSAT (XXX), mida juhtis kostja alaealine laps, sõitis vastu XXX kinnistu piirdeaeda ja hekki. Liiklusõnnetuse tulemusena said piirdeaed ja hekk kahjustada. Liiklusõnnetuse põhjustanud R A oli joobeseisundis ning tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning hageja esitas kostjale 13.09.2022 tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot (dtl 32-34); • 26.09.2022 sõlmisid hageja ja kostja tagasinõude vabatahtliku tasumise lepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale hüvitama maksegraafiku alusel tekitatud kahju kokku summas 1390 eurot (dtl 35-39); • 27.12.2022 väljastas hageja kostjale meeldetuletuse, milles teatas, et kostja ei ole 26.09.2022 sõlmitud lepingut täitnud ega ühtegi osamakset tasunud ning andis täiendava tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks (dtl 71); • 26.01.2023 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega hageja ütles võlgnevuse tõttu kostjaga sõlmitud lepingu üles (dtl 72-75).
6.Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva tasumata põhivõla 1390 euro tasumist. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta oleks kohustust täitnud ega ole esile toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Kostja leiab üksnes, et hageja poolt nõutav põhivõlgnevus tuleb jagada kahe lapsevanema vahel, samuti palub kostja mitte arvestada intressi.
2-23-104071
7.Kohus selgitas 07.08.2023 määruses kostjale, et õige on kostja lähenemine, mille kohaselt lapsevanemad vastutatavad solidaarselt lapse poolt tekitatud kahju hüvitamise eest (VÕS § 1053). Samas VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal õigus vabalt valida, kumma vanema vastu ta nõude esitab. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude kostja vastu ja kostja on sõlminud hagejaga lepingu, mille alusel ta kohustus hagejale tasuma põhivõlgnevuse 1390 eurot. Kostja enda lepingust tulenevat kohustust ei täitnud.
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1390 eurot.
9.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivis. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Lepingu p 1.4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 0,05% päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt oleks hiljemalt 15.10.2022 pidanud olema tasutud esimene osa põhivõlast summas 92,67 eurot. Seega on kostja tasumisega viivituses olnud alates 16.10.2022. Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue põhjendatud. Kohus ei nõustu aga hageja viivise arvestusega. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 16.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023 summas 110,51 eurot. Hageja enda seletuse järgi ütles hageja poolte vahel sõlmitud lepingu üles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 26.01.2023 (dtl 68-70). Seega muutus põhivõlg sissenõutavaks kogu ualtuses alates 27.01.2023, mitte 16.10.2022. Seetõttu tuleb viivist arvestada maksegraafiku järgsetelt võlgnevustelt alates 16.10.2022 kuni 26.01.2023 ning kogu põhivõlalt alates 27.01.2023. 15.10.2022 maksega oli kostja viivituses kuni 26.01.2023 kokku 103 päeva ning viivise suuruseks kujuneb perioodil 16.10.2022-26.01.2023 4,77 eurot. 15.11.2022 maksega oli kostja viivituses kuni 26.01.2023 kokku 72 päeva ning viivise suuruseks kujuneb perioodil 16.11.2022-26.01.2023 3,34 eurot. 15.12.2022 maksega oli kostja viivituses kuni 26.01.2023 kokku 42 päeva ning viivise suuruseks kujuneb perioodil 16.12.202226.01.2023 1,95 eurot. 15.01.2023 maksega oli kostja viivituses kuni 26.01.2023 kokku 11 päeva ning viivise suuruseks kujuneb perioodil 16.01.2023-26.01.2023 0,51 eurot. Eeltoodust tulenevalt on viiivise suuruseks enne lepingu ülesütlemist kokku 10,57 eurot. Viivise suurus põhivõlalt 1390 eurot alates 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023 on aga 38,92 eurot. Seega on põhjendatud hageja viivise nõue osaliselt kokku summas 49,49 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses
2-23-104071 viivisemääras. Kohtul puuduvad andmed sellest, et kostja oleks menetluse kestel enda võlgnevust vähendanud, mistõttu on põhjendatud hageja edasiulatuv viivise nõue.
11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 1390 eurot, viivised 49,49 eurot ja kostjal tuleb tasuda hagejale viivist lepingujärgses määras 0,05% päevas tasumata põhivõlalt 1390 eurot alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud suuremas ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
13.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
14.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 270 eurot.
15.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista kokku summas 315 eurot.
16.Menetluskulude nimekirja kohaselt 4PS OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
17.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2h 15 min on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on siiski põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele kokku 180 eurot (2 h 15 min x 80 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole maksukohustuslane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 495 eurot (315+180).
18.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.