AS Aktiva Portfolio hagiavaldus T. R. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1219,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood 16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus T. R. vastu osaliselt.
2.Mõista T. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlg 754,11 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates 28. detsembrist 2021.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda.
4.Mõista T. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 381,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-22-118180 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 26. juulil 2021.a väikelaenulepingulepingu nr L89006149902, mille alusel sai kostja 800 eurot laenu. Laen on kostjale välja makstud, kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 45,89 eurot, sellest 0,76 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 7,63 eurot intressi katteks, 2,50 eurot haldustasu katteks ning 35 eurot lepingutasu katteks.
2.Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27. detsembri 2021.a avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 28. detsembri 2021.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 799,24 eurot, intressi 58,76 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 128,37 eurot ning viivist alates 10. septembrist 2022.a kuni põhivõla tasumiseni 22,9% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
4.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 01. märtsil 2023.a ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet. Selgituse kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu, maksehäireid ei tuvastatud.
5.Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 12. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenu 800 eurot ning on teinud tagasimakseid 45,89 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 800 – 45,89 = 754,11 euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast.
7.Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja viivisearvestust. Nimelt on hageja esialgse viivisenõude piiranud põhivõla suurusega, kuid ei ole seda teinud alternatiivse arvestuse puhul. Maakohus selgitas, et kui hageja taotleb põhivõlga ületava viivise väljamõistmist, tuleb kohtule esitada ja tõendada asjaolud, millest nähtuks hagejal põhivõlga ületava kahju tekkimine. Hageja kohtu määratud tähtajaks selliseid asjaolusid ega tõendeid ei esitanud.
8.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena kohtu 2/7
2-22-118180
04.septembri 2023.a kohtunõudele täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitatud, seega lähtub kohus 09. septembri 2022.a nimekirjast, mille kohaselt on hageja menetluskulud 640 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 340 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingujärgse põhivõla 754,11 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. detsembrist 2021.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
10.Inbank AS ja T. R. sõlmisid 26. juulil 2021.a tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti kostjale 800 eurot laenu (dtl 25). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 26) tagasi maksta.
11.Eesti Panga poolt 29. juunil 2021.a avaldatud andmete kohaselt oli 31. mai 2021.a seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 40,31% aastas (dtl 25), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 45,89 eurot, millest 0,76 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 7,63 eurot intressi katteks, 2,50 eurot haldustasu katteks ning 35 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (799,24 eurot), intressi (58,76 eurot), haldustasu (10 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (128,37 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Kohus selgitas 01. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 52-53). 3/7
2-22-118180
16.Hageja 03. aprilli 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 97).
16.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 4/7
2-22-118180 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
19.Kostja sai lepingu alusel laenu 800 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 45,89 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 26) järgsed põhivõla osamaksed nr 1-2 täies ulatuses ning 17,50 eurot 3. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 10. oktoober 2021.a.
20.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27. detsembri 2021.a avaldusega oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja viivituses 3-5. osamakse tasumisega. Ülesütlemisavaldus edastati posti teel aadressil, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 25, 31, 35). See oli asjaolusid arvestades ka mõistlik, kuna lepingu üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt oli kostjal kohustus teatada, kui tema kontaktandmed muutuvad.
21.Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 800 – 45,89 = 754,11 eurot. Sellest summast oli enne lepingu ülesütlemist muutunud sissenõutavaks kokku 69,67 eurot, sh 11,17 eurot 3. põhiosamaksest ning 4. ja 5. lepingujärgne põhiosamakse (vastavalt summas 28,74 ja 29,76 eurot). Ülejäänu, s.o 684,44 eurot muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.
22.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Hageja 12. septembri 2023.a avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras põhivõlalt alates 28. detsembrist 2021.a. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus piirab hageja viivisenõude põhivõla suurusega, kuna hageja ei esitanud sellest summast suurema kahju tekkimise kohta asjaolusid ega tõendeid vaatamata 07. novembri 2023.a kohtunõudele (dtl 111).
23.Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a äriregistrist kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-te 1 ja 2 kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral, välja arvatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab lepinguline esindaja ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab kohus otsuse kavandatud ajal. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
5/7
2-22-118180
25.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 908 euro tasumist (sh põhivõlg 799,24 eurot, intress 58,76 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot) ja viivise tasumist põhivõlalt 22,9% aastas. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 754,11 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 83% (arvestuse aluseks olev tehe: 754,11 / 908 * 100% = 83%). Seega jäävad menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 640 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 340 eurot). Kohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada lõplik menetluskulude nimekiri. Kuna hageja seda ei teinud, lähtub maakohus 09. septembri 2022.a menetluskulude nimekirjast (dtl 49).
27.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
28.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 340 eurot ning menetluses tehtud toimingud (tunnitasuga 120 eurot) on järgmised:
28.1.Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs ajalise arvestusega 30 minutit.
28.2.Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi ja 20 minutit.
29.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingule kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1).
30.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus. Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
31.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 + 20 + 160 = 460 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 83% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,83 * 460 = 381,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei tekkinud tal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
32.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6/7
2-22-118180 Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
33.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult
11.oktoobri 2022.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.