GLLAMM ASSETS OÜ hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
223 273 eurot 94 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja GLLAMM ASSETS OÜ (registrikood 12531777), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin Kostja Swedbank AS lepinguline esindaja BJ
Menetluse liik
(registrikood
10060701),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus GLLAMM ASSETS OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-19224 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GLLAMM ASSETS OÜ (hageja) esitas 30. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 201 347,06 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2013 tähtajatu makseteenuse osutamise lepingu, mille alusel kostja avas hagejale Swedbank AS-is arvelduskonto (makseteenuse leping või leping). Lepingu punktide 2 ja 3.1 alusel kohustus kostja võimaldama hagejal oma pangakontot kasutada maksetehingute tegemiseks hageja korraldusel. Hageja ja kostja täitsid makseteenuse lepingut ilma kuni 2020. a kevadeni. Hageja sõlmis 20.04.2020 suuremahulise desoaine müügilepingu Ühendkuningriigi äriühinguga Taeg Energy Ltd (edaspidi Taeg), kellel oli desoaine tarnimiseks sõlmitud suuremahuline koostööleping Ühendkuningriigi valitsuse Tervisehoiu- ja Sotsiaalhoolekande Osakonnaga (UK Department of Health and Social Care; edaspidi DHSC). DHSC oli hageja poolt tarnitava desoaine lõppklient, kes tasus Taegile desoaine eest, mille Taeg ostis omakorda hagejalt.
1.2.Kostja peatas 04.05.2020 ootamatult makseteenuse lepingu täitmise ja blokeeris hageja pangakonto kasutamise seoses kahtlusega hageja lepingupartneri Taegi tehtud rahaülekande seaduslikkuses. Kostja blokeeris hageja konto hoolimata sellest, et hageja oli kostjat eelnevalt teavitanud Taegiga 20.04.2020 sõlmitud suuremahulisest müügilepingust ja lepingu täitmisega seotud raha laekumisest. Konto blokeerimise tõttu ei saanud hageja enam kasutada oma kontol olevaid rahalisi vahendeid ega teha makseid oma lepingupartneritele.
1.3.Kostja teatas 04.05.2020 e-kirjas, et ta soovib hagejalt „Tunne oma klienti“ põhimõtte täitmiseks infot ja alusdokumente, mis kinnitaksid Taegi poolt 23.04.2020 hagejale tehtud rahaülekande seaduslikkust. Lisaks soovis kostja teada, millise kauba või teenuse eest hageja tegi 23.04.2020 oma kontolt ülekanded Läti äriühingule SIA Norden Group (edaspidi: Norden Group) ja eraisikule ALle. Hageja edastas kostjale 04.05.2020 vastused ja alusdokumendid (arve ja leping) rahaülekannete kohta. Hageja selgitas, et rahaülekanne Taegilt toimus hageja ja Taegi vahelise desoaine müügilepingu täitmise ja ettemaksuarve alusel. Hageja selgitas, et ta ei tooda ise desoainet, vaid ostab desoaine sisse selle tootjalt Norden Groupilt. Desoainet toodetakse Norden Groupi Lätis asuvas tehases. Rahaülekanne Norden Groupile oli mõeldud desoaine tootjale ostuhinna tasumiseks. 05.05.2020 palus kostja hagejalt täiendavaid selgitusi seoses Taegilt 23.04.2020 toimunud laekumisega. Hageja saatis soovitud selgitused samal päeval. 05.05.2020 teatas kostja, et hageja pangakonto jääb kuni asjaoluside täpsustamiseni blokeerituks.
1.4.Lisaks kostjale kontrollis samade ülekannete (sh ülekanne Taegilt) seaduslikkust ja vara päritolu Rahapesu Andmebüroo (RAB). Kuna hageja esitas RAB-ile vara päritolu tõendid vara
2-20-19224 legaalse päritolu kohta, tühistas RAB 19.05.2020 otsusega hageja konto käsutuspiirangu. Kostjale saadeti ka Barclays Bank UK PLC teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on seaduslikud. Hageja juhtis Barclays Bank UK PLC teavitusele kostja tähelepanu oma 11.05.2020 e-kirjas ja palus kostjal pangakonto viivitamatult avada.
1.5.2020. a juunis küsis kostja uuesti selgitusi samade osapoolte vahel toimunud rahaülekande kohta ja palus uuesti selgitada desoaine tarneahelat. Kostja peatas mitmel korral hagejale makseteenuse osutamise.
1.6.16.07.2020 teatas kostja hagejale, et otsustas hageja pangakonto jäädavalt blokeerida ja keelduda edaspidi hagejale makseteenuse osutamisest. Kostja teatas, et ütleb hageja sõlmitud makseteenuse lepingu erakorraliselt üles 30.07.2020. Teenuse osutamisest keeldumist ja lepingu erakorralist ülesütlemist põhjendas kostja sellega, et tal polevat võimalik hageja suhtes seaduses sätestatud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid kohaldada. Pooltevaheline maksteenuse leping lõppes kostja erakorralise ülesütlemise tõttu 30.07.2020.
1.7.Hageja pöördus 16.07.2020 ja 19.07.2020 e-kirjade teel kostja poole ning selgitas ja tõendas veelkord oma äritegevuse, tarneahela, lepingupartnerite ja raha päritolu üksikasju. Kui kostja otsustas 16.07.2020 hagejale makseteenuse osutamise lõpetada, kaotas hageja võimaluse kasutada oma äritegevuse jaoks üliolulist pangakontot ja makseteenuseid. Swedbanki arvelduskonto oli hageja ainus pangakonto. Hagejal polnud võimalik avada kohe uut kontot mõnes teises pangas. Makseteenuse osutamise lõpetamise ja hageja pangakonto sulgemise (blokeerimine) tõttu sattus hageja lepingurikkumistesse nii desoaine tootjate kui ka desoaine ostja ees. Tootjad väljastasid hagejale kauba alles siis, kui hageja oli leidnud võimaluse arve(d) ära tasuda. See tekitas omakorda olukorra, kus hageja sattus kauba ostja Taegi ees tarnetega ajalisse viivitusse. Kauba tarned hilinesid ja hageja rikkus sellega oma lepingulisi kohustusi. Kuna kauba tarned hilinesid, pidi Taeg kandma lisakulusid (kahju). Seetõttu väljastas Taeg 14.08.2020 hagejale arve, milles nõudis hagejalt 148 335 euro lisakulude hüvitamist. Taeg on oma eeltoodud kahjunõude hageja vastu tasaarvestanud Taegi poolt hagejale tasumisele kuulunud viimase lepingujärgse tasumaksega.
1.8.Makseteenuse osutamise lõpetamise tõttu oli hageja sunnitud otsima lahendusi uue konto avamiseks mõnes teises pangas. 20.07.2020 pöördus hageja Lätis tegutseva panga Baltic International Bank (edaspidi BIB) poole, kes avas hagejale konto 07.08.2020. Konto avamine oli väga kulukas, hageja pidi tasuma konto avamise eest 750 eurot ning täiendavalt teenustasu 15 000 eurot. Hageja tasus nimetatud summa BIB-le sularahas panga kontoris panga esindajate juuresolekul. Seega kandis hageja konto avamisega seotud kulusid kokku 15 750 eurot. Lisaks pidi hageja hakkama tasuma BIB-le perioodiliselt kahte varieeruva suurusega kulukat (eri)teenustasu: personaalpanganduse kliendi teenustasu ja krediidiintressi (perioodilised teenustasud). Perioodilised teenustasud olid BIB-i makseteenuse osutamise eelduseks. Tegemist on tavapäraste BIB-s konto kasutamisega seotud kuludega, mille kandmist hageja ei saanud vältida. Konto avamise ajast (s.o 07.08.2020) kuni 26.11.2020 on hageja tasunud perioodilisi teenustasusid 37 262,06 eurot. Hagejale ei oleks nimetatud kulusid tekkinud, kui ta oleks saanud jätkata makseteenuse kasutamist kostja juures.
1.9.Kostja peab hüvitama hagejale makseteenuse lepingu rikkumisest põhjustatud varalise kahju 201 347,06 eurot, mis koosneb lepingupartneri Taegi kahjunõudest, teises pangas konto avamise kuludest ja perioodiliste teenustasude tasumisega seotud kuludest.
1.10.11.03.2021 menetlusdokumendis esitas hageja nõude suurendamise taotluse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 206 735,14 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-20-19224
1.11.Seadusest või lepingust tuleneva kohustuseta lepingu täitmisest (teenuse osutamisest) keeldumise ja makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemisega rikkus kostja pooltevahelist makseteenuse lepingut. Kostja põhjendas makseteenuse osutamise lõpetamist ja lepingu erakorralist ülesütlemist asjaoluga, mis vaid neli päeva hiljem jõustunud seadusemuudatuste järgi ei olnud enam teenuse osutamisest keeldumise ja lepingu ülesütlemise aluseks. RAB-i seisukoht ja 19.05.2020 otsus, koosmõjus muu kostjale edastatud info ja tõenditega, võimaldas kostjal kõrvaldada väidetava rahapesukahtluse.
1.12.Hageja ei saanud ainsa pangakonto sulgemise tõttu tasuda õigeaegselt desoaine tootjate Norden Groupi ja SIA KROWN EU arveid, mis väljastati ajavahemikul 13.07.2020– 23.07.2020. Viidatud arved olid desoaine ettemaksuarved, mille tasumine pidi toimuma kokkuleppe kohaselt samal päeval. Arvete tasumine oli eelduseks, et desoaine lepingulised tarned kauba ostjale Taegile saaksid toimuda õigeaegselt. Tootjad väljastasid kauba pärast arvete tasumist. Norden Groupi ja SIA KROWN EU 13.07.2020–23.07.2020 arvete alusel hagejale müüdav kaup pidi hageja laost välja minema kuupäevadel 20.07, 21.07, 22.07, 23.07, 24.07 ja 27.07.2020. Kuna hageja ei saanud aga pangakonto sulgemise tõttu tootjate ettemaksuarveid õigeaegselt tasuda, siis tegelikult väljus kaup hageja laost hilinemisega, s.o alles 27.07, 28.07, 29.07, 30.07, 03.08, 04.08 ja 05.08.2020.
1.13.Hageja SEB Pangas asuv arvelduskonto blokeeriti alaliselt juba alates 15.05.2020 ning konto suleti 02.07.2020. Hageja pöördus arvelduskonto avamise sooviga erinevate Eestis tegutsevate pankade poole, kes keeldusid hagejale konto avamisest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja lõpetas hagejaga lepingu õiguspäraselt ning lähtus rahapesu tõkestamise reeglitest. Kostjal oli hageja suhtes rahapesukahtlus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Rahapesukahtlust ei hajutanud ka RAB-i seisukoht tehingutes kasutatud vara päritolu kohta. RAB-i seisukoha aluseks oli vaid hageja juhatuse liikme selgitus ning päring tehingu teisele osapoolele, mille juures tuleb arvestada, et hageja juhatuse liige on ka Taegi juhtorgani liige (director) koos MG’iga. Tegemist on seotud isikute tehingutega. 2) Vaidlust ei ole, et kostja tegevus oli kuni 19.05.2020 ehk kuni RAB-i käsutuspiirangu tühistamiseni õiguspärane. RAB-i hinnangul ei olnud alust käsutuspiirangut kohaldada konkreetsete tehingute suhtes, kuid vastav haldusakt ei muuda kogu hageja tegevust legaalseks. RAB-i hinnang ei kinnita, et hageja vara (kontole laekunud raha) on ka tulevikus ning kogu ulatuses legaalne ning et hagejat pole ühegi tulevikutehingu alusel põhjust kahtlustada kuritegude toimepanemises, sh rahapesus. Hageja sattus kostja kõrgendatud tähelepanu alla 2020. a mais ning järgnevalt tuvastatud asjaolud suurendasid kostja kahtlusi. 3) Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt (RahaPTS) peab kostja võimalikule kuritegevusele viitavaid tehinguid ise hindama. Kolmanda isiku kinnitus vara päritolu kohta ei välista kostjal tekkinud kahtlusi. Vara päritolu küsimus oli asjaolude kogumis vaid üks kontrollimist vajav asjaolu. 4) Kostja ei nõustu, et makseteenuse osutamise lõpetamine ja hageja pangakonto sulgemise tõttu tekkis hagejal kahju. Ei ole selge, milline konkreetne kostja tegevus on hagejale väidetavalt kahju tekitanud. Hageja ei ole ka selgitanud, milline konkreetne makse tal tegemata jäi.
2-20-19224 5) Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hageja ei esitanud kõiki vastuseid kostja päringutele ning kostjal oli rahapesukahtlus, mida ei olnud kostjal võimalik kõrvaldada. Seejuures ei olnud kostjal võimalik täita kõiki seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, st kostjal ei olnud pärast kliendi käitumise muutumist võimalik aru saada ärisuhtest ning selle eesmärgist ega teostada ärisuhte seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p-d 4 ja 6). Hageja ei esitanud kostja 04.05.2020 päringu vastusena küsitud alusdokumente. AL väitis 04.05.2020 päringu vastusena, et tegemist on äriühingule antud laenuga, kuid vastavaid alusdokumente ei esitanud. 6) Kostja lähtus oma tegevuses ja otsustes järgmistest asjaoludest, mis vastavad RAB-i 06.05.2019 koostatud juhendile „Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta“: -
Hageja juhatuse liige AL ja ainuosanik GL olid varem kelmuses, dokumendi võltsimises ning maksukuritegudes süüdi mõistetud. Seega on äriühingutega seotud isikud pannud toime samasuguseid tegusid, mille osas kostjal kahtlus tekkis.
-
Saadud varast tasuti otse juhatuse liikme (AL) kontole 40 000 eurot (võimalik maksu- või varavastane kuritegu). Lisaks tehti ka muid ebaselge sisuga sularahatoiminguid, mille kohta hageja on kostjale valeinfot esitanud ja tõenäoliselt on juhatuse liige viinud ühingust õigustamatult sularaha välja.
-
Kontol ei toimunud tegutsevale ettevõttele iseloomulikke maksutasumisi (käibemaksu ja tööjõumaksude tasumine).
-
Hageja puhul toimus ebatavaline käivete tõus (2020 I ja II kvartali kasumi tõus oli ligikaudu 1,2 miljonit eurot). Tehingutes kasutatud vahendeid oli ebatavaliselt suures mahus.
-
Kauba liikumine on kaheldav ja tarneahel äärmiselt ebatavaline.
-
Tegemist oli seotud isikute tehingutega.
-
Dokumentidel olid sisuliselt identsed allkirjad ja oli alust arvata, et oli kasutatud lõika–kleebi tehnikat.
-
Saadud suuremahuliste summade arvelt omandati koheselt kinnisvara ning hinnalisi sõidukeid.
-
Esitatud pildid laopinnast ja kauba kogusest ei vasta tarnelepingule, koguste vahe on ligikaudu 10-kordne.
7) Hageja ning temaga seotud isikute kohta oli pärast kliendisuhte lõpetamist negatiivset meediakajastust, mis viitab kahtlasele tegevusele seoses Taegi pakutud teenustega. Riigihangetes osalesid ühingud, millel ei olnud varem äritegevust, ühingud ei tegutsenud teenuse osutamise alal ning tõenäoliselt ei ole lepinguid kokkulepitud mahus täidetud. 8) Hageja ei ole selgitanud kahjuhüvitise nõude sisu. Taeg esitas 14.08.2020 hagejale arve, milles nõudis hagejalt kui tarnetega viivitanud lepingupartnerilt eelpool viidatud lisakulude hüvitamist summas 148 335 eurot. Viidatud arve ei tõenda hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Tegemist hagejaga seotud isiku poolt esitatud arvega, mis kahju tekkimist ei tõenda. 9) Kostja tegevuse ning väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei keeldunud maksekäsundite täitmisest enne lepingu ülesütlemist. Samuti ei takistanud kostja varade ärakandmist kostja juures olnud kontolt. Kostja tegevus ei takistanud hagejal teise makseteenuse osutaja kaudu oma lepinguliste kohustuste täitmist. Hagejal oli võimalik
2-20-19224 RAB-i käsutuspiirangu tegemisest alates kasutada rahalisi vahendeid selliselt, et tarned ei jääks seisma. 10) Hageja ei ole tõendanud, et ei oleks mujalt makseteenust saanud. Hageja viitas juba maikuu alguses panga vahetamise vajadusele. Hagejal oli alates RAB-i käsutuspiirangu tegemisest kuni lepingu ülesütlemiseni endale uue teenusepakkuja leidmiseks kolm kuud aega. Hageja esitas kohtule valeväiteid, sest väitis, et ei saanud mujalt teenust. Hagejal on olnud konto AS-is SEB pank. Samuti nähtub hageja kontolt, et vahendid on kantud hageja Belgias asuvale kontole. Seega ei ole alust väita, et hageja ei oleks saanud mujalt teenust. 11) Hageja pöördus väidetavalt 20.07.2020 Lätis tegutseva panga BIB-i poole, kes avas hagejale konto 07.08.2020. Konto avamisega seotud viivitusi ei saa omistada kostjale. Kostjale jääb ebaselgeks, miks valis hageja teenusepakkuja, mille kontode avamise tasud ületavad suurema osa turuosaliste teenustasusid. Konto avamise teenustasu 15 000 eurot ei ole vastava teenuse eest eluliselt usutav tasu. Üldjuhul on konto avamine tasuta. Hageja väidab, et pidi maksma BIB-ile perioodilisi teenustasusid kokku 37 262,06 eurot. Hageja esitatud Exceli tabel ei tõenda kulude tasumist. Krediidikulu ja personaalpanganduse teenuseid ei saa pidada hädavajalikeks teenusteks, mis on makseteenuste pakkumise eelduseks. 12) Kostja viitas ärisuhte lõpetamise teates ärisuhte lõpetamise alusena RahaPTS § 42 lgtele 1 ja 4 ning § 43 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 (16.07.2020 kehtis RahaPTS redaktsioon RT I, 31.12.2019, 20). Ärisuhte erakorralise lõpetamise aluseks saab olla, kas kahtlus rahapesust/terrorismi rahastamisest või üldiselt – hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus. Mõlemad olukorrad kannavad endas kõrgemat riski, sest ühel juhul esineb kohustatud isikul kahtlus, et toime pannakse (on pandud) kuritegu ning teisel juhul ei ole kohustatud isikul võimalik täita kõige elementaarsemat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtet. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral saabki tegemist olla kahtlusega, sest kohustatud isik ei ole pädev uurimisasutus, kellel oleks võimalik toimepandud tegu kvalifitseerida või selle esinemist praktikas hinnata. RahaPTS § 44 lg 1 kohaselt peab kohustatud isik tagama, et RahaPTS 3. peatüki 5. jaos sätestatud olukorra praktikas esinemisel ei kanta kliendi varasid mistahes kontole. Seega ei oleks arvelduste jätkuv lubamine (kohustatud isiku poolt) sellises olukorras aktsepteeritav ning ärisuhte lõpetamise teate kohaselt oli ja on kohustatud isikul ka õigus (teatud juhtudel ka kohustus) tehingute tegemisest RahaPTS § 42 ja 43 alusel keelduda. Arvelduste lubamine sellises olukorras tooks kaasa olukorra, kus kohustatud isik ei täidaks oma tegevusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning võib isegi kaasa aidata võimalikule rahapesule/terrorismi rahastamisele. Juhul, kui kohustatud isik peaks lubama erakorralistel alustel kliendisuhete lõpetamise olukordades teenuse pakkumist täies mahus kuni teenuse lõpetamise kuupäevani, muutuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine võimatuks, sest varasid, mille osas kahtlus tekib, võimaldataks kasutada ning minema kanda. 13) Kostja täitis seadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei vastuta ta hagejal kahju tekkimise eest. 14) Hageja esitas erinevaid väiteid 13.07.2020–23.07.2020 arvete tasumistähtaja kohta – 30 päeva (11.03.2021), arvete esitamise päeval (18.11.2021) ja loetud päevade jooksul (28.01.2022). Kuna hageja kandis 30.07.2020 oma Swedbank AS arvelduskontol olnud vahendid enda Belgias asuvale arvelduskontole, oli hagejal tegelikult Euroopa Liidus makseteenuseosutaja olemas ning hiljemalt 30.07.2020 oli hagejal võimalik kõiki oma rahalisi vahendeid kasutada. Ajavahemikul 13.07.2020–23.07.2020 esitatud 17 arvest
2-20-19224 on 14 esitatud enne kuupäeva 16.07, mil hageja arvelduskonto blokeeriti. Hageja esitas kohtule tabeli, millest nähtub, et kaup väljus hageja laost 27.07.2020, 28.07.2020, 29.07.2020, 30.07.2020 ja 03.08.2020 – seega väljus kaup juba enne 30.07.2020 kuupäeva, mil hageja kandis oma Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid Belgias asuvale kontole. Kuna kauba laost väljumise eelduseks oli arvete tasumine, on võimalik järeldada, et hagejal siiski oli võimalus arveid tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 5. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2013 tähtajatu makseteenuse osutamise lepingu, mille alusel kostja makseteenuse pakkujana avas hagejale Swedbanki arvelduskonto. Lepingu punktide 2 ja 3.1 alusel kohustus kostja võimaldama hagejal oma pangakontot kasutada maksetehingute tegemiseks ning hageja korraldusel pidi kostja kontot kas debiteerima või krediteerima; 2) Kostja piiras hagejale teenuse kasutamist, sest RAB tegi haldusakti, millega piiras hageja makseid. Piirangute aluseks oli kahtlus, et hageja kontol olev raha võib olla saadud pettuse tulemusena ning hageja tehingutel olid kahtlaste tehingute tunnused; 3) Kostja palus 04.05.2020 e-kirjas, et hageja esitaks dokumendid, mis kinnitaksid Taegi poolt 23.04.2020 hagejale tehtud rahaülekande seaduslikku päritolu. Kostja teatas 05.05.2020, et rahaliste vahendite kasutamine on kuni asjaolude selgitamiseni piiratud; 4) RAB tühistas hageja konto käsutuspiirangu 19.05.2020 otsusega. Kostjale saadeti Barclays Bank UK PLC poolt teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on seaduslik; 5) 08.06.2020 e-kirjas teatas kostja, et Taegi poolt hagejale tehtud makse on peatatud olekus ja palus taas hagejalt selgitusi Taegi rahaülekande kohta. Kostja palus hagejal esitada täiendavad selgitused ja dokumendid ka 18.06.2020; 6) 16.07.2020 teatas kostja hagejale, et ütleb hagejaga sõlmitud makseteenuse lepingu 30.07.2020 erakorraliselt üles: 7) Hageja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud summad enda Belgias asuvale kontole nr BE06967148716322.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas makseteenuse osutamise lõpetamine oli hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu rikkumine ja kas hageja pangakonto blokeerimise ja sulgemise tõttu sattus hageja lepingurikkumistesse ning seetõttu vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest.
3.3.Maakohus analüüsis, kas praeguses asjas on täidetud järgmised kahju hüvitamise eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
3.4.Maakohus leidis, et RahaPTS § 42 lg 4 sätestas sõnaselge kohustuse ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras, kui
2-20-19224 kliendi poolt keeldutakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest, mis loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks.
3.5.Maakohtu hinnangul ei ole hageja sõnaselgelt keeldunud kostja nõutud teabe ja dokumentide andmisest. Kuid hageja andis selgitusi viisil, mida võis tõlgendada nn tahtliku valikulise vastamisena ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes ning jättes (ammendavalt) vastamata teistele. Maakohus leidis, et hageja valikulist vastamist ning kostja poolt tuvastatud täiendavaid asjaolud arvestades oli pooltevahelise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine rahapesu kahtluse tõttu põhjendatud. Kostja on ammendavalt esile toonud ja tõendanud, et kostja hinnang võimaliku rahapesukahtluse kohta ei lähtunud vaid asjaolust, et hageja ei edastanud kostjale kogu nõutud informatsiooni (ehk kostjal ei olnud võimalik ammendavalt täita talle RahaPTS § 20 sätestatud hoolsusmeetmeid). Kostjal ei olnud RahaPTS-ist tulenevalt kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega koos hoiatusega, et andmete esitamata jätmisel öeldakse leping üles. Hageja teabeandmise kohustus tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, kuid kostja kohustus rakendada hoolsusmeetmeid tuleneb ka seadusest (RahaPTS § 20).
3.6.Lepingu ülesütlemise aluseks oli rahapesukahtlus, mida ei kõrvaldatud lähtudes RAB-i 19.05.2022 otsusest. Kostja tuvastas kahtlusttekitavaid asjaolusid kogumina ka pärast seda, kui RAB tuvastas, et hageja arvelduskontole Taegi poolt kantud rahaliste vahendite päritolu oli seaduslik.
3.7.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et RAB-i peamiseks uurimisobjektiks oli Taegi hagejale tehtud ülekande ja vara seaduslikkus ehk hagejale Taeg Energy Ltd poolt kantud rahaliste vahendite päritolu ja seaduslikkus. Kostja leidis, et täiendavateks võimalikule rahapesukahtlusele viitavateks asjaoludeks olid mh Taegi poolt ülekantud varast otse juhatuse liikme arvelduskontole ülekannete tegemine, ettevõttele iseloomulike maksustamiste mittetoimumine, ebaselge sisuga sularahatoimingute tegemine, saadud suuremahuliste summade arvelt kinnisvara ja hinnaliste sõidukite omandamine jm.
3.8.Maakohtu hinnangul lähtus kostja oma hinnangutes RAB-i juhendist rahapesukahtlusega tehingute tunnuste kohta ning RahaPTS sätestatud kohustustest. Seega lähtus kostja hagejaga sõlmitud lepingut üles öeldes RahaPTS-st tulenevate kohustuste heas usus täitmisest. Seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks kliendiga ärisuhte lõpetamist ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Kostjal ei olnud võimalik hagejat võimalikust rahapesu kahtlusest ning kahtlust tekitanud asjaoludest teavitada, kuna hageja võimalik teavitamine kahtlusest ja/või seda põhjustanud asjaoludest võis kahjustada edasist uurimist.
3.9.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingut erakorraliselt üles öeldes lepingut rikkunud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 1 ja lg 4, § 43 lg 1 ja lg 2 p 2, 20.09.2013 sõlmitud arvelduskonto lepingu p 12.4, kostja üldtingimuste p 9, 9.2.2 ja 9.2.14 alusel, mistõttu on täitmata nõude rahuldamise esimene eeldus. Kuna nõude rahuldamise esimene eeldus on täitmata, siis puudub vajadus analüüsida nõude rahuldamise ülejäänud eelduste täidetust.
3.10.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuid määras, et kulud määratakse kindlaks pärast praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2-20-19224
4.1.Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse vale kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Maakohus ei ole õigesti tuvastanud RahaPTS § 20, RahaPTS § 42 ja RahaPTS § 43 kohaldamise eeldusi. Maakohus on ühtlasi hinnanud valesti asjaolusid ja tõendeid, tehes neist järeldusi, mis ei ole tõendite sisuga kooskõlas. Seetõttu tuleb maakohtu otsus terves ulatuses tühistada.
4.2.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal oli õigus makseteenuse leping üles öelda, kuna hageja andis kostjale selgitusi viisil, „mida võis tõlgendada nn tahtliku valikulise vastamisega ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes ning jättes (ammendavalt) vastamata teistele“. Kohus ei ole oma otsuses selgitanud, millistele tõenditele kohus vastavale järeldusele jõudmisel tugines. Samuti ei ole kohus otsuses välja toonud, milles seisnes hageja väidetav valikuline küsimustele vastamine või küsimustele ammendavalt vastamata jätmine. Hageja vastas ammendavalt kõikidele kostja päringutele. 2020. aastal, mil kostja teostas hageja osas hoolsusmeetmeid, ei andnud kostja seega kordagi hagejale mõista, et hageja oleks jätnud kostjale teatud dokumendid esitamata, või jätnud mingitele küsimustele ammendavalt vastamata.
4.3.Kohus ei ole selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes kohtu hinnangul kostja oma rahapesukahtluses lähtus, millistele tõenditele tuginedes kohus vastavale järeldusele jõudis. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited ja asjaolu, et kostja tõi rahapesukahtluse põhjendamiseks esile uusi asjaolusid, millele ta makseteenuse lepingu ülesütlemisel ei tuginenud.
4.4.Hageja hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et kostjal oli kohustus RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt makseteenuse leping üles öelda. RahaPTS § 42 lg 4 sätestab, et lepingu ülesütlemine on lubatud juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest. Käesoleval juhul ei ole kohus oma otsuses kordagi tuvastanud, et hageja oleks keeldunud mistahes dokumentide või teabe edastamisest kostjale. Maakohus oma otsuses üksnes väitnud, et kostjal ei olnud võimalik ammendavalt täita RahaPTS §-st 20 tulenevaid hoolsusmeetmeid, jättes seejuures koostoimes analüüsimata kostja reaalse tegevuse hoolsusmeetmete rakendamisel, hageja antud vastused ning kostja kui käsundisaaja ja olulise makseteenuse osutaja mõistlikud kohustused.
4.5.Hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et kõigest 4 päeva pärast kostja ärisuhte lõpetamise teadet (s.o 20.07.2020), jõustusid RahaPTS §-i 43 olulised muudatused (RT I, 10.07.2020, 8), mille järgi polnud pelgalt rahapesukahtluse olemasolu enam tehingu tegemisest keeldumise ja lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus.
7.Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 709 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi makseteenuse lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2-20-19224 • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
8.TsMS § 442 lg 8 järgi ei ole kohus kahjunõude eelduste kontrollimisel seotud eelduste järjekorraga. Menetlusökonoomia kaalutlustel võib kohus, kui ta on tuvastanud mõne eelduse puudumise, jätta ülejäänud eeldustega seotud poolte väited ja tõendid hindamata.
9.Pooltele on olnud arusaadavad kahju hüvitamise eeldused. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 (16.07.2020 kehtinud redaktsioonis) alusel ja kui kostja on lepingut rikkunud, siis kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
10.Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu järeldus, et kostja oli õigustatud lepingu üles ütlema RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 alusel, on esitatud sedavõrd üldiselt, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole täiel määral jälgitav. Maakohus sedastas, et hageja vastuseid panga järelepärimistele võis käsitada tahtliku valikulise vastamisena. Samas ei selgitanud maakohus, millise konkreetse hooldusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe jättis hageja esitamata. Sellegipoolest peab kolleegium vajalikuks enne RahaPTS § 42 lg 4 kohaldamise asjaolude hindamist kontrollida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
11.Kolleegium leiab, et tõendamata on hageja väide, et tal tekkis seoses tarnete hilinemisega kahju 148 335 eurot.
11.1.Taegi 14.08.2020 arvest nr PO546467 (dtl 34) nähtub, et Taeg on esitanud hagejale arve selgitusega „Konteiner tühistatud hilinenult, teavitamine koos ooteajaga“ summale 148 335 eurot. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Taegil tegelikult tekkis oma lepingupartneri ees selline kohustus. Kostja on menetluses esile toonud, et kostja ja Taeg olid seotud isikud, sest hageja juhatuse liige on ka Taegi juhtorgani liige koos MG ́uga. Seda kinnitab Taegi andmete väljavõte (dtl 205). Sellest saab järeldada, et Taegi nimel arvete väljastamine ja nende koostamine oli ühtlasi hageja juhatuse liikme ALi kontrolli all. See asjaolu kahandab Taegi väljastatud arve kui tõendi kaalukust tõendite kogumis.
11.2.Hageja esile toodud asjaolu, et Taeg tasaarvestas hageja vastu tekkinud kahjunõude hageja müügilepingust tulenevate nõuetega (dtl 278) ning hageja ei esitanud tasaarvestusele vastuväiteid, ei kinnita veenvalt, et Taegil oma lepingupartnerite ees väidetav kohustus tekkis. Isegi kui hageja tegi Taegile tasaarvestuse soorituse 148 335 eurot, ei saa sellest järeldada, et Taegil oli oma lepingupartnerite ees selline kohustus.
11.3.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et hagejal ei oleks olnud võimalik Taegile tekkinud kahju kohta tõendeid esitada. Arvestades, et Taegi üks juhatuse liige oli hageja juhatuse liige AL, pidi hagejal olema ülevaade võimalikest tõenditest. Isegi kui sellised tõendid oleksid asunud Ühendkuningriigis ja ALi juhitav Taeg ei oleks nõustunud tõendeid andma, oleks olnud võimalik neid koguda rahvusvahelise justiitskoostöö raames. Hageja esitas konteineriga seotud kokkulepete tühistamise kohta küll üldise selgituse (dtl 518), kuid ühtegi tõendit tekkinud kahju kohta asjas esitatud ei ole.
12.Kolleegiumi leiab, et hageja kahjunõue seoses BIB pangas konto avamiseks tehtud kulutustega on alusetu, sest hageja tehtud kulutused ei olnud kostja tegevusega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) ning osade kulutuste tegemist oleks hageja saanud vältida (VÕS § 139 lg 1).
2-20-19224
12.1.Tõendamata on hageja väide, et personaalpanganduse kliendi teenustasu 15 000 eurot tasumine oli vältimatu tingimus BIBi makseteenuse osutamiseks. BIB hinnakirjast (dtl 45) sellist järeldust teha ei saa. Tõendamata on hageja väide, et makseteenuse osutamise vältimatu tingimus oli personaalpanganduse kliendi teenustasu (Personalized Client Service Fee) ja krediidiintressi (credit interest) perioodiline tasumine. Teenustasude hinnakiri hageja väidet ei toeta. Üksnes sellest, et hageja on maksnud perioodilisi teenustasusid, ei saa järeldada, et see oli vajalik ja vältimatu makseteenuste saamiseks. Kolleegium leiab, et hageja kahjunõue personaalpanganduse teenustasu 15 000 eurot ja perioodiliste tasude 26 900,14 eurot hüvitamiseks on alusetu.
12.2.Kostja tõi esile, et panganduses on konto avamine üldjuhul tasuta (dtl 177). Hageja seda eeldust vaidlustanud ei ole, mistõttu saab kohus sellest TsMS § 231 lg 4 järgi joonduda. Hageja tõi esile, et ta pöördus erinevate Eesti pankade poole konto avamiseks, kuid sai keelduvad vastused, muuhulgas seetõttu, et kostja oli saatnud pankadele hageja kohta hoiatuskirja. Samas ei ole hageja selgitanud, kas ta pöördus Läti Vabariigis või mõnes muus riigis konto avamiseks teiste pankade poole, kus eeldatavalt oli konto avamine tasuta. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks püüdnud Lätis või muus riigis konto tavatingimustel avada, esitatud ei ole.
12.3.Tõendamata on hageja väide, et tal ei olnud võimalik Transferwise konto kaudu makseteenust saada ja et kuigi hageja lõpuks kasutas tehingute tegemiseks seda kontot, siis oli see võimalus üksnes ajutine. Hageja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud 4 257 800 eurot oma Belgias asuvale kontole nr BE06967148716322 (dtl 203). See viitab, et tegelikult oli hagejal Euroopa Liidus makseteenuse osutaja olemas. Tõendatud ei ole hageja väide, et raha ei jõudnud Belgias asuvale kontole. Hageja esitatud konto väljavõttelt (dtl 276) raha laekumist küll ei nähtu, kuid selgusetuks jääb, kuhu raha lõpuks jõudis ja kuidas hageja sai raha kasutama hakata. Tõendamata on hageja väited, et raha läks Transferwise vahekontole ja seejärel peeti konto pidajaga läbirääkimisi raha kasutamise üle. Transferwise konto väljavõttest (dtl 275) ei nähtu ka, et see konto oleks olnud aktiivne vaid lühikest aega 2020. a juulis ja augustis.
12.4.Konto avamise protsessi alustamise eest väljastas BIB hagejale 24.07.2020 arve suurusega 750 eurot. Kuigi konto avamise kulutusi saab pidada kostja tegevusega põhjusliku seoses olevaks, oleks hageja saanud nende kultuste tegemist vältida, kui ta oleks makseteenust kasutanud olemasoleva Transferwise konto kaudu või oleks avanud konto mõnes välisriigi pangas, kus konto ei ole avamise tasusid. Seetõttu tuleks muude kahju hüvitamise eelduste täitmise korral hageja kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi nullini vähendada nullini.
13.Et iga nõutava kahjuliigi juures on täitmata mõni kahjunõude eeldus (kahju tekkimine, põhjuslik seos, rikastumise vältimine), on kahjunõue täielikult välistatud. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei hinda kolleegium, kas kostja on makseteenuse osutamise lepingut rikkunud ja kas täidetud on ülejäänud kahjunõude eeldused. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.