Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

2-20-19224

2-20-19224 Hageja edastas vastavad alusdokumendid kostjale tutvumiseks. Samuti selgitas hageja, et ta ise desoainet ei tooda, vaid ostab desoaine sisse otse selle tootjalt Norden Groupilt, kellel on olemas desoaine tootmiseks vajalik biotsiidi luba. Norden Group on desoaine tootmisel hageja põhiline koostööpartner. Desoaine tootmine toimub Norden Groupi Lätis asuvas tehases. Kostja poolt küsitud rahaülekanne Norden Groupile oli mõeldud desoaine tootjale ostuhinna tasumiseks. − Müüdava kauba ehtsuse tõendamiseks edastas hageja 04.05.2020 e-kirjaga kostjale ka desoaine tooteetiketi. Hageja andis kostjale igaks juhuks ülevaate ka täiendavatest Taegiga juba sõlmitud või sõlmimisel olevatest müügilepingustest, mille rahaline väärtus küündib miljonitesse eurodesse. Hageja mainis, et nende lepingute lõppkliendiks on DHSC. − 05.05.2020 palus kostja hagejalt veel täiendavaid selgitusi seoses Taegilt 23.04.2020 toimunud laekumisega. Hageja saatis soovitud selgitused kohe samal päeval ja rõhutas, et pangakonto blokeerimine takistab tõsiselt hagejal lepinguliste kohustuste täitmist (arve tasumine) oma lepingupartnerite ees. Vaatamata sellele, et hageja andis kostjale kogu soovitud teabe ja tegi kostjaga igakülgselt koostööd, teatas kostja 05.05.2020 siiski, et hageja pangakonto jääb kuni asjaoluside täpsustamiseni blokeerituks. − Kostja kõrval kontrollis samade rahaülekannete (sh ülekanne Taegilt) seaduslikkust ja vara päritolu RAB. Kuna hageja esitas RAB-ile vara päritolu kontrollimisel tõendid vara legaalse päritolu kohta, tühistas RAB hageja konto käsutuspiirangu juba 19.05.2020 otsusega. Kostjale saadeti ka Barclays Bank UK PLC poolt teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on seaduslik. Barclays Bank UK PLC teavitusele juhtis hageja oma 11.05.2020 e-kirjas eraldi kostja tähelepanu ja palus kostjal pangakonto viivitamatult avada. − Kostja soovis 2020.a juunis uuesti saada selgitusi samade osapoolte vahel toimunud rahaülekande osas ja palus uuesti selgitada desoaine tarneahelat. Kostja peatas mitmel korral ka hagejale makseteenuse osutamise. Hageja tegi kostjaga seega igakülgselt koostööd, mille käigus kostjale esitati soovitud selgitused ja tõendid rahaülekannete seaduslikkuse ja vara legaalse päritolu tõendamiseks. Hageja edastas kostjale isegi sellised dokumentaalsed tõendid (näiteks fotod), mida kostja polnud otseselt küsinud. Samuti kutsus hageja kostjat korduvalt hageja juurde kohapeale tutvuma hageja lao ja kauba tarneprotsessiga. − Kostjale saadetud kirjalike selgituste ja alusdokumentide ning RAB-i seisukoha alusel oli kostjale tagatud võimalus veenduda, et kostja jaoks kahtlusi tekitanud rahaülekanded on seaduslikud. Kostja tänaski 01.07.2020 hagejat vastuste ja koostöö eest ning märkis, et rohkem küsimusi ülekannete kohta tal hagejale ei ole. Kostja enda tagasiside kohaselt olid hageja poolt antud vastused ja saadetud alusdokumendid seega piisavad kostja kahtluste hajutamiseks. − Kostja edastas 16.07.2020 hagejale kirjaliku teate, mille kohaselt oli kostja otsustanud hageja pangakonto jäädavalt blokeerida ja keelduda edaspidi hagejale makseteenuse osutamisest. Lisaks teatas kostja, et ta ütleb hageja sõlmitud makseteenuse lepingu erakorraliselt üles seisuga 30.07.2020. Teenuse osutamisest keeldumist ja lepingu erakorralist ülesütlemist põhjendas kostja sellega, et tal polevat hageja suhtes võimalik kohaldada seaduses sätestatud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Pooltevaheline maksteenuse leping lõppeski kostja erakorralise ülesütlemise tõttu 30.07.2020. − Hageja jaoks oli kostja teade ärisuhte ühepoolsest lõpetamisest šokeeriv ja arusaamatu, sest hageja oli varasemalt kostjale õigeaegselt saatnud kogu soovitud teabe ja dokumendid, mis võimaldasid kostjal rahapesualaseid hoolsusmeetmeteid kohaldada ja veenduda hageja

2-20-19224 kontoga seotud rahaülekannete seaduslikkuses. Teavet ja tõendeid esitati isegi rohkem, kui kostja oli soovinud(!). − Kostja keeldus põhjendamatult makseteenuse osutamise jätkamisest. Teenuse osutamisest keeldumisel ja lepingu lõpetamisel eksitas kostja hagejat, kui väitis ebaõigesti, et ta oli selleks seaduse ja lepingu järgi justkui kohustatud. Tegelikult kostjal sellist kohustust ei olnud. Kostja käitus teenuse osutamisest keeldumisel ja lepingu ülesütlemisel kitsalt vaid enda huvides ja rikkus sel viisil oluliselt pooltevahelist makseteenuse lepingut. Kostja poolt hageja konto jäädavalt blokeerimine ja makseteenuse osutamisest keeldumine riivas väga intensiivselt hageja ettevõtlusvabadust. − Hageja pöördus 16.07.2020 ja 19.07.2020 e-kirjade teel kostja poole ning selgitas ja tõendas veelkord oma äritegevuse, tarneahela, lepingupartnerite ja raha päritolu üksikasju. Hageja palus kostjal tulla tutvuma tema tegevuskohaga, et kostja saaks ise kohapeal näha äritegevust ja veenduda hageja selgituste tõele vastavuses. Hageja saatis kostjale ka 16.07.2020 tehtud fotod, millelt on näha, et hageja ladu on täidetud müügivalmis kaubaga (desoaine kastid), mille väärtus oli ligikaudu 3 miljonit eurot. − Kostja teatas 27.07.2020 üldsõnaliselt, et ta ei kavatse muuta oma 16.07.2020 otsust, millega kostja keeldus makseteenuse osutamisest ja ütles makseteenuse lepingu seisuga 30.07.2020 üles. Kostjale pidi olema arusaadav, et makseteenuse osutamise lõpetamine ja hageja pangakonto sulgemine riivab väga intensiivselt hageja ettevõtlusvabadust ja põhjustab märkimisväärseid probleeme hageja äritegevuses. Kostja pidi vähemalt möönma, et tema käitumine võib hagejale põhjustada suure varalise kahju. Nii antud juhul ka juhtus. − Kui kostja otsustas 16.07.2020 hagejale makseteenuse osutamise lõpetada, kaotas hageja võimaluse kasutada oma äritegevuse jaoks üliolulist pangakontot ja makseteenuseid. Swedbanki arvelduskonto oli hageja ainus pangakonto. Teistes pankades hagejal kontosid ei olnud. Lisaks polnud hagejal koheselt võimalik avada uut kontot mõnes teises pangas, kuigi hageja hakkas selle nimel kohe tegutsema. − Makseteenuse osutamise lõpetamine ja hageja pangakonto sulgemise (blokeerimine) tõttu sattus hageja lepingurikkumistesse nii desoaine tootjate kui ka desoaine ostja Taegi ees. Kuna kostja sulges hageja pangakonto, polnud hagejal võimalik kontot kasutada ja õigeaegselt tasuda tootjate esitatud arveid. Tootjad väljastasid hagejale kauba alles siis, kui hageja oli leidnud võimaluse arve(d) ära tasuda. See tõi omakorda kaasa olukorra, kus hageja sattus kauba ostja Taegi ees kauba õigeaegsete tarnetega ajalisse viivitusse. Kostja põhjustatud olukorra tõttu toimusid kauba tarned hilinemisega ja hageja rikkus sellega oma lepingulisi kohustusi. − Kuna kauba õigeaegsed tarned Taegile hilinesid, pidi Taeg kauba hilinemise ja pikema ooteaja tõttu kandma märkimisväärseid lisakulusid (kahju). Seetõttu väljastas Taeg 14.08.2020 hagejale arve, milles nõudis hagejalt kui tarnetega viivitanud lepingupartnerilt eelpool viidatud lisakulude hüvitamist summas 148 335 eurot (edaspidi Taegi kahjunõue hageja vastu). Taeg on oma eeltoodud kahjunõude hageja vastu tasaarvestanud Taegi poolt hagejale tasumisele kuulunud viimase lepingujärgse tasumaksega. − Makseteenuse osutamise lõpetamise ja hageja pangakonto sulgemise tõttu oli hageja sunnitud kiiresti otsima toimivaid lahendusi uue konto avamiseks mõnes teises pangas. 20.07.2020 pöördus hageja Lätis tegutseva panga Baltic International Bank (edaspidi BIB) poole, kes avas hagejale konto 07.08.2020. Paraku oli BIB-s konto avamine väga kulukas. Konto avamise protsessi alustamise eest väljastas BIB hagejale 24.07.2020 arve summas 750 eurot. Täiendavalt soovis pank saada hagejalt konto avamiseks teenustasu 15 000 eurot. Hageja tasus vastava summa BIB-le sularahas panga kontoris panga esindajate

2-20-19224 juuresolekul. Seega kandis hageja konto avamisega seotud kulusid kokku summas 15 750 eurot. − Lisaks pidi hageja hakkama BIB-le perioodiliselt tasuma kahte varieeruva suurusega kulukat (eri)teenustasu: personaalpanganduse kliendi teenustasu (Personalized Client Service Fee) ja krediidiintressi (credit interest) (edaspidi koos nimetatud ka: perioodilised teenustasud). Perioodilised teenustasud olid eelduseks BIB-i poolt makseteenuse osutamisele. Tegemist on tavapäraste BIB-s konto kasutamisega seotud kuludega, mille kandmist hageja ei saanud vältida. Konto avamise ajast (s.o 07.08.2020) kuni 26.11.2020 on hageja pidanud perioodilisi teenustasusid tasuma BIB-ile kokku summas 37 262,06 eurot. − BIB-is konto avamise kulusid ja perioodilisi teenustasusid poleks hageja pidanud kandma, kui kostja poleks keeldunud makseteenuse osutamisest ja hageja oleks saanud jätkata oma konto kasutamist kostja juures. Seejuures pole tegemist mitte lõpliku, vaid ajas suureneva kahjuga, sest kostja käitumise tõttu peab hageja ka edaspidi BIB-le tasuma kulukaid teenustasusid. − Hageja on seisukohal, et kostja peab hüvitama hagejale makseteenuse lepingu rikkumisega põhjustatud varalise kahju kokku summas 201 347,06 eurot. Kostja lepingurikkumise tõttu hagejale tekkinud varaline kahju koosneb Taegi poolt hageja vastu esitatud kahjunõudest (148 335 eurot) ja kulutustest, mida hageja on pidanud maksma BIB-s konto avamise (15 750 eurot) ja perioodiliste teenustasude (37 262,06 eurot) eest. Lisaks nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

▪ ▪ ▪

Kostja põhjendab makseteenuse osutamise lõpetamist ja lepingu erakorralist ülesütlemist asjaoluga, mis vaid neli päeva hiljem jõustunud seadusemuudatuste järgi ei olnud enam teenuse osutamisest keeldumise ja lepingu ülesütlemise aluseks. RAB-i seisukoht ja 19.05.2020 otsus, koosmõjus muu kostjale edastatud info ja tõenditega, võimaldas kostjal kõrvaldada väidetava rahapesukahtluse. Kostja väide dokumendi esitamata jätmisest ja viited ebaselge teabe edastamisele on alusetud. Kostja põhjendab lepingurikkumise puudumist ja väidetavaid rahapesukahtlusi arvukate asjassepuutumatute ja ebaõigete väidetega, mis ei kinnita lepingu nõuetekohast täitmist.

2-20-19224 − Kostja lepingurikkumine põhjustas hagejale hagiavalduse aluseks oleva varalise kahju. Tõele ei vasta kostja eksitav väide, nagu olnuks hagejal paralleelselt ka teisi toimivaid pangakontosid (konto SEB pangas ja konto Belgias). Hageja on tõendanud nii kahju tekkimist, kahju suurust kui ka põhjuslikku seost kostja lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja vastupidised väited on ainetud. Tõsiseltvõetavad ega põhjendatud ei ole kostja väited, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 alusel vähendada nullini. Kostja väited, justkui oleks hageja ise süüdi endale kahju tekitamiseks, on alusetud ja pahatahtlikud.

2-20-19224 toimunud RAB-i piirangu tühistamine. Piirangu tühistamine puudutab ainult piiramise küsimust ning kliendi tegevuses osas tekkinud kahtlused on eraldiseisvad asjaolud. Eelneva tõttu ei saa ka väita, et RAB-i poolt käsutuspiirangu tühistamine muutis hageja tegevuse läbipaistvaks ning kostja kahtlused alusetuks. RAB-i tühistamisotsuse aluseks ei olnud tõenäoliselt kõik kostja poolt tuvastatud asjaolud. Seda enam, et kostja tuvastas täiendavaid asjaolusid ka pärast RAB-i tühistamisotsust. Tõenäoliselt tugines RAB vaid hageja ja tehingupartneri selgitustele (kes oli hagejaga seotud isik). − Kostja ei nõustu, et makseteenuse osutamise lõpetamine ja hageja pangakonto sulgemise tõttu tekkis hagejal kahju, mis seisnes hageja väidetel selles, et hageja sattus lepingurikkumistesse nii desoaine tootjate kui ka desoaine ostja Taegi ees. Kostjale jääb ebaselgeks, milline konkreetne kostja tegevus on hagejale väidetavalt kahju tekitanud. Hageja ei ole ka selgitanud milline konkreetne makse jäi hagejal tegemata. − Kostja eeldab, et hageja heidab ette lepingu lõpetamist ning kostja argumenteerib hageja nõudele vastu eelkõige lepingu lõpetamise aspektist. Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et (a) hageja ei esitanud kõiki vastuseid kostja päringutele ning (b) kostjal oli rahapesukahtlus, mida ei olnud kostjal võimalik kõrvaldada. Seejuures ei olnud kostjal võimalik täita kõiki seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, st kostjal ei olnud pärast kliendi käitumise muutumist võimalik saada aru ärisuhtest ning selle eesmärgist ega teostada ärisuhte seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p-d 4 ja 6). − Kostja ei esitanud hageja 04.05.2020 päringu vastusena küsitud alusdokumente. AL väitis 04.05.2020 päringu vastusena, et tegemist on äriühingule antud laenuga, kuid vastavaid alusdokumente ei esitanud. Hageja ei esitanud selgeid vastuseid kostja 08.06.2020.a päringule vastust st hageja viitas vastusena vaid varem saadetud lepingule. − Kostja kahtlusi perioodil juuni-juuli 2020 tekitasid, kinnitasid ning kahtlustäratavale skeemile viitasid järgnevad asjaolud, mis vastavad RAB-i poolt 06.05.2019.a. välja antud juhendile „Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta“: • •

• • • • • • • •

Isikud (hageja juhatuse liige AL ja ainuosanik GL) olid varem kelmuses, dokumendi võltsimises ning maksukuritegudes süüdi mõistetud. Seega on äriühingutega seotud isikud pannud toime samasuguseid tegusid, mille osas tekkis kostjal kahtlus. Saadud varast tasuti otse juhatuse liikme (AL) kontole 40 000 EUR (võimalik maksuvõi varavastane kuritegu). Lisaks tehti ka muid ebaselge sisuga sularahatoiminguid, mille kohta on hageja esitanud kostjale valeinfot ja tõenäoliselt on juhatuse liige viinud ühingust õigustamatult sularaha välja. Kontol ei toimunud toimivale ettevõttele iseloomulikke maksutasumisi (käibemaksu ja tööjõumaksude tasumine). Hageja puhul toimus selgelt ebatavaline käivete tõus (2020 I ja II kvartali kasumi tõus oli ligikaudu 1,2 mEUR). Tehingutes kasutatud vahendeid oli ebatavaliselt suures mahus. Kauba liikumine on kaheldav ja tarneahel äärmiselt ebatavaline. Tegemist oli seotud isikute tehingutega. Dokumentidel olid sisuliselt identsed allkirjad ja oli alust arvata, et oli kasutatud lõikaja-kleebi tehnikat. Saadud suuremahulised summade arvelt omandati koheselt kinnisvara ning hinnalisi sõidukeid. Esitatud pildid laopinnast ja kauba kogusest ei vasta tarnelepingule. Koguste vahe ligikaudu 10-kordne.

2-20-19224 − RAB-i juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta on kohaldatav hageja tehingutele. − Hageja ning seotud isikute osas on ka pärast kliendisuhte lõpetamist olulist negatiivset meediakajastust, mis viitab kahtlasele tegevusele seoses Taeg Energy Ltd poolt pakutud teenustega, mis viitab, et riigihangetel osalesid ühingud, millel ei olnud varasemalt äritegevust. Ühingud ei tegutsenud teenuse osutamise tegevusalal ja tõenäoliselt ei ole lepinguid kokkulepitud mahus täidetud. − Hageja ei ole selgitanud kahjuhüvitise nõude sisu. Taeg esitas 14.08.2020 hagejale arve, milles nõudis hagejalt kui tarnetega viivitanud lepingupartnerilt eelpool viidatud lisakulude hüvitamist summas 148 335 eurot. Viidatud arve ei tõenda hagejale väidetavalt tekkinud kahju ning hageja ei ole selgitanud milline makse jäi tal sooritamata ja mis oli see kostja tegevus mis kahju tekitas. Lisaks on tegemist hagejaga seotud isiku poolt esitatud arvega, mis kahju tekkimist ei tõenda. − Kostja hinnangul puudub väidetud kahju ning kostja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole keeldunud hageja poolt maksekäsundite täitmisest enne lepingu ülesütlemist. Samuti ei takistanud kostja varade ära kandmist kostja juures olnud kontolt. Seejuures oleks hageja saanud lepingulisi kohustusi igal juhul täita ka muul viisil. Kostja tegevus ei ole takistanud hagejal oma lepingulisi kohustusi täitmast teise makseteenuse osutaja kaudu või teisel viisil. Hagejal oli võimalik alates RAB-i käsutuspiirangu tegemisest kasutada rahalisi vahendeid selliselt, et tarned ei jääks seisma (seevastu on hageja omandanud 4 kinnisasja ning 2 hinnalist sõidukit). − Kostja ei saanud kahju tekkimist ette näha ning kostja ei saa kahju eest vastutada. Kostja ei saanud eeldada ja hageja ei ole ka tõendanud, et hageja ei oleks saanud mujalt makseteenust. Hageja on juba mai kuu alguses viidanud panga vahetamise vajadusele. Hagejal oli alates RAB-i käsutuspiirangu tegemisest kuni lepingu ülesütlemiseni 3 kuud aega leida endale uus teenusepakkuja, kes nõustuks hageja poolt tehtavaid tehinguid täies ulatuses teenindama. Veelgi enam, hageja on esitanud kohtule valeväiteid, sest väidab, et ta ei saanud mujalt teenust – hagejal on olnud konto SEB-s ning lisaks nähtub hageja kontolt, et vahendid on kantud hageja Belgias asuvale kontole. Seega ei ole mingit alust väita, et hageja ei oleks saanud mujalt teenust. Samuti ei saa väita, et kostja tegevus oleks olnud kahju tekkimise põhjuseks. − Hageja pöördus väidetavalt 20.07.2020 Lätis tegutseva panga Baltic International Bank (edaspidi BIB) poole, kes avas hagejale konto 07.08.2020. Konto avamisega seotud viivitusi ei saa omistada kostjale. Hagejale oli juba mai kuus 2020 selge, et kostja ei ole nõus kõiki makseid teenindama. − Kostja hinnangul tuleb kahjunõude lahendamisel arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel (VÕS § 139). Kostjale jääb ebaselgeks miks valis hageja teenusepakkuja, mille kontode avamise tasud ületavad suurema osa turuosaliste teenustasusid. Konto avamiseks teenustasu 15 000 eurot ei ole eluliselt usutav tasu vastava teenuse pakkumise eest. Vaadates Eesti suuremate teenusepakkujate hinnakirjasid, siis on konto avamine üldiselt tasuta. Hageja on endale ise kahju tekitanud, mistõttu palub kostja alternatiivselt kahjunõuet nullini vähendada. − Hageja proovib kostjalt nõuda teenustasusid, mis ei ole mitte kuidagi seotud tavapärase makseteenuse osutamisega. Hageja väidete kohaselt pidi ta BIB-le perioodiliselt tasuma kahte varieeruva suurusega kulukat (eri)teenustasu: personaalpanganduse kliendi teenustasu (Personalized Client Service Fee) ja krediidiintressi (credit interest) (edaspidi koos nimetatud ka: perioodilised teenustasud). Hageja väidab, et on pidanud perioodilisi teenustasusid tasuma BIB-ile kokku summas 37 262,06 eurot. Esiteks ei tõenda hageja

2-20-19224 poolt esitatud Exceli tabeli kulude tasumist. Samuti ei saa pidada krediidikulu ja personaalpanganduse teenuseid hädavajalikeks teenusteks, mis oleksid makseteenuste pakkumise eelduseks.

2-20-19224 siis tegelikult väljus kaup hageja laost hilinemisega alles kuupäevadel 27.07, 28.07, 29.07, 30.07, 03.08, 04.08 ja 05.08.2020. − Selgitava tabeli ajajaotuses „Tegelik tarneaeg“ on kirjas ka Uniserve Groupi tarnenumbrid, mis ühtivad Uniserve Groupi 23.07.2020 e-kirjas toodud tarnenumbritega. Samuti on Uniserve Groupi e-kirjas välja toodud tegelikud tarneajad („collection date“), mis ühtivad hageja poolt esitatud tabelis märgitud tegelike tarnaegadega. Seega on hageja tõendanud ka seda, millal kaup tegelikult tema laost väljus ehk millal hageja oma lepingulised kohustused ära täitis. − Eeltoodust nähtub üheselt, et hageja sattus kokkulepitud tarneaegade järgimisel kauba ostja Taegi ja kauba tarnija Uniserve Groupi ees ajalisse viivitusse. Kostjapoolse pangakonto sulgemise tõttu läksid tarned hageja laost teele olulise hilinemisega. Kauba hilinemise ja pikema ooteaja tõttu pidi kauba ostja Taeg kandma Ühendkuningriigis aga märkimisväärseid lisakulusid (kahju). Seetõttu esitaski Taeg hageja vastu 14.08.2020 kahjunõude summas 148 335 eurot. Kahjunõude aluseks on Taegi 14.08.2020 arve hagejale, milles Taeg nõudis hagejalt kui tarnetega viivitanud (s.t kohustusi rikkunud) lepingupartnerilt eelpool viidatud lisakulude hüvitamist summas 148 335 eurot. − Hageja on selgitanud ja tõendanud, et Taeg tasaarvestas oma kahjunõude summas 148 335 hagejale tasumisele kuulunud viimase lepingujärgse tasumaksega. Seega on hagejale tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu otsene varaline kahju summas 148 335 eurot, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda kostjalt. − Kui kostja poleks päevapealt sulgenud hageja pangakontot ja oleks makseteenuse osutamisega tavapäraselt jätkanud (või vähemalt oleks teenuse osutamist jätkanud mõistliku aja jooksul), poleks hageja sattunud desoaine tootjate (Norden Group, KROWN EU), ostja (Taeg) ja tarnete korraldaja (Uniserve Group) ees viivitusse oma lepinguliste kohustuste täitmisega (kauba tarnetega). Sel juhul poleks ka Taegile tekkinud tarnete hilinemisega seotud lisakulu (kahju) ja Taeg ei oleks esitanud hageja vastu kahjunõuet summas 148 335 eurot. Seega on kostja lepingurikkumine põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. − Muus osas jääb hageja kõikide varasemate seisukohtade ja tõendite juurde. − Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt ka kahju hüvitamist summas 58 400,04 eurot, mis seondub Baltic International Bank’is konto avamisega (15 750 eurot) ja kulutustega konto haldamise perioodilistele (eri)teenustasudele (kokku 42 650,14 eurot). Hagejal on seega kostja vastu kahjunõue kokku summas 206 735,14 eurot.

2-20-19224 − Eeltoodud punktile järgnev punkt sätestas õigused ja kohustused, mis kostjal selle kohustuse täitmiseks olid. Punktid 11.2.1-11.2.4 sätestasid õigused hoolsusmeetmete kohaldamisest ning punkt 11.2.5 viitas, et kostjal oli õigus kehtestada ajutisi või alalisi piiranguid, mis oli seotud eelnevate alapunktide täitmise käigus tuvastatule või eelmiste alapunktide täitmise võimatusele. Vastavalt ärisuhte lõpetamise teates toodud viidetele ning selgitustele esinesid praktikas hageja osas viidatud alused, et teenuse pakkumist üldtingimuste alusel piirata. − Lisaks poolte vahel sõlmitud lepingule (sh üldtingimused) on RahaPTS § 42 ja 43 puhul tegemist RahaPTS 3. peatüki 5. jaos sätestatud paragrahvidega (sama fakt kehtis ka ärisuhte lõpetamise hetkel). RahaPTS 3. peatüki 5. jagu on pealkirjastatud järgmiselt: „Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed“. Kostja nõustub, et viidatud jagu on ärisuhte lõpetamise teate kliendile esitamisest alates oluliselt muudetud, aga muutunud ei ole üldine lähenemine, mis puudutab kohustatud isiku poolset tegevust pärast ärisuhte lõpetamist erakorraliselt. Kohustatud isik peab järgima talle seadusest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Seoses hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse või rahapesu/terrorismi rahastamise kahtlusega ärisuhte erakorralise lõpetamisega on kohustatud isikute üheks kohustuslikuks ülesandeks jätkuvalt järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. − Ärisuhte erakorralise lõpetamise aluseks saab olla, kas kahtlus rahapesust/terrorismi rahastamisest või üldiselt - hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus. Mõlemad olukorrad kannavad endas kõrgemat riski, sest ühel juhul esineb kohustatud isikul kahtlus, et toime pannakse (on pandud) kuritegu ning teisel juhul ei ole kohustatud isikul võimalik täita kõige elementaarsemat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtet. Oluline on märkida, et rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral saabki tegemist olla kahtlusega, sest kohustatud isik ei ole pädev uurimisasutus, kellel oleks võimalik toimepandud tegu kvalifitseerida või selle esinemist praktikas hinnata. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatust saab kohustatud isik hinnata ning seejuures lähtutakse põhimõttest, kas kohustatud isik saab täita talle seaduses sätestatud kohustuslikke nõudeid, et suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust seeläbi tõkestades Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Lihtsustatult tuleb hinnata, kas kohustatud isik saab täita RahaPTS § 20 sätestatud üldiseid hoolsusmeetmeid, asjakohasel juhul tuleb hinnata, kas seda saab teha ka tugevdatud korras. − Täiendavalt tuleb arvestada ka asjaoluga, et RahaPTS § 44 lg 1 kohaselt peab kohustatud isik tagama, et RahaPTS 3. peatüki 5. jaos sätestatud olukorra praktikas esinemisel ei kanta kliendi varasid mistahes kontole. See tähendab, et kohustatud isik peab tegema kõik endast võimaliku, et maandada hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusest või rahapesu/terrorismi rahastamise kahtlusest tulenevat riski. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tähendab, et kohustatud isik ei saa täita oma kohustuslikku ülesannet, millega tagataks majandussüsteemi läbipaistvus ja usaldusväärsus. Sarnane olukord esineb ilmselget, kui kohustatud isikul tekib rahapesu/terrorismi rahastamise kahtlus. Seega ei oleks arvelduste jätkuv lubamine (kohustatud isiku poolt) sellises olukorras aktsepteeritav ning ärisuhte lõpetamise teate kohaselt oli ja on kohustatud isikul ka õigus (teatud juhtudel ka kohustus) tehingute tegemisest RahaPTS § 42 ja 43 alusel keelduda. Selline süsteem on ka arusaadav, sest vastasel juhul esineks ärisuhte lõpetamise erakorraline alus, esineks alus tehingute tegemisest keeldumiseks, aga kohustatud isik jätkaks kliendil vahendite kasutamise lubamist. Arvelduste lubamine sellises olukorras toob kaasa olukorra, kus kohustatud isik oma tegevusega ei täida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning võib isegi kaasa aidata võimalikule rahapesule/terrorismi rahastamisele.

2-20-19224 − Tagamaks et kohustatud isik ei võimaldaks seadusega vastuolus olevaid tehinguid ongi kostja üldtingimustes sätestatud erakorraliselt teenuste piiramist lubav alus hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse või rahapesu/terrorismi rahastamise kahtlusega olukordade jaoks. Asudes seisukohale, et kohustatud isik peab lubama erakorralistel alustel kliendisuhete lõpetamise olukordades teenuse pakkumist täies mahus kuni teenuse lõpetamise kuupäevani muutuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine võimatuks, sest varasid, mille osas tekib kahtlus, võimaldatakse kasutada ning minema kanda. Seda ka teatud juhtudel enne nende võimalikku piiramist/arestimist pädeva asutuse poolt. RahaPTS ei sätesta kehtivas sõnastuses ega varasemas redaktsioonis ühtegi erandit kohustuslikust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korrast kõrvale kaldumiseks. Seda ei tulene ka olukorraks, kus kliendi varad on näiteks varasemalt pädeva asutuse poolt piiratud/arestitud/külmutatud. − Kostja järgis seega nii seadusest tulenevaid kohustusi, kui poolte vahel sõlmitud lepingut (sh selle osaks olevaid üldtingimusi). See tähendab, et kohustatud isikuna ei olnudki kostjal muud võimalust kui piirata teenuse pakkumist. − Seega ei saa väita, et võimalik kahju tekkis kostja poolsest tegevusest. Kostja poolne tegevus lähtus hagejast, hageja tegevusest ning seaduses sätestatud vastava olukorra kohustuslikust protsessist. − Kohustatud isik ei saa vastutada kahju tekkimises olukorras, kus ta järgib seaduses sätestatud kohustusi, mida kinnitab ka RahaPTS § 52 lg 1 p 1, mis sätestab, et kohustatud isik ei vastuta kahju eest, mis tekitatakse majandustegevuses, kui kohustatud isik täidab seadusest tulenevaid kohustusi heas usus. − Hageja ei ole esitatud dokumentide selgituste ega muuga tõendanud, et hagejal üldse vastavas olukorras kahju tekkis, et kostja ei järginud seadust, ei täitnud talle seadusest tulenevaid kohustusi heas usus või oleks saanud muul viisil, ilma seaduses sätestatud kohustusi rikkumata, ära hoida hagejale tekkinud võimalikku kahju.

2-20-19224 – seega kaup väljus juba ette 30.07.2020 kuupäeva, mil hageja oma Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid kandis Belgias asuvale kontole. Kuna kauba laost väljumise eelduseks oli arvete tasumine, on võimalik järeldada, et hagejal siiski oli võimalus arveid tasuda. Kostjale on selgusetu Taegi poolt hagejale esitatud kahju hüvitamise arve kujunemine – kuidas on summa kujunenud, milliste arvete ja tarnetega seonduvalt ning kuidas ja kui palju mõjutas iga arve hilisem tasumine kujunenud summat. Samuti on kostjale arusaamatu, millisest 31 konteinerist arvel on juttu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Nõude suurendamine

2-20-19224 pangakontot kasutada maksetehingute tegemiseks ning hageja korraldusel pidi kostja kontot kas debiteerima või krediteerima. Hageja kohustus kostjale konto kasutamise (sh maksetehingute tegemise) eest tasuma hinnakirja järgset teenustasu. Makseteenuse lepingu enda tingimuste kõrval kohalduvad lepingule ka kostja üldtingimused. − Kostja piiras hagejale teenuse kasutamist, sest RAB tegi haldusakti, millega piiras hageja makseid. Piirangute aluseks oli kahtlus, et hageja kontol olev raha võib olla saadud pettuse tulemusena ning hageja tehingutel olid kahtlaste tehingute tunnused. Kontole tehtud makse piiramise järgselt teatas kostja 04.05.2020 e-kirjas, et ta soovib hagejalt „Tunne oma klienti“ põhimõtte täitmiseks infot ja alusdokumente, mis kinnitaksid Taegi poolt 23.04.2020 hagejale tehtud rahaülekande legaalset päritolu. Lisaks soovis kostja teada, millise kauba või teenuse eest tegi hageja 23.04.2020 oma kontolt ülekanded Läti äriühingule SIA Norden Group ja eraisikule AL. − Hageja edastas kostjale (04.05.2020) vastuse ja alusdokumendid (arve ja leping) kostja küsitud rahaülekannete kohta. Hageja selgitas, et rahaülekanne Taegilt toimus hageja ja Taegi vahelise desoaine müügilepingu täitmise ja ettemaksuarve alusel ja et kostja poolt küsitud rahaülekanne Norden Groupile oli mõeldud desoaine tootjale ostuhinna tasumiseks. Hageja esindaja selgitas endale kantud vara osas, et on enda Rootsis teenitud töötasust laenu andnud ettevõttele, mille nüüd tagastas. − Hageja 04.05.2020 e-kirjaga esitati kostjale desoaine tooteetikett. Hageja mainis, et nende lepingute lõppkliendiks on UK Department of Health and Social Care. − 05.05.2020 palus kostja hagejalt veel täiendavaid selgitusi seoses Taegilt 23.04.2020 toimunud laekumisega. Kostja teatas 05.05.2020, et rahaliste vahendite kasutamine on piiratud kuni asjaolude selgitamiseni. − RAB tühistas hageja konto käsutuspiirangu 19.05.2020 otsusega. Kostjale saadeti Barclays Bank UK PLC poolt teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on seaduslik. − Pärast RAB-i poolt käsutuspiirangu tühistamist tegi kostja täiendavat kontrolli hageja tehingute osas. Kostja jätkas hageja suhtes hoolsusmeetmete kohaldamist. − 08.06.2020 e-kirjas teatas kostja, et Taegi poolt hagejale tehtud makse on peatatud olekus ja palus taas hagejalt selgitusi Taegi rahaülekande osas. Hageja saatis samal päeval vastavad selgitused, mille kohaselt oli tegemist Taegi poolt lepingu täitmise raames tasutud ostuhinnaga. Hageja rõhutas, et ta saatis kostjale juba 03.06.2020 e-kirja teel uue, s.t 01.06.2020 allkirjastatud, desoaine müügilepingu. − Kostja saatis hagejale 18.06.2020 e-kirja teel uue samasisulise teabepäringu, soovides taas saada selgitusi desoaine tarneahela ja hageja koostööpartnerite kohta. Kostja soovis näha ka kauba saatedokumente. Hageja vastas kostja teabepäringule, edastas e-kirja teel oma vastused ning edastas kauba saatedokumendid koos arvetega. Sama e-kirjaga saatis hageja kostjale ka mõned fotod oma laost. Kaubatarnete tõendamiseks edastati sama e-kirjaga kostjale desoaine 15.06.2020, 16.06.2020 ja 17.06.2020 ostuarved koos rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedega; Sama e-kirjaga saatis hageja kostjale 12.06.2020 ja 15.06.2020 Taegile väljastatud müügiarved koos kaubaveo saatelehtedega. − Kostja soovis 08.06.2020.a. uuesti saada selgitusi samade osapoolte vahel toimunud rahaülekande osas ja palus uuesti selgitada desoaine tarneahelat. Hageja vastas kostja päringule ning edastas omapoolsed selgitused ja tõendid. − Kostja tänas 01.07.2020 hagejat vastuste ja koostöö eest ning märkis, et täiendavate küsimuste korral võtab kostja hagejaga uuesti ühendust.

2-20-19224 − Kostja edastas 16.07.2020 hagejale kirjaliku teate, mille kohaselt oli kostja otsustanud keelduda edaspidi hagejale makseteenuse osutamisest. Lisaks teatas kostja, et ta ütleb hageja sõlmitud makseteenuse lepingu erakorraliselt üles seisuga 30.07.2020. Teenuse osutamisest keeldumist ja lepingu erakorralist ülesütlemist põhjendas kostja sellega, et tal pole hageja suhtes võimalik kohaldada seaduses sätestatud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Kostja viitas, et krediidiasutus peab seaduse kohaselt aru saama kõikidest kliendi tehingutest ja nende õiguspärasusest. Pooltevaheline maksteenuse leping lõppes kostja erakorralise ülesütlemise tõttu 30.07.2020. Kostja teatas 27.07.2020, et ta ei kavatse muuta oma 16.07.2020 otsust, millega kostja keeldus makseteenuse osutamisest ja ütles makseteenuse lepingu seisuga 30.07.2020 üles. − Kostja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud summad enda Belgias asuvale kontole nr XXXXXXXXXXXX.

2-20-19224 Panga või Kliendi algatusel peatatud Kliendi õigus teha kõiki või osa tehinguid või muid toiminguid. Punktist 8.1.4.2. lähtuvalt blokeerib Pank Konto või Teenuse, kui Pank kahtlustab Klienti rahapesus, terrorismi rahastamises või muus kuriteos (nt kelmus). Samuti blokeerib Pank üldtingimustest lähtuvalt Konto või Teenuse, kui 8.1.4.7. Klient ei ole esitanud Panga poolt nõutavaid dokumente ja kogu teavet, mida Pank peab vajalikuks Pangale esitatud informatsiooni tegelikkusele vastavuse tuvastamiseks (nt andmed Kliendi või juriidilisest isikust Kliendi tegeliku kasusaaja või vara päritolu kohta). Üldtingimuste punktist 8.1.6. lähtuvalt ei vastuta Pank kahju eest mis tuleneb Konto või Teenuse blokeerimisest (I kd tl 21p). Üldtingimuste punkt 9 sätestab lepingu erakorralise ülesütlemise alused, mh on pangal õigus öelda leping erakorraliselt üles juhul kui Pank kahtlustab Klienti või temaga seotud isikut rahapesus (9.2.2.) või kui Klient ei esita Pangale piisavalt andmeid või dokumente „Tunne oma klienti“ põhimõtte täitmiseks (9.2.14)

2-20-19224

2-20-19224 täitmist lõpetada kliendiga ärisuhe ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Kohus nõustub, et kostjal ei olnud võimalik hagejat võimalikust rahapesukahtlusest ning kahtluse tekitanud asjaoludest teavitada, kuivõrd hageja võimalik teavitamine kahtlusest ja/või seda põhjustanud asjaoludest võib kahjustada edasist uurimist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.