Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

arvamusartiklis hageja kohta mitmeid õigusvastaseid väiteid. Hagi aluseks on kostja väide, et hageja käitumine oli tema valitsemise ajal vale (vallale kahjulik), kuna ta on seotud direktorimaja võõrandamise tehinguga. Kostja etteheited hagejale on väljendatud eelkõige järgmistes artikli lõikudes: „Eesti vanasõna ütleb ka, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Riskin siinkohal oma silmaga, aga tahaks siiski küsida: miks on Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemine halvem otsus kui Voka lastekodu sulgemine, mis sai teoks Tiit Salvani valitsemisajal?“; „Riskin ka teise silmaga ja julgen veel natuke ajaloos sobrada. Kui praegu tundub, et kõik otsused, mis viimase nelja aasta jooksul tehtud, on pahasti ja valesti, siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Toila hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille „vilju“ valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine.“ Kostja viitab hageja „valitsemisajale“ ehk perioodile, mil hageja oli vallavolikogu esimees (aastatel 2002–2005) ja vallavanem (aastatel 2005–2012). Sisuliselt esitas kostja artiklis arvamuse, et hageja käitumine ei olnud avalike ülesannete täitmisel õige, ning selles kontekstis „paljastas“ hageja väidetavad rikkumised ja viitas mh väidetavalt vallale kahjulikule „direktorimaja erastamisele“. Kostja viitas hageja „lühikesele mälule” ehk soovis jätta mulje, et hageja on põhjendamatult kritiseerinud Ühtne Vald valimisliitu, kuid hageja valitsemise ajal tegi hageja kahjulikke tehinguid, ning lisas tema arvates asjakohased näited hageja rikkumistest. Avaldatud väited on paljasõnalised. Artikli kontekst on hageja suhtes selgelt negatiivne: kostja tekitas mulje, et hageja seisab pahatahtlike ja vallale kahjulike tehingute taga. Esimese alternatiivina avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite. Väite avaldamise eesmärk oli süüdistada hagejat rikkumises ning mõjutada seeläbi valijate ja kohalike inimeste arvamust hageja kohta. Kostja viitas konkreetsele rikkumisele (direktorimaja võõrandamise tehing). Sellise rikkumise toimepanemise fakt on kontrollitav. Kostja jättis mulje, justkui ei järginud hageja ametites oleku ajal seadust – sisuliselt mõjutas ebaõiget direktorimaja võõrandamise tehingut läbi oma positsiooni. See väide ei vasta tõele. Toila Vallavolikogu otsus nr 6 „Vallavara võõrandamine“ võeti vastu 08.03.2000 ehk enne seda, kui hageja sai 2002. aastal vallavolikogu esimeheks. Tehingu seostamine vaid hageja isikuga on ebaõige. Hageja ei saanud ainuisikuliselt otsustada direktorimaja võõrandamise üle. Samuti on tõendamata, et direktorimaja võõrandamine oleks ebaõige. Direktorimaja ei müüdud turuhinnast madalama hinnaga. Avaldatud väide on au teotav. Alternatiivselt on kostja avaldanud hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, et hageja valitsemise ajal ei olnud direktorimaja võõrandamise tehing hea ja õige. Kuna sellise hinnangu avaldamiseks puudus alus, on hinnang ebakohane. Kostja ei kontrollinud avaldatud väiteid. Hagejale on tekitatud ulatuslik mainekahju ja kostja süü on suur. Kostja peab hüvitama mittevaralise kahju õiglases ulatuses. Hagejal on tekkinud ka varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude (1040 eurot) näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega.

Hagi rajaneb valel järeldusel, et kostja artiklis väideti, et hageja osalusel toimus direktorimaja erastamisprotsess mingi õigusrikkumise tulemusel. Artiklis on tõstatatud küsimus, kas sellekohased otsused olid head või halvad ja õiged või valed, aga ei ole tõstatatud küsimust ega väidetud, et need otsused oleksid vastu võetud õiguskorda rikkudes. Artikkel ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid. Arvestada tuleb, et kostja artikkel oli esitatud poliitilise debatina vastuseks hageja 19.10.2021 avaldatud artiklile. Kostja oli ka sisuliselt õigustatud kritiseerima direktorimaja erastamise ehk võõrandamise protsessi. Toila Vallavolikogu 18.06.1997 määrusega nr 11 kinnitatud „Toila vallavara valdamise, käsutamise ja kasutamise korra“ p 35 sätestas, et vallavara võõrandamiseks on kolm viisi: ostukorras, enampakkumise korras või erastamiskorras. Ostu- ehk otsustuskorras vara võõrandamine tähendab, et see otsustatakse võõrandada kindlale isikule, ilma enampakkumist läbi viimata. Sellisel viisil võõrandamisel ei saa olla kindel, et vara võõrandatakse kõrgeima võimaliku hinnaga, paratamatult tekib küsimus ka protsessi läbipaistvusest. Praegusel juhul oligi otsustatud võõrandada direktorimaja ostukorras, mistõttu ei saanud olla kindel, et see toimus kõrgeima võimaliku hinnaga. Sellel põhjusel oli kostja õigustatud tõstatama küsimuse, kas sellisel viisil võõrandamine oli hea ja õige. Arvamuse avaldamine, sh poliitilistes küsimustes, on demokraatlikus ühiskonnas lubatud, ja aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed.

MAAKOHTU LAHEND

põhjusel, et direktorimaja erastati konkreetselt hagejale. Artiklis ei ole isegi avaldatud, et direktorimaja võõrandati hagejale. Hageja ja kostja artiklid Põhjarannikus olid mõlemad poliitilise sisuga kriitika. Kostja artikli näol on tegemist poliitilise debatiga, mis on vabas ja demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritav. Hageja kui kohaliku valla poliitikas aktiivselt osalev isik peab sellist kriitikat taluma. Kuna põhjendatud ei ole põhinõue ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks või alternatiivselt ebakohase väärtushinnangu artiklist eemaldamiseks, ei ole põhjendatud ka muud nõuded: mittevaralise ja varalise kahju (kohtuvälised menetluskulud) ning viivise nõuded.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuväidete kohaselt: 1) ei väljunud maakohus hagi piiridest. Selleks, et hinnata, kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga, tuli maakohtul vaadelda antud artikli osa tervikuna; 2) leidis maakohus õigesti, et tegemist ei olnud faktiväitega hageja kohta. Sõnad „hea“ ja „õige“ ei sisalda faktiväiteid. Artiklis mainitakse hageja „valitsemisaega“, kuid mitte konkreetselt hageja tegevust. Seetõttu ei pidanud kohus asuma tuvastama, millal direktorimaja erastamine toimus. Seejuures artikli osas, milles nimetatakse hageja „valitsemisaega“, ei olnud hagiavalduse resolutsioonis palutud faktiväite õigsust hinnata; 3) leidis maakohus õigesti, et kostja artikkel ei sisalda ebakohast väärtushinnangut hageja kohta. Alusetu on väide, et kostja oleks pidanud põhjendama, miks oli direktorimaja võõrandamine „halb“ ja „vale“. Artiklis ei räägita, et hageja „valitsemisajal“ tehtu olnuks õigusvastane või ebaseaduslik; 4) on alusetud hageja väited keskmise mõistliku lugeja arusaamise kohta artikli sisust. Artiklis ei mainita, et direktorimaja erastati hagejale. Isegi kui pidada hagejat vallas tuntud isikuks, on paljasõnaline ja tõendamata väide, et paljud artikli lugejad teavad, et hageja ostis selle maja ja elas seal; 5) ei ole kostja avaldanud laimu. Arvamuse avaldamine, sh poliitilistes küsimustes, on demokraatlikus ühiskonnas lubatud ja aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega on oluline tuvastada, kas hageja nimetatud faktiväide või väärtushinnang järeldub artikli sisust. Kostja avaldatut tervikuna lugedes, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et artiklis esitatud küsimus, kas direktorimaja erastamine oli hea ja õige, ei ole faktiväide ning see ei ole esitatud ka hageja suhtes, vaid tegemist on kostja väärtushinnanguga konkureeriva valimisliidu (Terve Meie Kogukonna valimisliit) tegevuse suhtes. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Vaidlusalusest lausest ega artiklist tervikuna ei saa teha järeldust, et kostjal on kahtlus hageja (või tema valimisliidu) tegevuse seadusele vastavuses. „Hea ja õige” võrdluseks on lauses „pahasti ja valesti”. Tegemist on subjektiivset arvamust väljendavate hinnangutega, mille tõesust või väärust ei ole võimalik objektiivselt tõendada. Samuti ei saa artikli põhjal asuda seisukohale, et konkureeriva valimisliidu tegevusi, sh „direktorimaja erastamisel“ peetakse ainuüksi või eelkõige hageja tegevusteks. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu seisukoht nt 31.05.2006 lahendis nr 3-2-1-161-05, p 12, ja 18.02.2015 lahendis nr 3-2-1-159-14, p 17). Artikliks on küll kasutatud väljendit „Tiit Salvani kümneaastane valitsemisaeg” ning artikkel on kirjutatud vastuseks hageja 19.10.2021 ilmunud artiklile „Toila võimu noorenduskuur”, kus hageja on esitanud võrdlemisi sarkastilises toonis arvamuse valimisliidu, kuhu kuulub kostja, tegevuse suhtes nii hiljutise valimiskampaania ajal kui ka perioodil, kui vallas oli võimul nimetatud konkureeriv valimisliit. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et artiklis esitatud kriitika rea Toila vallas tehtud otsustuste ja tehingute, sh „direktorimaja erastamise“, suhtes ei ole suunatud personaalselt hageja isikule, vaid kostja väärtushinnang (esitatud retoorilise küsimusena: „kas kõik kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige?“) on suunatud konkureeriva valimisliidu tegevusele valla valitsemisel üldiselt. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et hageja on vallas tuntud isik, paljud artikli lugejad teavad, et hageja ostis direktorimaja ja elas selles majas, ning iga mõistlik lugeja tegevat seetõttu artiklist järelduse, et hageja kasutas võimupositsiooni oma isiklikes huvides. Hageja ei ole oma eeltoodud väiteid millegagi tõendanud ja väited ei ole ringkonnakohtule eluliselt usutavad. Artiklist ei nähtu kuidagi, et direktorimaja ostis vallalt hageja või et selle müügiga rikuti seadust („hea ja õige” vrdl „pahasti ja valesti”). „Direktorimaja erastamist“ on mainitud ühena mitmest artiklis toodud näitest, Voka lastekodu sulgemise, Toila hooldekodu sulgemise, eralasteaia omanikuga väidetavalt vallale kahjuliku lepingu sõlmimise, kõrval. Ringkonnakohtu arvates on keskmisele artikli lugejale arusaadav, et ei vallavolikogu esimees ega vallavanem ei valitse valda ainuisikuliselt ning et igati seaduslikud otsustused ja tehingud võivad erinevatel põhjustel tegelikult osutuda ebamõistlikeks, majanduslikult mittetulusateks vms. Ringkonnakohus on erinevalt hagejast seisukohal, et kostja avaldatu kontekstist ei ole võimalik mõistlikul isikul järeldada, et hageja on toime pannud midagi ebaausat, sh kasutanud oma ametipositsiooni isiklikes huvides. Seega ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole avaldanud artiklis hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut.

Kostja on menetluses selgitanud, et kostja kriitika seoses „direktorimaja erastamisega” põhines asjaolul, et direktorimaja müüdi ostu- ehk otsustuskorras, mitte enampakkumisel, millisel juhul ei saa kostja arvates kunagi olla kindel, et see toimus kõrgeima võimaliku hinnaga. Ringkonnakohtu arvates ei ole asja lahendamisel oluline, et vallavalitsuse esimene otsustus „direktorimaja erastamisega” seoses tehti aastal 2000, s.o enne, kui hageja valiti vallavolikogu esimeheks. Direktorimaja müük toimus 2002. aastal ja maa erastamine maja juurde 2004. aastal, s.o ajal, mida kostja on kõnekeelselt nimetanud hageja „valitsemisajaks”.

kliendile edasise menetluse kohta (ajakulu 0,3 tundi), apellatsioonkaebuse läbivaatus ja esmane analüüs, info ja selgitused kliendile (0,85 tundi), ringkonnakohtu 28.06.2023 määruse läbivaatus, info ja selgitused kliendile edasise menetluse kohta (0,10 tundi), vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (7,15 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (0,40 tundi). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot (ilma käibemaksuta), lepingulise esindaja tasu kokku 1408 eurot, koos käibemaksuga 1689,60 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 1689,60 eurot (tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta), ajakulu 8,8 tundi, s.o ca 1 tööpäev) on vastavuses asja keerukuse, mahu ja vajalike menetlustoimingutega. Seega on kostja taotletud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Võrdluseks – hageja lepingulise esindaja ajakulu on apellatsioonimenetluses olnud 10 tundi 45 minutit, tasu 1720 eurot, koos käibemaksuga 2064 eurot. Hagejal tuleb kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1689,60 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.