T Si (S) hagi L R (R) vastu ebõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 8 403 eurot
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.T S esitas 25.01.2022. a Viru Maakohtule hagi L R vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja on 17. oktoobril 2021. a toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemusel valitud Xxx Vallavolikogu liikmeks. Hageja on olnud Xxx volikogu liige aastatel 1999 - 2002, Xxx vallavolikogu esimees aastatel 2002 - 2005 ning Xxx vallavanem aastatel 2005 - 2012. Kostja on Xxx Vallaraamatukogu direktor, kes on samuti osalenud 2021. a valimistel, kuid ei osutunud valituks. Põhjarannik veebiväljaandes on avaldatud kostja 26.10.2021. a arvamusartikkel (artikkel on kättesaadav:xxx). Möödunud kohalike valimiste valguses otsustas kostja kommenteerida hageja arvamusartiklit (T S / Xxx võimu noorenduskuur). Kahetsusväärselt avaldas kostja arvamusartiklis mitmeid õigusvastaseid väiteid, mis on suunatud otse hageja vastu. Hagi aluseks on kostja väide, et hageja käitumine oli tema valitsemise ajal vale (vallale kahjulik), kuna ta on seotud direktorimaja võõrandamise (kostja väitel: erastamisega) tehinguga: „Riskin ka teise silmaga ja julgen veel natuke ajaloos sobrada. Kui praegu tundub, et kõik otsused, mis viimase nelja aasta jooksul tehtud, oh pahasti ja valesti, siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Xxx hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille „vilju“ valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine“. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt lepingulise esindaja kaudu nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja lepinguline esindaja vastas hageja lepingulise esindaja nõudekirjale väga üldiselt ning keeldus hageja kohtuväliste nõuete täitmisest. Seejärel pöördus hageja kostja poole uuesti (vastas kostja kirjale) ning põhjendas oma seisukohti uuesti, kuna
hageja lootis, et kostja süveneb hageja esitatud nõude sisusse ja vastab sisuliselt. Kahjuks ei soovinud kostja antud teemat enam arutada ning pooled ei jõudnud kohtuvälise kompromissini. Oma väitega avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, millega rikkus hageja isiklikke õigusi. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt ebaõige faktiväite ümberlükkamist, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist, samuti lisanduvaid viiviseid. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, siis hageja isiklike õiguste rikkumise lõpetamist ning kahju hüvitamist ja lisanduvate viiviste tasumist.
2.Esimese alternatiivina avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite. Hageja ei maininud kostjat ega muid xxx valimisliidu liikmeid kordagi nimeliselt. Arusaadavalt võib valimiste järgselt tekkida erimeelsusi valimisliitude vahel, kuid kellegi alusetu isiklik häbistamine (vallale kahjuliku tehingu tegemises süüdistamine) ei ole seaduspärane. Kahjuks lubas kostja endal siiski isiklikuks minemist ehk avaldas õigusvastased väited otse hageja aadressil. Kostja etteheited otse hageja vastu on väljendatud eelkõige järgmistes artikli lõikudes: „Eesti vanasõna ütleb ka, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Riskin siinkohal oma silmaga, aga tahaks siiski küsida: miks on xxx lastekodu sulgemine halvem otsus kui xxx lastekodu sulgemine, mis sai teoks T Si valitsemisajal?“; „Riskin ka teise silmaga ja julgen veel natuke ajaloos sobrada. Kui praegu tundub, et kõik otsused, mis viimase nelja aasta jooksul tehtud, on pahasti ja valesti, siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Xxx hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille "vilju" valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine.“ Eespool viidatud artikli lõigetes viitab kostja hageja „valitsemisajale“ ehk perioodile, mil hageja oli Xxx vallavolikogu esimees (aastatel 2002 – 2005) ning Xxx vallavanem (aastatel 2005 –2012). Sisuliselt asus kostja artiklis arvamusele, et hageja käitumine ei olnud avalike ülesannete täitmisel õige, ning selles kontekstis „paljastas“ hageja väidetavad rikkumised ning viitas mh vallale väidetavalt kahjulikule „direktormaja erastamisele“. Lõppkokkuvõttes jättis kostja hagejast artiklis mulje, justkui oleks hageja tema valitsemisaja jooksul teinud tehinguid, mis kahjustasid valda. Kostja viitas kliendi “lühikesele mälule” ehk soovis jätta mulje, et hageja on põhjendamatult kritiseerinud xxx valimisliitu, kuid hageja valitsemise ajal tegi hageja kahjulikke tehinguid ning lisas tema arvates asjakohased näidised hageja rikkumistest. Artiklis ei sisaldu seejuures ühtegi viidet tõenditele ning avaldatud väited on paljasõnalised. Artikli kontekst on hageja suhtes selgelt negatiivne: kostja tekitas mulje, et hageja seisab pahatahtlike ja vallale kahjulike tehingute taga. Kostja avaldas artiklis, et hageja valitsemise ajal toimus direktorimaja võõrandamine „valesti“ ehk vastuolus valla huvidega (st kõrvalseisja mõistab, et võõrandamistehing oli vallale kahjulik): siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Xxx hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille "vilju" valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine. Kostja avaldatud väide on faktiväide, sest väite avaldamise eesmärk oli süüdistada hagejat rikkumises ja mõjutada seeläbi valijate ja kohalike inimeste (artikli lugejate) arvamust hageja kohta. Rõhutamist väärib, et kostja viitas konkreetsele rikkumisele (direktorimaja võõrandamise tehing), mida ta hagejale ette heidab ning sellise rikkumise toimepanemise fakt on kontrollitav. Arvestades Riigikohtu praktikat tuleb järeldada, et kostja väiteid tuleb kvalifitseerida
faktiväiteks. Kohalikud inimesed (ka valijad) tunnevad kindlasti muret, sest kostja jättis mulje, justkui ei järginud hageja ametites oleku ajal seadust – sisuliselt mõjutas ebaõiget direktormaja võõrandamise tehingut läbi oma positsiooni. See väide ei vasta tõele. Kostja ei põhjendanud vähimalgi määral seda, et hageja sai enda ametikohal mõjutada üldse direktormaja võõrandamise tehingu toimumist. Esiteks oli Xxx Vallavolikogu otsus nr 6 „Vallavara võõrandamiseks“ vastu võetud 08.03.2000. a ehk enne seda, kui hageja sai vallavolikogu esimeheks 2002. aastal. Seega ei olnud hageja direktormaja võõrandamise otsuse tegemise hetkel vallavolikogu esimees ega vallavanem. Teiseks toimus võõrandamine turutingimustel – direktorimaja müügihind oli 330 000 krooni ning see on nähtav ka eespool viidatud korralduselt. Kolmandaks oli hageja vastava otsuse tegemisel (2000. a) volikogu liige, mitte volikogu esimees. Igal juhul on aga vallavolikogu kollektiivne organ, st otsused võetakse vastu kollegiaalselt. KOKS § 45 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Seega on ekslik kostja etteheide hagejale isiklikult antud tehingu osas - hageja ei oleks saanud ainuisikuliselt otsustada direktormaja võõrandamise üle. Tehingu seostamine vaid hageja isikuga on ebaõige. Seadus seda ei luba ning seda ka ei toimunud. Neljandaks on täiesti tõendamata, et direktorimaja võõrandamine oleks ebaõige (st oleks kahjustanud valla huve, nt toimuks vallale ebasoodsatel tingimustel). Direktorimaja ei müüdud selle hetke turuhinnast madalama hinnaga, vastupidi – ostuhind vastas turuhinnale. Lõppkokkvõttes pidi hageja pöörduma advokaadi poole olukorras, kus kostja laimas teda avalikult ning seadis kahtluse alla hageja usaldusväärsust, kuigi hageja ei vastuta talle etteheidetava tegevuse (sisuliselt puhtalt kostja oletuste ja valeväidete) eest. Avaldatud väide on au teotav. Kostja avaldatud ebaõige väide on aluseks kõrvalseisja negatiivse väärtusotsustuse andmiseks. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt, sest hagejale ette heitud tegevusi ei saa pidada ühiskonnas aktsepteeritavateks. On ilmselge, et ükski objektiivne kodanik ning valija ei aktsepteeri sellist volikogu liiget, kes on omal ajal pannud rida rikkumisi, sh on seotud vallale kuulva direktorimaja võõrandamise tehinguga, mis oli vallale kahjulik.
3.Teise alternatiivina on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Olgugi et hageja peab kostja väidet primaarselt ebaõigeks faktiväiteks (tervikuna – st alates kontekstist kuni hageja pihta esitatud valeväiteni – ebaõige mulje loomine), võib kostja väidet alternatiivselt käsitleda ka ebakohase väärtushinnanguna. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Seega esitab hageja teise alternatiivi juhuks, kui kohus leiab, et kostja avaldatud väide on väärtushinnang. Kostja on avaldanud hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, et hageja valitsemise ajal ei olnud direktorimaja võõrandamise tehing hea ja õige. Kostja tegi absoluutselt vale järelduse, kuna ei arvestanud hinnangu aluseks olevate faktiliste asjaoludega või moonutas neid vastavalt enda oletustele. Kuna praegusel juhul puudus igasugune alus sellise hinnangu avaldamiseks, siis on kostja avaldatud hinnang ebakohane – see ei tugine vähimalgi määral objektiisetele asjaoludele ning tegemist on kostja subjektiivse sooviga kahjustada hageja mainet või kättemaksuga selle eest, et hageja kritiseeris valimisliitu, kuhu kostja kuulub. Viimane asjaolu on taunitav – see illustreerib väga selgelt kostja pahatahtlikku soovi kahjustada hagejat ning tekitada mulje, et hageja tekitas vallale kahju. Kostja on valinud selleks selgelt ebasobiva meetme, kuna läks isiklikuks ja süüdistas hagejat selles, mida hageja ei saanudki üldse teha.
Poliitiline arutelu võib toimuda meediakanali kaudu, kuid vastaspoole kohta selgelt ebaõige väite või põhjendamatult ebakohase väärtushinnangu avaldamine on seadusega vastuolus. Isegi juhul, kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu sellise väite avaldamiseks (kuigi valeväite avaldamise vastu ei saa olla kellelgi õiguspärast huvi, sest tegemist on seaduserikkumisega), on tema poolt etteheidetava teksti avaldamine muutunud igal juhul õigusvastaseks, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. Kostja ei kontrollinud enda avaldatud väiteid. VÕS § 1047 lg-st 3 lähtuvalt lasub avaldajal asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus. Andmed peavad enne avaldamist olema kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 159-14). Kostja ei esitanud kunagi hagejale ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja sõnu hageja väidetava kahjuliku tegevuse kohta.
4.Esimese alternatiivi rahuldamise korral (ehk juhul, kui kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega) nõuab hageja ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Teise alternatiivi rahuldamise korral (ehk juhul, kui kohus leiab, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga) nõuab hageja ebakohase väärtushinnangu eemaldamist artiklist. Vaatamata sellele, kas kohus kvalifitseerib kostja avaldatud väidet faktiväiteks või väärtushinnanguks, ei pea hageja lähtuvalt enda positsioonist taluma sellist laimu. Oluline on eristada kriitikat ja selgelt valeväidete ja põhjendamatute hinnangute avaldamist. Praegusel juhul on igasuguse mõistliku „kriitika“ piirid selgelt ületatud, sest kostja avaldas hageja kohta väidet, kuigi kostjal puuduvad ükskõik missugused tõendid või objektiivsed põhjendused sellise väite avaldamiseks. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju vähemalt kohalike inimeste silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebausaldusväärne isik, kes tegutses võimul oleku ajal vastuolus valla huvidega. Sisuliselt süüdistas kostja hagejat seaduse rikkumises, kuna väitis, et direktorimaja võõrandamise tehing oli vallale kahjulik. Kostja avaldatud laimu tulemusel on hageja heaolu tõsiselt häiritud, see mõjutab negatiivselt ka hageja tervislikku seisundit ning hageja oli sunnitud pöörduma arsti poole, sest tema enesetunne on halvenenud. Lisaks toimus hagejal töövestlus tööandjaga ning vestluse käigus arutati kostja artiklis sisalduvaid väiteid (tööandja küsis selle kohta ning avaldas muret kahtlase erastamise kohta). Vestluse tulemusel sai hageja teada, et ta ei saa jätkata oma töökohal. On ilmselge, et selliste negatiivsete väidete avaldamine kostja poolt võis mõjutada hageja tööandja usaldust hageja vastu. Samuti võib see tulevikus suure tõenäosusega mõjutada hageja edaspidist karjääri. Igaüks saab kostja artiklist aru nii, et kostja paljastas hageja tõsise rikkumise direktorimaja võõrandamisel ning sellise taustaga inimese karjäär on suure küsimärgi all, kuivõrd hageja töötab ametikohtadel, kus usaldusel on suur osakaal. Käesoleval juhul leiab hageja, et talle tekitatud ulatuslik mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur, mistõttu peab hageja mittevaralise kahju hüvitama õiglases ulatuses. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. See näitabki, et kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejale kahju tekitada. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni
enda õigusvastasest käitumisest arugi. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Hageja õigusabikulud kokku on 1 040 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtu kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
KOSTJA VASTUS
5.Kirjalikus vastuse hagile (tl 62-66) kostja hagi ei tunnistanud.
6.Vastuse kohaselt hageja etteheidetav artikli sisu ei ole faktiväide. Kostja artiklis kasutatud sõnad „hea ja õige“ ei sisalda faktiväiteid ega andmete avaldamist, sealjuures ei ole need esitatudki hageja kohta. Kõigepealt on ekslik hageja käsitlus, et viidatud artikli osa oli esitatud konkreetselt hageja aadressil. Artiklis räägitakse hageja „valitsemisajal“ toimunud sündmustest Xxx vallas, kuid mitte konkreetselt hageja tegevusest. Tõsiasi, et miski toimus või midagi tehti hageja valitsemisajal, ei tähenda, et seda tegi konkreetselt hageja üksi. Samuti ei mainita artiklis, et direktorimaja erastati hagejale. Juba ainuüksi seetõttu ei ole tegemist faktiväite või andmete avaldamisega hageja kohta. Ebaõige on hageja väide, et artikli vaidlusaluses osas tõstatatud küsimus sellest, kas miski on hea ja õige, on kohtumenetluses objektiivselt kontrollitav ja tõendatav. Seades ajalehe artiklis kahtluse alla selle, kas miski on hea ja õige, ei tähenda, et peetakse silmas tehtu õiguspärasust/seaduslikkust või õigusvastasust/ebaseaduslikkust. Seades kahtluse alla, kas mingi tegevus või otsustus on „hea“, on selle võimalik negatiivne vastand, et tegevus või otsustus oli „halb“. Küll aga ei tähenda, et kui isik väidab, et tegevus või otsustus on „halb“ oleks see ühtaegu õigusvastane või ebaseaduslik, mille tegemisel on rikutud õiguskorda. Tegevus või otsustus võib olla küll subjektiivsest vaatenurgast halb, kuid see ei tähenda väidet otsuse õigusvastasusest või ebaseaduslikkusest. Näiteks avalik võim võib ellu viia ridamisi tegevusi või teha otsustusi, mis on igati õiguspärased ja seaduslikud, aga osutuda mõnel muul, näiteks praktilistel või majanduslikel põhjustel halvaks, kuna võinuks talitada teistmoodi, mis oleks olnud samuti õiguspärane ja seaduslik, aga erinevatel põhjustel hea tegevus või otsustus. Seetõttu rajaneb hagiavalduses väidetu valel järeldusel, et kostja artiklis väideti, et hageja osalusel toimus direktorimaja erastamisprotsess mingi õigusrikkumise tulemusel. Kostja artiklis on tõstatud küsimus, kas sellekohased otsused olid head või halvad ja õiged või valed, aga ei ole tõstatatud küsimust selles ega väidetud, et need otsused oleksid vastu võetud õiguskorda rikkudes.
Pealegi, artiklis ei mainita kordagi seda, et direktorimaja oleks erastatud hagejale. Asjakohatu on hagiavalduses esitatud väide, et justkui ei saaks hagejale ette heita direktorimaja erastamise otsustamist või sellise otsuse tegemise mõjutamist, kuna ta oli vallavolikogu esimees, kuid vallavolikogu võtab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 45 lg 1 alusel otsuseid vastu hääletamise teel. Kostja artikkel ei sisaldagi väidet, et hageja oleks direktorimaja erastamise protsessis teinud otsuseid ainuisikuliselt, vaid artiklis juhitakse tähelepanu sellele, et see toimus hageja „valitsemisajal“. Selline faktiväide on õige. Sõna „valitsemisaeg“ või „valitsemisperiood“ ei ole õigustermin, mistõttu tuleb kostja artikli kontekstist selle sisustamisel lähtuda tavamõistest ning artikli poliitilisest sisust ja tähendusest. „Valitsemisaja“ ajal on artiklis silmas peetud ajaperioodi, kui T Sil oli tekkinud valimiste tulemusel võimalus tegutseda Xxx vallas poliitilistel ametikohtadel, kus oli võimalik ühel või teisel viisil poliitilist võimu teostada. Samuti oli õige artiklis avaldatu, et direktorimaja erastamine toimus mainitud kümneaastase valitsemisperioodil. Sealjuures tuleb silmas pidada, et artikli vaidlusaluses osas räägitakse kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtust, sh direktorimaja erastamisest, mitte üksikutest sellekohastest kohaliku omavalitsuse haldusaktidest. Nagu artiklist näha, pidas kostja silmas direktorimaja erastamist. Seega kogu erastamisprotsess tervikuna, mitte üksnes mingit sellekohast otsust või toimingut. Seetõttu tuleb erastamiseks tuleb antud artikli kontekstis pidada Xxx valla kui kohaliku omavalitsuse omandis olnud direktorimaja võõrandamis ja selle järgnenud ostueesõigusega erastamise menetlust. Seega on silmas peetud direktorimaja võõrandamise protsessi tervikuna, mille käigus sõlmiti direktorimaja hagejale võõrandamiseks ostu-müügileping ning seejärel erastati selle ümber olev maa ostueesõiguse korras hagejale.
7.Kostja avaldatud artikkel ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid. Tuleb arvestada, et kostja artikkel oli esitatud poliitilise debatina vastuseks hageja varasemale, 19.10.2021. a avaldatud artiklile . Mõlema artikli avaldamise ajendiks olid 17.10.2021. a toimunud Xxx valla kohaliku omavalitsuse valimised. Seda mööndakse ka hagiavalduses. Seega oli artiklite sisuks poliitilist laadi debatt, mistõttu tuleb ka kostja artiklit sellisena käsitleda – poliitilist kriitikat sisaldava artikliga. VÕS 1046 lg 1 eesmärgiks ei ole tekitada olukorda, et poliitikas, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poliitikas tegutsevad isikud, olgu nad vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed, vallavolikogu esimees või vallavanem, peaksid VÕS § 1046 lg-le 1 sätetele tuginedes olema vabastatud igasugusest kriitikast seoses poliitilise tegevusega. Sealhulgas osas, mis puudutab vallavara käsutamist või kasutamist. VÕS § 1046 lg 1 eesmärgiks ega sisuks ei ole kaitsta aktiivses poliitikas tegutsevaid isikuid igasugusest kriitikast. Kui hagejal on selline arusaam VÕS 1046 lg-st 1, ei ole see kooskõlas demokraatliku ning vaba ühiskonna aluspõhimõtetega, et poliitilistel ametikohtadel tegutsevad isikud peavad enda tegevuses olema valmis taluma ühiskonna ning poliitiliste oponentide kriitikat. Poliitiliste otsuste või tegevuste kritiseerimise õigus ei eelda, et need peaksid ilmtingimata olema õigusvastased või ebaseaduslikud. Veelgi enam, et nende õigusvastasus või ebaseaduslikkus peaks olema leidnud kohtulikku kinnitamist. Sellise käsitluse korral puuduks poliitilises debatis praktiliselt igasugune võimalus poliitilisi otsuseid kritiseerida. Näiteks poliitilised oponendid ei saaks väita ühegi võimuorgani tegevuse või otsustuse kohta, et need olid halvad või valed või isegi kahtluse alla seada, kas need olid head ja õiged. Seda põhjusel, et hageja arusaamise kohaselt sisaldaks need väidet, et tegemist oli ebaseadusliku tegevuse või otsustusega, millise väite esitamine ei
ole VÕS § 1046 lg 1 järgi lubatud. Kui käesoleval juhul lähtuda hageja arusaamadest, ei ole kostjal mistahes õigust mitte ainult pidada Xxx valla võimuorganite tegevust või otsustusi halvaks või valeks, vaid isegi kahtluse alla seada, kas võimuorganite tegevus või otsustused olid head ja õiged. Kostja oli ka sisuliselt õigustatud kritiseerima direktorimaja erastamise ehk võõrandamise protsessi läbiviimist. Nimelt, Xxx Vallavolikogu 18.06.1997. a määrusega nr 11 kinnitatud „Xxx vallavara valdamise, käsutamise ja kasutamise kord“ punkt 35 sätestas, et vallavara võõrandamiseks on kolm viisi: ostukorras, enampakkumise korras või erastamiskorras. Ostukorda tuntakse sellist liiki õigusaktides ka termini „otsustuskorras“ all. Otsustus- või ostukorras vara võõrandamine tähendab, et see otsustatakse võõrandada mingile kindlale isikule, ilma enampakkumist läbi viimata. Sellisel viisil võõrandamise puhul ei saa peaaegu kunagi kindel olla, et vara võõrandatakse kõrgeima võimaliku hinnaga, kuna puudub hinnakonkurents. Järelikult ei saa kindel olla, et vald saab vara võõrandamisel suurima võimaliku müügisumma. Samuti tekitab kindlale isikule võõrandamine paratamatult küsimuse protsessi läbipaistvuse kohta. Käesoleval juhul oligi otsustatud võõranda direktorimaja ostukorras ehk teisisõnu otsustuskorras, mistõttu ei saanud kindel olla, kas see toimus kõrgeima võimaliku hinnaga või olnuks enampakkumise läbiviimisel Xxx vallal võimalus teenida müügist rohkem tulu. Sellel põhjusel oli kostja igati õigustatud tõstatama küsimuse sellest, kas sellisel viisil võõrandamine oli ikkagi hea ja õige. Sellise kriitika esitamine kostja poolt ei eelda, et võõrandamise kohta antud haldusaktid oleksid õigusvastased või et kostja peaks esitama tõendeid selle kohta, et võõrandamishind ei vastanud turuväärtusele. Juhul kui see on kriteeriumiks sedalaadi kohaliku omavalitsuse tegevuse või otsustuse kritiseerimiseks, et välistada vastutust VÕS § 1046 lg1 järgi, välistaks see praktilise võimaluse kriitika esitamiseks, mis ei ole kooskõlas demokraatliku ja vaba ühiskonna aluspõhimõtetega. Kokkuvõttes arvamuse avaldamine, sealhulgas poliitilistes küsimustes, on demokraatlikus ühiskonnas lubatud ning aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad oma poliitilisest positsioonist tulenevalt arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed. Selliste isikute ringi hulka kuulub poliitikaga tegeleva inimesena ka hageja. Seetõttu, kriitika, mis on esitatud sellisel viisil, sh arvamusartikli vormis seoses poliitilisel ametikohal tegutsemise ajal tehtuga, kusjuures kriitika ei olnud adresseeritud otseselt hageja aadressil, ei ole käsitletav ebakohase väärtushinnanguna VÕS § 1046 lg 1 mõistes.
8.Kostja tegevus ei ole õigusvastane ning hageja nõuded, sh kahjunõuded on alusetud. Kuna kostja artiklis sisalduv ei ole vastuolus VÕS § 1046 lg-ga 1 ega § 1047 lg-ga 1, on põhjendamatu hagiavalduses sedastatu, et kostja tegevus oli õigusvastane ning ta peab kahju hüvitama. Kostja artiklis avaldatu on õiguspärane, mis välistab hageja kahjunõude põhjendatuse. Seetõttu on alusetud ka hagiavalduses esitatud nõuded faktiväite ümberlükkamiseks või alternatiivselt õigusvastase väite eemaldamist. Ühes sellega on alusetu ka hagiavalduses esitatud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Sealjuures, kuna hageja ei ole nõudnud kindlat summat, vaid palunud hüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel, ei ole kostjal võimalik vastu vaielda ka mittevaralise kahjunõude suurusele. Küll aga, kuna hageja nõue on igal juhul alusetu, puudub kostjal selleks ka praktiline vajadus. Ühtlasi, kuna hageja nõuded on põhjendamatud, on alusetu ka hagiavalduses esitatud hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks summas 1 040 eurot, milleks on hageja kulutused õigusabile enne kohtusse pöördumist. Jäädes selle juurde, on hageja varalise kahju nõue vähemalt osaliselt põhjendamatu ka seetõttu, et puudus vajadus kohtueelse
õigusabi osutamiseks. Kuna hageja rahalised nõuded on põhjendamatud, on alusetu ka hagiavalduses esitatud viivisenõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Asja materjalidest nähtub, et: * T S on 17. oktoobril 2021. a toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemusel valitud Xxx Vallavolikogu liikmeks. Hageja on olnud Xxx volikogu liige aastatel 1999 - 2002, Xxx vallavolikogu esimees aastatel 2002 - 2005 ning Xxx vallavanem aastatel 2005 - 2012. * Põhjaranniku veebiväljaandes avaldati T Si xxx. a arvamusartikkel (xxx, tl 48-50). * Põhjarannik veebiväljaandes avaldati L R xxx. a arvamusartikkel (xxx , tl 24).
11.Hageja leiab, et kostja etteheited otse hageja vastu on väljendatud eelkõige järgmistes kostja artikli lõikudes (hageja allakriipsutus ja paks tekst): „Eesti vanasõna ütleb ka, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Riskin siinkohal oma silmaga, aga tahaks siiski küsida: miks on xxx lastekodu sulgemine halvem otsus kui xxx lastekodu sulgemine, mis sai teoks T Si valitsemisajal?“ „Riskin ka teise silmaga ja julgen veel natuke ajaloos sobrada. Kui praegu tundub, et kõik otsused, mis viimase nelja aasta jooksul tehtud, on pahasti ja valesti, siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Xxx hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille "vilju" valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine.“
12.Hageja on seisukohal, et sisuliselt asus kostja artiklis arvamusele, et hageja käitumine ei olnud avalike ülesannete täitmisel õige ning jättis artiklis hagejast mulje, justkui oleks hageja tema valitsemisaja jooksul teinud tehinguid, mis kahjustasid valda. Artikli kontekst on hageja suhtes selgelt negatiivne: kostja tekitas mulje, et hageja seisab pahatahtlike ja vallale kahjulike tehingute taga.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule
majanduslikult kahjulikku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).
14.Kohus leiab, et hageja loeb ekslikult kostja avaldatu ebaõigeteks faktiväideteks. Väide „tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Xxx hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale ainult mitte ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille „vilju“ valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine“ ei ole faktiväide, vaid kostja subjektiivne hinnang Xxx valla valitsemise ajal tehtud otsustuste ja tehingute kohta, mis on sisuliselt kostja väärtushinnang (retooriline küsimus „kas kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige?“), mis ei ole suunatud konkreetsele isikule. Üldteadaolevalt ei ole volikogu esimehel võimalik valda ainuisikuliselt valitseda ega ka ainuisikuliselt otsustusi teha (küsimustes, mis eeldavad vallavolikogu otsuseid, vallavalitsuse korraldusi, tsiviilõiguslike tehinguid (st lepingute sõlmimist)). Ka ei ole kostja poolt antud hinnang, kas tehtu on ikka hea ja õige (sh direktorimaja erastamine), ebakohane, teist isikut teotav või halvustav.
15.Kohus nõustub kostjaga, et seades kahtluse alla, kas mingi tegevus või otsustus on „hea“, on selle võimalik negatiivne vastand või otsustus on „halb“. Küll aga ei tähenda, et kui isik väidab, et tegevus või otsustus on „halb“ oleks see ühteaegu õigusvastane või ebaseaduslik. Kas miski on hea ja õige, ei ole kohtumenetluses objektiivselt kontrollitav ja tõendatav. Samamoodi, näiteks avalik võim võib ellu viia ridamisi või teha otsustusi, mis on igati õiguspärased ja seaduslikud, aga osutuda mõnel muul, näiteks praktilistel või majanduslikel põhjustel valeks, kuna võinuks talitada teistmoodi, mis oleks olnud samuti õiguspärane ja seaduslik, aga erinevatel põhjustel õige tegevus või otsustus.
16.Kostja on selgitanud, et ta pidas direktorimaja erastamisprotsessi all silmas erastamisprotsessi tervikuna (võõrandamisprotsessi alustamist 08.03.2000. a, vallavara võõrandamise otsust 21.10.2002. a, ehitise müügilepingu sõlmimist 05.12.2002. a ja seejärel maa ostueesõigusega erastamist 08.03.2004. a), mitte üksnes mingit sellekohast otsust või toimingut.
17.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eestis kui demokraatlikus riigis on teatavasti Põhiseadusega tagatud sõnavabadus ning kostjal on õigus avaldada oma arvamust, loomulikult austades ka teiste isikute seadusega kaitstud õigusi. Käesoleval juhul ei ole kostja poolt Põhjarannikus artiklis avaldatud arvamus ebakohane väärtushinnang või hageja kohta avaldatud vale.
18.Ebaõige on hageja väide, et kostja artiklis väideti, et justkui oleks hageja korraldanud endale direktorimaja erastamise võimupositsiooni kasutades. Midagi sellist artikkel ei sisalda ning ka keskmises mõistlikus lugejas ei saanud artikkel tekitada hagejast ebaõiget ja halvustavat kuvandit, samuti muljet, justkui oleks hageja ebausaldusväärne isik, kes tegeles võimul oleku ajal vastuolus valla huvidega. Sealjuures ei ole kostja artiklis ka kritiseeritud direktorimaja
võõrandamist põhjusel, et direktorimaja erastati konkreetselt hagejale. Artiklis ei ole isegi avaldatud, et direktorimaja võõrandati hagejale.
19.Hageja ja kostja artiklid Põhjarannikus olid mõlemad poliitilise sisuga kriitika. Sealhulgas on kostja artikli näol tegemist poliitilise debatiga, mis on vabas ja demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritav, kusjuures hageja kui kohaliku valla poliitikas aktiivselt osalev isik peab sellist kriitikat taluma. Kui lähtuda hageja arutluskäigu loogikast, oleks lubatud mõne võimuorgani tehtud otsuste puhul, olgu selleks siis Vabariigi Valitsus või mõni valla- või linnavalitsus, nende kritiseerimine ja kahtluse alla seadmine, kas otsustused olid „head ja õiged“, lubatud üksnes juhul, kui on halduskohtumenetluses tuvastatud otsuse õigusvastasus. Ilmselgelt ei ole selline arusaam kooskõlas vaba ja demokraatliku ühiskonna toimimise põhimõtetega.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna põhjendatud ei ole hageja põhinõue ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõudes või alternatiivselt ebakohase väärtushinnangu artiklist eemaldamiseks, siis sellest johtuvalt ei ole põhjendatud ka hageja muud nõuded: mittevaralise ja varalise kahju (kohtuvälised menetluskulud) ning viivise nõuded.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
23.Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja menetluskulud peab hüvitama hageja.
24.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 4 108,80 eurot (koos käibemaksuga, maht 21 tundi 24 minuti tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulud on põhjendatud, kooskõlas käesolevas asjas tehtud menetlustoimingutega ning samas suurusjärgus hageja õigusabikuludega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.